südametunnistuse portree kujunemislooks. Kui Dorian väljendas oma soovi igavesti nooreks jääda, vahetas ta portreega kohad. Õigemini kujutas portree nüüd tema esialgu veel rikkumata südametunnistust. Sellest võiks järeldada, et kuna Doriani südametunnistus oli kujutatud portreel, jäi nooruk ise südametunnistuseta. Teisiti öeldes sai temast igavesti noor, kuid südametu inimene. Esimese muutuse portreel avastas Dorian peale Sibyl Vane`i enesetappu. Tema portree nägu oli omandanud julma ilme. Nüüd pidi Dorian valima: kas püüda elada patuta elu või teha veelgi hirmsamaid patte. Kahjuks valis ta halvema tee:"Igavene noorus, ääretu kirg, peened salajased naudingud, metsikud rõõmud ja veelgi metsikumad patud see kõik peab tema omaks saama. Portree peab tema häbikoormat kandma: see on kõik." Südametu Doriani ohvriks langes ka Basil Hallward, kes nooruki portree oli maalinud
enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. O. Wilde`i romaani ,,Dorian Gray portree" võib nimetada peategelase südametunnistuse portree kujunemislooks. Kui Dorian väljendas oma soovi igavesti nooreks jääda, vahetas ta portreega kohad ja seeläbi vahetasid nad kohad. Portree kujutas nüüd tema esialgu veel rikkumata südametunnistust. Sellest võiks järeldada, et kuna Doriani südametunnistus oli kujutatud portreel, jäi nooruk ise südametunnistuseta. Teisiti öeldes sai temast igavesti noor, kuid südametu inimene. See aga muutis noore Doriani elu täielikult. Esimese muutuse portreel avastas Dorian peale Sibyl Vane`i enesetappu. Tema portree nägu oli omandanud julma ilme. Nüüd pidi Dorian valima: kas püüda elada patuta elu või teha veelgi hirmsamaid patte. Kahjuks valis ta halvema tee, kuna ta oli kaotanud südametunnistuse
Õnneks või kahjuks ei olnud neid inimesi kuigi palju. Oli kunstnik ise, modell ning kõrvaltvaataja Henry Wotton. Kõigi kolme jaoks tähendas see teos midagi erinevat. Tihtipeale kipuvad kunstnikud oma töid lausa vihkama või mitte avalikustama. Võibolla tuleneb see sellest, et vaimusilmas kujutatakse midagi perfektset ning välja kukub midagi muud. Teiseks põhjuseks, mis vaevas ka Basil Hallwardi, võib olla see, et teosesse pannakse liiga palju iseendast. Kuna Basil kujutas portreel inimest, keda ta armastas nii siiralt ja sügavalt ning tegi seda väga suurte tunnete mõjust, tundis ta, et pilti ei tohiks keegi teine näha. Seda võib tunda ka iga teine looja, kes kujutab midagi liiga isiklikku. Pannes oma loodud personaalset elu seina peale ja kõigile vaatamiseks, võib jääda tunne nagu oleks kogu enda isiksus paljastatud. Nõnda selgitas ka Hallward oma kaasvaatlejatele, miks ei soovi ta viia tööd galeriisse ega seda müüa. Erinevalt kunstnikust,
välimusega kõiki, kellega kokku puutus. Raamatu jooksul esineb mitu Teos algab kohast, kus kaks vana sõpra lord Henry Wotton ja kunstnik erinevat Dorian Grayd: esimene neist on naiivsevõitu jonnakas Basil Hallward istuvad ateljees ning vestlevad. Kunstnik on parajasti noormees, kel pole oma ilu mõjust aimugi ning kes naudib kunstnik Basili ametis ühe noore mehe portreega. Nagu selgub, kohtus Basil portreel seltsi; teine on paheline ja uudishimulik Dorian, kes juhindub kollasest kujutatud Dorian Grayga mõni aeg tagasi ühel peol ning noormees on raamatust ja lord Henry nõuannetest; kolmas endas kahtlev Dorian, kes sellest ajast saati teda tugevalt inspireerinud. ei ole üdini halb, kuid peab leppima paratamatusega; neljas oma Peagi saabub ka Dorian ise. Kõigist Basili püüdlustest hoolimata teeb
ISESEISEV TÖÖ KUNSTIS Adamson Eric Teosta töö koos paarilisega Google Drive keskkonnas! Vaata veebis allikat: file:///C:/Users/Marika/Documents/KUNSTI-%C3%9CLESANDED/Digisild_A4_tooleht_A VANGARDIST-V%C3%84SIMINE-1930.-AASTATEL.web_.pdf 1. Ava seal TÖÖLEHT 12 2. Loe läbi töölehe tekst ja vaata läbi video https://www.youtube.com/watch? v=eBbzHiPgfmM VIDEO 12: Ülle Kruus – Adamson-Eric „Autoportree II (Autoportree silmusega)“ 3. Vasta küsimustele: ARUTLE JA LOO – Mis on autoportree kujutamisel oluline? Mis on selle juures keeruline? – Mille järgi tunda ära head kunsti? – Millised tegurid võivad mõjutada kunstniku stiili? – Kas kunstnik saab olla oma loomingus vaba? – Püüa leida üks omadussõna, mis iseloomustab vaadeldud teose stiili. – Milliseid lisatud detaile märkasid maalil? Mis mõtteid need Sinus tekitavad? – Milline inimene võis olla Adamson-Eric? – Leia digikogust üles või guugelda ja leia mõtteline paariline „Autopor...
