Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria eesti kunstiajalugu - 35 õppematerjali

Kultuur-Kunst >> Eesti kunstiajalugu
eesti kunstiajalugu on olnud läbi aegade kirev ja elav.
15
docx

Eesti kunstiajalugu

Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes...

Eesti kunstiajalugu - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
91 allalaadimist
2
doc

Eesti professionaalse kunsti sünd

sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses töötanud kunstnikus olid valdavalt baltisakslased ehk nad ei elanud pidevalt Eestis ning olid seotud ka Saksamaa, Itaalia ja Venemaaga. Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli rajamine 1803. aastal, sest samal ajal kui avati Tartu ülikool hakkas selle juures tegutsema ka joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi juhtimisel.Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad portreesid, maastiku ning linnavaateid, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19. sajandi II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsad baltisaksa kunstnikud maalisid mitmeid maale Eesti talupoegade elust. Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler, ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksand...

Eesti kunstiajalugu - Keskkool
14 allalaadimist
14
doc

Eesti kunstnike maalid eksamiks

8. 8. 9. 9. 11. 10. 2. 13. 14. 17. 18. 19. 20. 1. 22. 3. 24 26. 25. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. . 47. 48. 49. 50. 51. 52. 54. 53. 55. 56. 57 58. 57. 59. 60. 61. 62. 63. 65. 64. 66. 68 . 67. 69. 70. 71. 72. 73. 74 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 83. 1. K...

Eesti kunstiajalugu - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
52 allalaadimist
2
pdf

8 Fakti Eesti KunstiMuuseumist

2Kumus on püsivaid ning ajutisi näitusi. 3Põhikogu hõlmab eesti kunsti alates 18. sajandist, sh okupatsiooniperioodil tehtud teosed, mis näitavad nii sotsialistlikku reaalsust kui ka siis mittekonformistlikku kunsti. 4Ajutised näitused hõlmavad nii välis- kui ka Eesti kaasaegset kunsti. 5Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peakorter ja suurim ja muljetavaldav näitusepind Eestis. 6Muuseum avati 17. veebruaril 2006. 7Aastal 2008 sai Kumu Euroopa aasta muuseumi auhinna. 8See on märkimisväärne rahvusvaheline tunnustus Kumu soovist saada tõeliselt kaasaegse kunsti muuseum, mis ei ole ainult kogumise, säilitamise ja ekspositsiooniga seotud, vaid on multifunktsionaalne ruum aktiivseks vaimseks tegevuseks, alates väikelaste haridusprogrammidest kuni looduse arutamiseni ja tänapäeva kunsti tähendus. ...

Eesti kunstiajalugu - Põhikool
1 allalaadimist
10
docx

Eesti kunst

EESTI KUNST Paul Raud 1865­1930 esimene eesti väljapaistev kunstnik kes pärast kunstiõpingute lõpetamist jäi töötamakodumaale portreed, maaelu, maastikud, pakri saarte ja muhu motiivid saksamaal tutvus impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga Kristjan Raud 1865­1943 asutas ateljeekooli mis tegutses tartus eesti kunstihariduse verstapost Ants Laikmaa 1866­1942 (Hans Laipman) tõi eesti loomingusse neegri lemmiktehnikaks pastell loodusmaastik ja portreed asutas tallinnas ateljeekooli eesti kunstihariduse verstapost Oskar Kallis 1892­1917 joonestaja tarbeesemete ja rahvusliku mööbli kavandid, karikatuurid laikmaa tegi korjanduse, siiski suri tuberkoloosi Konrad Mägi 1878­1925 sündis tartumaal võttis osa kunstiühingu PALLAS asutamisel 1918 ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisel esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja ekspressi...

Eesti kunstiajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
17
pptx

Eesti Uusaja Kunst

Eesmärgiks oli õppida loomingulisuse kohta, mis leidis aset Uusaja Eestis. Käsitletavad teemad: – Uusaja loomingu algus Eestis – Esimesed eesti soost kunstnikud ja ülevaade nende elust ning teostest UUSAEG EESITS  Alguseks võib lugeda eestlaste vabastamist pärisorjusest 18161819 või ka asehalduskorra kehtestamist 1783. aastal. (Eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise keskvõimu vähendamine ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga)  Uusaja lõpuks võib lugeda mitmeid sündmusi: Tartu renessanssi (1869), 1905. aasta revolutsiooni, Esimese Maailmasõja algust või lõppu ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist (1918) UUSAJA KUNSTILIIGID Klassitism - lähtus renessansiaja antiigiharrastusest,...

Eesti kunstiajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
4
docx

EESTI KUNST 1918-1940

Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses. 2. Kus ja millal avati kunstikool „Pallas“? Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? Pallase kool avati 1919. aastal Tartusse. Tarbekunsti erialasid sai õppida Tallinna Riiklikus Kunsttööstuskoolis. 3. Nimeta kolm „Pallase“ eesotsas olnud kunstnikku. Milline oli tänu neile selles koolis valitsev vaim? Pallase eesotsas olid KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK ja ADO VABBE. Tänu neile juurdus Pallases vabameelne ja avangardilembene vaim. 4. Millistest avangardlikest kunstivooludest said eesti kunstnikud mõjutusi 1920. aastatel? 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse eksperssionismi mõjusid, lisaks oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism. 5. Milline oli eesti...

