Klassikirjand: Meedia juhib ja mõjutab meie elu (0)

Klassikirjand : Meedia juhib ja m�jutab meie elu Eesti meedia ning ajakirjanduse taass �nniks v�ime lugeda NL-u lagunemist �heksak�mnendate alguses. Uue riigikorraga s�ndis vaba ja s�ltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks v�imuks. Kahtlemata m�jutab lehest loetud v�i "Aktuaalsest kaamerast" n�htud info inimese igap�evast tegevust ning laiemalt �ldist maailmavaadet v�i meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei j�lgi meediat, saab ta kaudselt m�jutatud, sest riigi otsustajad l�htuvad poliitika kujundamisel suurel m��ral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb t�deda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord v�iksem t�htsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus �itses, vallutas internetimeediat kollane laine. V�ga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka v�lismaa staaridest ja nende tegemistest. kaubaks l�ks raiskamine ja glamuur. Praegusel ajal, kui v�ga paljudel inimestel on raske ja kardetakse tuleviku p�rast, tuleb r�huda t�sistematele teemadele. �nneks on meedia rahva soove ning vajadusi t�hele pannud ja pakub �ha enam v��rtuslikke ja t�siseid artikleid. V�ib v�ita, et sotsiaalministri tagasiastumisel oli suur roll t�ita ajakirjandusel. Ministrit survestati erinevate meetoditega, alustades halastamatute intervjuu k�simustega, l�petades kannatanute j�rjekindla kajastamisega. Selle kaudu m�jutati avalikku arvamust, mile tagaj �rjel minister tagasi astus, sest oli kaotanud igasuguse usalduse rahva silmis . Meedia kipub s�ndmusi �le vindi keerama, sest enamik ajalehti, tele- ja raadiokanaleid kuulub eraomanikele ning elatub reklaamirahast. Eestis on �nneks ka Rahvusringh��ling, mis h�lmab samuti k�iki meedia valdkondi, kuid erinevus seisneb selles, et seda rahastab Eesti riik. Rahvusringh��ling peab l�htuma teatud seadustest , mis kirjutavad ette prioriteedid ja programmi. Riigi poolt rahastatud meedia tasakaalustab kasumit taga ajavaid meediaettev�tteid ning v�imaldab pakkuda mitmekesisemat teemadevalikut. Kui erameedia otsib skandaali, verd ja konflikte, siis Rahvusringh��ling peaks pakkuma inimestele v�heke tasakaalukamat ning anal��sivamat k�sitlust. Kokkuv�ttes v�idab sellest tarbija. Meedia m�ju saab v�ga h�sti v�lja tuua kahe rahvusgrupi k�itumise vaatlemisel. On teada, et eestis elev venekeelne elanikkond ei tarbi eriti eestikeelset meediat. Saadakse teavet Venemaa telekanalitest ja venekeelsetest uudisteportaalidest. 2007 aasta aprillis �ndmused n�itasid, kui suur j�ud on massimeedial inimeste k�itumise kujundamisel. Seda isegi siis, kui tarbija elab teises riigis. Konkreetse n�ite puhul on see Eestis elav venekeelne inimene. Suured muutused on toimunud ka Eesti meedia struktuuris. J�rjest enam inimesi rahuldab oma esmase infovajaduse interneti vahendusel. Paberlehe tellimine on osutunud kas ebamugavaks v�i kalliks, eriti praeguses olukorras, kus inimesed j��vad sadade kaupa t��tuks. Noored inimesed aga leiavad, et internet on lihtsam ja mugavam viis uudiseid lugeda. Lisaks sellele on v�imalik igat artiklit kommenteerida nind teiste lugejatega diskuteerida. Internet m�jutab inimest kiire ning vahetu info pakkumise kaudu. Lisaks k�igele sellele on v�imalik ka lugejal endal info loomises v�i vahendamises osaleda. Viimaste aastate jooksul on uudiste- ja raadiosaadetele lisandunud j�relkuulamise v�i vaatamise v�imalus. T�nap�eval on inimestel h�lbus olla kursis toimuvaga ilma, et oleks vajadust �igel ajal teleri ees olla v�i raadio sisse l�litada. Selle tulemusel paraneb inimeste �ldine informeeritus, sest t�htis saade ei j�� n�gemata. Teabel ja informatsioonil on suur osa meie igap�evaste otsuste langetamisel. Seet�ttu oleme ka v�ga