joonistatud riided. Peas on näha loori ja kõiki pisidetaile. Värvid on suhteliselt tumedad. Valitsev toon on rohekaspruun. Eks sellepärast, et portreemaalil on eelkõige kujutatud naist. 6. Maal on värvitud 4 aasta jooksul ja tunda on, et asja on tehtud rahulikult. Pintsilga pole väga rahmeldatud. Kõik on selline sulav. Tagataust on eriti selline ühtlane. Värvide üleminek rahulik. 7. Taiese meeleolu on minumeelest rahulik, ega portreel ei saagi midagi karjuvat väga olla. Ma usun, et ta tahtis edasi anda rahulikku Itaalia siidikaupmehe naist. Lisa del Giocondo portree on minumeelest natuke liiga üle promotud. Minus ei tekita see maal küll mingeid erilisi tundeid, olen näinud huvitavamaidki pilte, kust on võimalik rohkem välja lugeda. 8. Kasutasin natuke Interneti , otsimaks taiese vanust.
Aravete Keskkool Referaat Isaac Newton Juhendaja: Sirle Virves Koostaja: Kirke Somelar 10.klass 2008 2 Isaac Newton Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel. Isaac Newton Godfrey Kneller'i portreel 1702.a. 3 Sissejuhatuseks: Sir Isaac Newton sündis 4.jaanuaril 1643.aastal Woolstrophe Lincolnshire´i. Ta oli inglise füüsik, astronoom, teoloog, alkeemik ja matemaatik.Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks.Ta õppis 1661-1665 Cambridge´i ülikoolis ja oli aastatel 1669-1701 selle ülikooli professoriks.Lisaks oli ta aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige.Prantsuse
Doriani ilu ja noorus olid samad ka 18 aastat hiljem. Doriani kunagise hetkelise armastatu Sybili venna Jamesiga kohtudes süüdistas James Doriani enda õe surmas, aga Dorian pääses sellest väites, et tema näeb välja kui 20 aastane, siis kuidas ta sai 18 aasta eest käia tema õega. Nii väitis Dorian, et ta ei ole see kelleks teda peetakse. Nende väidete põhjal saan öelda, et Doriani ilu ja noorus jäid teose jooksul samaks, sest tema vananemine toimus tema enda portreel. Eespool mainisin Doriani puhast hinge ja südametunnistust. Need omadused tegid läbi suured muutused. Peale lord Henry õpetusi hakkas Dorian halvasti käituma ning linnas hakkasid tema kohta liikuma inetud kuulujutud, mis vastasid ehk tõele, kuna Dorian neid tagasi lükanud ei ole. Tema südametunnistusele laskub ka üks mõrv. Nimelt viha hoos tappis Dorian Basili, kuna süüdistas kõiges halvas toimunud enda portreed ning selle oli ju valmistanud Basili
· Maalist on kaks varianti, mõlemad väga sarnased. Arvatakse, et Leonardo ise maalis esimese, varasema maali. "Püha õhtusöömaaeg" (14951498) · See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib erinevalt. "Mona Lisa" (15031505) · "Mona Lisa" on maal, mida peetakse kogu kunstiajaloo kõige kuulsamaks maaliks. Portreel on kujutatud Firenze aadliku Giocondo naist Mona Lisat. Kokkuvõte · Leonardo da Vinci ei olnud ainult kunstnik, ta jõudis olla ka kujur, insener, arhitekt, tehnik , kunstiteoreetik, kirjanik, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid silmapaistvad.
või hinge moodi olend. Teosel on kasutatud erinevaid varjundeid sinistest ja mustadest toonidest, mis jätab pildist küllaltki depressiivse ja üksiku mulje, enam vähem nagu hüljatud oleks see inimene ja tal ei oleks kellegi teisega terves maailmas rääkida kui selle nii öelda kõiksusega. "Andres Ehini portree" on üks vähestest teostest kus oli kasutatud ka heledamaid toone. Sama moodi oli ka heledamates toonides maalitud teos "Keskpäev". "Andres Ehini portree" jäi silma, sest portreel on maalitud Ehinile väga salakaval pilk silmisse. Esile kerkivad ta silmad ka selle pärast, et ta silmad on helesinised ja tema tagune taust tume. Üks veider asi mida märkasin selle maali puhul oli, et tema juuste ja habeme värv kuidagi ei sobiks nagu kokku: Habe on palju heledam kui Ehini juuksed. Üldmulje näitusest oli meeldiv ning mulle meeldis see väljapanek. Võrdluseks sellele, mida olen ise tunnis õppinud võib tuua Arraku maali "Pillimäng Veenusele" kus
ühest vastust sellele, keda Leonardo maal kujutab. v Maali tavapärane nimi on pärit Giorgio Vasarilt. v Ta kirjutas, et Leonardo maalis portree Firenze kaupmehe Francesco del Giocondo abikaasat. Mona Lisa v Kompositsiooniltmõ jub pilt esimesest pilgust selgelt lihtsustatuna. v Naine istub tugitools avara maastiku taustal. Daam v Portreel on ilmselt kujutatud hertsog Ludovico il Moro hermeliiniga armukesest. v Sellele viitab kärp, mida naine hellalt süles paitab see loom on ka hertsogi vapil. v Samas viitab loom naise nimele Gallerani, ´´kärp´´ on kreeka keeles gale. Viimane maal v Ristija Johannes on Leonardo
tunne nagu oleks need arvutiga tehtud. Omapärsed ja huvitavad oli ka Mall Nukke ,,Legend Võimust & Vaimust I", millel oli kujutatud Lydia Koidula portree ja ,,Legend Võimust & Vaimust II", millel oli kujutatud Anton Hansen Tammsaare portree. Koidula portree tegemiseks oli kasutatud sajakroonistest rahatähtedest välja lõigatud ribasid, mis olid kleebitud lõuendile ja kergelt üle maalitud akrüülvärvidega. Tammsaare portreel oli kasutatud sama tehnikat, kuid sajakrooniste asemel oli kasutatud kahekümne viie krooniseid. Sellist tehnikat nimetatakse kollaaziks. Taustal oli kujutatud euro rahatähe sümbolit. Tekkis tunne nagu kunstnik kujutaks sellega krooni oodatavat üleminekut eurole, millega kaob meie riigi noor raha ajalukku. Näitusel oli veel mitmeid põnevaid ja köitvaid teoseid. Oli ka selliseid, mis isiklikult väga ei meeldinud. Näituse tegigi huvitavaks see, et eksponeeriti erinevate kunstnike
De porfundis (1905) Näidismiljonär (2003) Muinasjutud Õnnelik Prints (1888) Ööbik ja roos (1888) Granaatõuntest maja (1891) Ustav sõber Isekas Hiiglane Kalur ja tema Hing Näidendid Leedi Windermere'i lehvik (1892) Salome (1893 Tähtsusetu naine (1893) Ideaalne abikaasa (1895) Kui tähtis on olla tõsine (1895) Teose pealkiri (miks on selline pealkiri), teose zanr (jutustus, näidend, romaan). 2.Romaanil on selline pealkiri tänu portree elulisele olevusele Dorian sedasi käitubki. Portreel on Doriani üle suur võim,sest kõik patud lähevad portreesse ning Dorian jääb endiselt ilusaks ja nooreks. Dorian Gray portree on romaan. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased 3.Basil Hallward oli kinnine kunstnik,kes maalis Dorian Gray portree.Ta oli endasse tõmbuv ja nägi Dorian oli hea inimene ja üritas teda aidata ka.Dorian kohtles Basili halvasti ja ka tappis ta. Dorian Gray oli ilus,puhas ja rikkumatta noormees.Ta oli hea südamega,kuid mida aeg
Referaat Isaac Newton Nimi Tallinn 2010 Sisukord Lk Sissejuhatus................................................................................................ 2 Newtoni elu ja looming.............................................................................. 3 Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel.............................. 4 Newtoni filosoofilised vaated..................................................................... 5-8 Kokkuvõte................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... 10 2
"Dorian Gray portree" lugemiskontroll 1. Vali üks tegelane (Dorian Gray, Henry (vahel ka Harry) Wotton või Basil Hallward) ja vasta tema kohta järgmistele küsimustele: millised on tema tõekspidamised ja kuidas ta käitub, milline mõju on tal teistele või on ta ise mõjutatav, kuidas? Kirjuta raamatust 3 tsitaati (mõttetera), mida see tegelane ütles, ja lisa kellele, mis olukorras. V: Henry Wotton oli mees, kes mõjutas inimesi, tema tõekspidamised olid variselikud ja ühiskonnale, eriti pealiskaudsetele ja kergesti mõjutatavatele inimestele kergesti järgitavad, kuid eksitavad. Henry mõjutas Doriani väga palju, ta ajendas Doriani ennast imetlema ja elu nautima, mis lõpuks Doriani elu ära rikkus. Kui Doriani oli kerge mõjutada tema selgrootuse tõttu siis Basilit, vastupidiselt Dorianile, polnud üldse kerge mõjutada, sest tal olid oma kindlad tõekspidamised, millest ta ei loobunud. Henry ise mõjutatav polnud, ...
üles leida ning seostada Basil’i mõrvaga ning muude väärtegudega. Ta kasutab sama nuga, millega oli tapnud Basil’i, ja pussitab portreed. Selle tagajärjel muutub pildil kujutatud Dorian kauniks nooreks meheks ja päris Dorian vajub surnud koleda vanamehena põrandale pildi ette maha. 10. Portree sümboliseerib inimese hinge, seda, mis on tagajärjed, kui ainult naudingute nimel elatakse. Mida rohkem kuritegusid ta toime paneb, seda koledamaks muutub portreel olev Dorian. Pärast seda ,kui Dorian oli julmalt jätnud Sibyli üksinda nutma ja öelnud, et ei suuda naisega enam kohtuda, tuli mees koju. Ta silmad jäid portree peal pidama ning sealt vaatas talle vastu julma ilme ja irvitava naeratusega Dorian.
Välk täidab varjud ehk siis muudab need heledamaks. Varjuna võivad jääda silmad vms.. Mida peab tegema, et pildistamisel jääks fotol esiplaanil olev objekt terav aga taust võimalikult hägune? Teravussügavus ja fookuskaugus loevad. Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib terav. See on oluline nt maastiku või arhitektuuri pildistamisel, kui detailid on vajalikud. Kui kasutada laiemat ava, on teravussügavus väiksem, nt jääb portreel teravaks ainult nägu, aga taust jääb udune. See võimaldab luua ruumilisemat efekti ja mängida emotsioonidega. Kõige teravamaks jääb pilt tavaliselt keskmise avaga vahemikus f/5,6 kuni f/16. Mida tähendab valgetasakaal ja miks on oluline seda pildistamisel erinevates valgustingimustes muuta? See on pildi värvustasakaalu seadistamise funktsioon, millega tagatakse objektide õige värv pildil. Paljud erinevad tingimused võivad valgustada objekte, mis muudab nende värvust. Nt
säriaja (või suurema ISO tundlikkuse, nt 400). Ometi ei jää foto seetõttu veel ühesugune. Siin tuleb mängu teravussügavus (depth of field) ehk ala, mille piires objektid fotol piisavalt teravad tunduvad. Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib terav. See on oluline nt maastiku või arhitektuuri pildistamisel, kui detailid on vajalikud. Kui kasutada laiemat ava, on teravussügavus väiksem, nt jääb portreel teravaks ainult nägu, aga taust jääb udune. See võimaldab luua ruumilisemat efekti ja mängida emotsioonidega. Kõige teravamaks jääb pilt tavaliselt keskmise avaga vahemikus f/5,6 kuni f/16. Näide: lapse foto on tehtud lahtise avaga (f/4), mistõttu on nägu terav, ent taust hägune. Linnavaade on pildistatud kinnisema avaga (f/8) ja pilt on jäänud tervikuna terav. Teravussügavust mõjutab ka objektiivi fookuskaugus (focal length) ehk läätse optilise keskpunkti ja fookuse
kujutatud. Pilt näeb välja tõetruu. Teine pilt, mis äratas minus tähelepanu oli ta naise portree. See on palju heledamates toonides. Kui esimesel pildil valitsevad pruunikas-hallid toonid, siis Mari Adamsoni portreel valitsevad sinakas-hallid toonid. Ainult mind häirib selle maali juures see, et tool tundub kuidagi vildakas olevat, või siis naine istub seal peal väga imelikus poosis. See pilt pole nii detailselt ja konkreetselt välja joonistatud kui esimene. Naine oleks justkui maalitud läbi udu. Käed ja sõrmed tunduvad eriti välja maalituna võrreldes näiteks näoga. Maalitehnika poolest meeldib mulle esimene pilt, kuid värvide ja olemuse poolest meeldib mulle Mari Adamsoni portree rohkem.
rõõmude, murede ja kriiside järgi. Silmas on peetud ka aastaaegade järgnevust - kevad, suvi, sügis, talv - ja meeleolude vaheldumist vastavalt sellel. Luuletused on jaotatud viide ossa: lahkumine kodust, eneseotsingud; aeg Heiti Talvikuga; aeg pärast Heiti Talvikut ja koos Mart Lepikuga; aeg pärast Mart Lepikut; üksindus, lõppvaatus. Teose allikaks on poetessi viimane eluajal ilmunud luulekogu “Üle aegade Assamalla”, kujunev pilt põhineb portreel, mille luuletaja ise on soovinud endast maailmale jätta. Teos püüab kujutada Betti Alveri teekonda ajas, jutustada tema lugu, toetudes sellel, et igasugune looming on autobiograafiline, eluloo avaldus, jälg autori reaktsioonist millelegi. 2. Luulekogu on heleroosat värvi, kaanel on Betti Alver kirjutatud kuldsete tähtedega. Minu arvates on luulekogu välimus kena, tagasihoidlik kuid ilus. Arvan, et kuldsete tähtedega kirjutatud Betti
sellepärast said paljud ta pildid suure kriitika osaliseks. N: "Sevilla veemüüja". Ta ei joonistanud hoolega igat karva välja, vaid oluline oli tabada inimese iseloomu. Püüti anda edasi liikuvust ja dünaamilisust. Teine selle aja tegija oli B.E.Murillo. Ta joonist. palju relig.sisuga pilte, oluline oli liikuvus. Ta ilutses. Holland. Maalikunst oli siin v. kõrgel tasemel. Kunstnikelt nõuti erilist looduslähesust ja realistlikust. Nimekaim tegija oli F.Hals. Portreel oli inimene tegevuses ning kunstnik pidi tabama inim. iseloomu. Kunstnikud võistlesid omavahel. Parimad olid G.Terborch ja J.V van Delft. Tegevus on pildil v. tähtis. Kasutati külmi toone. Hakati tegema natüürmorti ja need olid loomutruud. Tegijad:W.Kalf, J.Weenix. Maastikumaal muutus omaette zanriks. Kuulsaim tegija oli Rembrant.Tekkis uus graafika liik- OFORT. Prantsusmaa. Kunstnikud õukonna teenistuses. N.Poussin kandis tüüpilist Prants. vanaklassikalist suunda
Reljeefis tuli skulptuur järjest väljapoole kuni sai vabaplastiliseks teoseks. Hea näide on Laokoon poegadega, mis jäädvustab surma hetke. Kreeka kunsti tunneme tihti läbi Rooma koopiate. Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Just naturalistlikkus ja portreelikkus on Rooma skulptuurile omane, näiteks Augustuse figuurid. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel. Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus (nt. Marcus Aureliuse skulptuur). Kreeka maalikunsti on väga vähe säilinud. Põhiline osa sellest on vaasimaal, kuid tehti ka tahvelmaali. Vaasid olid nii tarbeesemed vedelike ja kuivainete tarbeks, kunstiteosed kui ka savist ajaloolised dokumendid. Vaas on nagu sammas, kolme osaline elumudel: baas, tüves ja kapiteel
kaugel üksinda. Ülal, tema kohal seinal naeratas kuldraamis proua Hédouini maalitud huultega oma igavest naeratust. Siis võttis Mouret Denise`i käed oma pihku, aga Denise tõmbas oma käed ära. ,,Minge siis!" hüüdis Mouret ja pisarad valgusid talle silma. Niisugune äge meeleheitepuhang vapustas Denise`i. Tema süda tahtis lõhkeda. Järsku viskus ta lapse tormakusega Mouret`le kaela, hakkas nutma ja tunnistas, et armastab Mouret`d. Proua Hedouini portreel naeratas endiselt oma maalitud suuga. Mouret oli vajunud kirjutuslauale, otse oma miljoni sisse istuma, kuid ei märganud enam seda raha.
Lõpuks suundus ta Prantsuse kuninga vastuvõtult elu pikimale reisile. Leonardo veetis oma elu viimased aastad Francois esimeses õukonnas Ambois's lugupeetud ja imetletud mehena. Ta oli vaba elatise teenimise kohustusest ja maalis nüüd veel vaid harva, kui kavandas kostüüme või visandas ehitisi. Tähtsamad tööd ''Mona Lisa'' Leonardo alustas tööd selle maali kallal 1503. aastal. Tänapäeval saab maali näha Pariisis Louvre'i muuseumis. Üldiselt arvatakse, et portreel kujutatud naine on Lisa Gherardiini, Firenze siidikaupmehe Francesco del Giocondo abikaasa. Ilmselt tellis Leonardolt portree Francesco. Daami poole pöörduti ''Monna'' Lisa, Monna oli lühend Madonnast, mille tähendus on 'minu leedi'. Aastate jooksul on inglisekeelne hääldus muutunud Monaks. ''Mona Lisa'' on mitmel põhjusel revolutsiooniline maal. Leonardo kasutas täielikult ära poolprofiili. Ta kujutas naist
Kristjan seevastu oli kinnine, põhimõttekindel ja äärmiselt põhjalik. Ainsana tolleaegsetest Eesti kunstnikest ei huvitunud Paul Rauda ühiskondlikust tegevusest, samal ajal kui Kristjan oli üks aktiivsemaid. Paul Raud jäi ajastu rahvaromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Kristjan Raud nagu olekski olnud suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem. Paul Raua rõhutatult suur signatuur Woldemar von Uexkülli portreel näitab enesepositsioneerimise vajadust kunstnikuna. Ema Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeritud romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse. (Vaata ka LISA 1) Haridustee 9-aastaselt hakkasid poisid käima Koeravere külakoolis. Aasta hiljem aga tulid poisid
portreedes: vanemad või kõrgema ühiskondliku positsiooniga figuurid asetati kõrgemale. Kaksikportreed ei edasta oma tähendust mitte ainult positsiooniliste suhete abil; samuti kasutavad paljud kunstnikud modellide iseloomustamiseks nendevahelisi erinevusi või ka sarnasusi. Iseloomu nüansse on sageli kõige mõjukamalt võimalik edasi anda, kasutades nende kõrval vastanduvaid väärtusi. Kaasaegse briti kunstniku David Hockney portreel oma vanematest on kunstniku ema näiliselt neutraalne ilme ja asend erakordselt paljuütlevad, võrreldes raamatu kohale kummardunud abikaasaga. Naise nägu muutub tähendusrikkaks tänu sellele, et nüüd võime nähe, mida ta ei tee: ta ei vaata ei raamatusse ega ka oma partneri poole. Kontrast Hockney isaga toob samuti esile selle, mida naine teeb (ja mees mitte): istudes peenutsevalt sirge seljaga, on ta pööranud näo väljapoole ja tema jalad on kindlalt maas.
Sümboliks on tal kodu. Hera Hera (Juno) oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna ning teda kasvatasid üles titaanid Okeanos ja Tethys . Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Hera olevat olnud noor ja kaunis, kuid temale loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning karistas Zeusi armukesi nagu näiteks Letot ja Kallistos, isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Zeusi plaan luhtus, kui tahtis teha Heraklesest valitseja, sest Hera taksitas armukadedusest Heraklese sündi.
püüab pilku. Raamimiseks võib asetada pildistatava ukseauku, aknale, lasta neil vaadata läbi väikese vahe või kasutada nende endi käsi selleks. 5.10.1. Praktiline töö Valisin modellile "raamiks" tema käed, kuna see tundus soovitatud variantidest kõige huvitavam. Selline tehnika tõmbas tähelepanu pildil näole ja lisas palju sügavust. Valgustusena kasutasin laelampi ja pehmet valgust, mis asetses otse. 5.11. Mängi tasutaga Inimene portreel on peamine fookuspunkt, kuid siiski mõnikord, kui asetada modell teise konteksti tausta näol võib muutuda oluliselt pildi meeleolu. Mõnikord on aga hea, kui taust on võimalikult minimalistlik. 17 5.11.1. Praktiline töö Esimeseks taustaks valisin tiheda ja pilkupüüdva mustriga tapeedi, mis lisas pildile hoogsust ja tegi selle huvitavamaks. Tänu heledale päikesele sai teha pildi
otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast. "MONA LISA": Tänapäeval on see naiseportree varjul kuulikindla klaasi taga, seda jälgivad valvurid ja nähtamatud kiired, portree ees rüseleb rahvahulk, kes on Louvre'isse kokku tulnud kõikidest maailmajagudest ja ei taha lahkuda teda nägemata. See on muutunud kõigi aegade kõige kuulsamaks portreeks. Kes on see naine, keda on kujutanud oma 1503. aastal alustatud portreel Leonardo da Vinci, naine, kelle pigem jumalik kui inimlik naeratus lummab jätkuvalt rahvahulki? Pikka aega oli ta üksnes Tundmatu. Kui ta paigutati Prantsuse kuningate kunstiaarete hulka, siis sai ta nimetuseks "Kurtisaan läbipaistva looriga". Kombeline Louis XIII tahtis seda seepärast oma galeriist Inglismaale kingituseks viia ja laskis end maha rahustada ainult palvetega, et ärgu sahkerdagu Prantsusmaa kõige kaunima maaliga. Pildi päästis see, et ta nimetati ümber "Mona Lisaks"
ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Zeusi lind oli kotkas ning tema puu oli tamm. Rooma mütoloogias on Zeus Jupiter. Tema oli zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abiellunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevalisete kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab ja austab võrdselt piksekäsutaja Zeusiga. " "Ilias" 2 laul, 412. Rida. Aga kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub, et ta on
LEONARDO DA VINCI ELULUGU Autor: Juhendaja: 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV.........................................................................................................................4 1.1.Lapsepõlv ema juures..........................................................................................................4 1.2.Lapsepõlv isa käe all...........................................................................................................4 1.3.Aastad Verrocchio õpilasena...............................................................................................5 2.KARJÄÄR KUNSTNIKUNA............................................................................
inimeses varjul olevaid paljusid iseloomutahke. Ning muidugi nii meisterlike oskustega, et oma ideid paberil või lõuendil veenvalt ja kunstipäraselt edasi anda. Juhan Liivist on tehtud portree närvihaiglas. On näha, et luuletaja on haige, aga veelgi enam on Triik rõhutanud tema suurt ja vaikset kurbust ning intelligentsi ja väärikust. Vaatajas tekib luuletaja vastu pigem lugupidamine kui kaastunne. Erna Villmer oli 1913. a. avatud "Estonia" teatri esimene primadonna. Portreel on ta eneseteadev uhke, kuid mitte kõrk. Ta on parajasti esinemas ja on tunda, et ta suudab rahvast kaasa haarata, ennast kuulama panna. Sellesse portreesse on sisse maalitud ka naiselikku õrnust ja leebust. 12 8. Jaan Koort Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald, Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja
Siiski, juba kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puit- tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Hera (Juno) Tema oli zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abiellu kaitsja ja abiellunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevalisete kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab ja austab võrdselt piksekäsutaja Zeusiga. " "Ilias" 2 laul, 412. Rida. Aga kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses
Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese eluaeast nooruslikeks, igavesti ilusateks ja sportlaslikeks, nagu Myroni Kettaheitja ja Polykleitose Odakandja. Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Rooma skulptuurile on omane naturalistlikkus ja portreelikkus. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel. Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus. MAALIKUNST (vt lisaks piltidelt mosaiike ja seinamaale Pompejist Makedoonia Aleksander Issose lahingus) Elumaju kaunistati mosaiikide ja frescodega. Maaliti seinakrohvile, puidule, marmorile, lõuendile või savile. Teemad pärinesid antiikmütoloogiast või olustikust. Tehti portreid, natüürmorte või maastikumaale.
Tulemus oli ikkagi ebaõnnestunud ja hilisematele kreeklastele ei meeldinud need lõputud armuseiklused. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu oli tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevaliste kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab ja austab võrdselt piksekäsutaja Zeusiga." Aga üksikasjalikult rääkida, selgub, et ta on tegeleb peamiselt nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuseteel võrgutas
Alles jäi ainult Lootus, inimeste ainus lohutaja.(Simpson 1997:19) 3.Hera Hera tekkis taevajumalatarina ja on tõenäoliselt vanem kui Olümpose panteon. Zeusi naisena oli ta Olümpose kuninganna ja istus troonil abikaasa kõrval. Ta hoidis oma ilu kannatlikult alal, supeldes igal aastal maagilistes vetes ja tarvitades õli, mille lõhn kandus üle kogu maailma.(Chaline 2005:46) Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevaliste kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab ja austab võrdselt piksekäsutaja Zeusiga." Aga kui jutt temast muutub üksikasjaliseks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende
surm. Kuigi ta jõi pidevalt ja tarvitas hasisit ning korraldas seetõttu suurti stseene, ei keeranud tema sõbrad talle selga ning uskusid temasse ja püüdsid teda aidata. Abi ja kaastunne olid aga asjad, millest Modigliani midagi kuuldagi ei tahtnud. Tema püüdlusi maalidesse midagi sügavamat peita väljendub hästi ka ühes säilinud kirjavahetuses tema sõbra Survage'ga: Survage: ,,Miks on mul sinu tehtud portreel ainult üks silm?" Mondigliani: ,,Sellepärast, et sa vaatad maailma ühe silmaga, teisega vaatad sa iseendasse." Kasutatud allikamaterjalid: 1. ,,Kunstiteadmik" ERSEN, 2003 2. ,,Üldine kunstiajalugu" Kunst, Tallinn 2001 3. ,,Täielik (ja ülim) kunstiajalugu" Sinisukk, 2002 4. ,,Amedeo Modigliani" Kunst, Tallinn 1983 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Amedeo_Modigliani 6. http://www.annaabi.com/Amedeo-Modigliani-m29864.html
vahele. · Kunstnik lahkus teadmata ajalja põhjustel Cesare teenistusest. · 1503.a Leonardo taas Milanos. "Mona Lisa" · "Mona Lisa" Leonardo esimene maal pärast pikka pausi. · Kõigepealt köitsid Leonardot Mona Lisa käed. · "Mona Lisa" asub Louvre'is, seda valvavad kuulikindel klaas ja kaks spetsiaalselt treenitud valvurit. · Vasari: "Leonardo hakkas tööle Mona Lisa, Francesco del Giocond naise portree kallal. Portreel on nii armas naeratus, et see on pigem jumalik kui inimlik ja oma elulisuse pärat peetakse seda täielikuks imeks." · Beatis: "...kujutatud on teatud Firenze daam, kes on maalitud Giuliano de'Medici nõudmisel." · Venturi järgi on see hoopis Constanza d'Avalos, hertsoginna da Francavilla. · Ameeriklane Raymond S. Stites: "Mona Lisa on Isabella d'Este." · Mona Lisaks on peetud ka kurtisaani läbipaistva looriga
Donna Lucial ja Ser Antoniol on poeg Ser Piero ning 15. aprillil sündis Ser Pierole poeg, kellele pandi nimeks Leonardo. See juhtus Vinci asulas 1452. aastal. Leonardo ema Caterina polnud abielus ning oli kõigest 16-aastane tütarlaps. Peale lapse sündi naitus Ser Piero mitte poja emaga, Caterinaga, kes oli külaneiu ega saanudki olla Ser Pierole muud kui lihtne meelelahutus, vaid hoops teise 16-aastase tütarlapse Albieraga. Seega oli Leonardo vallaslaps. Tema suguvõsas olid pea et kõik notarid, kuuludes rikkasse linnakodaniku kihti. Leonardo lille-, looma- ja tugev emaarmastus on tulnud just sellest, et ta emaga üksi üles kasvas. Siit pärineb idee madonnast kaljukoopas ja ka "Kuningate kummardamine", kus last hoidva ema ümber on kogunenud külarahvas, eemal aga varitseb möll. Leonardo sündis sõjaajal, mil kondotjeerid oma palgaväega laastasid ja vägistasid. Oma esimesed eluaastad elas ta tulekollete keskel ja tema uurijatele on siiani aru...
aastat tema kodu eest. Kodu otsimas Leoardo da Vinci sõitis koos Salai ja Luca Pacioliga koos Mantovasse, mida valitses Isabella, maailma esimene naine. Leonardo hakkas teda peagi maalima ja võib märgata, et Isabella portree sarnaneb märgatavalt Mona Lisa omaga. Väidetavalt ongi Mona Lisa mitte Mona Lisa vaid Isabella d'Este. Isabella oli oma näost väga teadlik ning oli kindel, millise nurga alt ta kõige paremini portreel paistaks. Järgnevalt oli Leonardo Veneetsias ning pakkus Veneetsia sinjoriiale välja projekte, mis oleks taganud vabariigile võidu Türgi sultani laevastiku üle merel. Siis läks ta Toskaanasse. Ta ei olnud aga kindel, kas see oli tema kodu ja kas ta sinna tahab jääda. Ta pöördub Firenzesse kuid see on muutunud ja kodu ta eest ei leia. Leonardo mõtleb välja jalgratta. Tal on kaks ratast, juhtraud, sadul tal on
Võimalik, et needsamad (ja teisedki) vaprad arutlused ongi andnud ajendi tänasele meeskunstnikule maalida Suburgist raskelt mehelik portree? Kui taas usaldame end pildiinfo hoolde, otse ja kõrvu vaadates maali ja selle aluseks olnud fotot, võime näha karakteri, tüpaazi ja näojoonte, rääkimata vanusest, häbematut moonutust. Kindlasti on tegu mitmes mõttes lihtsalt ebaõnnestud portreemaaliga. Samas peab viitama, et sellisena on sel portreel potentsiaali muutuda justkui kinnituseks Suburgi sõnadele / oletustele sellest, millistena mehed näevad avaliku elu positsioonidele pretendeerivaid naisi. Suburg ca 18-25-aastaselt Suburg ca 50-aastaselt? Foto Vello Paluoja õlimaal sarjast Inimesi Eesti kultuuriloos Asta Undla-Põldmäe tõstab juhtkirjalistest statement-artikleist Lindas esile pikema teksti Emancipirt
Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911. aastal jätkasid Picasso ja Braque analüütilise kubismi arendamist, järgnesid mitmed veelgi radikaalsemad natüürmordid
Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911. aastal jätkasid Picasso ja Braque analüütilise kubismi arendamist, järgnesid mitmed
Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale – nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque’ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard’i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911. aastal jätkasid Picasso ja Braque analüütilise kubismi arendamist, järgnesid mitmed
(Roland suudleb LAURA: Liiklusmärke?! Laurat põsele, Laura hakkab meiki maha OSVALD: Muidugi mitte ainult võtma.) liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, OSVALD: Ei, teeme asja mõnusamaks. mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. Preili saab omaette apartemendi. See on kunst nagu iga teine, aga mõju ROLAND: Kas siin on veel tube? Kus? inimesele on suurem kui lihtsal portreel. OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga Nüüd ei ole ma juba tükk aega midagi soe. (Võtab seina pealt vaiba maha, selle loonud. taga on väike uks.) Mul läheb hetk aega, ROLAND: Aga elate ära küll? tõstan voodi asjadest vabaks. (Läheb tuppa OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber ja sulgeb ukse.) Roland, mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema? Joome
ROLAND: Osvald Koger, kas sa ei esinenud eelmisel aastal sügisnäitusel? OSVALD: Ei esinenud. ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin liiklusmärke. LAURA: Liiklusmärke! 14 15 OSVALD: Muidugi, mitte ainult liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. See on kunst nagu iga teine, aga mõju inimesele on suurem kui lihtsal portreel. Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema. Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. Viimasel ajal polegi juhtunud midagi huvitavat. Mis pakkumine? LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni madrats või midagi, ma viskaksin korraks põrandale, oleks mõnusam
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911. aastal jätkasid Picasso ja Braque analüütilise kubismi arendamist, järgnesid mitmed
Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911. aastal jätkasid Picasso ja Braque analüütilise kubismi arendamist, järgnesid mitmed
Kord, kui Porthosel oli kohtumine ühe hertsoginnaga, tahtis ta seda Athoselt laenata. Sõnalausumata tühjendas Athos oma taskud, korjas kokku kõik kalliskivid, kukrud, paelad ning kuldketid ja pakkus neid Porthosele, öeldes: «Mõõk aga on needitud seinale ja seda ei võeta sealt maha enne, kui mõõga isand lahkub korterist.» Peale mõõga kaunistas tuba portree, mis kujutas Henri III aegset väga elegantselt riietatud aadlikku, Püha Vaimu ordeniga rinnal. Portreel oli midagi ühist Athose näojoontega: teatav perekondlik sarnasus, mis lubas oletada, et see suursugune aadlik, kuningliku ordu kavaler, oli üks Athose esivanematest. Lõpuks oli kaminal suurepärane nikerdatud kastike, mis kandis samasugust vappi kui mõõk ning portree ja oma peenusega teravalt silma paistis ülejäänud asjade seas. Kastikese võtit kandis Athos alati kaasas. Ühel päeval oli ta selle avanud Porthose
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
