sajandil aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, mis oskas näha Hollandi ühetoonilise ja lihtsa looduse ilu ning poeesiat. Jacob Isaackszon van Ruisdaeli (1628/91682) peetakse õigustatult parimaks ja mitmekülgsemaks Hollandi 17. sajandi maastikumaalijaks tema dramaatilise ja naturalistliku maastiku kujutusviisi ja emotsionaalse värvikasutuse tõttu. Tema meisterlik kompositsioon, täpne ja suurejooneline joonistusviis ning paks impasto muutis ka vaiksed motiivid, nagu puud või Hollandi madal maastik, põnevateks vaatlusobjektideks. Tema võimas pilvine taevas kõrgumas ähvardavalt madala maastiku kohal lisab teostele pinget ja ärevust, mis kohati ulatub traagikani. Tema töödel on sageli sümboolne või religioonne tähendus. Lisaks 700 maalile ja 100 joonistusele, sai Ruisdael aastal 1676 doktorikraadi meditsiinis ja arvatavasti tegi oma teise karjääri kirurgina.
Keerulist motiivi maalides võib sellest teha kõigepealt pliiatsiga visandi ja selle siis võrgustiku abiga maalialusele kanda. Võrgustik aitab säilitada õiged proportsioonid ja perspektiivi. Tehke maalimisse aega ajalt paus. Kui tagasi tulete, näete kogu oma maali hoopis värskema pilguga. Nii saab kergelt jälile ka vigadele. See, mida sa parajasti kestvas maalimistuhinas ei märka, tuleb ilmsiks, kui pole oma pilti vahepeal mõnda aega üldse vaadanud. Erinevad maalimistehnikad IMPASTO - õlimaal See on tehnika, kus õlivärvi või akrüüli kantakse maalipinnale paksult ja jõuliselt, sageli otse tuubist. Jäävad näha pintslijälgede triibud, mis annavad maalile tekstuuri ja elavuse. Kasutatakse sageli maalimisel alla prima ehk kui maal ühe maalimiskorraga valmis tehakse. Vt. Vincent van Gogh Kasutada jäika harjaspintslit või maalimisnuga. paljudest kirevatest värvidest koosneva motiivi puhul võib alguses eri värvi objektid katta
haruspex horreum laohoone vilja hoidmiseks (mitm. horrea) hortus siseõu (-aed) Rooma elamus hüpokaust keskküttesüsteem, mille puhul küttekoldes tekkinud põlemisgaasid juhiti kanalite kaudu eluruumide või termide põrandate alla või seinte taha hypogeum Etruskite maa-alune hauakamber, tavaliselt mitmeruumiline, perekonna tarbeks; Rooma teatri orkestra või areeni alune osa ima cavea kõige alumine pingiridade tsoon caveas imagines esivanemakujutised impasto etruskite varajase keraamika võte, kus savi sisaldas väikesedi vilgukivitükikesi impluvium bassein aatriumelamus, paiknes compluviumi all, tavaliselt ümbritsetud sammaskäiguga insulae rooma kortermajad (üürimajad) lihtrahvale, arheoloogilises tähenduses elamukvartal itinerarium muistne Rooma riigi teede kaart, mille järgi orienteerusid käskjalad (cursus publicus) ja sõjavägi itinera versurarum lavaseina külgmistes tiibades olevad avad, kust pääses proscaenumile
Paks signatuur isikupärane signatuur reedab van Goghi lapselikku meelt. Räägitakse, et ta kirjutab enda perekonna nime asemel enda nime sellepärast, et kõikidel oli raske tema perekonna nime hääldada. Kipakas perspektiiv vaatepunkt on ebaharilikult kõrge ja nii tundub see olevat vaatajale lähemal ja eriti kutsuv. Van Gogh ei püüagi kipakat perpektiivi realistlikuks korrigeerida. Paks värvikiht Van Gogh hindas väga Rembrandti töid. Nagu Rembrandtki, kasutas ta paksu värvi(impasto) ja töötas väga kiiresti, püüdes kärsitult tabada oma hetkelisi tundeid ja tundmusi. Mõlemad kunstnikud maalisid palju autoportreesid, mis kajastavad nende hingelisi läbielamisi. Terrakotaplaadid Van Goghi paksud kindlad pintslilöögid loovad terrakotaplaatidest väga reaalse mulje. Van Goghile meeldisid lihtsad tarbeesemed, mida ta seostas omaenda vabatahtliku ,,talupoegliku" elustiiliga.
kunstip�raselt. Craen tegutses Antwerpenis, Haagis ja Middelburgis (Zeeland) aastatel 1638 � 1664. 1654. aastal �hines Craen Middelburgi P�ha Luuka gildiga. Tema varasemates t��des 1640ndate keskpaigast ilmnevad Jan Davidsz de Heemi (1606 � 1684) tugevad m�jutused, mis viitab, et ta v�is olla seotud Heemi stuudioga. Olgugi et v�hesel m��ral, kuid Craeni t��des on p�sinud teatud l�biv tehniline laad, n�iteks impasto-tehnika kasutamine v�ikeste k�hmukeste kujutamiseks sidrunikoore pinnal. Tema t��des on sidrunikoorte teraline k�hmudega tekstuur f��siliselt tuntav, nagu oleks vili pildile nopitud otse loodusest, luues niiviisi t�etruu illusiooni, mida t�histati maalitehnikas terminiga trompe l�oeil. Craeni maalid on v�rdlemisi haruldased ning teada on vaid umbes kaksk�mmend t��d. Tema kauneid nat��rmorte saab n�ha Austraalias Sydneys, Art Gallery of New South
annaabi.ee 
