Gilgames oli väga nõudlik, sest ta soovis, et tema linn oleks teistest mitu korda tugevam ning seetõttu ei andnud ta kellelegi rahu ja kõik pidid alatasa tööd tegema, isegi lapsed. Kuningas oli ka naistemees, ta tõi enda juurde kogu aeg noori neide, hoolimata, kas nad olid abielus või mitte. Lõpuks aga vaevas see kõik Uruki linna rahva ära ja kodanikud tulid kokku nõu pidama. Kaebused kostusid jumalateni ning nüüd otsustasidki jumalad luua Gilgamesile väärika vastase. Nad lõid Enkidu. Enkidu käis koolmel joomas ja kiskus puruks küti püüniseid. Kütt läks sellest isale rääkima ning isa andis nõu, et poeg peaks minema Gilgamesi jutule ja küsiks talt Enkidu jaoks rõõmupiigat, kes selle meeli köidaks. Kui Gilgames oli jutu ära kuulnud, andis ta kütile Samhati ja käskis siis temaga taaskord koolmele minna. Samhat võluski Enkidu ära ja kuus päeva ning seitse ööd kestis nende armastus. Sellega seoses jäi Enkidu keha nõrgaks ja loomad põgenesid ta eest
Gilgames Gilgames oli Uruki linna valitseja (ta oli kõigist kõige tugevam). Kahjuks tal ei olnud endale sobivat vastast. Seejärel palus taevajumal Anu Arurul ( inimeste loojal) Gilgamesile talle väärilise kaaslase looma, kellega jõudu katsuda ja võistelda. Aruru võttis Anu käsku kuulda ning voolis savist sangari valmis, pannes talle nimeks Enkidu. Ta pühendas Enkidu sõjajumal Ninurtale. Enkidule meeldis koolmel joomas käia ning kord sattus kütt talle peale. Enkidu oli mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta jõi koos nendega koolmel ja magas koos nendega. Nüüd oli vaja võõrutada Enkidu loomadest ja teha temast tsiviliseeritud mees. Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseerib metsiku mehe. Tänu Samhatile saab Enkidu inimeseks. Kui Enkidu ja Gilgames kohtusid, läksid nad kalema, aga
enda juurde käskis tuua. Lõppuks katkes Uruki meestel kannatus. Nad tulid kokku ja pidasid aru ning nad otsustasid jumalatele kaevata. Uruki meeste kaebus kostus jumalate kõrvu. Taevajumal Anu Ütles jumalanna Arurule, et tema on Gilgamesi looja ja nüüd peab ta Kuningale väärilise kaaslase leidma, kellega oleks tal jõudu katsuda ja võistelda. Siis saaks Uruki inimesed puhata. Aruru võttis käsu kuulda ja voolis savist sangari. Ta pani sangari nimeks Enkidu. Enkidu elas looma kombel lojuste seltsis. Kord kohtusid Gilgames ja Enkidu. Nad vaatasid teineteisele mõne hetke otsa ja läksid siis kokku kui härjad. Ei saanud kumbki teisest jagu! Viimaks rahunes Gilgames. Enkidu tegi Gilgamesile jubedait etteheiteid sellest, miks ta ei lase oma rahval puhata. Gilgames ja Enkidu suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks. Nii lähevad sõbrad ka koos Humbaba vastu. Gilgames näeb selle retke jooksul erinevaid ettekuulutavaid unenägusid. Nad tapavad Humbaba.
sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Kreeka keeles tähendab 'mesopotaamia' 'jõgedevaheline maa'. Paikkonda hakati nõnda nimetama sellepärast, et see asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise vahel. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad lasevad voolida jumalanna Arurul Gilgamesile väärilise vastase Enkidu. Enkidu oli metsik ja tugev, ta elas koos loomadega, toitus metsloomade piimast ja rohust. Gilgames saab temast teada ühe küti kaudu, kes avaldas pahameelt, et tema püüniseid lõhub keegi metslane, kuningas saadab seepeale kohale 'rõõmupiiga' ehk Shamati, kellelt Enkidu õpib inimese moodi elama ning armub temasse. Enkidu asus elama karjaste külas, kuniks tuli, mees Urukist, kes kutsub Enkidu appi Gilgamesile vastu hakkamiseks
jumalate tujukusest tingitud. Nähes, mis uputuse ajal maa peal sünnib, ehmuvad ka jumalad ise ära. Kuningas Gilgames oli kaks kolmandikku jumal ning üks kolmandik inimene. Ta ehitas oma rahva kaitseks müüri. Kuna talle ei leidunud võrdset vastast hakkas ta oma igavusest tingitud tegevusega Uruki rahvale muret ja meelehärmi valmistama. Lahendamaks seda probleemi, võttis Jumalanna Aruru, kõikide inimeste looja, nõuks luua Gilgamesile vääriline kaaslane - Enkidu. Aruru pesi käed puhtaks, võttis tüki savi, niisutas seda süljega ja voolis savist sangari. Pani sangarile nimeks Enkidu, pühendas ta sõjajumal Ninurtale. Enkidu oli metsik mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta sõi ja jõi koos nendega ning magas koos nendega. Kuulnud Gilgames kohaliku jahimehe käest uudiseid uustulnukast, mõtles ta, et kuidas küll võõrutada Enkidut loomadest ja metsikustest ning teha temast tsiviliseeritud mees? Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga
Ajastud muudkui muutuvad, aga kas see tähendab, et ka inimese loomus peab muutuma? Kuidas saab Gilgames, kes tundub meile nii iidsena, sarnaneda tänapäeva inimestega? Gilgamesiga oli pidutsemisjanuline ja väsimatu kuningas, kes hoolis ainult iseendast. Ta uskus, et ta oli surematu ja ei pea silmitsi astuma surmaga. Seetõttu ta ei suutnud elu väärtustada sellisena, nagu ta oli ning vaatas tõest mööda. Jumalad saatsid Gilgamesi juurde Enkidu, kes suutis Gilgamesile vastu astuda ning kuningas nägi end läbi Enkidu. Mõnikord inimesed ei saa oma käitumisest ja tegelikust minast aru seni, kuni nad pole kohanud võrdväärset vastast või kedagi omasarnast, kes on neile kui peegliks. Gilgames ja Enkidu said sõpradeks ning ühel päeval nad otsustasid minna rändama. Nad rändasid pikki öid ja päevi, käisid Seedrimetsas ja tapsid Humbaba, võitlesid Taevase Sõnniga ja palju muud. Inimesed tahavad ikka avastada maailma ja
Abraham oli pärit Uri linnast. Jehoova tôotas iisreallastele pärast Egiptuse vangipôlve, et annab neile oma maa Kaananimaa (praegune Palestiina ala). Paradiisiaed Eeden asus Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahel Gilgame`s on sureliku mehe ja jumalanna Ninsun'i poeg, kes ehitas Uruki linna müüri. Ta oli vägev ja despootlik, nôudis alamatelt rasket tööd ja jahtis nende naisi ja tütreid. Rahvas palub jumalatelt kaitset, jumalad otsustavadki luua metsmehe Enkidu, kes elab looduslapsena metsloomadega koos. Gilgame`s aga teab meeste nôrkust ja saadab hetääri (vabade kommetega tark naine) Enkidut vôrgutama ja Urukisse tooma. Gilgame`s ja Enkidu proovivad jôudu, vôitlevad, vôidab Gilgame`s, talle hakkab Enkidu meeldima, neist saavad hoopiski sôbrad. I`star, taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi
vägitegudest Teose sõnumiks on minu arust see, et inimene peab tööd tegema ja oma autasud välja teenima. Minu arust vastab see tõele, sest elus ei saa midagi niisama. Et elus edasi jõuda ja midagi saavutada pead kõvasti tööd tegema. Üheks põhjus tagajärjeks on teoses see, kui Gilgames on Uruki linna rahva vastu halb ja sunnib neid kõvasti tööle. Selle tagajärjel saadavad jumalad talle võrdse vastase Enkidu, kes teda ohjeldaks. Raamat õpetas mulle, et kui midagi kurja teed, siis ei jää see kuri karistamata. Näiteks kui Gilgames koos Enkiduga tappis seedrimetsade valitseja Humbaba, et metsast puud maha raiuda. Karistuseks saatsid jumalad Enkidule haiguse, mis ta tappis ja selle tagajärjel muutus Gilgames väga kurvaks. Teose peategelane Gilgames on hooliv, seda näitab see, kui Enkidut tabas inimese saatus ja ta suri ning Gilgames teda taga nuttis ja oli pikka aega kurb
viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Gilgames" Kuningas G: ta oli kaks kolmandikku jumal, üks kolmandik inimene. Ta ehitas oma rahva kaitseks müüri. Jumalanna Aruru, kõikide inimeste jooja, kuulas taevajumal Anu käsku ja võttis nõuks luua G-le vääriline kaaslane - Enkidu loomine. Aruru pesi käed puhtaks, võttis tüki savi, niisutas seda süljega ja voolis savist sangari. Pani sangarile nimeks Enkidu, pühendas ta sõjajumal Ninurtale. Samhat ja Enkidu. E oli metsik mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta sõi-jõi koos nendega ja magas koos nendega. Kuidas võõrutada E loomadest ja metsikustest ja teha temast tsiviliseeritud mees? Selleks saadeti E juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseeriks metsiku mehe. E saab inimeseks.
,,Gilgames" Oli üks valitseja, kes ei meeldinud enda rahvale. Inimesed pöördusid jumalate poole ja jumalad lõid metsmehe Enkidu. Gilgames saaatis hetääri(vabade kommetega haritud naine) teda võrgutama. Siis Gilgames võitles temaga ja võitis ja neist said sõbrad. Nad olid võrdsed mehed. Pärast seda tegi taeva jumala tütar gilgale abieluettepaneku aga ta keeldus ja ja tahtis et tema isa saadaks taeva härja peale talle aga gilga sai enkiduga võitu. Nad saatsid härja jala tagasi ja istar tahtis tema elu põ'rguks teha ja siis enkidu suri ära ja siis gilga leinis teda aga samas pani teda
o Pandora laegas ebameeldivusi kaasatoov kingitus, kõikide hädade allikas o Sparta kasvatus range kasvatus o Skylla ja Charybdis kaks suurt võrdset ohtu o Damoklese mõõk ka õnnes varitsev hädaoht 2 Gilgames o Tähtsamad tegelased · Gilgames ajalooline isik, valitses Uruki linna, ehitas müüri, austatud, karm, 2/3 jumalat · Enkidu - sangar, vääriline kaaslane Gilgamesile · Humbaba - koletis Liibanoni seedrimetsades · Utnapisti - Surippaki linna kuningas/surematu/Gilgamesi isa · Istar - armastuse- ja sõjajumalanna, Anu tütar o Inimkonna arengu müüt · Enkidu elas metsas, ta ei teadnud maailmast ega inimesest midagi. Ta sõi rohtu ja teda kasvatasid hirved ja muud loomad. Ta läks koos rõõmupiigaga inimeste sekka ja mingi aja pärast sai temast päris inimene
koormavad kui Egiptuses. 10 Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos "Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi sõprusest ning Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid
või jumalikkus, tõstab ta teiste seast esile. Kangelane võib olla ka tuleviku teerajaja. Lisaks oma ajas silmapaistvate persoonide kujutamisele iseloomustavad suuri narratiive ajatud ideed. Levinumad neist on sõprus, armastus, sõda. Iseloomulik on meestevaheline sõprus, peaaegu armastus. Selline sõprus ilmneb Vana-Babüloonia eeposes ,,Gilgames", kus nimitegelane ei ole nõus tunnistama oma sõbra Enkidu surma. Oluline on sõja element, kuna Enkidu oli Gilgamesile hea sõber, kuid samas ka võitluskaaslane. Samuti kohtab meestevahelist sõprust Homerose eeposes ,,Ilias", milles sõdimisest keeldunud Achilleus on valmis Trooja sõtta tagasi minema, et maksta kätte oma sõbra Patroklose eest. Suurtele lugudele on omane haaravus ja ülesehituse terviklikkus. Sophoklese ,,Kuningas Oidipuses" on kujutatud kaastunnet ja hirmu äratavaid sündmusi, nagu isa tapmine ja abiellumine emaga. Samas loob Sophokles inimesi nagu nad on
Suurepärast võimalust ennustamiseks pakkus ka tähistaevas. Mesopotaamiat võib lugeda astroloogia sünnimaaks. Siit levis kunst edasi naabermaadesse ja on Kreeka vahendusel pärandunud ka tänapäeva . Sumerite aegadest peale armastasid Mesopotaamia elanikud kangelaslaule muistsetest suurkujudest. Mitme eepose kangelane oli muistne Sumeri valitseja Gilgames. Temast rääkivate lugude põjal loodi ka eepos ,,Gilgames''. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja tema sõbra Enkidu esialgsest tülist,leppimisest, ühistest vägitegudest ning Gilgamesi nurjunud katsetest saada surematuks. Ma arvan,et Vana-Ida rahvaste kultuur on ka mingil määral meie kultuuri aluseks. Kui Egiptuses poleks kujunenud kirja oleks meie elu kindlasti keerulisem. Templid on nagu kunst, mida vaadatakse ja mille üle arutletakse. Meie endil, eestlastel, on ka oma eepos, mida austatakse. Lõpetuseks tahaksin ma öelda, et arvan, Vana-Ida rahvaste kultuur on tähelepanu väärt.
Sõber on keegi kes on kaitsja või kasulik inimene kellelt on midagi saada, ning teiselt poolt müüb talle oma truuduse teenete vastu niikaua kui neid teeneid jätkub. Kui inimesed suhtlevad ainult selle pärast, et teeneid vahetada on paratamatu, et sõprussuhe ei kesta kaua. Itaalias on siiamaani väga tähtis ja populaarne teenete eest sõprade leidmine ja saamine. Mõnedes Aasia riikides müüakse sõprust. Esimene sõprus, mis ajaloos teada, on babüloonlaste Gildanesi ja Enkidu vahel, aastatest 2000 eKr. See sõprus ei kestnud kaua, kuna oli tegemist väga erinevate inimestega. Antiikaja roomlased kutsusid ilma häbi tundmata kõiki kes on neile kasulik oma sõpradeks. Samamoodi ilma häbita liigitasid oma sõpru kolme liiki: inimesed, keda lastakse oma õuele, inimesed, keda lasti oma majja, inimesed, kelle eest hoolitsevad teenrid. Varasematel aegadel mõnedel polnud mingisugust teist variantigi kui mitte sõbraks saada
lugulaul. Gilgames oli ~5oooa tagasi Uruki linna valitseja Mesopotaamias. Pooljumal2/3;1/3 inimene. Kõrk ja himur mees, rõhub oma rahvast. Rajab Uruki linnale ümber müüri, mis paneb meeleheitel inimesed jumala poole pöörduma. Teiseks himustas Gilgames kõiki kenasid neidusid, keda nägi. Taevajumal Anu annab käsu inimeste loojale Arurule luua Gilgamesile vääriline kaaslane, kellegka jõudu katsuda ja võistelda. Auru voolis savitükist sangari ja pani nimeks Enkidu. Enkidu oli metsik, elas koos loomadega. Kui kütt saab aru, et Enkidu on see, kes lõhub tema püüniseid, läheb ta Gilgamesi jutule. Seepeale saadab Gilgames kaasa rõõmupiiga Shamhati enkidu jaoks. Shamhati veenab Enkidut koos minema Uruki linna. Nad elavad kaua aega karjaste külas. Takistades Gilgsmesil taas pulmatuppa minemast, meenub Enkidule kohustus Gilgamesiga võidelda. Kumbki ei saa teineteisest jagu. Gilgames on rõõmus, et leiab endale sõbra
Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Kangelaseepika: Sumerid armastasid kangelaslaule ,muistsetest suurkujudest. Kujunesid lemmikkangelased, ajaloolised sündmused. Mitme eepose kangelane oli Gilgames. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja Enkidu tülidest leppimistest, katsetest surematuks saada. Imerohtu otsides ja saades kätte, võttis selle endale mao ja Gilgamesi lootus purunes.
GILGAME Vanim eepos, sumeritelt. Gilgame oli valitseja. Tema oli liinimene, pooleldi jumal, pooleldi inimene. Hakkas oma judu kuritarvitama. Ehitas Uruki mrid. Alamatega karm. Jahtis alamate naisi ja ttreid, ei meeldinud alamatele. Prduti jumalate poole, Gilgamei vastu. Enkidu oli Gilgamei vastu loodud jumal, Gilgame saatis hetri Enkidut vrgutama. Gilgame ei tapnud oma vastast ra, vaid sbrunes, sest ta leidis endale vrdse partneri, varem tal polnud seda olnud. Itar oli taevajumala ttar. Nad saatsid talle hrja kintsu solvanguks. Itar otsustas Enkidu lbi G-le halba teha. Enkidu suri. Gilgame leinas teda, aga samal ajal pani see teda mtlema, et ta on ka ise surelik ning tahtis ise hoopis surematuks saada. Otsustas minna he targa juurde
Müütilises mõtlemises aga on eesmärgiks jõuda teistsugusesse aega, ning see säilitab identiteeti ning see lähtub ainult minevikusündmustest. Ühiseks jooneks aga on mõlemal mõtlemisel see, et nad käsitlevad maailma kui tervikut. Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega. Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega. (Näiteks Babüloonia Gilgameshi eeposes kirjeldab tegelane Enkidu surma järgmiselt: "On üks maja, mille inimesed istuvad pimeduses, tolm on nende toit ja savi nende liha, nad on riietunud nagu linnud, kes on ennast tiibadega katnud, nad ei näe valgust, nad istuvad pimeduses. Ma sisenesin tolmu majja ja ma nägin Maa kuningaid, nende kroone ära pandult...." 1.Muutus filosoofias: Thales pakkus välja teooria, et maavärinad on põhjustatud kosmilise ookeani lainetest, mis raputavad ookeanil hõljuvat maad.) Müüt lubab mitmeid seletusi, kus seletused
templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis IV tahvel- kirjeldab teekonda seedrimetsa V tahvel- Mehed võidavad Humbamba. Tekitavad jumalatele pahameelt VI tahvel- mehed jõuvad tagasi Uruki VII tahvel- Jumalad suretavad Enkidu VIII tahvel- Enkidu matused IX tahvel- Gilgames otsib teed surmast pääsemisest X tahvel- Gilgames läheb surematu esiisa Utnapasi juurde XI tahvel- Gilgames ei saa surematuks XII tahvel- ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde
Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos "Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi sõprusest ning Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle
Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos “Gilgameš”. See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgameši sõprusest ning Gilgameši tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgameš teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Ištat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgameši keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgameši ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle
kannatanu olid samast seisusest, siis oli 1-1, kui erinevast, siis kõrgemast seisusest sai trahvi Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, pehme savitahvli sisse vajutati pulgaga märke, arenes piltkirjast Jumalad olid Anu (taevas), Enlil (jumalate kuningas), Ea (vesi), Istar (armastus), Marduk (Babüloonias jumalate kuningas) Tsikuraadid olid astmiktemplid, mis olid püstitatud jumalatele Gilgames, Enkidu, Istar, surematus Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi, mis on ka praegu kasutusel, mõõdeti nurki ja aega, osati arvutada ruut- ja kuupjuurt Astronoomia oli seotud ennustamisega, tähistasid tähetarkust Kuukalender, milles oli 12 kuud, aga oli 11 päeva lühem, mistõttu pandi valitseja korraldusel kuu juurde vahel, taevavaatluse tulemusena osati mingil määral ennustada päikese- ja kuuvarjutusi
kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kuningas, väärib kahtlemata esiletõstmist. See on õpetlik lugu sellest, kuidas metsikuses saab hakkama tsiviliseeritud Gilgamesh ning metsik Enkidu. Sõbra surm ajendabki Gilgameshi otsima tarka Utnapithimi, kellelt loodab saada surematuse saladust. Tark viib Gilgameshi transsi ja räägib talle loo looduskatastroofist. Veeuputus näitab loodusnähtuste olulisust igas kultuuriloos. Lugu, mida on aastasadu jutustatud, räägib piiridest ja nende järgimisest (tuleb näidata kus jookseb piir ja anda edasi mnemotehnikat). Trooja sõja ajal kirjutatud eepos, Ilias, on säilinud peamiselt suulisel traditsioonil.