Eesti kunstiajalugu - Keskkool
18 allalaadimist
6
pptx

Eesti kunst 1975-1990

aastatel kujunes Eesti maalikunstid oluliseks hüperrealism. Eesti hüperrealismil oli ühiskonnakriitiline mõõde, sest suunas märkama võõrandunud ja ohtlikku tegelikkust. Populaarne oli graafika ning 1968. aastal alanud graafikatriennaalid äratasid rahvusvahelist huvi. Eesti graafikute tehniline mitmekesisus ja meisterlikkus olid laialdaselt tunnustatud. Suur osa graafikast oli romantilise, lüürilise põhimeeleoluga; teine suurem osa tegeles geomeetriliste kujunditega. 1980. aastail sai väga menukaks plakatikunst, eriti fotomontaazil põhinev. Jaan Elken (s 1954) "Kajakas" (1982) 135 x 150 Eesti kunstimuuseum hüperrealism õli/lõuend Jüri Arrak (s 1936) "Jüri võitlus lohega" (1979) 35 × 45 graafika Eesti kunstimuuseum Tiit Pääsuke (s 1941) "Poiss viiuliga" (1980) 140 × 150 hüperrealism õli/lõuend Eesti Kunstimuuseum Kasutatud kirjandus https://...

Eesti kunstiajalugu - Keskkool
1 allalaadimist
34
pdf

Üldine kunstiajalugu

a Kunstiajalugu Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks tehnilist...

Eesti kunstiajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
20
pptx

Tänapäeva kunst Eestis

TAUNO KANGRO mail 1966 Tallinnas) on Eesti skulptor. 2002 Ta elab Laitses ja töötab Tallinna vanalinnas. Tauno Kangro alustas oma kunstiõpinguid Kalju Reiteli Skulptuuristuudios. 1984. aastal lõpetas ta Tallinna 20. keskkooli. Pärast seda (aastatel 1986 kuni 1993) õppis Tallinna Kunstiülikoolis, skulptuuri erialal. Aastatel 1992­1999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Kangro on Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Le edus, Lätis, Norras, Prantsusmaal,Rootsi s, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. KLAASIKUNST Ivo Lill (sündinud 24. IVO LILL Heatwave juuni 1953) on eesti klaasikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1985. aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Ar...

Eesti kunstiajalugu - Kutsekool
6 allalaadimist
10
doc

Vastseliina linnus, referaat

Mainori Kõrgkool Disaini Instituut xxxxxxxxxx VASTSELIINA PIISKOPILINNUS Referaat Koostaja: xxxxxxxxx DS-2-Q-E-xxx Vastseliina piiskopilinnus 2 Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 LINNUSE AJALUGU........................................................................................................... 3 LINNUSE LEGEND..............................................................................................................6 LINNUS...

Eesti kunstiajalugu - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
30 allalaadimist
14
pptx

Leonhard Lapin

Leonhard Lapin KarlTõnis Truup VKHK 2013 Sisukord * Leonhard Lapin * Elukäik * Väljaanded ja Kogukonnad * Teosed * Looming * Teosed * Tunnustused * Publikatsioonid * Välislingid Leonhard Lapin Leonhard Lapin on sündinud 29. Detsembril 1947. aastal Räpinas. Tegevusala: Kunstnik arhitekt ja luuletaja. Elukäik Leonhard Lapin lõpetas Räpina Keskkooli 1965. aastal, õppis aastatel 1966­1971 ERKIs arhitektuuri erialal. Töötas aastatel 1971­1974 Tallinna Restaureerimisvalitsuses arhitektina. Alates 1990. aastast on ta ERKI õppejõud, alates aastast 1995 professor. 1992­1998 õppejõud Helsingi kunstikoolis "Maa", 1993­1996 kooli juhtkonna liige. 1994. aastal oli ta Helsingi Tehnoloogiainstituudi külalisprofessor. Aastail 1995­1997, 2003­2005Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali esimees. 1991­2003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja. 1997, 2002, 2005 külalisprofessor Eesti Muusikaakadeemias....

Eesti kunstiajalugu - Kutsekool
12 allalaadimist
1
docx

Fovism ja Ekspressionism

Fovism ja ekspressionism 1) Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? 1905 aastal Pariisis Sügissalongis näitusel. 2) Miks oli foovide rühmitusel seesugune nimi? Mis see tähendas, mille järgi pandi? Üks kunstikriitik mõtles pilklikult nimetada rühmitust foovideks (Prantsuse k. metsikud), sest värvid olid kantud lõuendile hoogsate erinevate suurustega laikudena ja need mõjusid erakordselt jõuliselt, peaaegu metsikutena. 3) Mille poolest sarnaneb foovide ja ekspressionistide looming? Mõlemad on väga emotsionaalsed ja hoogsad stiilid, tegelevad eneseväljendusega ja kasutavad enamast puhtaid värve ja värvikontraste. 4) Mille poolest erineb foovide ja ekspressionistide looming? Fovistid tahtsid väljendada rõõmu, rahulolu ja õnnetunnet, ekspressionistid kujutasid kõike aga dramaatiliselt, nende enese...

