tode-ja-oigus-iii AnnaAbi 11111 (0)

T de ja  igus: III osa � �      1. peat kk � Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale m ningate kodude k lastamist  � � leidis selle  he pere juures. Naine oli  mbleja ning mees endine vabrikut line, � � �� kel polnud vasemat k tt. N d tegeles viimane v heke kingsepa ametiga. Kaup  � �� � sobis ning Indrek kolis sisse.      2. peat kk � Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel  likooli l bi. M tiskleb selle  le,  � � � � kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. T naval kohtub vana klassivenna  � Kustas Otstaavliga. See kutsub ta p hap eval metsa suurele koosolekule. Hiljem  � � selgub aga et see on m ssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast,  � Indrek otsustab huvi p rast siiski minna. �      3. peat kk � Indrek ning Kustas on j udnud metsa. Kuulates k net, tuleb Indreku juurde kaks  � � noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid.  ra nad siiski ei l he ning kuulavad l puni. Samas n eb Indrek kokkutulekul ka  � � � � oma majaperemeest. Hiljem l heb m ssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle tuleb  � � appi  ks neist samadest noormeestest ning nad l hevad j rvekaldale haava  � � � puhastama.      4. peat kk � Linna j udes l heb Indrek s ma ning kuuleb pealt proua Kuusiku ja h rra B str i � � �� � � � vestlust. Vanah rra r gib sellest kuidas inimesi peab kartma ning tema on oma  � �� elu valesti elanud.      5. peat kk � Indrek peab perenaisele kirjutama palveid, mida too saaks laiali saata.  Indrekule hakkab see t  aga meeldima ning iga palvega improviseerib ta j rjest  �� � rohkem.  ige pea leiab ta  he oma palvetest avaldatud  Rahva s bras . Ta kutsuti � � � � � toimetusse, et arutada tema  Orava  loo avalikustamist, kuid tsensor pidi selle  � � vastu olema ning see toiming j i katki. �      6. peat kk � Peret tar Kristi on maalt koju j udnud. Ta r gib isa ja emaga Ameerikasse  � � �� s idust, kuhu tal kunagi on plaanis minna, et vabaks saada. M ssudest eemale.  � � Kristi tunnistab Indrekule, et k ib salaja m ssajate koosolekutel juba pool  � � aastat ning kutsub Indreku kaasa. Kui minna kahekesi, siis ei pidavat nuhke  sabas olema, sest kurameerijaid ei peeta kunagi m ssajateks. �  


   7. peat kk � Kristi ning Indrek j udsid koosolekule natuke hiljem kui pidi. K ne oli juba  � � alanud.  K ne sisuks olid sotsiaaldemokraadid, sotsialistid-revolutsion rid ja  � �� anarhistid ning materdati kahte viimast. Teine koosolek, kuhu nad l ksid, toimus  hes rikkas perekonnas. Seal nuhke ega  � � politseid ei kardetud, sest ametlikult olid k ik k lalised kutsutud pidama  � � mingit t htp eva.  Elus on v rtus ainult sellel, millest saad aru.  (Kristi  � � � �� � s nad) �      8. peat kk � Indrek k is Otstaavlil politseijaoskonnas k las. Viimane oli ta p stnud  � � �� vallamaksust,  eldes et ei tea, kus ta elab. See aga Indrekule ei meeldinud,  � kuigi tal t epoolest polnud raha, et seda maksta. � kitselt tuleb Indrekul n lg ning ta suundub s gikohta, kus ka ennist k idud.  � � �� � Seal kurdab proua Kuusik, et h rra B str i ei k i enam tema juures s mas. � � � � �� Katsun, kas saan m da, kui tahan. Kas saan tahta, kui tahan tahta. Kas olen  � �� vaba. Inimene peab oma vabadust alati proovima.  (B str i selle kohta, miks ta  � � � enam s gikohas ei k i.) �� � B str i siiski tuli, kuid l ks proua Kuusikuga t lli ning lahkus ja lubas enam  � � � � mitte tagasi tulla. Indrek aga kiirustas B str i s bra Viljasoo poole, kes oli  � � � kirjastaja ning vajas Indreku abi. Viljasoo pakkus talle v imalust kirjastada oma lugusid, mida tsensor polnud  � lubanud ning k skis tal valida endale kirjanikunime. Raha selle k ige eest  � � Indrek aga ei saaks, mis omakorda valmistas talle pettumuse.      9. peat kk � Kristi tuli Indreku juurde palvega, et too sepistaks  leskutse proletariaadile  � ja k igile teistele. See oli v istlus, kus k ige parem  lekutse l heb  � � � � � jagamisele. Parimat aga ei valitud, vaid pandi  ks kokku k igist esitatud  � � t dest. Kristi hiilis salaja Indreku tuppa et nad saaksid koos seda  leskutset  �� � koostada. See t epoolest j udis k igi inimeste k tte. Paljud aga arvasid, et kui � � � � see politseini j uab, on s dlased ja karistus kerged tulema. � ��     10. peat kk � Indrek satub  Rahva S bra  toimetusse. Kuuleb pealt kahe mehe vestlust  �� � � tsensorist ning sellest, mida lubatakse kirjutada ning mida mitte. Vahepeal  ilmub toimetusse ka Viljasoo. Viimane ajab korda selle, et kirjastataks ka  Indreku  Orava  v lja annaks. Indrek otsustas j llegi oma vanasse s gikohta  � � � � �� minna keha kergitama. Proua Kuusik tundis huvi ega Indrek pole h rra B str id  � � � n inud, kuid vastus oli eitav. Indrek soovitab talle, et ta v iks h rrale  � � � l unas gi koju viia. � �� Raamat on pahe, millega tahetakse saavutada voorust, aga kes m tleb pahele, kui � � ta on ideaalselt vooruslik.  /Viljasoo s nad � �     11. peat kk �


Indrek k ib poes, kus ta kuuleb pealt poodniku ning tema t lise vestlust. K ik  � �� � aina streigivad, seega kuulujuttude j rgi pidi varsti m ssuks minema. Seda  � � kinnitas ka  Kristi, kes olevat seda kusagilt kokkutulekult kuulnud. ige pea hakkasid undama vabrikutorud ning k ik t lised tulid t navaile,  � � �� � liikudes paigast paika ning lauldes. N nda l ksid ka Kristi ja Indrek  istele t navatele koos teistega. M ssu k igus  � � � � � � oli purustatud palju ning l mas tulekahju. K ik inimesed olid justkui kohkunud, �� � aga k ik tahtsid oma vabadust. Kristi ja Indrek hoidsid  ksteisest k vasti kinni � � � ning hakkasid kodu poole sammuma.     12. peat kk � Varahommikul tegeleti veel t navate koristamisega. Inimesed olid t navail ning  � � arutasid eelmisel  l juhtunud s ndmuste  le. �� � � Indrek kohtus kokkutulekul B str iga. Kokkutulek otsustati aga pidada vabas  hus � � � n dala p rast, sest rahvast oli tulnud liiga palju. Indrek otsustas sinna  � � Kristiga minna. Teel kohtus ta aga j llegi B str iga ning hilines seep rast  � � � � kokkusaamisele Kristiga. Nad pidid kohtuma majast v ljas, sest muidu oleks k ik  � � tundunud liiga kahtlane.     13. peat kk � Kristi ootas teda kokkulepitud kohas, lendlehed peos, silmis ootus revus, et  � saaks neid juba levitada. Nad k ndisid ning j udsid linnaserva lagedale, kus olid ka teised inimesed.  � � L puks saabusid nad koosolekule. Kuulates  ra kaks k nelejat, lahkusid nad  � � � koosolekult ning Kristi viis Indreku sinna, kus ta varem elanud oli. Kodu poole  k ndides n gi Indrek turuplatsil suurt rahvasumma ning tahtis vaatama minna ,  � � mis seal toimub. Seal j tkati koosolekut. J rsku ilmusid v lja soldatid ning  � � � toimus tulistamine.  mberringi oli palju verd, paljud olid haavata saanud.  � Indrek v ttis Kristi s lle ning nad l ksid koju. � � �     14. peat kk � Kogu linnas valitses lein, t navad olid verised, ning inimesed otsisid oma  � omakseid. Peagi aga saabus ka  ks r mus num: v lja on kuulutatud n utud  � �� � � � vabadused ja  igused. � Kristi lamas oma haavadega voodis, kuid ta oli rahul, et k es on vabadus. � N d ma tean, mis on revolutsioon! ,  tles ta. � �� � � Vabad on need, kel suud juba mulda t is. Vabad on inglid taevas.   tles emand  � � � � Lohk (Kristi ema) v ljakuulutatud vabaduse kohta. �     15. peat kk � Toimus koosolek koosoleku otsa ning k ik seletasid aina vabadusest. Indrek  � otsustas aga minna h rra B str i poole, nagu ta millalgi oli lubanud. Vanast  � � � s gikohast m da minnes n gi ta uksel silti:  Leina p rast suletud . �� �� � � � � B str i korteri juurde j udis tuli aga v lja, et h rra B str i on surnud.   � � � � � � �


Indrek suundus s gikohta, kus pidi olema B str i surnukeha. Ta luges B str ile  �� � � � � issameiet ning lahkus, ise meenutades oma p evi Vargam el, kus samuti oli palju  � � leinatud.     16. peat kk � T na oli langenute matusep ev. Ilm oli hiliss giselt tume,  hmane, r idinud ja  � � � � � r ske. Seoses leinamisega tuli Indrekule ikka ja j lle meelde Vargam e ning seal � � � toimunu. Talle tundus, et kogu selle linna kohta on leina siiski v he, inimesed  � ei hoia kokku, ei toeta  ksteist. Matuserong suundus l bi linna nii, et kui  � � esimesed kirstud olid juba j udnud agulirajoonidesse, siis viimased polnud veel  � liikumagi saanud. Samas tehti neid aina juurde.  htuks olid k ik maha maetud.  � � Indrek oli j nud Viljasooga kahekesi ning  kitselt kuulsid nad kellegi nuttu.  �� � Eemal p sas oli ema koos kahe lapsega, kes nutsid. Indrek ja Viljasoo v tsid  �� � lapsed ning asusid koduteele. Kuna naisel mees surnud ja  rileping kohe-kohe  �� l ppemas, oli Viljasoo n us nad oma hoole alla v tma. � � �     17. peat kk � Koju j udnud, oli Indrek rampv sinud ning suundus kohe magama. � � Hommikul vestles ta Kristiga eelmisest  htust. � Valitsus lubas hakata antud vabadusi lahti seletama, mist ttu k igile tundus, et � � k ik j b nii nagu oli siiani olnud. � �� Vabadus pole enne sinu v imuses, kui oled ta virutanud selili ja surunud talle  � � jala k rile. � � Kr sus s itis Indrekust m da ning kutsus ta kaasa. Nad l ksid poodniku juurde, �� � �� � kelle k est Kr sus k sis vabadusv itluse jaoks parteile raha. M ningase  � �� � � � vaidluse peale sai ta l puks sada rubla ning lahkus. Edasi s itis ta j rgmise  � � � ri ette, kus kordus seesama ikka ja j lle. Ainult viimane  rimees keeldus  � � � kategooriliselt maksmast. Edasi Indrek koos Kr susega ei s itnud. �� � Indrek hakkas koju Vargam ele saatma  Rahva S pra  ning Viljasoo kirjutisi.  � � � � ldse hakkas ta kodustele rohkem kirjutama. Isa kodus polnud sellest k igest aga � � huvitatud, k sis vaid Indreku venna Andrese j rele. � � Kristi on uuesti otsustanud, et tahab siiski Ameerikasse minna, peale vestlust  Indrekuga. Viimane  tles et tema arm on ilus ning Kristi arvas, et Indrek naerab � ta  le. �     18. peat kk � Kristi isa hoiatab teda Indrekuga suhtlemise eest. Aga isa hoiatusel oli otse  vastupidine m ju. Indrek ja Kristi vestlevad nuhkidest ning Kristi arvates on  � need k ige jubedamad olevused maa peal. Indrek  ritab teda  mber veenda, kuid  � � � asjatult.     19. peat kk � Indrek sattus k lla Viljasoole ning selle uuele naisele Mariele, keda ta lubas  � leval pidada. Nad k ll ei teadnud, kas nad ka kokku j vad, kuid Viljasoo lubas � � �� igati abiks olla.