seal peab. Kuna sellised kirjeldused õpetavad meile tolleaegse ühiskonna kultuuri ja elu, võibki öelda, et suur lugu on mööndustega kõigi lugu. Indiviid, kellest suures narratiivis räägitakse, on kujutatud enamasti silmapaistva, suursuguse ja kangelasliku inimesena ta on justkui oma aja inimideaal. Nii Gilgamesi, Illiast kui Oidipust kirjeldatakse mõjuvõimsa, tugeva ja targana. Nad on kangelased. Rääkides grupikuuluvusest, kajastab nii Gilgamesi ja Enkidu kui ka Iliase ja Patroklase ustav sõprus suurt meestevahelist armastust nende narratiivide ajasõlmedes. Legende antakse edasi ikka suuliselt ja seda põlvest põlve selle õpetlikkuse ja suursugususe pärast, ent siis, kui mälu enam usaldada ei saa ning loodes hakkavad faktid varieeruma, pannakse need kirja. Suuri narratiive väärtustatakse eelkõige seepärast, et neil on seos ajaga ning nad on loo jälgijale õpetlikud ja/või pakuvad pingsat mõtteainet. Gilgamesi eeposest
MESOPOTAAMIA Maa kahe jõe -- Eufrati ja Tigrise vahel Mesopotaamia jõgede vaheline maa (kreeka keeles) Millised olid tähtsamad sumerite linnad? VAHEMERI PÄ RS IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas, Kis, Umma, Nippur. · Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. · Linn oli ümbritsetud savitellistest müüriga, et kaitsta elanikke vaenlase rünnakute eest. Maapind on siin madal ja tasane. Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad...
uskumused ja legendid. Abraham oli pärit Uri linnast. Jehoova tôotas iisreallastele pärast Egiptuse vangipôlve, et annab neile oma maa Kaananimaa (praegune Palestiina ala). Paradiisiaed Eeden asus Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahel Gilgame`s on sureliku mehe ja jumalanna Ninsun'i poeg, kes ehitas Uruki linna müüri. Ta oli vägev ja despootlik, nôudis alamatelt rasket tööd ja jahtis nende naisi ja tütreid. Rahvas palub jumalatelt kaitset, jumalad otsustavadki luua metsmehe Enkidu, kes elab looduslapsena metsloomadega koos. Gilgame`s aga teab meeste nôrkust ja saadab hetääri (vabade kommetega tark naine) Enkidut vôrgutama ja Urukisse tooma. Gilgame`s ja Enkidu proovivad jôudu, vôitlevad, vôidab Gilgame`s, talle hakkab Enkidu meeldima, neist saavad hoopiski sôbrad. I`star, taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema,
ehitustöödele. Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos "Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi sõprusest ning Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima
Üksikud kangelaslaulud on koondatud sisuliseks tervikuks. Tegevus sünnib ca 3000 ja 4000 piiril e.Kr. Pole teada, millal need lood tekkisid. Meieni jõudnud kirjapanekud pärinevad ~2100 eKr. Lõpliku kuju sai eepos hiljem. Eepos kirjutatud savitahvlitele. Eeposest on säilinud mitu varianti erinevates keeltes, sest sumeri legendid rändasid edasi teistele rahvastele. Sisu lühidalt: Uruki linnriigis valitses u 2650 e.m.a kuningas Gilgames, kes rõhus rahvast. Jumalad saadavad metsmehe Enkidu kuningat karistama. Mehed sõbrunevad ja teevad vägitegusid, Gilgames ütleb ära jumalanna Istari armastusavaldusele, mistõttu too Enkidu suretab. Gilgames läheb oma surematu esiisa Utnapisti juurde igavest elu otsima, kuid madu varastab selle talt. Tegelased: müütiline kuningas Gilgames, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Istar jt.). Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja inimeseks
Huwawa maski taha on aga kiilkirjas kirjutatud, et sellel maski näol on näha terve sisikond. Huwawa oli koletis, kellest oli juttu Gilgameshi eeposes. Ta oli Seedrimetsa (loo hilisemas versioonis Liibanoni) valvaja, kes sai lüüa Gilgameshi ja Enkidu käest. Mask näeb välja kui ühest pikast joonest koosnev keerdunud sisikond. Selline võis tähendada revolutsiooni. Maski autor-ennustaja on nimetatud sissekirjutuses Warad-Mardukiks. 3.5. Veel huvitavaid leide Sipparist Sipparist on leitud 2250-1900 aastatest eKr pärinev nn 'kaasaskantav nipsasjakeste vabrik'. Tegu on vormiga, kuhu valati sisse 13 naiskujukesi, nõelu, vimpleid, amulette
