Vastus leiad õppematerjalist: Kultuurilugu tekstides- vastused

Kultuurilugu tekstides- vastused (0)

Tartu Ülikool - Kultuur-Kunst - Kultuur

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millest kõnelevad Homerose eeposed?
Mida tähendab hellenistlik ajastu kreeka kultuuriloos?
Mis on gooti stiil?
Missuguseid barokk-kultuuri sisulisi ja vormilisi tunnuseid võime leida W Shakespearei näidendist Torm"?
Kuidas selgitab valgustust Immanuel Kant Mis on valgustus?
Mis on valgustus?
Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani tegevustikus kangelaste hoiakutes ja põhimõtetes?

Sumeri ja Vana – Egiptuse kultuuride võrdlus – sarnasused ja erinevused.
Sarnasused:

Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid.
geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda , mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure)
Mõlemal väga keeruline surnute kultus . Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene ), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber.
Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud.
Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis ( kunst ) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinevate sümbolite loomisega . Egiptuse kunstis kujutati inimesi külgprofiilis, kuid õlad ja silmad otsevaates. Egiptuse kunst mõneti realistlikum.
Mõlemas valitses usk kõikvõimsasse jumalasse. Kardeti jumalate sekkumist, sest jumalal võime muuta ja sekkuda inimeste ellu. Usk oli seotud ka riigivõimuga- valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast.
Mõlemal religioonil oma mütoloogia. Nt maa tekkimine. Egiptuse mütoloogia järgi on jumalasd elanud maa peal, kuid nad lahkusid inimeste rumaluse tõttu. Jumalate valitsemise perioodile järgnevad vaaraod (pooljumal, poolinimene).

Sumeris
An – taevas
Enlil – tuul, vihm
Enki – maa
Nannu – kõige oleva ema
Utu – päike
Ereškigal – allmaailm
Egiptuses
Amon – loomise
Isis – viljakuse
Osiris – taaselustuv loodus
Ra – päike
Anubis - allmaailm
Erinevused

Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal kui Egiptus . Oli avatud vaenlastele.
Tigris ja Eufrat ei olnud nii hästi laevatatavad. Elulaad paljuski ebastabiilsem. Lisaks poliitilisele ebastabiilsusele.
Sumeris oli kirjaoskus veidi laiemalt levinud.
Sumeris oli kuningas jumala ja rahvaste vahendaja, Egiptuses vajas vaarao võimu teostamiseks ametnikkonda.
Sumeris oli pigem linnatsivilisatsioon, Egiptuses oli tegemist pigem maaühiskonnaga.
Egiptuses usuti sünnipäraselt surematusesse ning pühendati palju energiat teispoolse elu ettevalmistamisele, sumeris elati pigem olemasolevas päevas ning hellitati lootust heale saatusele väljaspool hauda, mumifitseerimist ei praktiseeritud ning surnule pandi kaasa väga vähe.

Sumeri eepos „Gilgameš“ (kirjutamise aeg, tegelased, teemad jms.)
Sumeri algupäraga akadikeelne eepos. Maailma vanim eepos. Üksikud kangelaslaulud on koondatud sisuliseks tervikuks. Tegevus sünnib ca 3000 ja 4000 piiril e.Kr. Pole teada, millal need lood tekkisid. Meieni jõudnud kirjapanekud pärinevad ~2100 eKr. Lõpliku kuju sai eepos hiljem. Eepos kirjutatud savitahvlitele. Eeposest on säilinud mitu varianti erinevates keeltes, sest sumeri legendid rändasid edasi teistele rahvastele. Sisu lühidalt: Uruki linnriigis valitses u 2650 e.m.a kuningas Gilgameš, kes rõhus rahvast. Jumalad saadavad metsmehe Enkidu kuningat karistama . Mehed sõbrunevad ja teevad vägitegusid, Gilgameš ütleb ära jumalanna Ištari armastusavaldusele, mistõttu too Enkidu suretab. Gilgameš läheb oma surematu esiisa Utnapišti juurde igavest elu otsima , kuid madu varastab selle talt. Tegelased: müütiline kuningas Gilgameš, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Ištar jt.). Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja inimeseks jäämisest, surmast ja surematusest.

Vana – Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad.
Iseloomulik on esiajast pärit animismi (usk hinge, anima olemasolusse) ja fetišismi (jumalate võlumine, amulettide kandmine) ühendamine individuaalse vagadusega ning jumala kogemusega. Animismi pärandiks tuleb pidada jumalakujude ja –võimude paljusust. Fetišismi objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud, ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi ning toovad õnne.
Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik ka loomadekultus. Paljusid jumalaid kujutati nii looma- kui ka inimkujul (Ra, Horos). Puudus oluline side religiooni ja eetika vahel. Eriline koht ettekujutusel teistpoolsusest ( mumifitseerimine , matmisriitus, surnute kultus jne.). Egiptlaste arvates ei tähendanud surm elu lõppu, vaid ohtlikku kriisi ja muutusi, mille õnneliku läbimise järel loodeti jõuda igavesse eksistentsi teispoolsuses. Lisaks hingele oli oluline ka keha. Kehaga tuli käia hoolikalt ringi, muidu ei pääseks surnu teispoolsusesse. Egiptlased uskusid, et inimesel on hing (ba) ja elujõud (ka). Nad uskusid, et kuna Osiris tõusis müüdi järgi surnuist ülese, siis võis see juhtuda iga egiptlasega.
Peale jumalate valitsemisaega tulid vaaraod (pooljumal, poolinimene). Jumala kehastus maa peal, vahendaja inimese ja jumala vahel. Usuelule iseloomulik tolerantsus . Võõramaiseid jumalaid võisid kummardada ka egiptlased ise. Egiptlased austasid sadu jumalaid. Maal, taeval ning allmaailmal olid oma kindlad jumalad. Jumalad teisenesid eri ajajärkudel ning eri linnades.
Totemism – omaniku patroon, kaitsja, kujutatakse tihti loomana või taimena.
Tähtsamad jumalad: Anubis – surnute jumal, Ra – päikesejumal, Ptah – peajumal , kõikide käsitööliikide jumal, Amon – loomis- ja viljakusjumal , Isis – emaduse ja viljakusejumalanna, Osiris – surnute kuningas, Geb – maajumal, taevajumalanna , Nut – taevajumalanna, Heros – „ kauge “ taevajumal, Atum – maailma looja ning isand , Maat – tõe ja õigluse kehastus, Thot – tarkuse , seaduste ja tekstide jumal, Seth – kõrbe, võitluse ja segaduse jumal.

Selgitage judaismi aluspõhimõtteid (monoteism, leping jumalaga , eetika jms).
Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon . Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon (usk ainsasse jumalasse), mis tugineb Vanale Testamendile, eriti Viiele Moosese raamatule ning Talmudile. Tekkis 2000 eKr. Judaismist on välja kasvanud islam ja kristlus . Judaism on Iisraelis valitsev usund . Juudid usuvad, et nende ja Jumala vahel on eriline suhe- leping. See on seadus, mis on kirjas pühas raamatus Tooras, mis anti Moosesele Siinai mäel- see on juhtnööriks, kuidas elada lepingust kinni pidades, see ei ole juutidele kohustus vaid võimalus tunda ennast osaduses Jumalaga.
Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on Tanah – judaismi pühakiri, koosneb 39st raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus, õpetus), Nemiib ( prohvetid ), Ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu.
Seadusekoodeksid – Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 saj pKr), Mišna (2 saj), Haskala (hbr valgustus 19 saj tavadekogu).
„Suuline Seadus“ – käsud ja korraldused , mis reguleerivad Toora (ehk “Kirjutatud Seadus“) rakendamist. Kokku 613 juhist, millest 248 käsud ja 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga.
Judaismi põhiõpetused:

Tingimusteta monoteism (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalasse)
Religioon on lepingulist päritolu. Täites erinevaid religioosseid rituaale, siis jumal kaitseb, hoiab seda kogukonda. Praktiline, ratsionaalne leping. Testament ehk leping jumala ja juutide iidse kuninga vahel ( Mooses I raamat). Jumal annab maa-ala Jordani jõe kaldal.
Eetika. 10 käsku ehk põhilised inimese käest nõutavad nõuded.

Vana – Kreeka tsivilisatsiooni päritolu.
Vana – Kreekat peetakse euroopa kultuuri klassikaliseks päritolumaaks. Kultuuril suhteliselt pikk tekkelugu .

Kreeta - Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Kreeta ehk Minose kultuur (u 2000- 1400 eKr), mis on väga kõrgelt arenenud kultuuri süsteem. Silpkiri , sõjatemaatikata kajastava kunsti puudumine, lossid (nt Knossos ) kui majandus ja võimukeskused ja Mükeene kultuur (1600-1100 eKr) massiivsed kaitserajatised, sõjatemaatika esinemine kunstis. Kreeta- Mükeene ajajärku iseloomustab Mükeene kultuuri hiilgeaeg, kindlustatud losside rajamine.
Tume ajajärk (1100-800 eKr), mida iseloomustas lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine , käsitöö oli primitiivne . Kasutusele võeti raud. Kreeka alfabeet tekkis 9 saj eKr.

