Vastus leiad õppematerjalist: Kultuurilugu tekstides

Kultuurilugu tekstides (14)

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia - Informaatika - Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millest kõnelevad Homerose eeposed?
Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos?
Mis on gooti stiil?
Kuidas selgitab valgustus I Kant Mis on valgustus?

KULTUURILUGU TEKSTIDES

Sumeri ja Vana- Egiptuse kultuuride võrdlus.
Saranused:

Kirja olemasolu (u 4 tuh a eKr) - Sumeris kiilkiri, Egiptuse piltkiri e hieroglüüfid
Geograafiline asend- jõgede lähedus, taimekultuuride kasvatime üleujutatud kallastel
Surnute kultus - arusaam, et ekisteerib teispoolsus
Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud
Usk kõikvõimsasse jumalasse
Oma mütoloogia

Erinevused:

Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele
Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad

Sumeri eepos „ Gilgameš“
Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist.
I tahvel - Gilgameši tutvustus
II tahvel- Gilgameš ja metsmees Enkidu sõbrunevad
III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis
IV tahvel- kirjeldab teekonda seedrimetsa
V tahvel- Mehed võidavad Humbamba. Tekitavad jumalatele pahameelt
VI tahvel- mehed jõuvad tagasi Uruki
VII tahvel- Jumalad suretavad Enkidu
VIII tahvel- Enkidu matused
IX tahvel- Gilgameš otsib teed surmast pääsemisest
X tahvel- Gilgameš läheb surematu esiisa Utnapaši juurde
XI tahvel- Gilgameš ei saa surematuks
XII tahvel- ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Gilgameš toob Enkidu hinge allimast tagasi
Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja jäämiseks, surmast ja surematusest.

Vana- Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad
Animism- hingeusk, usk olendite ja loodusesemete hingedesse ja iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada
Fetišism- objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi.
Loomadekultus- palju jumalaid kujutati looma- ja inimkujul (Ra, Horos )
Teispoolsus- elu peale surma. Lisaks oluline ka keha, millega tuli hoolikalt ringi käia, muidu ei pääse surnu teispoolsusesse.
Vaarod - pooljumal, poolinimene. Jumala kehastus maa peal
Tolerantsus- võõramaiseid jumalaid võisid kummardada ka egiptlased ise
Totemism - omaniku patroon , kaitsja, kujutatakse tihti loomana või taimena
Tähtsamad jumalad- Anubis - surnute jumal; Ra- päiksejumal; Ptah - peajumal, kõikide käsitööliikide jumal; Amon - loomis- ja viljakusjumal ; Isis- emaduse ja viljakusejumalanna; Osiris - surnute kuningas; Geb- maajumal , taevajumalanna ; Nut- taevajumalanna; Heros- „ Kauge “ taevajumal; Atum - maailma looja ja isand; Maat - tõe ja õiguse kehastus; Thot- tarkuse , seaduste ja tekstide jumal; Seth - kõrbe, võitluse ja segaduse jumal

Selgitage judaisimu aluspõhimõtteid (monoteism, leping jumalaga , eetika jt)
Judaism e juutlus juutide religioon . Vanim tänapäevani säilinud monoteistlik religioon (usk ainsasse jumalasse). Tugineb Vanale Testamendile e Viiele Moosese raamatule ning Talmudile.
Tanah- judaismi põhakiri, koosneb 39-st raamatust, mis jagunevad Toora (pühakiri), Nemiib ( prohvetid ), Ketubim (kirjad).
Seadusekoodeksid- Talmud , Mišna, Haskala
„ Suuline seadus“- käsud, korraldused , mis reguleerivad Toora kasutamist. Kokku 613 juhist, millest 248 käsud, 365 keelud. Seaduse täitmine ei ole kohustus, vaid jumala eriline and.
Judaismi põhiõpetused: tingimuseta monoteism, religioon on lepingulist päritolu ( täites erinevaid rituaale, siis jumal hoiab ja kaitseb seda kogukonda), eetika (10 käsku).