Eesti kunstiajalugu - Keskkool
25 allalaadimist
12
doc

Alvar Aalto

Tartu Kõrgem Kunstikool Alvar Aalto side Eestiga Kolm projekti referaat Tartu 2009 Sisukord Alvar Aalto 3 Elu ja looming 4 Hooneid 5 Kolm projekti 7 Pärnu mudaravila 7 Tammekannu villa Tartus 8 Tallinna Kunstimuuseum 9 Tähtsus Eestile 10 Kasutatud kirjandus 12 2 Alvar Aalto Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane ­ 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt ning mööbli- ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks arhitektuuri ajaloos. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni Congrès Internationaux d'Architecture Moderne (CIAM) liige. Tema tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaülikooli (T...

Eesti kunstiajalugu - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
30 allalaadimist
3
doc

Kunstiajaloo retsensioon Tiit Pääsuke “Minu 281 pintslit ja”

novembril 2013 otsustasime Johannaga minna Raekoja kunstigaleriisse, kus alates 11. oktoobrist saab nautida Tiit Pääsukese maalinäitust "Minu 281 pintslit ja", mis oli ka ühtlasi autori 35. isiknäitus. Ma polnud varem Tiit Pääsukesest eriti kuulnud, seega internetist uurides sain teada, et temast on kujunenud Eesti maalikunsti üks suurimaid koloriste. Lisaks on tal saadud palju autasusid ning tema teoseid võib leida mitmetest kogudest üle maailma. Samuti on ta olnud mitmetes koolides õppejõuks. Konkreetne näitus koosneb ühest samanimelisest teosest ja suuremõõtmelistest akrüülmaalidest, mis nende pintslite abil peamiselt viimastel aastatel sündinud on. Maalid on autobiograafilised, iga maali sees on lugu, mis võib puudutada meist paljusid. Näitusele sisenedes olime ainukesed inimesed ning saime rahulikult maale nautida ja nende s...

Eesti kunstiajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
13
docx

ETRUSKI KUNST

Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Kunstiajalugu ETRUSKI KUNST Referaat Kaia Kullamaa Reelika Saard 10 klass Haapsalu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................3 1. ETRUSKI KULTUUR..........................................................................4 2. ETRUSKI KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS.........................................6 3. ETRUSKI ARHITEKTUUR..................................................................7 4. ETRUSKI HAUAD...............................................................................9 5. ETRUSKI MAALIKUNST...................................................................11 6. ETRUSKI SKULPTUUR....................................................................13 KOKKUVÕTE...

Eesti kunstiajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
2
docx

EDUARD VIIVALT

Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 ­ 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 ­ 1922 ja 1923 ­ 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 ­ 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas ­ meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et...

Eesti kunstiajalugu -
5 allalaadimist
10
pptx

Johann Köler

märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi Elukäik 1835­1837­ Viljandi elementaar- ja kreiskool. 1839­1846 ­ Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 1848­1855 ­ Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 ­ Täiendas end välismaal. 1858 ­ Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 ­ Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus. 1862 ­ Tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. 1862 ­1874 ­ Suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. 1869 ­1870 ­ Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1877. aastast...

Eesti kunstiajalugu -
4 allalaadimist
8
pptx

Evald Okas (1915-2011)

Evald Okas (1915-2011) Haridus  Nõmme Linna 1. Algkool  Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium  Riigi Kunsttööstuskool (1931-1937)  Riigi Kõrgem Kunstikool (1938-1940)  1930-date lõpul hakkas osalema näitustel.  1941-1943 oli Punaarmees  1944 hakkas tööle praeguses EKAs  1954 sai Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professoriks  1993 sai Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessoriks. Looming  Portreed  Aktimaalid  Ajaloolised maalid  Graafika  Eksliibrised  Estonia teatri laemaal „Talumajad“ „Lilled rohelisel taustal“ „Poolakt“ ...

Eesti kunstiajalugu - Põhikool
5 allalaadimist
13
pptx

Nõukogude okupatsioon

Nõukogude okupatsioon 1940-41/44 ­ 1955 Sotsrealism /kunst, muusika, teater, kirjandus Muutused kultuurivallas Koheselt hakati teostama nõukogulikku Click to edit Master text styles kultuurrevolutsiooni. Kooliprogramme Second level täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega Third level (venekeel, marksism- leninism, NSV Liidu Fourth level ajalugu ja konstitutsioon). Likvideerite Fifth level enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid. Massitiraazides ilmusid nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandus. Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukogundliku loominguga,...

Eesti kunstiajalugu -
8 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun