,,Kena kangelane ja küllaga vaikelusid" Retsensioon 25. veebruaril käisin Kumu kunstimuuseumi suures saalis vaatamas Kaido Ole personaalnäitust ,,Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid". Näitus on üleval 27. jaanuarist 15. aprillini ja sellega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid. Kaido Ole on Eesti üks rahvusvaheliselt tuntuim ja hinnatuim ,,loomingulisest energiast pakatav kunstnik, kelle jaoks sünnimaa kunstiruum on juba ammu ilmselgelt kitsaks jäänud. Vaataja saab kogeda, kuidas kunstnik on jäänud truuks teatud hoiakutele, nagu emotsionaalne tasakaalustatus, tehniline perfektsionism ja esteetilisus, hoolimata sisulistest võngetest,
loonud lustliku profiili juurviljadest. · Suve hammasteks on pandud hernekaun ja põseks mahlane virsnik. · Figuuri kraele on kunstniks lisanud oma nime. CARAVAGGIO. VARABAROKK · Itaalia kunstniku Caravaggio maalitud tõetruu puuviljakorv mõjub väga vahetult. · Tühi kollane taust tekitab mulje, nagu asuks vaataja pildil kujutatuga ühes ruumis. · Võib arvata, et kunstnik püüdis järele aimata antiikkunstnike hävinenud vaikelusid, mille illusoorne maalimisviis tekitas mulje tõelistest esemetest. JUAN SANCHEZ COTAN. VARABAROKK · Cotani vaikelude erandlikkus tuleneb napist ja kaalutletud kompositsioonist, millele lisandub range geomeetria. · Ka sellel pildil moodustavad küdoonia, kapsas, melon ja kurk täiusliku kaare. · Cotani vaikelule eriomane meeleolu põhinebki kontrastil, mille loodavad täiesti argistest esemetest koosnev tagasihoidlik seade ja maali
kunstniks lisanud oma nime. Giuseppe Arcimboldo "Suvi" 1563 CARAVAGGIO. VARABAROKK • Tühi kollane taust tekitab mulje, nagu asuks vaataja pildil kujutatuga ühes ruumis. Võib arvata, et kunstnik püüdis järele aimata antiikkunstnike hävinenud vaikelusid, mille illusoorne maalimisviis tekitas mulje tõelistest esemetest. • 17.sajandil levis vaikelu ehk Caravaggio "Puuviljakorv" natüürmort. Ka selles žanris olid u 1596-1597 hollandlased eestvedajateks, huvitudes juba 16.sajandil esemelise • Hollandi kodudes oli palju maailma kujutamisest
väljendab Marani kohta haruldaselt otseselt ühiskondlik- poliitilisi änge. "XX sajandi grimasse", 1965. "Teejoomine", 1962. "Kuupaistel", 1963. "Enne plahvatust", 1965. Loomingu pööre Peamine Olav Marani muutumise põhjus oli pöördumine religiooni poole, mis toimus 1968. aastal. Viimase 40 aasta jooksul on ta maalinud vaid vaikelusid. Juba veidi varem ilmusid intiimsed loodusvaated, kuigi veel poolabstraktses käsitluses. Edasi tulid vaikelud, kust tasapisi kadusid värvimodelleeringud ning jäi traditsiooniline vormi kujutamine valguse ja varjuga. Marani varaseimate vaikelude hulka kuulub 1960. aastaga dateeritud ,,Vaikelu punase raamatuga" kollasel foonil on pisut naivistlikult
aktimaale. Viimased on väga erootilise alatooni ja elementidega. 1912. aastal Schiele koguni vangistati lühikeseks ajaks, kuna ta oli maalinud liiga noort akti. Loomingu radikaalsusest annab tunnistust ka autoportree, kus kunstnik on end kujutanud masturbeerimas. (ArtInfo) Schiele töid iseloomustataksegi sageli sõnadega groteskne, erootiline, pornograafiline, häiriv, seksile ja surmale orienteeritud. Siiski maalis ta lisaks paljudele aktidele ka maastikke ja vaikelusid. (egon-schiele.net) Tööde koloriit on dekatentlik (mustad-pruunikad toonid domineerivad segatuna tuhmi valge värvi variatsioonidega). Sellised pildid olid vastuolus tavaarusaamadega kunstist, mistõttu võib neid pidada Viini ekspressionismi varajasteks näideteks. (Art Directory) Schiele lahkus Viinist 1911. aastal, otsides üksiolemist ja rahulikku elupaika mitmetes väikestes külades. Sel perioodil pühendus ta eriliselt autoportreede tegemisele. Niisamuti
Nad mõjutasid üksteise taieseid väga suurel määral. Kumbki neist aga ei kasutanud oma tööde valmimisel modelle, vaid maalisid suuremas osas oma mälupiltide järgi, mida on teoste sügavamal uurimisel ka näha. (Lynton 2001, 53 – 57) Pablo Picasso (1881 – 1973) on öelnud, et ta ei ürita läbi viia midagi erakordset ega teha kubistlike maale, vaid ta tahab kunsti edasi anda nii, nagu tema seda oma peas näeb (Kangilaski 1997, lk 254). Eeskätt kujutas Picasso vaikelusid ja istuvaid figuure erinevate objektidega. Tal oli viis erinevat kunstistiilide perioodi, mis ulatusid aastast 1901 aastasse 1919. Esimeseks perioodiks võib lugeda „sinist perioodi“ (1901 – 1906), kui Picasso tegi süngeid teoseid, mis olid mõjutatud peamiselt Hispaanias olemisest ja tema lähisõbra surmast. (Kangilaski 1997, lk 254). Selle perioodi üks kuulsamaid teoseid on „Tragöödia“, kus on selgelt näha, miks on seda perioodi nimetatud just „siniseks perioodiks“
Neid ei huvitanud valgus ega varjud, sageli ei kasutanud nad ka perspektiivi. Ise pidasid oma kunsti äärmiselt rahustavaks. Matisse on öelnud, et temale on tähtis väljendus, mis ei teki mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, modelli või esemete asendist, vaid neid ümbritsevad tühjad alad, suhted need kõik on osalised väljenduses. Matisse on maalinud erinevaid tantsijaid, terve rida natüürmordilaadseid vaikelusid, nt ,,Vaas aknal". Fovism oli äärmiselt ekspressiivne kunst. Ekspressionism Seda saab käsitleda kitsamas ja laiemas tähenduses. Laiemas tähenduses on ekspressionistlik eri aegadel tehtud äärmiselt mõjuv kunst. Kitsamas tähenduses konkreetne kunstivool, mis oli erinevate etappidena (I etapp enne I ms, II etapp I ms järgne kunst, hiljem eri vooludel antud nimetusi juurde, nt ekspressiivne abstraktsionism) Ekspressionism I ms eel: tegemist oli peamiselt sakslastega
poliitilised vaated ja realismi kaanon.[6] Kunstnik veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Tema loomingut iseloomustavad julgelt maalitud aktid ja maastikud, milles on tunda vanade meistrite mõjutusi. 1850. aastate keskpaigast eelistas kunstnik poliitilistele teemadele jahistseene, maastikke ja vaikelusid.[6] Maalimislaad liikus üha enam abstraktsiooni poole. Järgmisel aastakümnel hakkas ta taas maalima [6] sotsiaalselt tundlikel teemadel. Teise Keisririigi aegsete olude sunnil piirdus tema teemadering eraelu ning jõudehetkede kujutamisega. Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul G. Courbet' rajatud maalistiil[1]. Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud
Hollandis valminud t��dele kirjutas autor alla �Edwaert Colyer�, muutes nime hiljem inglaslikumaks: Edward Collieriks. 1673. aastal astus ta Leideni P�ha Luuka gildi ning oli samal ajal ka Haarlemis gildi liige. Edwaert Collieri m�rkimisv��rne looming koosneb kolme t��pi nat��rmortidest, m�nest �anrimaalist, portreest ja ajaloolistest maalidest. Kunstniku nat��rmordid viitavad enamasti surma ja kaduvuse paratamatusele. Harvem kohtab tema �traditsioonilisi� vaikelusid suitsetamisatribuutika v�i toiduga. Kolmandaks p�hendus Collier kompositsioonidele kirjaalustega ja puitplaatidel eksponeeritud tr�kistega, kasutades kolmem��tmelisuse illusiooni loovat tehnikat (trompe l�oeil). Paljud Collieri surmateemalised v�i trompe l�oeil maalid sisaldavad inglise tekste ja objekte ning olid arvatavasti maalitud inglise turu jaoks. Galeriid, kus leiab Edwaert Collieri maalide kollektsioone, on kuninglik
annaabi.ee 