mõeldud ja fantastilisigi seiku, nii et enamasti on siit usaldusväärse ajaloolise tuuma väljalugemine peaaegu võimatu. Kõige armastatum eepikakangelane oli muistne sumeri valitseja Gilgames, kellest loodi mitmeid eeposeid. Umbes 1000 aastat Kr koostati nende põhjal meie päevini tervikuna säilinud akadikeelne "Gilgamesi eepos", mis on omamoodi kokkuvõte tervest Gilgamesi loost. See on lugu kahe kangelase Enkidu ja Gilgames sõprusest ja ühistest vägitegudest, ning Gilgamesi viljatutest katsetest saada surematuks. Jumalanna Istar tahtis Gilgamesiga abielluda ja tolle keeldumine solvas jumalannat sedavõrd, et ta otsustas kangelase sõbra Enkidu raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surmast vapustatuna asus Gilgames surematuse rohu otsingutele. Kuid kui ta imerohu vaevarikkaste otsingute järel sügavalt ookeani põhjast kätte oli saanud, varastas selle Madu
Mesopotaamia ilukirjanduse olulisim zanr on kangelaseeposed. Arvatavasti lauldi lugusid muistsetest kangelastest juba enne tsivilisatsiooni teket, Sumeri ajajärgul hakati neid aga juba kirja panema. Kõige armastatum kangelane oli muistne Sumeri valitseja Gilgames. Umbes 1000 aastat eKr koostati nende põhjal tänini suurelt osalt säilinud ulatuslikum akadikeelne eepos ,,Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Koos tehakse vägitegusid, kuni jumalanna Istar viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Kuna Gilgames ettepanekust loobub, otsustab jumalanna tema sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab kangelast ning sunnib mõtlema oma elu paratamatule lõpule. Gilgames suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt
Dumuzi/Tam sumeri viljakusejumal, noor, ilus karjus. Istari paljude lemmikute hulgast muz tähtsaim, Istari viha tõttu võis igal aastal 6kuud maa peal päikesevalguses veeta Gilgames Uruki I dünastia tuntuim valitseja kangelaspärimuse kohaselt; muistne sumeri valitseja; temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ,,Gilgames" mis räägib Gilgamesi + sõbra Enkidu tülist, leppimisest, vägitegudest, katseist surematuks saada. 3) Egiptus Narmer Varaseim kaasaegsetest allikatest tuntud ühendatud Egiptuse valitseja; Narmeri palett = 1vanim Egiptuse skulptuurteos, reljeeplaat, millel kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas Menes rajas pärimuse järgi Egiptuse riigi, ühendades Ülem- ja Alam-Egiptuse ning rajades nende piirile pealinna Memphise.
Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järeltulevale põlvele jäävad tehtud kuulsusrikkad teod. 2. Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga. Homeros oli Vana-Kreeka poeetidest kõige salapärasem ja erilisem. Homeros on Euroopa kirjanduse kahe esimese teose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris.
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
the important function of humanizing the heroes, adding extra dimensions to their personalities, or challenging them to be more open and balanced. From the dawn of storytelling, heroes have been paired with friendly figures who fight at their sides, advise and warn them, and sometimes challenge them. In one of the first great stories ever recorded, the tale of Gilgamesh, the Babylonian hero-king is linked by the gods with a mighty wild man of the forest, Enkidu, who at first mistrusts and opposes him, but soon wins his respect and becomes his trusted Ally. Hercules had a valuable ally in his charioteer Iolaus, an O l y m p i c champion who cauterized the necks of the H y d r a to keep the heads from growing back after Hercules knocked them off with his club. 71 T H E W R I T E R ' S JOURNEY ~ T H I R D EDITION Christopher Vogler
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