Vana- Kreeka tsivilisatsiooni päritolu
Jaguneb 4 osaks:

Arhailine periood- 8-6 saj eKr, oluline osa mütoloogial, mütoloogia ei ole võrde religiooniga, Dynysose kultus, millest arenes välja Kreeka teater, palju jumalaid
Klassikaline periood- 5-4 sai eKr, linnriikide õitseng (Kreeka, Sparta), tegemist Lääne tsivilisatsiooni alusega, sünnivad teadused , uurib inimese erinevaid käitumisnorme, Kreeka kirjanduse teke, tugevneb usk inimese väärikusse ja jõudu, poliitika tekkimine
Hellenismi periood- 3-1 sai eKr, Aleksander Suur vallutab Kreeka ja vahemereäärsed maad, levib maailmariigi idee, üritab luua uut kultuuri, pärast Aleksander Suurt impeerium lagunes
Kreeka- Rooma periood

Millest kõnelevad Homerose eeposed ?
Homeros - pime luuletaja
„ Ilias “- tegevus toimub Trooja sõja 10ndal aastal, eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingudest, Achilleuse raevust tema orjatari Brisuse ära võtmise ja Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest.
„Odüsseia“- ainestik rahulik, muinasjutuline, teemask Ithaka kuninga Odysseuse rännakud ja seiklused peale trooja langemist, eepos algab käsuga vabastada Odysseus vangistusest, koos pojaga kavandab Odysseys plaani, kuidas Penelope ees kosilastele kätte maksta, lõpuks saavad Odysseys ja Penelope koos olla ja Ithakale saabub rahu.

Vana- Kreeka kultuuri klassikalise perioodi saavutused
Klassikaline periood 5-4 saj eKr, linnriikide ajastu ( Ateena , Sparta), mütoloogias arenes üha ratsionaalsemate maailma seletustega, tugev mõju kultuurile ja kunstile.

Maalikunst - seinamaale vähe säilinud, vaasikunstis hästi näha uued tehnikad, mustafiguuri tehnika asemel punasefiguuri tehnika, hakatakse end vabalt liigutama
Klassikaline skulptuur - skulptuurid palju loomulikud , skulpuur vaadeldav erinevadest külgedest, kasutusele tuli pronksivalamistehnika, kulla- ja elevandiluu tehnika (krüselefantiintehnika), uue tehnikana alasti naine, üleminek idealismilt realismile
Arhitektuur - templid, Zeusi tempel, Poseidoni tempel, Agora turuplats
Klassikaline tragöödia- Aichylos, Sophokles , Euripides ; esimese näitleja sisse toomine ditürambi (tekkis kõne näitleja ja koori vahel), Aishylose loomingus said müüdid uue sisu, Sophokles kujutas inimese nii nagu nad olema peaksid, Euripides nii nagu nad on
Kreeka komöödia- ametlik tunnustus hiljem kui tragöödial, paljud said nime koori riietuse järgi, kasutati täielikku pilkamis- ja mõnitamissvabadust, vahel ka koos nimega, oluline osa agoonil (sõnasõda), publik asjatundlik, elas kaasa
Kirjakunst ja kõne- kirjutusviis vasakult paremale, retoorika e kõnekunst, tegutsesid kõnekunsti õpetajad (reetor), kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid (pidulikkõne, kohtukõne, poliitiline kõne)

Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos ?
Hellenismi ajajärk 330- 146 eKr, Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklastele, Kreeka kultuur laienes Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga , rajati Kreeka polisetüüpi linnu ja sõjaväelinnakuid, hellenismi ajal levis Kreeka kunst kõigis Vahemere maades, suur tehnika areng ( vesiveski )

Nimetage Vana- Kreeka tähtsamaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid
Sokrates – kreeka filosoof , pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja tõdede leidmisele.
Platon – kreeka filosoof, Sokratese kõige kuulsam õpilane. Rajas kooli nimega Akadeemia.
Aristoteles – kreeka filosoof, Platoni õpilane. Kirjuas loogikaõpetuse, mis valdavalt on jäänudki loogika üldkursuse aluseks.
Solon – Ateena riigimees filosoof ja luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klassi ja määras igaühe õigused ja kohustused. Tema reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Peeti antiikajal üheks seitsmest targast.
Perikles – Ateena kuulus riigimees. Teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga, et ka vaesed saaks neis ametis olla.
Drakon – Ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest.
Herodotos – kreeka ajaloolane ja luuletaja. Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta.
Thukydides – klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse.
Xenophon – kreeka ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu.
Aischylos – kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja, suurendas nende dialoogi osakaalu , kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni.
Sophokles – kreeka näitekirjanik. Kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega.
Euripides – keeka tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alles pärast ta surma. Omapärane filosoofiline , sofistikast mõjutatud vaatenurk, mida arvestamata on mitmed kriitikud teda nigelaks kirjanikuks pidanud.
Pythagoros – kreeka matemaatik , filosoof, astronoom . Pütagoorlaste koolkonna rajaja. Asutas oma kooli. Keskne oli arvu kui kosmogoonilise alge käsitus.
Eukleides – kreeka matemaatik. Geomeetria isa.
Archimedes – kreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Leiutas Archimedese kruvi, nõguspeegli, igavese kruvi jm.
Eratosthenes – kreeka matemaatik, geograaf, astronoom. Arvutas välja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil.

Vana- Kreeka tragöödia peajooni
Tõsine näidend, tavaliselt õnnetu lõpuga, sündmusti võetud müütidest, publikule lõpp teada, käsitlesid inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal, Aishylos, Sophokles, Euripides.

Vana- Rooma kultuuri ja riikluse lühike ülevaade ja tunnused
Roomlased võtsid väga palju eeskuju kreeklasdelt, linnu kaunistati kreeka kujudega ja neist tehti koopiaid , maalikunstnike temaatika väga lai ( mütoloogilised süzeed, ajaloosündmused, igapäevane olustik , natüürmordid), teatri etendused vabas õhus, puudus koor, Rooma vabariik algselt linnriik, juhtis senat , riigiametnikest tähtsamad kaks konsulit (sõjaväe juhtimine), preetorid (õigusemõistmine), riiki juhtisid senat ja magistraadid, keisririigi ajal juhtis riiki keiser .

Kristluse teke ja leviku põhjused
Rajaja Jeesus Kristus, aluseks usk Jumalasse, algselt juudi rahva religioon, levikule panid aluse apostlid (Peetrus, Johannes, Paulus ), tugineb piiblile (koosneb Vanast ja Uuest Testamendist), inimene jumala loodud olend , jumalasõna vastu eksimine patt, keskajal võitlus saatanaga , leviku kiirendajaks apostlik tegevus, õpetuse sõnum, organisatsioonide ja kogukondade kiire tekkimine

Keskaja piiritlus
5- 15 saj, renesanssi ja antiikaja vahe etapp, varakeskaeg (5-11 saj) feodaalse korra kujunemine, valitseb naturaalmajandus , perioodi lõpul linnade kujunemine, feodaalne killustatus, kõrgkeskaeg (11- 14 saj lõpp) valitseb feodaalne korraldus, kaubanduse areng, rahamajandus, algab tsentraliseeritud riikide teke, hiliskeskaeg (15- 16 saj algus) kapitalistliku majanduse tekkimine

Keskaja inimese mudel J. Le Goff`i käsitluses
Ühiskond läbi imbunud religioonist, jumalaeitajaid praktiliselt ei leidu, inimene keskaja antropoloogikas- jumala loodud olend, inimeses peitusid kaks olendit: loodud Jumala näo järgi ja aeti pärispattu langemise tagajärjel paradiisiaiast välja, hinge ja keha vastuoluline liit, vastandite ühiskond (hea/halb, ülev/madal), ühiskonna kolm komponenti: kes palvetavad, kes töötavad, kes sõdivad, linnastumine muutis inimest: perering kahanes, tekkisid uued ühiskonnakihid.

M. Norberg „ keskaeg “
Rahvaarv kasvas kuni katkuni, inimesi indekseeriti isa nime järgi, naisi võis leida erinevadelt elualadelt, ülistati abielunaisi, feodaalses abielus ei olnud emotsinaalseid sidemeid , abielu majanduslik lepe kahe perekonna vahel, liiderdamist karistati leebelt, religioonil inimeste jaoks üsna tähtis osa.

Mis on gooti stiil?
Sündinud Prantsusmaal, „gooti stiil“ valdav 12-16 saj, nime saanud gootide hõimu järgi, eristatakse kolme etappi : varagootika 1140-1200, kõrggootika 1200- 1350, hilisgootika 1350-1525; sakraalne st kiriklik kunst , teravkaare ja roidvõlvide kasutusel võtt, suured värvilisest klaasist aknad, õhulised raidkivikaunistused ; Jumalaema kirik Pariisis, Kölni kirik Saksamaal, Milaano toomkirik, Cambridge ja Oxfordi ülikooli hooned, Oleviste ja Niguliste kirik, dominiiklaste ordu Katarinna klooster .

Iseloomustage Augustinuse „Pihtimuste“ temaatikat ja stiili.
Teose kirjutamisest on möödunud ligi 16 sajandit. Raamat koosneb 13 raamatust. „Pihtimused“ tuleb mõista kahesuguselt: 1) eksimuste pihtimine Jumalale 2) tunnistus enda kuuluvusest Jumala juurde. Need 13 raamatut kiidavad õiglast ja head Jumalat autoris avaldunud halbuse ja headuse eest ning virgutavad Tema poole inimese mõistust ja tunnet.
Esimesest kuni 10nda raamatuni on autori autobiograafia, kolmes ülejäänus pühadest kirjadest ning 4s raamatus on juttu sõbra surma läbi põhjustatud hingevaevast ja inimese terviklikkusest.
Teos pole ainult lüüriline kiitus ja hüms, selles on kõik aines läbisegi, seepärast on seda raske kindlalt määratleda. Autor küllalt sageli kujutanud oma elu, ajastu kohta haruldus selline terviklikkus . Lugejale sisendatakse mõtet, et teose autor jäänukski hukatusse, kui Jumal poleks halastanud. Eluloolisi seiku mainitakse üksnes selleks, et juhtmõte veenvamalt mõjuks.
Amfiteatrite kirjeldus on elav ja haarav , et väljendada lugejale tagamõtet. Augustinuse jaoks tähendas Tõde ülimat. Autoris esinesid läbisegi ratsionalist, müstik, skeptik, dogmaatik, meelas inimene ja askeet. Nende esinemine ühes inimeses põhjustaski kõhklusi ja kahtlusi teose üks ühes mõistmises.
Autor kutseline retoorikaõpetaja. Loomulikle otsesõnalisusele eelistati leidlikku kaudeütlemist, sõnaohtrust. Autor on oma teosegi kohta öelnud, et ebaselguse tõttu on see teos talle endalegi vaevu arusaadav.

Renesanssi üldiseloomustus ( ajaline piiritus , uue inimese kontseptsioon)
Itaaliast alguse saanud, 14- 17 saj, toimus ilmalikustamine, inimese osatähtsus suureneb; eelrenesanss- 13- 14 saj, ideaal vabast ja haritud inimesest, humanistlik mõtlemine, isikuse vaba areng, suured maadeavastused ja trükikunsti leiutamine ; vararenesanss- 15 saj, uus klass: pankurid ja jõukad kaupmehed, hakati koguma antiiki, kultuuri ja kunstielu keskuseks Firenze ; kõrgrenesanss- 16 saj, tuntumad kunstnikud L. Da Vinci, Raffael, Michelangelo , inimene teadlikum oma vastutusest

Renesanstliku individualismi avaldamiskujusid ( protestantlus , trükikunst, maadeavastamine )

Maadeavastamine- 1492 Kolumbus avastas Ameerika
Trükikunst- 1440 Guttenberg , soodustas teadmiste kiiret levikut, raamatud said laiema lugejaskonna
Protestantlus e reformatsioon - reformid katoliku kiriku õpetuses, 1515 M. Luhteri 95 teesi, filosoofia tuli teoloogiast lahutada, inimene saab otse suhelda jumalaga, rahvusliku kiriku loomise idee (kuna talupojad ei saanud ladinakeelsest jutlusest aru), piiblite tõlkimine

Nimetage olulisemaid renessansiajastu kirjanikke, filosoofe, esseiste, luuletajaid , kunstnikke
Kirjanikud ja luuletajad:
Francesco Petrarca – humanist ja luuletaja. Loomin koondatud „Laulude raamatusse“.
Giovanni Boccaccio – kirjanik, humanist, poliitik . Täätas notarina. „Jumalate genealoogia “, „Dekameroon“.
Franco Sacchetti – lüürik, luuletaja, novellist, poliitik. „Kolmsada novelli“ annab ülevaatetollastest elutavadest. Osa jutukesi on ajaloolised anektoodid.
Luigi Pulci – luuletaja. „Suur Morgant“ parodeerib moes olnud rüütlieepika ideaale.
Vittoria Colonna – poetess, kes on kirjutanud hulga usulisele ja moraaliküsimusele pühendatud luulet.
Thomas Moore – humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos on ideaalset riigikorda kavandav romaan Utoopia “.
Thomas Wyatt – luuletaja, kes lõi inglise luules sonetivormi.
Martin Luther – kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, kirjutas ka palju lauakõnesid. Tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet – pühakiri.
Filosoofid:
De Montaigne , P.Charron, T. Campanella – filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis.
Kunstnikud:
Sandro Botticelli – mahedad madonnapildid. „Kevad“, „Veenuse sünd“.
Raffael – kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. „Sixtuse Madonna“.
Michelangelo – Sixtuse kabeli laemaalid, Taaveti kuju.
Leonardo da Vinci – tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. „Püha õhtusöömaaeg“, „Mona Lisa“.

Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku essees „Sellest, et hea ja kurja ...“ ning seostage see renessansi üldiseloomustusega.
Montaigne arutleb, et inimesi piinavad arvamused, mis neil asjade kohta on, mitte asjad ise. Peamisteks vastasteks peab ta surma, vaesust ja valu. See, et me ei suuda taluda ettekujutust surmast, muudab valu meile talumatuks. Valu kardetakse kui surma tavalist eelkäijat. Meie arvamus asjadest annab neile ka vastava väärtuse. Mõtleme ainult sellele, mis asjade omandamine maksma läheb. Teame küll hinda, aga tegelikku väärtust mitte. Ihnsust ei sünnita puudus, vaid üleküllus. Mida suurem rahakoorem, seda suurem hirmukoorem. Rahul on see, kes usub end rahul olevat.
Renessanss on inimloomusesse süvenemise ja selleuurimise avardumise aeg. Toimub humanismi taaskehtestamine. Pannakse rõhku inimese väärikusele ja oleviku tähtsusele. Inimene on võimeline iseseisvaks ja individuaalseks arenguks. Inimese suhe maailma on avastav ja nautiv. Essees on ajastule omaselt tsiteeritud palju rooma antiikautoreid ja sobitatud neid uue ajastuga. Montaigne keskendub inimesega seotud omadustele ja filosoofiale. Looduse ülistamisele ja olemisele loodusega kooskõlas. Tõstatab küsimuse, et kõik väärtused on suhtelised. Hea ja kurja taju sõltub suures osas arvamustest, mis meil on.

Barokk kultuuri tunnused
16 saj Itaalias, iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus, toredus, barokk väga võimukas Itaalias ja Hispaanias seal tugev kirikumõju ja väike kodanluse mõju.