Arhailine periood (800-500 eKr) – aristokraatia teke, kujunesid välja polised (linnriigid), mis olid tihtipeale sisemiselt väga ebastabiilsed, seetõttu hakati seadusi kirja panema . Rajati kolooniaid viljakamatesse piirkondadesse, arenes orjandus ja kaubavahetus, võeti kasutusele hõberaha drahme. Kõrgetasemelised kultuuriväärtused (Homerose eeposed). esimesed olümpiamängud 776 eKr. Oluline osa on mütoloogial, millest lähtuvad mitmed riitused. Dyonysose kultus, millest arenes välja Kreeka teater. Palju jumalaid. Mees- ja naisjumalate liitumise kaudu sündisid titaanid ja algelemendid. Oluline koht nümfidel ja satüüridel. Jumalatel ei ole absoluutset võimu, neid kujutatakse inimestele omaste loomuomadustega.
Klassikaline periood (5-4 saj) – kõrgperiood. See toimub linnriikide õitsengu kontekstis ( Ateena , Sparta ). Ateena avatud ja demokraatlik mereriik. Tegeletakse muusika , teaduse, esteetilise ja teadustegevustega- filosoofia areng. Sparta tugevalt militaarse korraga. Prioriteediks sõjategevus ja kehaline areng. Vana – Kreeka kultuur:

Lääne tsivilisatsiooni baas, seal tekkinud hoiakud on eeskujuks. Tekivad järgmise saj imetlusobjektid – teadused ja kunstid .
Ratsionaalne lähenemine. Ümbritseva maailma teaduslik kirjeldamine.
Uuris ja elas läbi paljud emotsionaalsed seisundid ja käitumismallid. Need väljenduvad ka kunstis ja kultuuris.
Loovad suurt esteetilist naudingut pakkuvate teoste kogu. Arhitektur, skulptuur , dramaturgia . Segunevad ideaalne ja realism . Ideaaliks saavad tasakaalukus ja eneseväärikus.
Katsetavad mitmesuguseid valitsemisvorme. Levivad erinevad ideed, nt hääleõigus igale inimesele.

Hellenismi periood (3-1 saj) – Kreeka areng seotud Aleksander Suurega, kes vallutab Kreeka ja Vahemereäärsed maad. Levib maailmariigi idee, mille pealinnaks Babülon. Kreeka ja idamaade segunemisel tekkis hübriidkultuur ehk hellenistlik kultuur (kreeka kultuur ja vallutatud alade kultuur). Keskuseks Aleksandria, kuhu koondusid kõik tähtsamad teosed ja teadlased. Pärast Aleksander Suurt impeerium lagunes ja tekkis palju väikesi riike. Hellenismi perioodil toimus teadusharude eraldumine filosoofiast, kuulsad leiutajad Archimedes jt.

Millest kõnelevad Homerose eeposed?
Homeros – legendaarne pime luuletaja. Täpsed andmed tema kohta puuduvad (tõen. elas 8 saj).
„ Ilias “ – koosneb 15 700 värsist. Hellenismi ajal jagati eepos 24 lauluks ehk raamatuks. Tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal, kestab kuni 50 päeva. Tegevus areneb kronoloogilises järjekorras. Sõja põhjust ja selle käiku eeposes ei käsitleta. Peategelaseks ahhailine Achilleus , keda teatakse ja tuntakse suure kangelasena. Ahhailaste ülemjuhataja Agamemnon võtab endale Achilleuse orjatari Briseise, mispeale Achilleus solvub ja keeldub osalemast võitlusest sõjaväljal. Kirjeldatakse pikalt ahhailaste jõude, laevastikke, troojalasi, võitlusi. Troojalaste kangelaseks Hektor . Achilleus annab oma relvad sõbrale Patroklosele, kui too hukkub, alles siis läheb Achilleus ise võitlusesse. Kahevõitluses hukkub Hektor. Viimases laulus nutavad Achilleus ja kuningas Priamos inimelu viletsuse üle.
„Odüsseia“ – koosneb24 laulust. Tegevus kestab 40 päeva. Ainestik tunduvalt rahulikum, muinasjutulisem. Teemaks Ithaka kuninga Odysseuse rännakud ja seiklused peale Trooja langemist. Eepos algab käsuga vabastada Odysseus vangistusest (nümf Calipso juures), teda peetakse huarkkunuks. Koos pojaga kavandab Odysseus plaani, kuidas Penelope (naine ja ema) ees kosilastele kätte maksta. Lõpuks saavad Penelope ja Odysseus koos olla, Ithakale saabub rahu. Eeldatakse, et lugeja teab-tunneb kogu mütoloogiat, on teadlik kõigest, mis on juhtunud enne või pärast kirjeldatud sündmusi. Tegevus algab keskel ja varasemast kuuleb lugeja hiljem. Arvatakse, et eeposes käsitletu on realistlik kreeka hõimude eluolu käsitlus, neid peetakse hinnalisteks ajalooallikateks.

Vana – Kreeka kultuuri klassikalise perioodi saavutused.
Klassikaline periood 5 – 4 saj. Peetakse kultuuri kuldajastuks, kus eeskätt kunst ja arhitektuur saavutasid oma õitsengu tipu. Linnriikide ajastu – Ateena (avatud ja demokraatlik mereriik) ja Sparta (militaarse korraga). Mütoloogias asendus üha ratsionaalsemate maailmaseletustega. Sellel kõigel oli tugev mõju kunstile ja kultuurile . Kunstis omandas üha tähtsamat rolli esteetiline funktsioon. Hakati eksperimenteerima vormiga – matemaatilised normid kehaproportsioonidele ja nõuded kosmose harmoonia peegeldused kehale.
Maalikunst : areng ideaalse klassikalise kunsti poole. Seinamaale pole eriti säilinud. Vaasimaalikunstis eriti näha, et kunstnikud hakkasid kasutama erinevaid tehnikaid, et saavutada realismi ja detailide peensust. Mustafiguuri tehnika asendus punasefiguuri tehnikaga . Kunstis hakatakse end vabalt liigutama. Vaasivormide valik erakordselt rikkalik. Kuulsaimaks maalikunstnikuks peetakse Apollodorost.
Klassikaline skulptuur: põhitemaatika jäi samaks, kuid skulptuurid palju loomulikumad. Püüti arendada inimese keha ilu. Skulptuur vaadeldav erinevatest külgedest. Kasutusele tuli pronksivalamistehnika. Kasutati ka palju krüselefantiintehnikat – kulla ja elevandiluutehnikat. Uue motiivina kunstis alasti naine (nt Aphrodite ). Uus areng ka reljeefskulptuuris. Kujud saavutasid peagi suurejoonelise liikumisvabaduse. Üleminek idealismilt realismile. Jumalakujud muutusid rohkem inimsarnasteks.
Arhidektuur : tempel endiselt juhtival kohal. Loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: Poseidoni tempel, Zeusi tempel. Hoogsaim ehitustegevus Ateenas. Üks klassikalise ajastu pärandeid on Agora – turuplats .
Klassikaline tragöödia: Aischylos , Sophokles , Euripides . Tekkimine seotud ditürambidega (Dionysost ülistavad kiituslaulud). Otsustavaks pöördeks esimese näitleja sissetoomine ditürambi ettekandesse. Tekkis nö dialoog koori ja näitleja vahel. Kasvas näitlejate tähtsus ja suurenes näitlejate arv. Uudselt tõlgendas traditsioonilise mütoloogia kujusid tragöödias Aischylos. Tema loomingus said vanad müüdid uue sisu. Kõik maailmas pidi tema vaadete kohaselt alistuma saatusele. Sophokles kujutas inimesi nii nagu nad peaksid olema. Eutripides aga nii nagu nad on. Tema teostes esitleti ja arutati uusi teooriaid .
Kreeka komöödia: Aristophanes, Manandros. Komöödia leidis ametliku tunnustuse hiljem kui tragöödia. Kujunes pilkelauludest Dionysose pidustuste ajal. Paljud komöödiad said oma nimetuse koori riiete järgi („ Konnad “, „ Linnud “ jm). Autorid kasutasid täielikku pilkamis- ja mõnitamisvabadust üksikkodanike suhtes nende nimepidi ettetoomisega. Züžee enamasti fantastilist laadi . Olulisemaks osaks agoon ( peategelaste sõnasõda). Suur tähtsus uus- atika komöödial. Selles puudub fantastiline element ning kõrvale on jäetud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. Käsitletakse perekonna ja armastusteemasid. Kunst ja ka teater pidid näitama Ateena riigi väljapaistvust. Lisaks etenduse vaatamisele tuli publik teatrisse ka oma riiklikku eneseteadvust kinnitama . Publik oli asjatundlik ja elas etendusele kaasa.
Klassikaline ajajärk oli teatrikunsti õitseaeg Ateenas. Kirjandus oli olemas vaid näitekirjansusena. Kõige täiuslikumaks tragöödiaks peetakse Sophoklese „Kuningas Oidipust“. Ajastu suurim lüüriline poeet oli Pindaros , kes lõi pidulikke võidulaule.
Kirjakunst, kõnekunst: kirjaviis vasakult paremale. Kunstide kuningannaks retoorika ehk kõnekunst, mis arenes jõudsalt. Kõnekunst täiustus pidevalt, kuna kodaniku sõnal oli suur kaal. Rahvakoosolekutel tuli suurt kõneosavust üles näidata. Tegutsesid kõnekunsti õpetajad – reetorid. Kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid – pol. kõne rahva ees, kohtukõne ja pidulik kõne. Igal ateenlasel oli oluline osata pidada kohtukõnet, sest kaitsti ennast ise. Retoorikakoolid said hariduskolleteks ehk omamoodi ülikoolideks.