haavatud, sest meedia on v� imeline tekitama paanikat ja konflikte. Johtuvalt erameedia eesm�rgist teenida kasumit, paisatakse �ldsuse ette teemasid , mis jagavad �hiskonna vastasleerideks v�i tekitavad alusetust paanikat. Riigi poolt rahastatav Rahvusringh��ling seisab aga Eesti riigi ning keele s�ilimise eest ja on samas tasakaalustavaks j�uks kollase meedia skandaalseetele ja tihti alusetutele artiklitele. On selge, et majanduskriisi oludes muutub meedia tarbimine oluliseks ja inimestele tuleb pakkuda eelk�ige kainet anal��si ning v�hem paanikat. Kindlasti aitaks see inimestel praeguses olukorras paremini toime tulla. Hinne oli 4 Arutlus: Milliseid v�ljakutseid esitab inimesele �hiskonna muutumine posted Dec 8, 2008, 3:13 AM by Ago Press Inimkonna kujunemise algusaegadest saati on kehtinud mingisugune �hiskonna korraldus. Olgu selleks siis perekonnakeskne ja taludest moodustunud agraar�hiskond v�i masinate v�iduk�igu toonud industriaal�hiskond, inimesed on ju p�him�tteliselt samaks j��nud. Erinevad �hiskonna korraldused kehtestavad aga teatud n�udmisi. Muutused �hiskonnas on tingitud kindlast asjaolust. N�iteks t��stus�hiskonna uuenduseks osutusid masinad ja vabrikud ja linlik eluviis. Hajutatult taludes elavad inimesed polnud sellega harjunud . Inimesed seisid dilemma ees: kas �ppida masinate k�sitlemine selgeks ja minna linna v�i j��da oma senise eluviisi juurde. Paljud inimesed leidsid , et vabrikut�� on tulusam ja p��dsid ka linnaeluga kohaneda. Igasugune �hiskonna muutumine toob kaasa vajaduse �mber �ppida ja uute oludega kohaneda. Elanikud, kes pole selleks suutelised, j��vad kaotajateks ning ei saavuta nii suurt edu nagu �ppimisv�imelised kaaskodanikud. Minu kindel veendumus seisneb noorte t�htsuses. arvan, et just nooremapoolsem osa �hiskonnast saab muutustega k�ige paremini hakkama, sest neil pole tekkinud aastak �mnete pikkusi veendumusi ega kindlaid , vankumatuid seisukohti. Mida t�hendab �hiskonna muutumine majanduslikus m�ttes? Inimkonna �hine soov on aina j�ukamaks saada. sageli tuleb selle jaoks ohvreid tuua. n�iteks tuleb maalt linna kitsukesse korterisse kolida . Suurt osa m�ngib siin ka t��keskkond. Kui veel sada aastat tagasi n�uti keskmiselt t��liselt head f��silist tervist ja vastupidavust , siis t�nap�eval m��dub t��p�ev kontorilaua taga arvutikuvarit silmitsedes. �hiskonna arenedes on inimene �ha mobiilsemaks muutunud. Lennukiga v�ib praegu kahek�mne nelja tunniga maakerale tiiru peale teha. See n�uab aga v�ga head stressitaluvust. Mobiilsus t�hendab ka kiiret reageerimist indiviidi ette kerkinud probleemide lahendamisel. T�nap�evane info�hiskond v�imaldab meil �le maailma paari sekundi jooksul e-kirja saata. Suure muutuse on l�bi teinud inimkonna v��rtushinnangud. �hiskonna muutumisel tekivad uued ja p�hitakse �ra vanad tunnustatud v��rtused. Kaasaegse inimese �heks keskseks v�ljakutseks on iseseisvumine . Iga �hiskonnat��bi muutusel on see �ha eredamalt n�ha. inimene on pidanud aina enam �ksinda hakkama saama. T��stus�hiskonnas ei toeta teda enam suur perekond ega sugulased. Mida targem ja iseseisvam ollakse, seda v�hem l�heb n�iteks sugulaste ja riigi abi vaja. See eeldab j�llegi korralikku haridust ja arusaama �hiskonna toimimisest. �ra ei tohi unustada meeskonnat ��d, sest aina arenev �hiskond on v�imeline ainult siis toimima , kui inimesed oma teadmisi ja kogemusi vahetavad, luues koos midagi enneolematut. �hiskonna muutused on inimesele mitmeid v�ljakutseid toonud. Nende �letamiseks tuleb �mber �ppida ning uute tingimustega kohaneda. Sageli paiskavad muutused �mber terve elukorralduse ja v��rtushinnangud. Samas on need aidanud �hiskonnal areneda ja paremaks muutuda. Muutusi ei tohiks karta vaid need tuleb �letada, sest mahaj ��jaid keegi j�rgi ootama ei hakka.