oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. 1917 20 aastail oli ta oli kompositsiooniõpetaja Berliini konservatooriumis. 1919 24 juhatas ta Viini Riigiooperit. 1933 35 oli Reichsmusikkammer`president ja Hitleri võimu poolt soositud. Richard Strauss Suri 1949 aastal Garmischis. Richard Straussi muusikastiili iseloomustavad: * tihe side kirjandusega, programmilisus (Literaturmusik) * üldkarakter sageli dramaatiliselt pingeline ja kirglik * harmoonia tonaalse ja atonaalse vahepeal * äärmiselt värvikas orkestratsioon, kiire pillide vaheldumine, arendas edasi Berliozi orkestriõpetust (Straussi ork.- õpik 1904). * kasutab lühikesi karakteerseid teemasid: "Ma piirdun alati lühikeste teemadega, kuid see-eest oskan nii fraseerida, et väänan neist kõik, mis võimalik." * meloodiate kontrapunktiline ühendamine, tihe faktuur * hilisel perioodil neoklassitsistlikud tendentsid: selge tonaalsus, vorm, ideaaliks Mozart.
20. saj. muusika kordamisküsimused: 1. 20.saj. muusikat iseloomustavad põhitunnused? Stiilide rohkus ja mitmekesisus väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ja mitmekesisus maailma eri piirkondade vastastikune mõju 2. Hilisromantismi tunnused, esindajad: G. Mahler, R. Strauss, nende tähtsamad teosed. Pikad teemaarendused, ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, programmilisus. Gustav Mahler- hiigelkoosseisudega sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid (,,Rändselli laulud") Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutam...
ning ooperlikku esitust meenutav väljenduslaad. Selles võtmes on kirjutatud „Aventures“, „Nouvelles aventures“, mõlemad kolmele vokaalsolistile ja seitsmele instrumendile, kus tekstiks on häälikutest koosnev kujuteldav keel. Ent 1965. Aastal lõpetatud Reekviemis on need kaks stiili ühte tervikusse sulatatud. Kolmas 1960. Aastatel Ligetile iseloomulik stiilivõte oli pöördumine lihtsa tonaalse harmoonia poole. Konsoneerivad kooskõlad iselomustavad näiteks a cappella kooriteost „Lux Aeterna“ ning orkestripala „ Lontano“ (1967). Et vältida liiga elementaarset harmooniat meenutavat tulemust, avardas helilooja oma diatoonikat siiski ka laadi kõrvalastmete sissetoomisega. Aastatel 1985- 1995 kirjutas helilooja kaks klaverikogumikku, mis sisaldavad kokku 14 etüüdi, mida iseloomustab mängu tehniline nõudlikkus, rütmiline keerukus ning kunstiline
Sellest ajast peale on teda tunnustatud kui üht tähtsamat hilis- romantismi heliloojat, kuigi tema muusika ei olnud kunagi aksepteeritud Viini muusikalise asutuse poolt tema eluajal. Mahleri loomingusse kuuluvad peamiselt sümfooniad ja laulud, siiski, tema lähenemine zanrile hajutas kõik piirid orkestrilugude, sümfooniate ja sümfooniliste poeemide vahel. Olles teadlik orkestri värvikusest, täitis ta oma sümfooniad voolavate meloodiatega ja ilmeka harmooniaga(, saavutades heleda tonaalse kvaliteedi kasutades oma meloodiliste liinide puhtust). Tema orkestriaalne stiil põhines kontrapunktil. Kaks meloodiat alustasid kumbki pealtnäha samaaegselt, valides selguse massilise heli üle. Mahler kombineeris romantismi ideeid, lisas neile programmilise muusika, kasutas ära lugude meloodiaid sümfoonilistes teostes. Mahler sündis 7.juulil 1860. aastal saksakeelses juudiperekonnas Kalistes. Ta sündis teisena 14st lapsest, kellest ainult 6 elasid imikuea üle
Mahleri kogulooming koosneb kahest: sümfooniad ja laulud. Peale üheksa nummerdatud sümfoonia, on Mahleri peamised teosed veel laulutsüklid Lieder eines fahrenden Gesellen ehk Lugusid rännumehest ja Kindertotenlieder ehk Lugusid laste surmadest ja Das Lied von der Erde ehk Lugusid Maast. Läbinägelikult teadlik orkestri jumest, värvingust, täitis ta oma sümfooniad voolavate meloodiate ja ilmekate harmooniatega saavutades heleda, kiiskava tonaalse kvaliteedi kasutades meloodiliste ridade selgust. Ta orkestri stiil baseerub rõhutamisel. Kaks meloodiat algavad mõlemad pealtnäha samaaegselt valides selguse massiheli vahel. Mahlerit on mõjutanud ka Austria vaim ning folktants, -muusika ja kombineeris seda romantismist võetud ideede ning programmilise muusikaga. Sümfooniad · Symphony No. 1 · Symphony No. 2 · Symphony No. 3 · Symphony No. 4 · Symphony No. 5 · Symphony No. 6 · Symphony No. 7
• 1956 põgenes Viini ning alles pärast seda sai heliloojana tuult tiibadesse • Asus tööle Kölni Raadio elektrimuusika stuudios Looming • 1959 orkestriteos • 1962 „Aventures“ „Apparitions“ • 1965 „Nouvelles aventures“ • Mikropolüfoonia- • 1965 lõpetas Reekviemi kompositsioonitehnika, mida • Kolmas stiilivõte oli pöördumine iseloomustab tonaalse harmoonia poole, maksimaalne helikõrguslik ja r kooriteos „Lux aeterna“ ja orkestripala „Lontano“ ütmilinetihedus • 1978 „Le grand macabre“ ooper, • Esimene teos mikropolüfoonias kus kasutas kõiki enda arendatud 1961 „Atmosphères“ stiile • 1962 tuli välja häppeningiga • 1985-1995 kirjutas kaks
· Eduard Tubin 3. Ekspressionism -- mõiste, esindajad muusikas, kirjanduses , kunstis Tekkis 20saj alguses Saksamaal ja Austrias. Hakati tundma huvi inimese sisemaailmas toimuvate protsesside vastu. (ekpressio- väljendus) Maalikunst: eesmärgiks kunstniku enda siseelu ja tema tunnete väljendamine sisu rõhutamine, konflikt ümbritseva maailmaga--masendus, pettumine, jõuetus. Maalikunstis toored värvid. · Edward Munch · Peet Aren · Franz Marc Muusika: tonaalse muusika asemel tuli atonaalne muusika- muusika, mis on kirjutatud ilma kindla helistikuta tekkis dodekafoonia (12häält kreeka.k) teosed raskemeelsed , sünged vokaalmuusikas tekkis kõnelaul · Alban Berg · Arnold Schönberg · Anton Webern Kirjanduses: kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikas väljendamine esiplaanil inimese sisemaailm, tunnete ja tõekspidamiste kujutamine. traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest
ise.Aleatoorilise meetodi pooldajad lähtusid suurel määral ameerika helilooja John Cage'i seisukohtadest. Aleatooriline looelaad tõi endaga kaasa ka traditsioonilise instrumendikoosseisu ebahariliku laienemise. Stuudiotehnika areng lõi 1950 aastatel soodsa pinnase nn konkreetse muusika tekkimiseks.1960 aastatel tekib muusika avangardismile vastureaktsioon. Kujuneb uus stiil minimalism. Jälle pöörduvad heliloojad tonaalse harmoonia ja meloodia poole. Minimalislikus kompositsioonis puudub arendus. Üheks esimeseks minimalistlikuks teoseks on ameerika helilooja Steve Reichi ,,Violin Phases".
pakkunud elatist ) , tasakaalutus. Teemad, mida ekspressionism kajastab · Süvendatud huvid inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu, selle väljendus. · Inimese konflikt ümbritseva maailmagamäss, jõuetus, äärmuslikud meeleolud, emotsioonid, deemonlikud jõud. · Esimese maailmasõjaeelne katastroofiaimdus, turvatunde kadumine. Muusika · Üldjoontes on võimalik 20. Sajandi Eurooma muusikaloos eristada 2 voolu: 1. Prantsuse suund , mis hoidis kinni tonaalse harmoonia traditsioonist. Oli huvitatud instrumendi kõlavärvidest. 2. Saksa suund, mis näitab ajaloolist arengut hilisromantilisest muusikakeelest atonaalsuseni, mille ksitlemiseks loodi ka uued tehnilised võtted. · Muusikas avaldusid ekspressionistlikud tendentsid juba Gustav Mahleri sümfooniates ja R. Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekspressionism muusikas alles Arnold Schönbergi loomingus.
• Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. • Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. • Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. • Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. • Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli. • Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle puudumisel tuleks tööruumist väljuda. Kui töötajad räägivad vähe ja seejuures neid huvitavatel teemadel, on see ettevõttele ilmselt
· Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. · Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. · Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. · Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. · Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli. · Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle puudumisel tuleks tööruumist väljuda. Kui töötajad räägivad vähe ja seejuures neid huvitavatel teemadel, on see ettevõttele ilmselt
sümfoonia 1934), Maailma harmoonia 57 Kepleri järele, Ballett "Nobilissima visione". Sümfoonia "Mathis -maalikunstnik" Matthias Grünewaldi elust (1460/70-1528), kes oli Isenheimi altari meister, altar asub praegu Colmaris Saksamaal. Teose 3 osa vastavad Isenheimi altari kompositsioonile: I osa Inglikontsert, II Haudapanek, III Püha Antoniuse kiusatused.(Hot.ee) Looming: Ühendas vanad vormid (neobarokk) ja uue elutunnetuse Tonaalse süsteemi avardamine. Otsis uut looduslähedast tonaalsust (Naturtonalität -ülemhelidest tuletatud tonaalsus) Kahepalgeline looming: elitaarsus ja laia auditooriumi poole pöördumine (Gebrauchmusik - tarbemuusika) Mitmekesised žanrid, kuid stiililt ühtne, väga viljakas helilooja Autobiograafilisuse vältimine,objektiivne, selge, asjalik temaatiline materjal. Džässi mõjud: süit "1922" klaverile Pidas oluliseks muusika eetilist mõju
üksikud noodid jaotati erinevate istrumentide vahel ära. Niiviisi kirjutatud muusika puhul koosneb iga instrumendi partii ansamblis või orkestris tõepoolest ainult üksikutest nootidest ehk ’’punktidest’’. 33. Aleatoorika on loomemeetod, mille aluseks on kordumatus ja juhus, kuna ühtegi muusikateost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada. 34. Heliloojad pöördusid minimalismi puhul tonaalse harmoonia ja meloodia poole, kuid võrrelduna nt klassitsismi või romantismiga hoopis teisel tasandil. Nagu stiili nimetuski ütleb, on kasutatav muusikaline materjal selles viidud miinimumini. Minimalistlikus kompositsioonis puudub arendus, seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus. 35. Juhul, kui muusikateoses kohtuvad mitmete erinevate ajastute stiilid, on tegemist polüstilistikaga.
32. Püantilism ehk punkmuusika on seeriamuusika, kus seeria üksikud noodid jaotati erinevate instrumentide vahel ära. 33. Mõistuspärasele serialismile vastukaaluks kujunes 1950. aastate lõpul välja aleatoorika. Selle loomemeetodi aluseks on kordumatus ja juhus, kuna ühtegi muusikateost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada. 34. 1960. aastatel tekib muusikas avangardismile vastureaktsioon. Kujuneb uus stiil-minimalism. Jälle pöörduvad heliloojad tonaalse harmoonia ja meloodia poole, kasutatav muusikaline materjal on viidud miinimumini. Minimalistlikus kompositsioonis puudub arendus - seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus. 35. Polüstilistikaga on tegemist, kui muusikateoses kohtuvad mitmete erinevate ajastute stiilid (näiteks barokk, romantism ja dodekafoonia).
· Tüüri loodud kammermuusikas on kesksel kohal seitse teost nimetusega "Arhitektoonika" (1984 - 1992). Need on erinevatele koosseisudele mõeldud iseseisvad teosed ning ei moodusta terviklikku tsüklit. Näiteks "Arhitektoonika I" (1984) on puhkpillikvintetile, "Arhitektoonika IV" (1990) viiulile, fagotile, baritonsaksofonile ja süntesaatorile ning "Arhitektoonika V" elektrikitarrile ja klaverile. · Ka kammermuusikas huvitab Tüüri ühelt poolt tonaalse (ja selge meetrumiga) ning teiselt poolt atonaalse (ja väga keerukate rütmidega) muusika ühendamine ühes ja samas teoses. Esimene kujundiring seostub sagedamini keelpillikõlaga, samuti elementidega vanemast muusikast (gregooriuse laul, renessansi- ja barokiajastu muusika). Teine, rõhutatult kaasaegne kujundimaailm seostub sagedamini puhk- ja löökpillidega, sageli kasutab ta sel puhul ka pillide ebatraditsioonilisi mänguvõtteid
katse. Muusika kuulajate tüpoloogia Adorno järgi.T.Adorno Frankfurdi Ülikoolist "Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse. Kaksteist teoreetilist loengut."(1962) ja "Uue muusika filosoofia"(1949) - seal käsitles kahe maailmasõja vahelise perioodi süvamuusika arengut Stravinski ja Schönbergi loomingu näitel. Adorno arvates on Schönbergi ja teiste uusviini koolkonna heliloojate loomingu peamiseks väärtuseks autentsus:1)truudus muusika sisemisele arengule, see on loogiline ja paratamatu jätk tonaalse muusika väljendusvahendite ammendamisele 20.saj.alguses;2)seos muusika ja ühiskonnas toimuvate protsesside vahel. Just viimase puudumist paneb ta süüks Stravinskile jt 20.saj. esimese poole heliloojatele, kes tonaalse muusika helikeelest ei loobu. Kes atonaalseks ei muutu, selle eesmärgiks pole muud kui flirt publikuga, et viimasele meeldida ning teenida suuremaid honorare. Siit tuleb süvamuusika kommertsialiseerumine. Kui meid ümbritseva
20. Sajandi Muusika Table of Contents Sissejuhatus.............................................................................3 Hilisromantism.......................................................................... 4 Gustav Mahler (1860 - 1911)............................................................4 Richard Strauss (1864 - 1949)..........................................................5 Impressionism..........................................................................6 Claude Debussy (1862 - 1918)..........................................................6 Ekspressionism.........................................................................7 Arnold Schönberg (1874 - 1951).......................................................7 Neoklassitsism.......................................................................... 8 Igor Stravinski (1882 - 1971)............................................................8 Muusik...
mida on samanimelise ooperi kirjutamisel kasutanud ka mitmed teised heliloojad. Kui libreto varasemad versioonid mõistavad hukka kuuloos kujutatud sotsiaalse ja poliitilise korra ohtliku pahupidisuse, siis Haydni versioonis etendatakse lugu positiivses valguses. Kõige silmapaistvamalt väljendub see uues finaalis, mis toetab otsekui Ameerika revolutsiooni peamisi ideid: võrdsus, vabadus ja püüdlus jõukuse ja õnne poole. Peale selle peegeldub Haydni partituuris suund tonaalse tõsiduse kadumise poole. 18. sajandi lõpus aset leidnud klassikalise kuu-utoopia taassünni ajel loodud teostes võib tihti märgata otseseid viiteid Ameerikale, näiteks Piccinni ooperis Il regno della luna (Kuu valitseja), samuti ulmekirjanduses ning populaarteaduses. Koos Euroopasse jõudnud uudistega Ameerika revolutsioonist muutus tol ajal Itaalias, Saksamaal ja Austrias loodud koomilistes ooperites moeasjaks kujutada elu Ameerikas. Just nende kirjanduslike ja
Bela Bartok (1881-1945) Benjamin Britten (1913-1976) Carl Orff (1895-1982) Arthur Honegger (1892-1955) Darius Milhaud (1892-1974) Francis Poulenc (1899-1963) EKSPRESSIONISM Arnold Schönberg (1874- Tähelepanu keskmes oli inimese siseelu (konflikt, jõuetus, mäss). Tonaalse muusika Tekkis I ja II maailmasõja 1951) asemele tuli atonaalne. Uue kompositsioonitehnikana tekkis dodekafoonia. vahelisel perioodil Saksamaal Alban Berg (1885-1935) Vokaalmuusikas tekkis ülimalt intensiivne, sageli ülepakutud väljenduslaadiga ja Austrias. Anton Webern (1883-1945) kõnelaul.
iseloomustavad rohked divisid ja oktavis kaanonid. Selline orkestritekstuur, milles on hääli palju, kuid ükski hääl pole päriselt eristatav nimetas ta mikropolüfooniaks. Esimene teos, kus kasutas mikropolüfooniat on "Atmosphres". Vokaalmuusikas, kus mikropolüfooniat kasutada ei saa, töötas ta välja teise stiili, mida iseloomustab intensiivsete koomiliste kujundite kasutamine ja ooperit meenutav väljenduslaad. Näiteks teos "Aventures". 1960ndatel pöördub lihtsa tonaalse harmoonia poole. Näiteks "Lux aeterna". Toob sisse ka kõrvalastmeid. Kõik stiilivõtted lasi Ligeti käiku ooperis "Le grand macarbe" (Suur vikatimees), tüüpiline postmodernistlik ilming. Kirjutas ka klaverietüüde, mis olid tehniliselt väga keerukad ja isegi komplitseeritumad kui Liszti etüüdid. Luigi Nono Hariduselt jurist. Nono oli anti fasistlik helilooja. Erinevalt teistest avangardistidest nagu Tockhausen ja Boulez, oli temal selge poliitiline seotus. Abiellus Shönbergi
otseheli ja selle esimese peegelduse vaheline ajaline erinevus (sõltub heli peegeldava pinna lähedusest kuulajale) helide segunemine (sõltub ebaühtlaste pindade, nt kipsornamentika olemasolust) kummassegi kõrva jõudvate helide vaheline erinevus (seina ääres võib olla parem istuda kui saali keskel) varase ja hilise järelkõla vaheline tasakaal (pole hea istuda orkestrile liiga lähedal) Theodor Adorno vaated muusikale Adorno arvates on tonaalse kirjaviisi hülgamine Esimese maailmasõja järgses süvamuusikas välti- matu. Kes seda ei tee, selle eesmärgiks pole muud kui flirt publikuga, et viimasele meeldida ning teenida suuremaid honorare. Siit omakorda tuleb süvamuusikakultuuri kommert- sialiseerumine (levimuusikat iseloomustab see niikuinii) ning eventuaalne allakäik Adorno muusikafilosoofia põhiideed võiks ehk mõnevõrra lihtsustatult väljendada nii: kui
Pillid ei olnud suurem asi, kuid ,,ajasid asja ära". Anti ka üks kontsert, kus nad soojalt vastu võeti, kuid lahkhelide tõttu läks bänd laiali. Kümnendas klassis osales ta puhkpilliorkestis, kus mängis trumme ja taldrikuid. Orkestriga andsid nad kontserte Tallinnas, sõjaväeosades ja madrustele laeva peal. Endiselt kirjutas ta süvamuusikateoseid. Keskkoolis kirjutas Urmas palju atonaalses stiilis muusikat, kuid pöördus lõpuks ikkagi tagasi tonaalse juurde, millega oli alustanud. Tänu sellele, et temas nähti tulevast muusikut, muutus ka suhtumine temasse aupaklikumaks ja sõbralikumaks. Eelviimases klassis tekkis tal aga probleeme, kuna ta ei saanud mitme õpetajaga läbi ning käis vaid erialatundides ja üldainetest matemaatikas. Õppeaasta lõpul teatati talle, et ta ei pääse üleminekueksamitele, sest ta ei täitnud ühtegi kolmest leninliku arvestuse täitmise tingimusest, mis olid aluseks eksamitele