Inimene on pagana  nnetu loom vanajumala t pratallis.  (Viljasoo s nad) � � � � � Viljasoo kirub inimesi, kelle s da l heb haledaks nagu temal tol  htul, kui nad  � � � lapsed koos emaga leidsid. Ta tunnistab Indrekule, et toidab neid lapsi B str i  � � rahaga, kes oli talle enne surma v lgu andnud. Et aga mitte seda raha B str i  � � � sugulastele anda, otsustas ta selle kasulikult  ra kasutada. Ise nimetas ta seda � puhtaks  ritehinguks, mitte kaastundeks. �     20. peat kk � Indrek kohtas  Rahva S bra  toimetuses s durit(Timofei), kel oli h dasti raha  � � � � � vaja. Teised pidasid teda nuhiks ning seega raha ei saanud. Indrek aga andis  talle selle raha ise. S durid saadeti maale talupoegade kallale. Ka Indreku pere � elas maal ning seega ta seletas s durile natuke olukorda. S dur vandus, et ei  � � tee neile ning nende omastele midagi ja r gib seda ka teistele edasi. Nad  �� j tsid h vasti ning Indrekut valdas  retu rahulolu, et ta oli saanud aidata  � � �� inimest suures h das. �     21. peat kk � M ne p eva p rast taheti Indrekult raha, sedasama mis ta v lja laenas, sest see  � � � � oli tegelikult v ras raha. Tal polnud seda tagasi maksta ja  nnestus kokku  �� � ajada vaid  le poole. Ka Otstaavel polnud n us talle midagi laenuks andma. � � Aita keda aitad, aga  ra aita kunagi sugulast ega s pra, sest need panevad seda � � � sulle ikka pahaks v i l vad su  le. � �� � � Kui tahad kellegagi s braks j da, siis  ra otsi temalt kunagi abi ja  ra laena � � �� � � temalt raha.  (Otstaavli s nad) � � Ka t naval kohatud koolivend Viidik ei saanud Indrekut rahak simuses aidata. � � Viljasoo juurde minnes vastas see, et tema kulutab vaid naiste ja viina peale. Indrek sai raha muretsemiseks uue t htaja, kuid ka see ei aidanud. Ta pidi  � ilmuma Kr suse palge ette. Peale pikka loengut sellest, kuidas ta revolutsiooni �� raha  ra kulutas, suundus ta edasi koeramamma s gikohta. Mamma aga ei tahtnud  � �� Indrekut kurvana n ha ning andis ise talle selle raha. Indreku tuju paranes  � sellest piisavalt, et edasi astuda sisse  Rahva S bra  toimetusse. � � �     22. peat kk � Ta astus sisse just hetkel kui Joosual ja Sillam el oli  ge vaidlus selle  le,  � � � et Indrek revolutsioonikassast raha v ttis. Toimetusse oli tulnud Indrekule  � kiri, kus seisis, et ta ema on raskesti haige. Indrek pidi linnast muretsema  paremat ning kangemat rohtu, mis v taks valugi  ra. Indrek pidi uurima, mis  � � rohtu t psemalt vaja on, aga kuna algas postiteenijate streik, j igi tal vastus  � � saamata. Valitsus ja rahvas olid j llegi v itlusrindel. � � Toimetusse tuli Indrekule k lla s dur Timofei. Ta r kis oma loo, kuidas oli  � � �� kaitsenud Indreku omakseid ja teisi maainimesi. Nad j tsid Timofeiga liigutavalt � h vasti. Indrekul oli oma heateo p rast r mus ning l ks seda ka Viljasoole  � � �� � r kima. Viljasoo oli aga  revil, sest oli leidnud Marie juurest v ra mehe. Ta  �� � �� lubas et ei anna neile enam sentigi ning maksab B str i raha tagasi tema  � � p rijatele. Tegelikult oli v ras mees alati Mariet hirmutanud ning kui Viljasoo � �� mehe peale v ikest kaklust majast v lja viskas, otsustas ta siiski Mariega  � �


kooselu j tkata. �     23. peat kk � K ik valmistusid  lemaalisele kongressile. Emand Lohk ootas viimsetp eva. � � � Indrek sattus kord Kristiga koos koju minema, kui viimane tahtis kuulda k ike  � Indreku rahalaenamisest ning s durist. Nad r kisid veel  ndsusest ja  � �� � ndsakssaamisest. Indrek  tles, et revolutsiooniajal ei tohiks kedagi uskuda ega � � usaldada.     24. peat kk � lemaaline kongress oli n d toimunud. Loodeti, et n d hakatakse tegutsema. � �� �� Indrek l ks tormisel  l koju ning kuna torm oli t esti tugev, sai ta pihta ka  � �� � m ne m dalendava asjaga. Lohk saabus koju natuke peale teda. � �� Indrek valetas k igile, et l heb Vargam ele ema vaatama, Kristi tuli talle teel  � � � j rele, sest ei uskunud Indreku minekut.  L puks nad siiski kallistasid ning  � � Indrek l ks, Kristi j i veel kuulatama ta samme. M ne aja p rast aga jooksis  � � � � Indrekule uuesti j rele, sest tahtis teda veelkord n ha. Peale seda l ksid nende � � � teed erinevates suundades.     25. peat kk � Indrek sai linnaservas kokku teistega, kes samuti sakstega s tta l ksid. Nad  � � pidi minema r stama, et saada kokku piisavalt raha ja varandust s jariistade  �� � tarvis.  Esmalt r nnati viinapoodi, kus peksti puru k ik , mis v hegi ette j i.  � � � � Tuld siiski otsa ei pandud, j rgmiseks k lastati valitsejat. Sealt ei saanud nad � � aga midagi. Purustamine ja r stamine ning raha kogumine aina j tkus. L puks  �� � � taipas Indrek, mida nad terve see aeg teinud olid. Nad h vitasid inimeste vara,  � mida nood v ib-olla aastasadu kogunud olid. Ja ta tundis t siseid s mepiinu. � � ��     26. peat kk � J uti kokkutulekule, kus pidas ka Indrek oma esimese k ne. Ta r kis sellest, et � � �� oma r stamistega ei tohiks siiski liiale minna ning kui vara koguda, siis  �� t esti ainult sel eesm rgil, et relvi osta. Teised vaidlesid talle aga vastu,  � � sest nad arvasid et m isah rradele pole seda k ike toredust vaja, kui  � � � lihtinimesel seda nagunii pole. Paaritunnise arutluse j rel asuti teele m isa  � � poole, kust aga omanikud olid ammu jalga lasknud, teades et vabadusekuulutajad  tulevad.  ksk ik kuhu nad ka ei l inud, ikka olid ees ainult lapsed ja naised,  � � � kellelt midagi n uda ei saanud. Selle peale s tasid nad j rjest maju ja  � �� � hooneid. Inimesed haarasid p levatest majadest kaasa k ike, mis pihku j i. Nad  � � � muudkui l ksid aga edasi ja r stasid uusi maju ning m isaid.  ks vanah rra  � �� � � � lubas suisa lahkelt oma m isa t hjaks teha. Vanah rra v eti aga p rast  � � � � � pantvangiks ning selle peale Indrek vihastas ja j i teistest maha. �     27. peat kk � Indrek istus ning avastas, et k ik oli l inud tema plaanide vastaselt. Tema  � � arvates ei pidanud vabadus tulema selliste r stamiste ja p letamistega. Samal  �� � ajal vaatas ta p levat m isahoonet ning ei saanud enam aru, mis m te sel k igel  � � � �


on. Ta hakkas astuma, j udes puruv sinuna raudteejaama. Ta j udis t pselt  � � � � rongile, mis tuli linna poolt.     28. peat kk � H marikus j udis Indrek Vargam ele. Liine(tema  de) oli v ga  llatunud kui  � � � � � � Indrekut n gi. R kis talle kui haige ema on ning et ta j b iga p evaga j rjest � �� �� � � v etimaks, oigab aina oma valudes. Peale vestlust isaga l ks Indrek ka ema  � � vaatama. Ta sai aru, et ema on t esti vaevas olnud, sest ta oli tundmatuseni  � muutunud. Ema v itis, et valud on tal sellest kivist, mis Indrek lapsena viskas  � ning millega ta pihta sai. Ema r kis talle oma esimesest mehest Jussist, kes  �� enne enda  lespoomist oli tahtnud Indreku isa Andrest tappa. Juss maeti aia taha � ning ka ema tahtis oma matmispaika sinna. Indrek lubas teda aidata.     29. peat kk � Indrek l ks tagasi eeskambrisse. Ta r kis isaga ning lubas emale linnast m nda  � �� � kangemat rohtu tuua, mis natukenegi valusid leevendaks. Siis k is ta l bi k ik  � � � laudad ja vaatas  le loomad. Ants tuli Indrekut vaksalisse saatma, et see saaks  � ise rongiga linna tagasi minna. Ants l ks tagasi koju, Indrek j i rongi ootama. � � � Rong aga ei tulnud, sest oli toimunud mingi  nnetus. Rong tuli alles j rgmise  � � p eva pealel unal ning Indrek j udis siiski  htuks linna. Koju j udes polnud  � � � � � seal kedagi. Vanemad olid l inud Kristit laevale saatma. Indrek jooksis  � sadamasse ning kuulis, et keegi oli laevalt vette h panud. See oli Kristi. �     30. peat kk � Indrek ei saanud terve   magada. Hommikul hakkas Indrek asju pakkima, et  �� Lohkude perest lahkuda. Emand Lohk tuli temaga veel r kima. Kristi oli arvanud, �� et Indrek on surnud. Ta oli  nnetu, et Indrek valetas talle, et l heb  � � Vargam ele. See talle saatuslikuks saigi. � Indrek l ks endale uut ulualust otsima ning l ks Otstaavlilt abi paluma.  � � J rgmisel p eval sai ta Viidiku k est ka rohud. Viljasooga kohtus ta hiljem  � � � t naval. Tolle k est sai ta teada et Lohk oli nuhk ning Kristi  ks enesetapu  � � � p hjus oli ka arvatavasti isa amet. � Indrek aga ei p senud nii kiiresti linnast kui ta lootis. Veel m ne p eva pidi  �� � � ta endale pelgupaika otsima. Selle leidis ta proua Kuusiku juures.     31. peat kk � L puks sai Indrek rongile, et maale s ita. L puks Vargam ele j udes tabas  � � � � � Indrekut  llatus: soldatid olevat isa ja Antsu  ra viinud, kuhu ega kauaks  � � polnud kellelegi teada. Nad otsisid ka Indrekut, leidmata aga v tsid kaasa k ik  � � kirjad, mis majast leidsid. Indrek l ks ema juurde ning andis talle toodud  � rohtu. Paariks tunniks oli k ll rahu, kuid siis algasid oigamised uuesti. Nii  � j tkas Indrek  htuni. T na oli j ulu htu. Teise j ulup ha  htul tuli isa koju.  � � � � � � � � Ants lamas reel teki all. Ta oli tapetud.     32. peat kk � Isa r kis, kuidas Ants surma sai. Antsu olevat s distatud Vargam e Vabariigi  �� �� � loomises, mis oli tegelikult lastel nalja p rast kirja pandud. Isa aga sai selle �


eest peksa.  htul r kis isa Indrekule oma elust ja selle eba nnestumistest,  � �� � kuidas Jumala palumine pole tegelikult kunagi aidanud ning paganad elavad siiski paremini.  sel valvas Indrek ema. Ning ema palus Indrekult rohtu, nii palju, et �� enam polekski vaja anda. Nad k ll vaidlesid, kuid Indrek j i l puks n usse, sest � � � � armastas oma ema v ga ning ei tahtnud teda enam piinlemas n ha. Ja ema v ttis  � � � talt rohu vastu.   Tegelastest:   Indrek on maapoiss, kes tuleb linna, et edasi  ppida. Kooli ta aga sisse ei saa. � Asub elama Lohkude perre. Ta hakkab suhtlema m ssajate, revolutsion ridega.  � �� K ib j rjest enam nende kokkutulekutel ning satub sellest mingil m ral  � � �� s ltuvusse. Ta on oma loomult rahulik, tahab ainult vabadust ning k ige v hem  � � � kellelegi liiga teha. Armub  ra Kristisse. Nad hoolivad  ksteisest v ga ning ei  � � � laseks iial teineteisega midagi juhtuda.   Kristi on 17-aastane t druk, kelle unistus on minna Ameerikasse onu juurde  � elama, et p seda revolutsioonist. Ta k ib aga salaja koosolekutel ning hakkab  �� � kogu sellest m ssust v ga huvituma. Hiljem hakkab ta seal k ima koos Indrekuga.  � � � Tema jaoks on see lihtsalt  ks p nev s ndmus, sest pidevalt on tegevust ja on  � � � mille eest v idelda. Kui ta kord haavata saab, on see tema jaoks parim asi, mis  � elus juhtunud. Ta armastab Indrekut, nad elavad koos l bi  sna raskeid hetki.  � � Vahepeal ta isegi loobub m ttes Ameerikasse minna. L puks teeb enesetapu, sest  � � arvab Indreku surnud olevat.   Emand Lohk on s gavalt usklik inimene, kes hoiab heaga eemale m ssudest ja  � � k igest, mis puudutab revolutsiooni. Ta on t eliselt hea inimene ning vahel on  � � kurb, et tema t tar nii m ssumeelne on. Seep rast  ritab ta Kristit sellest  � � � � k igest ka eemale saada, niisamuti nagu oma meest, kes kunagi kaotas m ssus oma  � � k e. �   Lohk on salap rane inimene. Ta ei puudu  heltki koosolekult ning ta teab alati,  � � mis m ssajate seas toimub. Indrekule tundus ta algusest peale kahtlane. Hiljem  � tuleb v lja, et ta on olnud nuhk. �   B str i on vanamees, kes kunagi palus Proua Kuusiku k tt. Saades eitava vastuse  � � � oli  ksik kuni vanadusp evini. Ta arvas, et elu m te on panna inimesed ennast  � � � kartma. B str i hukkus m ssu k igus, kui teda tulistati revolutsion ri asemel. � � � � ��   Proua Kuusik ehk koeramamma pidas linnas s gikohta, kus h rra B str i iga p ev  �� � � � � aastast-aastasse s mas k is. Ta kahetses, et kunagi B str i abieluettepanekule  �� � � � eitavalt vastas, sest tegelikult armastas teda rohkem kui oma elu.