Mida tähendab hellenistlik ajastu kreeka kultuuriloos?
Hellenismi ajajärk 330 – 146 eKr. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreekalaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Kreeka kultuur levis Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga. Seda segakultuuri nim hellenistlikuks kultuuriks. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid. 3 saj e.m.a elasvnes orjanduslik majandus, eriti arenes kaubandus ja rahandus . 2 saj e.m.a alanud majanduslik ja poliitiline kriis lõppes Ida- vahemeremaade langemisega Rooma võimu alla. Hellenistlik kultuur tekkis põhiliselt uutes keskustes Idamaade kultuuri mõjul. Kreeka ühiskeel ( koinee ) sai hellenistliku maailma suhtlemis- ja kultuurikeeleks. Hellenistlikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism , mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetus, stoisismis, epikureismis). Filosoofiast, milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika , astronoomia , geograafia. Hinnalisemaid ajaloolasi oli Polybios , koostati esimesd kreekakeelsed teosed Idamaade ajaloost. Hellenistlik kultuur ei kadunud riigist ka siis, kui roomlased ülemvõimu saavutasid. Kaubandus käis endiselt kreeka keeles, mis oli ka kultuuri kandjaks.
Hellenistlik kultuur on linnade kultuur. See tootis massis sulanud üksikisikuid, kes sageli kaotasid personaalse isikupära ja elu tähendusrikkuse. Hellenism oli hea pinnas religioossele sünkretismile, kreeka ja rooma jumalused elasid rahulikult kõrvuti. Oli olemas ühtne vaimu- reaalsus ja palju erinevaid väljendusviise. Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas. See on tähtis kogu maailma kunsti edasises arengus. Inimene kaotas tasakaalu, enesevalitsuse, temas ärkas kirg ja sügav erutus . Inimvaimu haare laienes ja muutus sügavamaks. Hellenistlik kunst arendas edasi kreeka kunsti peateemat – inimese teemat kunstis. Toimus suur tehnika areng. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika . Juhtivaks hoonetüübiks sammastega ümbritsetud siseõuega eramaja . Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski . Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Hellenistliku kultuuri mõju ulatus Rooma riigist Indiani.

Nimetage Vana – Kreeka olulisemaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid.
Sokrates – kr filosoof . Pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Tema nime kohtame enamikus Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja tõdede leidmisele.
Platon – kr filosoof. Sokratese kõige kuulsam õpilane. Rajas kooli nimega Akadeemia. Erinevatel aegadel tegutses Akadeemias erinevad koolkonnad. Arendas ideedeõpetust. Ülimaks ideeks on hüve. Tema tööd on kirjutatud dialoogivormis.
Aristoteles – kr filosoof. Platoni õpilane. Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Kirjuas loogikaõpetuse, mis valdavalt on jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Esimene, kes oma vaated ja õpetused tervikult kirjalikult jäädbustas. Euroopa filosoofilise mõtlemise rajajad on Platon ja Aristoteles.
Solon – Ateena riigimees filosoof ja luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klasi ja määras igaühe õigused ja kohustused. Tema reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Peeti antiikajal üheks seitsmest targast.
Perikles – Ateena kuulus riigimees. Teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga, et ka vaesed saaks neis ametis olla.
Drakon – Ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest.
Herodotos – kr ajaloolane ja luuletaja. Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta.
Thukydides – klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse.
Xenophon – kr ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu.
Aischylos – kr näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja, suurendas nende dialoogi osakaalu , kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni.
Sophokles – kr näitekirjanik. Kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega.
Euripides – kr tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alles pärast ta surma. Omapärane filosoofiline , sofistikast mõjutatud vaatenurk, mida arvestamata on mitmed kriitikud teda nigelaks kirjanikuks pidanud.
Pythagoros – kr matemaatik , filosoof, astronoom . Pütagoorlaste koolkonna rajaja. Asutas oma kooli. Keskne oli arvu kui kosmogoonilise alge käsitus.
Eukleides – kr matemaatik. Geomeetria isa.
Archimedes – kr matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Leiutas Archimedese kruvi, nõguspeegli, igavese kruvi
Eratosthenes – kr matemaatik, geograaf , astronoom. Arvutas välja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil.
10. Vana-Kreeka tragöödia peajooni.
Tragöödia – tõsine näidend. Tavaliselt õnnetu lõpuga. Sündmustik võeti tavaliselt müütidest ja oli publikule juba ette teada. Võimalikult kaasakiskuvalt püüti kujutada tegelaste kannatusi. Sisuks tavaliselt müüt kangelastest või jumalatest koos satüürdraamaga. Tragöödiad käsitlesid inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal.
Antiiktragöödia kui žanri loojaks oli Aischylos. Tema loomingus said vanad müüdid sisu. Tema vaadete kohaselt pidid kõik maailmas alistuma saatusele.
Teine suur tragöödiakirjanik oli Sophokles. Tema loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks. Lisas kolmanda näitleja, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik temalgi müütidest ja kandelaskujudest. Asetas põhilise rõhu inimese enda tegudele, tema otsustele ja võitlustele. Tema tegelased sügavate ja õilsate tunnete kehastajad, mistüttu nende traagiline saatus on kaasakiskuv. Võrdvääristas naised meestega. Tegevuse arenemine on loogiline ja rangelt põhjendatud.
Kolmas traagik Euripides kujutas inimesi nii nagu nad on. Tema tragöödiate mütoloogiline süžee oli vaid väliseks vormiks. Käsitles väga mitmesuguseid kreeka ühiskonda huvitavaid probleeme, esitati ja arutati uusi teooriaid.
11. Vana-Rooma kultuuri ja riikluse lühike ülevaade. Dominantsemad tunnused.
Roomlased võtsid väga palju eeskuju kreeklastelt . Kreeka alfabeedi põhjal tekkis ladina tähestik.
Linnu kaunistati Kreeka kujudega ning valmistati nendest koopiaid . Maalikunstnike temaatika oli väga lai: mütoloogilised süžeed, ajaloosündmused, igapäevane olustik , natüürmordid. Portreed paistsid silma oma tõepärasusega. Loodi maailma esimesed ratsafiguurid.
Ka kirjanduses ja kunstis kreeklaste mõju suur. Esialgu jutustati kreeka teoseid ladina keeles ümber. Ajapikku muutus rooma kirjandus iseseisvaks. Kõige kuulsam poeet Vergilius . Kirjutas Homerose eepose eeskujul eepose „ Aeneis “. Oma eeposes kuulutas ta ette Rooma saabuvat võimsust, seetõttu hakati eepost pidama rahvuseeposeks.
Teatrietendused toimusid vabas õhus. Erinevalt kreeklastest puudus teatris koor. Teatrietendused rahvapärase ilmega , teravmeelse dialoogi asemel labastel žestidel põhinev lihtsakoeline nali.
2. saj valmis Uus Testament, mis koos Vana Testamendiga moodustas kristliku pühakirja – Piibli.
Teaduses ja filosoofias jäid roomlased kreeklastele alla. Tunti hästi kreeklaste õpetusi, pandi neid kirja ja püüti lihtsamalt seletada.
Rooma vabariik oli algselt linnriik. Seda juhtis rikastest ja suursugustest roomlastest koosnev nõukogu ehk senat . Riigiametnikest olid tähtsamad kaks konsulit, kelle peamine ül oli sõjaväe juhtimine. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega ning võisid juhtida ka sõjaväge. Riiki juhtisid Senat ja magistraadid. Riigikord oli põhijoontes aristokraatlik. Rahvakoosolekutel said hääletada kõik Rooma kodanikud, kuid siiski vaeste kodanike tahe võitis harva.
Keisririigi ajal otsustas kõik tähtsamad küsimused keiser ehk imperaator. Ainuvalitsejaks sai Caesar , kes nimetas end diktaatoriks. Peale tema surma võimul Octavianus (Augustus), kes nimetas end vabariigi taastajaks, kuid tegelik võim kuulus ühele isikule.
Ajapikku keisrite võim suurenes. Enam ei omanud Senat mingit tähtsust. Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja.
12. Kristluse teke ja leviku põhjused.
Kristlus on usund, mille rajaja oli Jeesus Kristus. Kristluse aluseks on usk Jumalasse. Kristlus oli algselt juudi rahva religioon. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid (tähtsamad Peetrus, Johannes, Paulus). Kristlus tugineb Piiblile, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Uus Testament on kristlaste Piibli teine osa, kristlaste jaoks pühakiri. Inimene on jumala loodud olend – jumalikku päritolu. Jumalasõna vastu eksimist nimetatakse patuks, millele Jumal määrab lunastuse. Iga kristlane on juba sündides patune. Keskajal võitlus Jumala Vastandjõuga ( saatanaga ). Keskajal oli inimkeha tabu – ta oli vaid hinge peidupaik.
Kristluse leviku kiirendajaks:

Apostlik tegevus
Õpetuse sõnum. Tegemist oli religiooniga, mis otseselt määratud kannatajale ehk tavalisele inimesele. Idealiseeritakse vaese elu omadusi ja kriteeriume.
Kristlikud kogukonnad hakkasid jõuliselt looma oma organisatsiooni, kogudusi.

13. Keskaja piiritlus .
Esimest korda kasutatakse seda sõna 15. Sajandil, seda sõna kasutatakse seoses uue algava ajastuga. Keskaeg oli kahe suure ja mõjuka ajajärgu, renessansi ja antiikaja, vahe etapp. Keskaja kultuur on kirev ja keeruline. Keskaja dominantne tunnus oli kristlus, katoliiklus. Katoliikluse kõrval oli arenemas linnakultuur ja talupoegadekultuur. Elanikkonnad kihid arendavad oma elulaadi ja kultuuri. Keskaja olemus oli võitlus kurjaga, võitlus jumala vastandjõuga ehk saatanaga. Keskaja inimesegrupid: 1. preestrid , kirikutegelased 2. sõdurid 3. talupojad. Kõik võitlevad saatana vastu, mis ohustab kristlikku mõtlemist. Sõdurid on kiriku institutsiooni kaitsjad , sõdurid lähevad pimedusejõududega võitlema. Talupoegade ülesanne oli neid kahte inimgruppi üleval pidada, toota elatusvahendeid.
14. Keskaja inimese mudel J. Le Goff ´i käsitluses.
Keskaja ühiskond läbi imbunud religioonist. Ka inimmudel lähtus religioonist. Maailmapildis oli täielikult välistatud „ uskmatu “ inimtüüp. Jumalaeitajaid praktiliselt ei leidu. Inimene keskaja kristlikus antropoloogias – Jumala loodud olend. Inimese olemus, saatus ja ajalugu on kirjas Vana Testamendi alguses, loomisloos. Inimeses peitusid kaks olendit: 1) loodud Jumala näo järgi 2) kes aeti pärispattu langemise järel paradiisiaiast välja. Pessimistlikku suhtumist kohtab läbi keskaja, eriti varakeskajal. Keskaja antropoloogia huvikeskmes oli loomisloos esile kerkinud arusaam töös kui karistusest . Kristliku antropoloogia kontseptsioonid: 1) inimene kui rändur 2) inimene kui patukahetseja. Keskaja inimest iseloomustas hinge ja keha vastuoluline liit. Iga kehaosa , ihuliige oli sümboolne märk. Hinge saatus teostub keha kaudu. Keskaja ühiskond oli vastandite ühiskond: hea/halb, ülev/madal jne. Ühiskonnas kolm komponenti: kes palvetavad, kes töötavad, kes sõdivad.
Keskajal algas ka linnastumine – muutis inimest, perekonnaring kahanes. Turg ja raha saavad inimese materiaalsete huvide keskmeks. Tekkis juurde uusi ühiskonnakihte, ametid spetsialiseerusid. Väärtused laskusid taevast maa peale. Inimene endiselt sügavalt usklik ja muretses oma hingeõndsuse pärast. Inimese kinnismõtted – pahed; nähtav, nähtamatu, teispoolsus, ime. Kõrgelt hinnati inimest, kes pidas sõna. Valitses sümbolism (kunstis ja eriti arhitektuuris). Inimene oli võlutud arvudest. Inimese kohus oli püsida seal, kuhu Jumal ta oli määranud – hierarhia . Alates 13 saj üha suurem hulk inimesi ei leppinud allumisega. Väljund – ketserlus . Vabadus oli iidne väärtus ja suuremate mässude innustaja.
15. M. Norberg „keskaeg“.
Autor on keskaega uurinud üle veerandsaja aasta. Keskendub 12.-15 saj. Vaatleb põhiliselt Prantsusmaad. Palju tähelepanu pööratud argiajaloole. Euroopa tolleaegse rahvastiku täpset suurust pole võimalik kindlaks teha. Rahvaarv kasvas kuni katkulaineni, mille tõttu rahvastik kahanes. 90% inimestest elas maal, kuid oluline osa oli ka linnadel. Katk levis peamiselt kaubateede kaudu. Ohvrite arvu raske kindlaks teha. Katkude kõrval mõjutasid elu rohked ikaldused, alatoitlus, nälg.
Inimesi identifitseeriti isanime järgi. Hispaanias ja Prantsusmaal kehtis sajandeid läänegooti õigus – meeste ja naiste võrdne pärimisõigus. Naisi võis leida erinevatelt elualadelt. Naiste võimalus saad akõrgemat õpetust oli üsna väike – ülikoolid olid neile suletud. Õpetuse peaeesmärk oli preestrite väljaõpe. 12 saj Lääne-Euroopas uus roll – trubaduurlüürikud.
Ülistati abielunaisi, naistest tehti jumalik objekt. Feodaalses abielus ei olnud emotsionaalseid sidemeid. Ettekujutus keskaegse inimese vagadusest oli kujutelm. Tegelikkus oli erinev. Argitegevuses tõekspidamine, et abielu on majanduslik lepe kahe perekonna vahel. Olemas olid patukahetsusraamatud. Harilikku liiderdamist karistati üsna pehmelt . Tegelikkuses oli liiderlus väga levinud. Feodalismi analüüs näitab, et tegemist oli vastastikusele kohustusele rajatud süsteemiga.
Ka kõige madalamal seisvale inimesele oli vajalik kindlustada teatud turvalisus. Talupoegade seisund erines riigiti ja ka ühe maa piirides. Talupoegade täielik maaomand eksisteeris suuremal või vähemal määral kõikjal. Samas oli küll ka rõhumist.
Religioonil inimeste jaoks üsna tähtis osa, kuid ei tähendanud absoluutset kuuletumist kirikule. Vaimulikkonda süüdistati vüimuhaiguses ja ahnuses. Lutheri ja Calvini tõeliselt originaalseks saavutuseks oli kristluse püsiv lõhestamine.
Feodalismi on seostatud ekspluateerimise ja rõhumisega, kuid 10.-14 saj toimis süsteem ilma suuremate häireteta. Olukord halvenes, kui Euroopat tabasid kliima halvenemine, katk ja sõjad. 12.-13 saj iseloomustas suur intellektuaalne aktiivsus. Uuriti antiigi pärandit, usk loogikasse. Tegeleti teadusega .
16. Mis on gooti stiil?
Keskaja teine suur kunstistiil on gootika . Sündis Prantsusmaal 12 saj ja levis põhja poole Euroopasse. Gooti stiil on linnakunst ja arhitektuuriline nähtus. Stiil, mis ühendab Euroopat. Nimetus anti hiljem kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi (barbaarne ja metsik). Stiil ise oli ülimalt peen, kaunis ja imetlusväärne.
Feodaalide, talupoegade ning vaimulik kõrvale ilmus uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed . Uued linnad, liikuvam eluviis, suurenev toreduseiha – avaldas mõju kunstile, enim ristiusu kirikutele. Gooti kirikute silmatorkavaks tunnuseks teravkaarsed aknad ja ukseavad. Kirik pole enam kindluse taoline, vaid saledatorniline, tõuseb taeva poole. Suured värvilisest klaasist aknad. Võlve kannavad piilarid ja toetavad poolsambad, lisaks veel ehistornikesed. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused : õietaolised rosetid või ristikulehe kujundid , arvukaid skulptuure. Kirikusse sisenejaid haaras võimas kõrgustunne ja eriline salapärane meeleolu, ebamaisus. Gooti katedraalide ülesehitus oli geniaalne ja eeldas suuri teadmisi inseneriteaduste vallas. Kirikuid tol ajal palju (kella kostvusala). Samuti oli kloostreid palju.
Jumalaema kirik Pariisis, Reimsi ja Amiensi katedraalid, Oxfordi ja Cambridge ülikooli hooned Inglismaal, Kölni katedraal Saksamaal, Itaalias Milaano toomkirik , Eestis linnamüürid, tornid ja mõned kirikudki.
Skulptuurid muutusid täiuslikumaks ja looduslähedase kujutusviisi poole. Jumalate maine kaunidus – Madonna ( emaarmastus ) ja taevane headus . Seinamaale asendusid klaasimaalid (mõjukad, toredad ja värvilised). Maalidel kujutati pühakuid väga saledatena, hapratena ja mõjusid kehatutena. Püüti vabaneda senini esinenud rangusest ja elukaugusest.
17. Iseloomustage Augustinuse „Pihtimuste“ temaatikat ja stiili.
Teose kirjutamisest on möödunud ligi 16 sajandit. Raamat koosneb 13 raamatust. „Pihtimused“ tuleb mõista kahesuguselt: 1) eksimuste pihtimine Jumalale 2) tunnistus enda kuuluvusest Jumala juurde. Need 13 raamatut kiidavad õiglast ja head Jumalat autoris avaldunud halbuse ja headuse eest ning virgutavad Tema poole inimese mõistust ja tunnet.
Esimesest kuni 10nda raamatuni on autori autobiograafia, kolmes ülejäänus pühadest kirjadest ning 4s raamatus on juttu sõbra surma läbi põhjustatud hingevaevast ja inimese terviklikkusest.
Teos pole ainult lüüriline kiitus ja hüms, selles on kõik aines läbisegi, seepärast on seda raske kindlalt määratleda. Autor küllalt sageli kujutanud oma elu, ajastu kohta haruldus selline terviklikkus . Lugejale sisendatakse mõtet, et teose autor jäänukski hukatusse, kui Jumal poleks halastanud. Eluloolisi seiku mainitakse üksnes selleks, et juhtmõte veenvamalt mõjuks.
Amfiteatrite kirjeldus on elav ja haarav , et väljendada lugejale tagamõtet. Augustinuse jaoks tähendas Tõde ülimat. Autoris esinesid läbisegi ratsionalist, müstik, skeptik, dogmaatik, meelas inimene ja askeet. Nende esinemine ühes inimeses põhjustaski kõhklusi ja kahtlusi teose üks ühes mõistmises.
Autor kutseline retoorikaõpetaja. Loomulikle otsesõnalisusele eelistati leidlikku kaudeütlemist, sõnaohtrust. Autor on oma teosegi kohta öelnud, et ebaselguse tõttu on see teos talle endalegi vaevu arusaadav.
18. Renessansi üldiseloomustus (ajaline piiritlus, uus inimese kontseptsioon )
Renessanss (14-16/17 saj.) on ideeline murrangu periood – keskajast modernsesse uude ajastusse. Sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat . Renessansiaja inimese osatähtsus suureneb, inimene võib olla maailma keskpunkt. Toimus ilmalikustumine. Ühendus Jumala ja inimese vahel jääb püsima. Inimene peab järgima kristluse tõde ja arusaamu. Selle aja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Kirjanduses ja kunstis ilmus Jumala kõrvale ka maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes.
Renessanss jagunes:
Eelrenessanss 13-14 saj. Tekkis ideaal vabast haritud inimseset ja humanistlik mõtlemine. Suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Oluliseks muutus isikuvabadus . Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused ja leiutati trükikunst.
Vara-renessanss 15 saj. Kerkis esile uus klass – kodanlus : jõukad kaupmehed ja pankurid, kes soovisid elada luksuses nagu ülikudki. Hakati koguma antiiki. Antiigimatkimine sai elunormiks. Matkimise pärast nimetataksegi 15-16 saj kunsti ja kultuuri „taassünniks“. Keskuseka sai Firenze . Kitsaste ja kokkusurutud elamute asemele palazzod (paleed). Esmakordselt tõuseb maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Inimkeha kujutamine, iluideaalid. Donatello „Taavet“ – renessansiajastu iluideaal ja eluhoiak (julguse ja tubliduse hindamine).
Kõrgrenessanss 16 saj. Arhidektuuri rajaja Donato Bermante, keda huvitas eelkõige kuppelehitiste projekteerimine . Eeskujuks võeti Rooma Panteon. Tema looming on mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ehituskunsti. Silmapaistvamad kunstnikud: L. Da Vinci, Michelangelo , Raffael. Inimene hakkas teadlikuks saama oma vastutusest elus ja otsis kunstiloomingus väljendusvõimalusi selle eneseväärtustunde avaldamiseks.