Missuguseid barokk- kultuuri tunnuseid võime leida W. Shakespeare näidendist „ Torm “?
Allegooriline palju sümboleid ja kujundeid sisaldav tekst; „Torm“ läbib peategelaste Prospero ja Calibani konflikt, selle kõrval on tähenduslik Prospero ning tema kunagiste kaaslaste taaskohtumine. Siit lähtuvad mitmed vastandid, opositsioonid: ratsionaalus/irratsionaaluses, illusioon /tegelikkus, kultuur/loodus, riik/üksikisik.

Iseloomustage lühidalt barokiajastu kunstnikku
Eesmärk kujutada hinges toimuvat kehahoiakute kaudu, eeskujuks suursugune õukondlik Raffael, kujutati tähtsaid inimesi suuri tegeusid tegemas, töö seotud otseselt poliitilise võimu keskusega, kunsnik tõi kuulsust valitsejale, kunstnikul kõrge ühiskondlik positsioon.

Klassitsistliku kunsti tunnused
16- 19 saj kunstisuund , lähtus renessansiaja antiigiharrastusest, pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid, taotelti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust, õitseng nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia (Louis XIV ajal, Venemaal Katartinna II ja Aleksander I ajal).

Valgustuse olulisemad ideed
Valgustusajastu 18.19 saj alguseni , vähenes usk kirikusse, seisulikkusesse, rohkem hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, demokraatiat, inimmõistust, teadust, valgustajadeks haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased.

Rousseau - kultuuri edendamisega on kaasnenud kõlbluse langus, nõuab ebavõrdsuse ületamist kultuuris ja kommetes, oluliseks pidas kasvatuse ja koolihariduse reformimist, ideaalne riigikord vabariik
Voltaire- naeruvääristas mitmesuguseid elupahesid, eriliseks naerualuseks katolik kirik, pidas vajalikuks vabastada mõistust usulisest eelarvamusest
Kant - valgustuse olemuseks on isemõtlemine, valgustus eelkõige isiklik vastutus, rajaneb inimese isiklikkusel ja vabadusel
Lock- ülistab loomulikku vabadust ja võrdsust, loomulik õigus rajaneb isikuvabadusel ja eraomandusel, ühiskondlik lepe- kinnitatakse võimude lahusust ja erinevaid kodanikuvabadusi
Hegel - õpetus absoluutsest vaimust käsitab inimest kui ratsionaalset olendit ja teadmiste kandjat, ainult inimene on võimeline tõusma loogilise mõtlemise ja subjektiivsuse tasemele

Kuidas selgitab valgustus I. Kant ( „Mis on valgustus?“ 1784)
„Söenda olla tark ja julge tarvitada omaenese aru“ Kant hoiatas, et vabadus mõtlemises, mis eirab mõistuseadusi, purustab lõpuks iseenese . Isemõtlemine on tõe ülim proovikivi otsimine iseeneses. Igal ajal ise mõtelda ongi valgustus, kusjuures see pole pelgalt teadmiste kogumine. Mõistus loob ühtususe meie tunnetuses . Valgustus polnud Kanti jaoks mitte dogmaatiliste teadmiste kogum ega mõtete anarhia või mõistuse avantüür, vaid eelkõige isiklik vastutus, mis rajaneb inimese isiklikkusel ja vabadusel. Mõtlemine on risk.

