Austati palju kooli�petajaid ning ka direktorit.Direktor Wikman oli v�ga austatud mees, suri maov�hki.Wikmani G�mnaasiumis m��dab meest tema suutlikkus.Rikastel ja vaestel samapalju �igusi. 2.Iseloomusta autori teisikut Jaak Sirkelit Jaak oli tark poiss, �htlasi ka klassi priimus.Talle meeldis luuletada.Meeldis talle ka Virve Pukspuu, kelle ta kutsus ka klassi ette kaasa kui pidi enda kirjandit ette lugema.Lootis sellega Virvele muljet avaldada. 3.Kirjelda meeldej��vamaid koolielu s�ndmusi - K�ige esimene magneesiumplahvatus, mille tulemsuena oleks Juss Pukspuu peaaegu koolist v�lja lennanud, kuid talle anti v�imalus j�tkata, kui ta sooritab �ra k�ik eksamid. L�puks tegi need �ra, kuid l�ks teise kooli. Direktori surm operatsioonilaual.Uue direktori saabumine kooli, h�rra Tooderi koolist lahkumine. 4.Iseloomusta Virvet ja poiste rivaalitsemist tema p�rast. Mis Virvest saab?
1.mida t�hendab hoolekande�hiskond? hoolekande�hiskonnas peab riik tagama inimestele heaolu, eemaldamata neilt t��tamist v�i panustamist �hiskonna arengusse. kunaiive v�heneb, rahvastik vananeb ja t��tute arv sureneb, siis ei ole riigil enam ressusse sellist �hiskonda �leval pidada, seega pole kuigi j�tkusuutlik. 2. milliate ��rmuslike uute liikumiste teket v�ib seotada indiviidi emantsipatsiooniga? rohelised, populistid, rahvuslikud parteid, kommunitarism, postmodernism, piraadiparteid 3. kas edu toob parem v�i vasakpoolne maailmavaade? p�hjenda! n�ited! parempoolne 4. kas inimene kaasaja �hiskonna liikmena on vaba? p�hjenda! jah, meil on omad �igused, nt s�navabadus- enam ei teki v�imudega probleeme oma arvamust valjult v�lja �eldes. Meil on oma otsustus vabadus - kuhu ja millal minna soovin v�i millega tegeleda, mida teha. Pole �leliigseid piiranguid nagu toidutalongid vms ostan nii palju kui ise jaksan, tahan. Muidugi on ka muu...
itaaliap�raste maastikumaalijate, esmalt Bartolomeus Breenberghi ja seej�rel Cornelis van Poelenburgi lummusesse. Nimetatud meistritega t��tas ta 1643. aastal koos maali �Arkaadia maastik� loomisel (Herzog Anton Ulrich Museum, Braunschweig, Saksamaa). Samas m�jutas Saftlevenit siiski k�ige rohkem ilmselt 1641. aastal Utrechti naasnud Jan Both, kuna kunstnik v�ttis omaks tema rikkalike detailidega stiili, hoolikalt seadistatud kompositsioonivalemi ja meeldej��va kuldse l�unamaise valguse kasutamise. Herman Saftleveni t�id on eksponeeritud paljudes t�htsamates muuseumites, sealhulgas Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum of Fine Arts, Boston, Massachusetts, USA; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Museum Bredius, Haag, Holland.
sualiseerimisele, tulemuseks on paraku see, et kujundlikult esitatakse uba seal, kus asi tegelikult oast kaugel (n¨aiteks ). Vaccari pakubki oma seletusi m¨arkide ~oppimist h~olbustava meetodina, allikaid pole teoses v¨alja toodud ning m¨argikujude ajalooline teisenemine paistab olevat autori t¨ahelepanust v¨aljapoole j¨a¨anud. [Henshall 88] v~oiks pidada Vaccari liini pragmaatiliseks j¨atkajaks: ees- m¨argiks Jaapani Haridusministeeriumi poolt ette kirjutatud 1945 m¨argi meeldej¨atmise h~olbustamine. Visualiseerimise asemel pakub Henshall seoslauseid (mnemonic). Tulemuseks on pahatihti kahjuks see, et kui muud meetodid ammendunud, laseb autor fantaasial lennata. Huvitav on m¨arkida, et Henshall on kasutanud osaliselt samade inimeste kui [ 85]36 toimetajad abi. Henshalli k¨asitlusele on iseloomulikud viited stiilis "authorative scholars think", "it is taken" jne. Wangi [ 93] pronks-, u ¨mar- ja luukirja n¨aidistega rikkalikult il- lustreeritud u
annaabi.ee 