Dodekafoonilise ja seeriamuusika kirjutamine: 1952 Cantata, 1955 Canticum sacrum1957 Agon, 1958 Threni, 1958-59 Movements. Alalhoidlik ja tihendatud stiil, minimaalne algmaterjal, kristlikud sümbolid. Stravinski esines sageli oma teoste ettekandeil pianisti ja dirigendina, 22 sh. 1937 Eestis. Paul Hindemith 1895-1963 · Ühendas vanad vormid (neobarokk) ja uue elutunnetuse · Tonaalse süsteemi avardamine. Otsis uut looduslähedast tonaalsust (Naturtonalität -ülemhelidest tuletatud tonaalsus) · Kahepalgeline looming: elitaarsus ja laia auditooriumi poole pöördumine (Gebrauchmusik - tarbemuusika) · Mitmekesised zanrid, kuid stiililt ühtne, väga viljakas helilooja · Autobiograafilisuse vältimine,objektiivne, selge, asjalik temaatiline materjal. · Dzässi mõjud: süit "1922" klaverile · Pidas oluliseks muusika eetilist mõju · Vana polüfoonia taastaja
loodusemotiividele suurema konkreetsuse, tõid sisse päevaaegade eripära, kujutades sageli ka õhtusi ja öiseid maastikke. Nemad avastasid ka esimesena tavaliste, argipäevaste motiivide ilu looduses, nii nagu nad oma olustikumaaliski armastasid kujutada kõige harilikumaid episoode. Uudne varasema maastiku kujutamisega võrreldes oli ka atmosfääriprobleemi asetus, valguse, õhu ja ruumi vastastikuse mõju maaliline tõlgendus. Just see probleem viis hollandi maastikumaalis välja tonaalse koloriidi tekkimisele, kus kaugused ei eraldunud enam erinevate värviplaanide näol, vaid kogu ruumi käsitleti maalilise tervikuna ühe ja sama põhitooni erinevate heledus-astmete piirides. Täiesti uueks iseseisvaks kunstiharuks 17. sajandil oli natüürmort. Analoogiliselt olustikumaalile ja maastikule toetus ka see žanr Madalmaade kunsti varasematele traditsioonidele, millele tervikuna oli iseloomulik suur huvi esemelise maailma vastu. Juba 14.—15
klaasi. · Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. · Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. · Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. · Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. · Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli. · Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle puudumisel tuleks tööruumist väljuda. Kui töötajad räägivad vähe ja seejuures neid huvitavatel teemadel, on see ettevõttele ilmselt kasulik, sest
Museum of Western Art, Tokyo, Jaapan; Tate Gallery, London, Inglismaa ja Suomen Kansallisgalleria, Helsinki, Soome. Vaikelude maalimine oli Hollandis v�ga laialdane ja mitmek�lgne. Armastuse rikkalike detailide vastu p�risid Hollandi meistrid Madalmaade vanalt koolkonnalt, nagu ka meisterlikkuse anda edasi esemete t�pseid materiaalseid omadusi, mille nad viisid t�elise virtuoossuseni. �Vaikelu karika, sidruni ja metsp�hklitega laual� (signeeritud ja dateeritud 1663) on tonaalse maalikunsti ja niinimetatud Collieri ontbijt ehk hommikueinete oivaline n�ide, mis j�rgib suurep�raste Haarlemi vaikelumeistrite Pieter Claeszi ja Willem Heda stiili. Pildi k�ik �tegelased� � klaaskarikas, sidrun ja metsp�hklid � moodustavad elava kompositsiooni, millel on aimata inimese �sjast puudutust. Maali �mbritseb tagasihoidlik intiimne �hkkond, luues harmoonilise reaalsuse illusiooni,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