Renessanssi kindlad alused kujunesid välja 15 saj Firenzes. Arhitektuuris antiikkunsti mõju kõige suurem. Ilmalik arhitektuur. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kunstnikke huvitas looduslähedus, kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut . Jätkus freskode õitseaeg. Detailselt püüti edasi anda inimese kuju ja taust muutus 3 dimensioonilisemaks. Avastati tsentraalperspektiiv . Hakati viljelema tahvelmaali. Esimest korda võisime rääkida graafikast.
19. Renessansliku individualismi avaldumiskujusid ( protestantlus , trükikunst, maadeavastamine jne).
Alus sellele maailmavaatele võeti rooma kultuurist. 15 saj said alguse uued tunneteotsingud, Platoni ja Aristotelese teoste tundmaõppimine. Tekkisid uued teadus- ja hariduskeskused. Suuremat tähelepanu pöörati ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Võeti õigus avardada inimese kontseptsiooni, luua idealistlik konteptsioon: 1) inimese väärikus 2) oleviku väärikus. Vaimne hoiak: inimene on võimeline individuaalseks arenguks. Arengu sihiks peaks olema täiuslikkus.
Maadeavastused:(15 saj lõpp 16 saj algus) võimaldasid kujutada maailma tervikuna . 1492 Kolumbus avastas Ameerika.
Trükikunst: 1440 Guttenberg. Soodustas teadmiste kiiret levikut. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna. Trükikunsti kasutuselevõtul ja levikul oli hindamatu roll. Tõusis ka üldine haridustase. Veel tuli kasutusele teleskoop ja kompass.
Reformatsioon : ehk protestantlus. Reformid katoliku kiriku õpetuses. 1517 M.Lutheri 95 teesi. Tema seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada. Inimene saab Jumalaga otse suhelda, ilma preestri vahenduseta. Kuna jutlused olid ladina keelsed , ei saanud talupojad sellest aru ning tekkis rahvusliku kiriku loomise idee. Piiblite tõlkimine rahvuskeelde. See on rahvausu tõsine areng. Ei vabanenud mitte üksnes inimese vaim, vaid ka tem amaine saamahimu, mis tõi kaasa tõsise moraalikriisi. Vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged. Piiritu usk loodusesse , inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16 saj II poolel skepsisega.
Renessansiajastut iseloomustavad avastused ja leiutised, rahvustunde ärkamine, rahvusriikide teke ja suured usulis-poliitilised liikumised. Ühiskondlike küsimuste uurimisele pühendunud mõtlejaid: N.Machiavelli, T. Moor , J.Bodin, J.Althus, H.Grotius. Renessansiajastut, mil sai alguse tänapäevane teadus, peetakse ka uusaja filosoofilise mõtlemise alguseks.
20. Nimetage olulisemaid renessansiajastu kirjanikke, filosoofe, esseiste, luuletajaid, kunstnikke.
Kirjanikud ja luuletajad :
Francesco Petrarca – humanist ja luuletaja. Loomin koondatud „Laulude raamatusse“.
Giovanni Boccaccio – kirjanik, humanist, poliitik . Täätas notarina. „Jumalate genealoogia “, „Dekameroon“.
Franco Sacchetti – lüürik, luuletaja, novellist, poliitik. „Kolmsada novelli“ annab ülevaatetollastest elutavadest. Osa jutukesi on ajaloolised anektoodid.
Luigi Pulci – luuletaja. „Suur Morgant“ parodeerib moes olnud rüütlieepika ideaale.
Vittoria Colonna – poetess, kes on kirjutanud hulga usulisele ja moraaliküsimusele pühendatud luulet.
Thomas Moore – humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos on ideaalset riigikorda kavandav romaan Utoopia “.
Thomas Wyatt – luuletaja, kes lõi inglise luules sonetivormi.
Martin Luther – kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, kirjutas ka palju lauakõnesid. Tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet – pühakiri.
Filosoofid :
De Montaigne , P.Charron, T. Campanella – filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis.
Kunstnikud:
Sandro Botticelli – mahedad madonnapildid. „Kevad“, „Veenuse sünd“.
Raffael – kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. „Sixtuse Madonna“.
Michelangelo – Sixtuse kabeli laemaalid, Taaveti kuju.
Leonardo da Vinci – tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. „Püha õhtusöömaaeg“, „Mona Lisa“.
21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku essees „Sellest, et hea ja kurja ...“ ning seostage see renessansi üldiseloomustusega.
Montaigne arutleb, et inimesi piinavad arvamused, mis neil asjade kohta on, mitte asjad ise. Peamisteks vastasteks peab ta surma, vaesust ja valu. See, et me ei suuda taluda ettekujutust surmast, muudab valu meile talumatuks. Valu kardetakse kui surma tavalist eelkäijat. Meie arvamus asjadest annab neile ka vastava väärtuse. Mõtleme ainult sellele, mis asjade omandamine maksma läheb. Teame küll hinda, aga tegelikku väärtust mitte. Ihnsust ei sünnita puudus, vaid üleküllus. Mida suurem rahakoorem, seda suurem hirmukoorem. Rahul on see, kes usub end rahul olevat.
Renessanss on inimloomusesse süvenemise ja selleuurimise avardumise aeg. Toimub humanismi taaskehtestamine. Pannakse rõhku inimese väärikusele ja oleviku tähtsusele. Inimene on võimeline iseseisvaks ja individuaalseks arenguks. Inimese suhe maailma on avastav ja nautiv. Essees on ajastule omaselt tsiteeritud palju rooma antiikautoreid ja sobitatud neid uue ajastuga. Montaigne keskendub inimesega seotud omadustele ja filosoofiale. Looduse ülistamisele ja olemisele loodusega kooskõlas. Tõstatab küsimuse, et kõik väärtused on suhtelised. Hea ja kurja taju sõltub suures osas arvamustest, mis meil on.
22. Barokk -kultuuri tunnused.
16 saj lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil – barokk. „ Barocco “ tähendab eriskummaline, ebatavaline. 17 saj kasutati seda sõna ainult seoses kunstiga. Barokk-kultuuri aeg on iseloomustatud kui kriisiajastut. Barokk hämmastab, üllatab ülepaisutuste ja liialdustega, värvikülluse ja sümbolite rohkusega. Barokis püüti kasutada erinevate valdkondade elemente, sellest tulenebki juhuslikkus ja see, et erinevad detailid ei sobi tervikusse. Barokk on liikuv, energiline . Rabab ootamatusega, nutikusega, vastuolulkisusega, on mängurikas fantaasiakunst.
Katoliku usu maades püüti barokk-kunstis luua illusiooni katoliku kiriku vägevusest. Püüti suurendada rahvahulkade usutunnet selle kaudu. Barokk-kunst sai selle tõttu erilise tähenduse katoliku usu maades.
Peagi vallutas kogu Euroopa ning jõudis isegi Ameerikasse.
Barokis kohtub traditsioon uuendusliku arusaamaga kunstist. Barokiaegsetele arhitektidele heideti ette maitsevääratusi. Barokis puudub tasakaal. Kujunes lossiarhtektuuri hiilgeajaks (Versaille loss rohkete purskkaevude, raidkujude ja pargiga).
23. Missuguseid barokk-kultuuri sisulisi ja vormilisi tunnuseid võime leida W. Shakespearei näidendist „Torm“?
Barokk armastab peita kunstiteostesse kindlaid varjatud tähendusi. Torm loo tasandil – Antonio kõrvaldas oma venna Prospero troonilt ning Prospero tahtis „tagasi teha“. Merel tekitas tormi Prospero vaim Ariel. Kõik mis „ Tormis “ sünnib on juhitud Prospero, kui kunstniku korrastavast käest. Saare loodusele iseloomulikud pildid selgitavad ka tegelastes varjatult toimuvaid hingeelulisi protsesse. Väga palju on „Tormis“ allegooriat.
Kübe roheliste seas – Gonzalo on väikest kasvu ja kannab võib – olla rohelisi riideid . Kärbsemusta ma enam ei pelga – Trinculo on nii põhjalikult parkida saanud, et talle ükski tõbi enam külge ei hakka.
Tean seda su tudinast – Stephanol kui joodikul värisevad käed, Caliban näeb selles Prosperolt oodatavat karistust. Liimi sõrmed kokku - Kõnekäänd, mis on pärit liimi kasutamisest linnujahi. Trinculo tarvitab seda tähenduses „mängi pikanäpumeest“
24. Iseloomustage lühidalt barokiajastu kunstnikku.
Barokk 16 sa – 17 saj keskpaik . Kunstniku eesmärk on kujutada hinges toimuvat kehahoiakute kaudu. Samas peab vaataja rakendama oma kujutlusvõimet ja tundeid, et viia oma hing pühaku või märtri hingega võimalikult sarnasesse seisundisse.
Paljud 17 saj knstnikud olid võtnud eeskujuks suursuguselt õukondliku Raffaeli . Kujutati tähtsaid inimesi suuri tegusid tegemas, religioosseid, allegoorilisi ja mütoloogilisi stseene.
Kunstniku positsioon: tema töö oli enamasti otseselt seotud poliitilise võimu keskustega. Tasuks loomingu eest sai ta raha ja prestiiži. Kunstniku looming tõi kuulsust ka valitsejale. Kunstnik viimistles võimu kujutamise vorme, pakkus ühiskonnale ja valitsejale pilte, mis andsid vajaliku tundelise või mõistusliku ilme. Pildid andsid tunnustust valitseja usust ja pühadusest.
Arhitekt, maalikunstnik , skulptor mitte ainult ei ehitanud ruume, kus teostati võimu ja elati õukonnaelu, vaid väljendasid oma teostes ka valitseja armulikkust.
Kunstnikul oli kõrge ühiskondlik positsioon. See oli kunstiajaloos periood, mida iseloomustab kunsti vormide ja ideede ülikõrge „tõlgitavuse“ aste, laienemis- ja teisendamisfenomen.
Luuletamisviisid: meelte pidev voolavus, kalduvus üksteisega tuhandes sünteesis põimuda. Meelte ja tundejõu kohtumine huvitabki just selle perioodi kunstnikke.
Õpiti ka seda, et tuleb pöörduda tellija poole, kes on võimeline tööd täies ulatuses hindama .
See periood kindlustas renessansist pärit kunstniku ühiskondliku stsstuse tõusu. Teosed ülimalt intensiivse loomingulisusega. Sellel ebakindluse ajajärgul vastas just kunst kõige paremini inimese ootustele, kuna suutis muutumist ja allakäiku õnnestunult kujutada.
Poussin , kes oli üsna erandlik kunstnik, töötas peaaegu täiesti väljaspool kiriku ja valitsejate tellimiskanaleid. Rosa võitles endale täieliku sõltumatuse tellimustest ja õiguse maalida üksnes inspiratsioonide hetkel ning pakkuda oma teoseid müügiks.
25. Klassitsistliku kunsti tunnused.
Tekkis 18 saj. viimasel kolmandikul antiikaja vaimustuse mõjul. Sõna „klassikaline“ tähistas renessansiajal antiikse Kreeka ja Rooma kunsti ning selle põhimõtete loodud täiuslikku vormi. Propageeris antiikkunsti taaselustamist.
Klassitsismi juured peituvad soovis taastada ühiskonnas traditsioonilised väärtused, kunst peab harima. Hinnatumad olid mütoloogilised, religioossed ja allegoorilised maalid. Teisejärguliseks peeti ajalooteemalisi maale ja portreid. Maastiku- ja olustikumaalid ei olnud tähtsad.
Maalid olid suureformaadilised, kompositsioon tasakaalukas, rahulik, sümmeetriline. Tegelastel sageli teatraalsed poosid . Tegevus koondatud esiplaanile. Dekoor väljendatud kainelt, teisejärgulised detailid puudusid. Tähelepanu oli juhitud olulisimale, rõhutatud on maalide tõsidust. Plagiaati ja kopeerimist ei mõistetud hukka, vaid soodustati – midagi paremat kui antiikkunst polnud ju võimalik luua. Maalil domineeris joonistus , taotleti lineaarsust ja plastilisust. Maali pind oli täiesti sile. Igapäevaelu oli „madal“ ja proosaline, sellest ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuks tunnuseks.
