Picasso oma eluajal keeldus nendele teostele selgitusi andmast, mis tekitas kunstihuvilistes veelgi rohkem uudishimu, mida üks või teine märk võis tähendada. Valisin selle teose just sellepärast, et selle taga peitus lugu, mingi kindel müsteerium, mida tahaks uurida ja analüüsida . Heites teosele vaid kiire pilgu, tundub kõik selge: mees hommikulauas, tavaline olukord . Pablo Picasso aga peidab iga teose taha midagi rohkemat, nimelt saladuse... KOKKUVÕTE: Lääne-Euroopa kunstipealinn oli Pariis Pariisis domineeris ilutsev kunst ning võetiomaks modernistlikud uuendused Saksamaal juhtis ekspressionism(va"Bauhaus") Suurbritannias pooldati moodsatkunsti(skulptuur) Itaalia kunsti märksõnaks oli antiigi järgimine
Second level Third level Fourth level Fifth level · 1918 esimese maailmasõja lõpp · 1921 Versailles rahu jõustumine · 1936-1939 Hispaania kodusõda · 1938 Müncheni leping · 1939 teine maailmasõda Sissejuhatus Läänemaailma kunstipealinn Pariis Pariisis oli kunst ilutsev, visuaalset naudingut Click to edit Master text styles pakkuv. Saksmaal lihtsa vormiline esemete tootmine Second level (koolkond "Bauhaus") Third level Pariisi näitustel ülekaalus elektiline stiil Fourth level 1920
kunst nagu elu peaproov, Joan Miro Salvador Dali FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIVISM 1920 optimistid, juugendstiil, laialdasele rahvamassile, süsteemsus ja kord, geomeetrilised vormid, sõjaeelne kubistlik maalikunst, Saksamaa, Venemaa/ BAUHAUS kunstikool- saksamaal, massiline tootmine. V.Kandiski/ KONSTRUKTIVISM VENEMAAL- abstraktse kunsti variandid, kunsti ja elu piiride kustutamine, Vladimir Tatlin LÄÄNE EUROOPA KUNST 1920-40 pariis kui läänemaailma kunstipealinn, PARIISI KOOLKOND- vähenes traditsioonilise ja modernistliku kunsti vastuolu, loodus lihtne ja mittejutustav, Peamine pole see , mida pildil on kujutatud vaid kuidas seda on kujutatud, tekkis modernistlik realism/ Prantsuse kunstnikud: H.Matisse, A.Derain, G.Rouault, F.Leger VÄLISMAA KUNSTNIKUD BAUHAUSIkoolkond- Saksamaa ,sünge, karikatuur,uptomism, pinge draama, nurgelisus
1955-1975 Eesti kunst – läks paremaks, tarbekunst, tegevuskunst: happening, performance 1975-1990 Eesti kunst, reklaamilik, igav taasiseseisvunud Eesti kunst- igast kõntsa Arhitektuur 20.saj alguses esimene eestlaste projekteeritud hoone oli Georg Hellati (1870-1943) EÜS-i hoone rahvusromantilises stiilis, Moodne kunst kunstivoolud vahetused üli kiiresti, eksisteerisid parallleelselt, paralleelselt moodsa kunstiga tehti endiselt traditsioonilist kunsti, Pariis oli Euroopa kunstipealinn, enamus kunstivoole tekkis seal va paar erandit Fovism 1905-1907 – suure rühmitusena, rabas kunstipublikut 1905, erilaadne kunst, kunstikriitik Vauxalles, eesmärk oli väljendada kunstinikke meeleolusid, mida sai kõige paremini edasi anda värvidega, ei kasutanud perspektiivi, valgus ja varjud ei olnud tähtsad, Matisse 1869-1954 - Vlaminck, Dufy, Futurism – tulid välja oma manifestiga, ka kirjanduses, Itaalia ja Venemaa, kirjandus ja kunst olid
liigsele julmusele. ******* Clara Peetersi elust palju ei teata, olgugi et ta oli esimene dokumenteeritud naissoost kunstnik, nat��rmortide maalija, keda on peetud andekaimaks ja enim tunnustust p�lvivaks 17. sajandi naiskunstnikuks maailmas. Clara Peetersi looming keskendus vaikeludele hommikus��gi ja lillede teemal. Tema kunstnikuk�ekirja ja t��de j�rgi v�ib oletada, et ta �ppis Antwerpenis, mis oli tollal Madalmaade kunstipealinn, kust v�ljakasvanud kunstnikud panid r�hku maali peenele detailsusele ja hoolikale viimistlusele. Madalmaade Kunstiajaloo Instituudi hinnangul ja anal��sil m�jutas Clara Peetersi nat��rmortide maalimise stiil selliseid kunstnikke nagu Floris van Dyck, Nicolaes Cave ja Artus Claessens. T�nap�eval leiab Clara Peetersi teoseid j�rgmiste muuseumite kollektsioonidest: Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Ashmolean Museum Oxford,
annaabi.ee 