Maalikunstis kadus huvi elava looduse ja valguse vastu. Maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Loodust püüti parandada, et saavutada täiuslikkust. Et saavutada „ideaalne ilu“ oli vaja tunda anatoomiat ja proportsioone. Eeskujuks antiikskulptuurid ja – reljeefid .
Arhitektuuris maksis stiil, mis püüdis otseselt kopeerida kreeka ehitisi . Tekkisid lossid, mille fassaadid meenutasid templit. Süvenes vastuolu fassaadi ja ehituse vahel. Omasteks joonteks lihtsus, rangus ja suurejoonelisus. Levisid ka puhtesinduslikud, ilma praktilise funktsioonita ehitused (triumfikaared, võidusambad, auväravad).
Inimkeha kujutati harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Klassitsism vältis intensiivseid tunneteavaldusi, püüdis jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks.
26. Valgustuse olulisemad ideed.
Valgustusajastu 18 saj -19 saj alguseni . Vähenes usk kirikusse, seisuslikkusesse autoriteeti. Rohkem hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, demokraatiat, inimmõistust, teadust. Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Kasutati loodus- ja täppisteduste saavutusi.
Rousseau leidis, et kultuuri edendamisega on kaasnenud kõlbluse langus. Nõuab ebavõrdsuse ületamist kultuuris ja kommetes. Idealiseeris looduslähedust. Oluliseks pidas kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Ideaalseks riigikorraks peab vabariiki.
Voltaire naeruvääristas oma teostes mitmesuguseid elupahesid. Eriliseks naerualuseks katoliku kirik. Pidas vajalikuks vabastada mõistust usulistest eelarvamustest.
Kant – valgustuse olemuseks on isemõtlemine. Valgustus oli eelkõige isiklik vastutus, rajaneb inimese isiksuslikkusel ja vabadusel. Mõtlemine on risk.
Lock ülistab loomulikku vabadust ja võrdsust, kui inimkonna esialgset seisundit . Loomulik õigus rajaneb isikuvabadusel ja eraomandusel. Ühiskondlik lepe – kinnitatakse võimude lahusust ja erinevaid kodanikuvabadusi.
Hegeli õpetus absoluutsest vaimust käsitab inimest kui ratsionaalset olendit ja teadmiste kandjat . Ainult inimene on võimeline tõusma loogilise mõtlemise ja subjektiivsuse tasemele . Inimese põhitunnuseks on vaimsus .
Valgus, see on inimese väljumine inimese omaenese alaealisusest. Tähtis osa haridusel ja teada saamisel. Toob kaasa usu, et mõistuse abil on võimalik jõuda teaduslike ja intellektuaalsete probleemide lahendamiseni. On võimalik jõuda objektiivse tõeni, see tõde on viidud kõrgemale tasandile , kui on arvamus. Alguse saab teaduse ja tehnika arenemine. Valgustus sisaldab agressiivset ja kriitilist vaadet religioonile. Teaduse arenemine läheb vastuollu kiriklike õpetustega. Viha on suunatud ennekõike institutsiooni vastu. Valgustus sisaldab usku humanismi ja progressi ideaali .
27. Kuidas selgitab valgustust Immanuel Kant („Mis on valgustus?“ 1784 ).
Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Ehk võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Puudub otsusekindlus ja mehisus. Alaealisusest välja rabeleda on üksikul inimesel raske. Kuid ikka leidub mõni isemõtleja, kelle ümber koguneb publikut, keda omakorda suruda oma ikke alla. Valgustuse võib publik saavutada tasapisi , kusjuures vaja on vabadust. Ehk oma mõistuse igas suhtes avalikku tarvitust. See peab olema vaba igal ajal.
Kant arvas , et 18 saj ei olnud veel rahvas võimeline religiooniasjus hästi kasutama omaenese mõistust teiste abita . Kuid olid olemas märgid, et tasapisi jääb seda kõike vähemaks.
Kant määratles valgustuse põhipunktina just väljumist omasüülisest alaealisusest, eelkõige religiooniasjus. Ta arvas, et valitsusele tuleb kasuks, kui ta kohtleb inimest inimese vääriliselt.
Mis on valgustus? – Söenda olla tark ja julge tarvitada omaenese aru. Kant hoiatas, et vabadus mõtlemises, mis eirab mõistuseseadusi, purustab lõpuks iseenese . Isemõtlemine on tõe ülim proovikivi otsimine iseeneses. Igal ajal ise mõtelda ongi valgustus, kusjuures see pole pelgalt teadmiste kogumine. Mõistus loob ühtsuse meie tunnetuses . Valgustus polnud Kanti jaoks mitte dogmaatiliste teadmiste kogum ega mõtete anarhia või mõistuse avantüür, vaid eelkõige isiklik vastutus, mis rajaneb inimese isiksuslikkusel ja vabadusel. Mõtlemine on risk!
28. Jean Jacques Rousseau arusaamad teaduste ja kunstide osast inimkonna arengus.
Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud
kõlbluse langu- meie hinged on muutunud seda kõlvatumaks, mida enam on täiustunud teadused ja kunstid. Sedavõrd, kui teaduse ja kunstide edu särab meie elus, kaob vooruslikkus.Temalt on pärit lause „Tagasi loodusesse!“ Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste
riikide puhul.
29. Romantismi olulisemad märksõnad ( individuaalsus , inimloomuse paradoksaalsus, loodus, dramaatilisus, ajaloo olulisus jne).
Mõjukas kunstivool, mis kestab 1780 – 1850. Äärmiselt laialivalguv kunstistiil, hoiakute ja teemade vundament ei ole taandatav üldisele vaatele.
Romantism on reaktsioon klassitsistlikule kunstile ja valgustusfilosoofia vastu. Romantikud vaatlesid inimest emotsionaalsest-traagilisest aspektist . Neile oli oluline inimese sisemaailm , tema tunded ja mõtted. Romantism otsib tundeid, emotsionaalsust, rõhutab mõistetamatuid kannatusi ja inimese loomust, kui vastuolulist nähtust, mis on kasvav ja muutuv. Maailma keskpunkt on inimene.
Romantismi žanris kujutatakse erandlikku inimest, geeniust , ülistatakse kangelastüüpe, isikut, kes võitleb saatusega. See isik püüab jõuga väljuda hallist kodanlikust elust. Kangelane on üksi vastamisi ühiskonna arvamusega.
Romantismi taustaks ja läbivaks jooneks on revolutsioonid. Üheks tähtsamaks taustaks Prantsuse Suur Revolutsioon . Romantism hindab keskaja kultuuri, taasavastatakse kristlik müstika, gootika stiil. Gooti romaanide žanr on õudne ja müstiline armastuslugu .
Romantismil kaks suunda: 1) universaalromantism – ühendas neid romantikuid, keda võlusid loodus, maailmahing, kunstigeenius, looduseigatsus, loodusemüstika 2) rahvusromantism – köitis eeskätt rahva ajalugu, keel ja rahvalik kultuur, huvi folkloori vastu. Tähtis rahvuslik mütoloogia eelkõige Saksamaal ja Prantsusmaal.
Romantismiajastu maalikunstis on kesksel kohal portree. Loodus oli vahendiks romantilise hinge avamisel. Loodust kujutati idealiseerituna. Hing pole mitte ainult inimesel, vaid ka loomadel ja kividel . Kirjanduses valdavalt sentimentaalsed romaanid , draamad, tragöödiad, ajaloolise vabadusvõitluse teemad, rahvuskangelased.
30. Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani tegevustikus, kangelaste hoiakutes ja põhimõtetes?
„Noore Wertheri kannatused“. Noormees pärit rikka linnakodaniku perest . Mitmekülgsete huvidega (kirjutab, maalib, tegeleb skulptuuriga, vabameelsete vaadetega). Armub kirglikult neidu , kes on kihlatud. Noormees kohtub tihti neiuga, tekitades tuska neiu peigmehes. Noormees kannatab armastuse ja kire pärast neiu vastu. Vastandatakse peategelase mõistus tunnete ja kirega. Kire meelevallas unustab reaalsuse. Noormees avaldab neiule armastust, kuid too palub ennast unustada. Noormees sooritab enesetapu – see rõhutab müstilisust ja õudsat armastuslugu. Peategelasel pole tahtmist ega jõudu võidelda õnne eest. Ta ei püüagi takistusi ületada. Vaimulikud peavad enesetappu patuks – peategelane satub vastuollu ühiskonnaga. Enesetapp rõhutab omakorda seda, et sattus konflikti iseendaga . Noormeest on kujutatud ülitundelisena, kes jääb eluvõitluses alla. Ta on avatud tunnetele, loodusele, inimkannatustele, armastusele – see iseloomustab romantismiajastu idealiseeritud inimest. Seltskond ja selle jäigad reeglid versus noormees – jällegi konflikt ühiskonnaga.
Goethe teose mõte on paljastada ühikonnanormide masendavat ebaõiglust, elu traagilist poolt. Näitab põhjusi ja tingimusi, millest kannatus välja paistab. Kannatajateks ja ohvriteks alati õilishinged, keda ajendavad puhtad tunded ja aated. Wertheri jumal on loodus ja küllap on üks tema vabasurma seletusi igatsus oma jumala juurde põgeneda. Armastuse igavikustab surm – üheks saamine loodusega, armastuse lättega.
31. Realistliku loomemeetodi eeldused (teaduslik maailmavaade, positivism , kapitalism ), olemus ja eesmärgid.
Realism – 19 saj kunstistiil, mis on vastand romantismile. Laiemas tähenduses tunnetuslik hoiak ehk üldine loomingutüüp, mis vastandina romantismile käsitleb eeskätt argielu ning väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Meelisaineks lihtrahva elu, mida kujutatakse tõsiselt ja traagiliselt. Vaatleb inimest ajaloolistes, keskkondlikes, sotsiaalseis ja poliitilistes seoseis. Realismi loomingustiili varased ilmingud on antiikrealism, piiblirealism, renessanssrealism ja valgustusrealism. Realismi läbimurret seostatakse Stendhali romaaniga „Punane ja must“.
19 saj realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nim ka kriitiliseks realismiks.
Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja kasutuselevõtt 19 saj keskpaigas. Algas rõivaste mehhaniseeritud tootmine.
A.von Menzel kujutas Berliini linnatänavatel kihavat elu ja tööstusettevõtteid („Rauavalmistamistehas“).
Norras ja Soomes osutus realism suureks toeks iseseisvusliikumisele.
Kapitalism – tootmisviis, mis sündis feodalismi rüpes. Kodanlikud revolutsionäärid viisid pealisehituse vastavusse juba olemasolevate kapitalismi tootmissuhetega. Kapitalismi arengus 2 ajajärku – monopolismieelne ja monopolistlik ajajärk. Olulise tõuke kapitalismi arenguks andis tööstuslik pööre. Kapitalismi vastuolu – tootlike jõudude ja tootmissuhete vastuolu. See väljendus majanduses, poliitikas, ideoloogias jm. Kapitalismi põhivastuolu ületatakse sotsial.rev vältel, mis viib tootmissuhted vastavusse tootlike jõudude arengutasemega.
Positivism – tunnistas vääraks või mõttetuks palju senise filosoofia mõisteid ja õpetusi, sest neid pole võimalik kontrollida vahetu kogemuse najal . Positivism on filosoofia suund, mille järgi tõelised, positiivsed teadmised saadakse eriteadustest või nende andmete sünteesimisest.
32. Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Laqueuri artiklist.
19. sajandi lõpp (a870-1900) – modernistliku vaimsuse ja ajastu sünnikeskkond.
Fin-de- Siecle – selle mõistega tähistatakse teatud vaimsust. Lõpp tähendab masendust, kartust, mandumust. Finde =uut tüüpi, moodne, peenemaitseline. Palju uusi kunstisuundi - sümbolism
Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustus ajal, mil hakati tähtsustama teadust. Kultuuris hakkas domineerima progressiusk. Levis arusaam, et kõik on inimkätes, inimmõistus määrab maailma arengu.
Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerumine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine.
Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud.
1895 avastab Freud inimeste unenägude saladused .inimest juhib alateadvus, mitte inimene ise, nagu senini arvati.
I teadvustatud feminism euroopa kultuuris New woman . Suureneb seksuaalne vabadus. Viitab sõltumatusele ja iseseisvusele.
Tehnoloogia kiire areng (telefon, telegraaf grammofon . 1895 kinokunst)
Arvati et inimmõistuses on jõud, mis avastab, loob valgustab ja korrastab maailma. Paralleelselt sellega räägiti ka allakäigust, rahvas hääbub sõdades, revolutsioonides. Jõuti selleni , et teaduslikel rakendustel peab olema vastutus inimese ees. (sõjad, Teine maailmasõda, Hirošima, Nagasaki)
Modernse kultuuri ambivalentsus – mitmetähenduslik- tekkib kõrgkultuuri ja meelelahutus kultuuri vaheline pinge.
Ilmub žanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur 19 saj. lõpp -20 saj algus.
Soopoliitika – sõltumatuse idee naistel, seksuaalvabaduse suurenemine, tähistab hoiakud, mis jätab tagaplaanile emaduse, rahva tuleviku.
Avastused ja muutused ühiskonnas tekitavad uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Inimene tunneb kui ebatäiuslik on olnud senine maailma mõistmine, võimalused arenemiseks. See tekitab ebakindlust, salapära, ohutunnet. Elulaadi uudsus tekitab inimeste sisepingeid .
Modernse kirjanduse märksõnad: mitmetähenduslik, absurd , subjektivism – isiklik ja erapooletu suhtumine nähtusse. Sümbolism – märk võrdkuju, tinglik tähistus, asendatakse sõna.
Dekadents – vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine.
Kunstiinimesed ei leidnud väärilist hindamist ratsionaalses (teadust ülistavas) maailmas. Dekadents rõhutab kunsti sõltumatust ühiskondlikust moraalist. Nende luule maailmavaluline ja pessimistlik, lähtub põhimõttest „kunst kunsti pärast“ – tegelik maailm teda ei huvita. Saj. lõpu kultuuris esineb ohtralt mees, kes tahab erinevaid asju proovida, eelistavalt jooke ja lõbusid.
Moderne (uudne) ON 19 saj. teise poole – 20 saj. uuenduslikkust taotleva te kirjandusvoolude ühisnimetus. Võib nim. iga teost, mis on uudne ja vastandub traditsioonidele.
33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli „Prantsuse sümbolism“).
Charles-Pierre Baudelaire ( 1821 -1867) oli prantsuse tõlkija ja kriitik . Dekatentsi rajaja. Õppis Lyonis ja Pariisis juurat. Õppimisest ei tulnud aga midagi välja, kuna teda tõmbas eelkõige boheemlaslik eluviis ja Ladinakvartal. Pere saatis ta Indiasse , kuid täisealiseks saamisel pöördus ta Pariisi tagasi. Isa pärandus võimaldas elada 3 aastat dändielu. Et ta pärandust korraga ära ei rasikaks, kuulutati ta teovõimetuks ning talle määrati äraelamiseks kindel pajuk . See sundis B. kirjutama. Tema armastuseks oli Jeanne Duval. Näitlejanna, kes oli 23 a truudusetu kaaslane . Tema mõju B luules on lihtne leida.
Looming: B on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1857 luulekogu „Kurjad lilled“, milles 6 luuletust keelati ühikondliku moraalitunde solvamise tõttu. B „kunstnik“ on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas. Kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged . Lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hašiši toel surmas.
Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880 ndatel Prantsusmaal ja Belgias. Sai alguse luulest , levis edasi maalikunsti, skulptuuri, proosasse , näitekirjandusse ja muusikase. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile. Hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele.
Sümbolism kirjanduses sai tõuke B luulekogult „Kurjad lilled“.
Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedamatest külgedest. Sümbolism ei olnud hoogne ega mässuline, vaid staatiline. Paljud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad B poolt tõlgitud E.A Poe teostest.
Prantsuse sümbolism. Minisõnastik.
1990 pidas Hasso Krull erikursuse „Prantsuse sümbolism tänapäeval“. Kursuse käigus koostas ta ka minisõnastiku tähtsamatest mõistetest. Märksõnade seletuses oli ennetavaid viiteid sellele, et arusaam kirjandusest oli juba muutumas.
Baudelaire androgüünsus= mees- nais -us, kahesoolisus. B järgi läheb luuletajal oma kavatsuste teostamiseks küll vaja mehelikku tahet, kuid selleks, et tal üldse oleks poeetilist meelt , peab ta olema üles kasvanud läbinisti naiselikus õhustikus, olema teatavat sorti androgüün.
Aristokratism- kattub osaliselt dändismiga. Juba Poe leidis, et rahvahulk on demokraatlikus Ameerikas suurim türann. B arvates on „rahvahulkade poeesiaks“ vein ja nussimine: seepärast ei tohi ükski valitsus piirata alkoholi müüki. Sotsialism on nakkus, mis toob rahvale ainult kannatusi. Vanemas eas pooldas Napoleon III diktatuuri ja J.de Maistre ´i absolutistlikke ideid.
Dändism (anglitism, dandy – keigar). Dändism on luuletajaks olemise eelolek, eneseküllasuse võrdkuju. Dandy teeb iseendast teadlikult kunstiteose , kuid see jääb välise ilme pinnale. Dändism ühendab stoilise hoiaku apirituaalsusega. Ajalooliselt ilmub ta üleminekuperioodidel (Caesar, Catalina, Alkibiades). „Dändismil, mis on institutsioon väljaspool seadusi, on omad ranged seadused, mida peavad täpselt järgima kõik ta sõltlased, ükskõik kui tuline ja isepäine nende loomus ka oleks.
Estetism (vt ka dekadents).B pidas end parnasliku romantiku T.Gautier’ õpilaseks. Gautier oli loosungi „kunst kunsti pärast“ kõige tuntum populariseerija. B estetism oli vastuoluline: ühelt poolt taotleb ta täiuslikku ja lõpetatud kunstiteost, teiselt poolt aga väidab, et „ilus on alati midagi veidrat “. B ilumõiste on lõhestatud, sisaldades ühteaegu nii absoluutset, muutumatut, igavikulist kui ka relatiivset, juhuslikku, ajutist. Nt luuletus „Kurjad lilled“.
Lesbism Michel Butori järgi on androgüünne luuletaja B jaoks enne raamatu avamist lesbiline, sest ta ei ole veel tõestanud oma mehelikku tahet. B kaasaegsel Prantsusmaal oli lesbiline homoseksualism moraalselt eriti põlu all. „ Kurjade lillede“ pealkirjavariant oli „Lesbilised“. B jaoks oli luuletajale kohustuslik olla sotsiaalselt marginaalne.
Narkootikumid- B arvates oli hašiš ja oopium „isiksuse mitmekordistamise vahend“. Narkootiline kogemus avardab tunnetust. Neid käsitleb ta üksikasjalikumalt raamatus „Kunstlikud paradiisid“.
Prostitutsioon- B võrdleb oma „Intiimpäevikus“ kunstnikku prostituudiga: prostituut on „ammendamatu armastusreservuaar“, kes on kogu maailmale avatud ning jagab ennast valimatult kõigile, olles ühteaegu püha ja alatu olend, ja niisugune on ka kunstnik. B misogüüniliste vaadete järgi on iga naine põhimõtteliselt prostituut.
Sadism (Prantsuse revol .aegse romaanikirjaniku D-A-F deSade nimest)
B luuletustes on sageli sadistlikke vihjeid ja motiive . Sadism on B estetismi, ilukultuse vastaspool. „Igas inimeses on kogu aeg koos kaks üheaegset püüdlust, üks neist Jumala, teine Saatana poole“.
Satanism- 19 saj kirjanduses üldine moevool. Kuri tegu on tõeliselt spontaanne. Sartre järgi seletub see B püüdega jääda alatiseks karistatava lapse seisundisse, säilitades nii enesest kõrgema moraalinormi.
Süüfilis- M.Butori järgi oli B kujutluses kirjanikukutsumuse võrdkuju. Süüfilis on märk ebakorrapärasest seksuaalsusest, mille eesmärgiks pole mitte laste sigitamine, vaid nauding, lõbu, erotism. Süfiliitikul on küljes pitser, mis teda eristab kõigist teistest indiviididest, vastandab ta seltskonnale, annab talle teatava hüperindividuaalsuse. B sai süüfilise juba kolledzi ajal oma esimestest bordellikülastustest enne 1840 aastat.
34. Arutlege Baudelaire’i luulest lähtuvalt järgmiste märksõnade üle: surm, saatan (kuri), armastus.
Baudelaire on nimetatud inetuse ja kurjuse poeediks. Ta presenteerib oma teostes võigast ja ebameeldivat: surma, haigusi, puudeid ja kannatusi. Poetiseerib haiglast, ebaloomulikku ja anomaalset. Kohutavaid visioone tekitav B „ Raibe “ on üks sügavaimaid tekste armastusest, kus on koos tülgastav inetus ja jumalik ilu. Tema peateoseks on „Kurjad lilled“, kus leidub palju luuletusi naistele. Nendes luuletustes ta räägib armastusest ja igatsusest võikalt, kasutades ebaloomulikke sõnu. Otsekoheselt annab vihjeid, mis võib armastatut oodata – surm, haud ja ussidele söödaks. Annab mõista armastusest, et see on mürk. Eks need n.ö armastusluuled olid mõeldud neegritarist sõbratarile, keda nimetas „vampiiriks“. Vampiir oli see, kes imes tema verd, hinge hävitas ja elu põrguks muutis, kuid ikka ja jälle oli ta armastuse kütkeis.
Surma püüdis ta ilustada , see oli tema jaoks nagu tavaline elukäik, mis ootas meid ees. Luuletustes püüdis ta kirja panna kõik võimalikku vastikust, see valuline pihtimus. Saatanat nägi ta endas, kuna tema elu oli igatpidi täis nördimusi. Haiglad , lõbumajad ja tema saatan – hingepiina isa. Ta armastas riivatuid asju ja selle püüdiski kõikides luuletustes üles märkida seda mida tema tundis või mida elas üle. Kirglikus tungis täiusele ei piisanud B-le klassikute harmooniliselt ilukultusest ega romantikute ülitundlikkuse valemist , ta otsingud süüvisid vastaspoolusse, inetuse ja pahede allilma, ning haaras nii hea kui kurja oma luule valdkonda. Luule on ühtlasi valuline pihtimus. Kõik kõdunev, mäda, viril, ta haiglased ja hellad meelteelamused ja enesehävitamise kipitav lõbu.
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maritan Õppematerjali autor

Aine Kultuurilugu tekstides eksami kordamisküsimused-vastused

Viljandi Kultuuriakadeemia Kultuurilugu Dokumendihalduse eriala

Sarnased õppematerjalid

docx

Kultuurilugu tekstides

KULTUURILUGU TEKSTIDES 1. Sumeri ja Vana- Egiptuse kultuuride võrdlus. Saranused: · Kirja olemasolu (u 4 tuh a eKr) - Sumeris kiilkiri, Egiptuse piltkiri e hieroglüüfid · Geograafiline asend- jõgede lähedus, taimekultuuride kasvatime üleujutatud kallastel · Surnute kultus- arusaam, et ekisteerib teispoolsus · Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis IV tahvel-

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

docx

Kultuurilugu tekstides

1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste tegevusse. Igale val

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

rtf

Antiigipärand Euroopas

Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism o

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

pdf

Kirjandusvoolude arvestustöö

Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tragöödia, Vergilius, Her

Kirjandus

rtf

Kunstivaldkonnad, vanaaja kunst

Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi; o Reljeef nt kivisse raiutud pilt, tasandil

Kunstiajalugu

odt

Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, s

Maailmakirjanduse lühiülevaade

doc

Kunstiajaloo I kursus

Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orientee

Kunstiajalugu

docx

Vanaaja tähtsad isikud

1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid p

Ajalugu

Rohkem sarnaseid