Jean Jacques Rousseau arusaamad teaduste ja kunstide osast inimkonna arengus

Romantismi olulisemad märksõnad ( individuaalsus , inimloomuse paradoksaalsus, loodus, draamatilisus, ajaloo olulisus)
Reaktsioon klassitsistlikule kunstile ja valgustusfilosoofia vastu, romantikud vaatlesid inimest emotsionaalsest- traagilisest aspektist , oluline inimese sisemaail, tema tunded ja mõtted, romantism otsib tundeid, emotsionaalsust, romantismi žanris kujutatakse erandlikku inimest, geeniust, ülistatakse kangelastüüpe, romantismi taustaks ja läbivaks jooneks revolutsioonid ( Prantuse Suur revolutsioon), romantismil kaks suunda: universaalromantism (ühendas neid romantikuid, keda võlus loodus, maailmahing, kunstigeenius), rahvusromantism (köitis eeskätt rahva ajalugu, keel, huvi folkloori vastu), loodus oli vahendiks romantilise hinge avamisel

Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani tegevustikus, kangelaste hoiakutes ja põhimõtetes?
Peategelane romantismi vaimust kandev , üksik, idealistlik , kompromissitu, emotsionaalne, heitliku meelega. Lihtsa kultuuri, maaelu, laste ja armastuse idealiseerimine . Taustaks vanad tekstid: Homeros, Ossiani laulud. Epistolaarne tekst.

Realistliku loomemeetodi eeldused (teaduslik maailmavaade, positivism , kapitalism ), olemus ja eesmärgid
Vastand romantismile, käsitleb argielu, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust, meelisaineks lihtrahva elu, mida kujutatakse tõsiselt ja traagiliselt, kapitalism- tootmisviis, mis sündis feodalismi rüpes, kapitalismi arengus kaks ajajärku- monopoliseerimine ja monopolistlik ajajärk, positivism- tunnistas vääraks või mõttetuks palju seinise filosoofia mõisteid ja õpetusi, sest neid ei ole võimalik kontrollida, positivism on filosoofia suund, mille järgi tõelised positiivsed teadmised saadakse eriteadusest või nende andmete sünteesimisest.

Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Lauqeuri artiklist
Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustuse ajal, mil hakati tähtsustama teadust. Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerimine , kiriku lahutamine riigist, naisliikumine . Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. Tehnoloogia kiire areng. Ilmub žanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur, Modernse kirjanduse märksõnad: mitmetähenduslik, absurd , subjektivism. Dekatents - vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine.

Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli „Prantuse sümbolism“)
C. P. Baudelaire oli prantsuse tõlkija ja kriitik . Õppis juurat. Õppimisest ei tulnud midagi välja kuna armastas boheemlaslikku eluviisi. Pere saatis ta Indiasse , hiljem tuli Pariisi tagasi. Isa pärandus aitas elada 3 a dändielu. Et ta raha ära ei raiskaks kuulutatu ta teovõimetuks. See sundis Baudelaire kirjutama. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija.
Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880ndatel Prantsusmaal ja Belgias. Sai alguse luulest, levis edasi maalikunsti, skulptuuri, proosasse , näitekirjandusse ja muusikasse. Prantuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile.
„Prantuse sümbolism“ Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades
Baudelaire androgüünsus
= mees- nais -us, kahesoolisus. Baudelaire järgi läheb luuletajal oma kavatsuste teostamiseks küll vaja mehelikku tahet, kuid selleks, et tal üldse oleks poeetilist meelt , peab ta olema üles kasvanud läbinisti naiselikus õhustikus, olema teatavat sorti androgüün.
Aristokratism
Kattub osaliselt dändismiga.. Baudelaire arvates on „rahvahulkade poeesiaks“ vein ja nussimine: seepärast ei tohi ükski valitsus piirata alkoholi müüki. Sotsialism on nakkus , mis toob rahvale ainult kannatusi. Vanemas eas pooldas Napoleon III diktatuuri ja J.de Maistre ´i absolutistlikke ideid.
Dändism (anglitism, dandy – keigar).
Dändism on luuletajaks olemise eelolek, eneseküllasuse võrdkuju. Dandy teeb iseendast teadlikult kunstiteose, kuid see jääb välise ilme pinnale. Dändism ühendab stoilise hoiaku apirituaalsusega. Ajalooliselt ilmub ta üleminekuperioodidel (Caesar, Catalina, Alkibiades). „Dändismil, mis on institutsioon väljaspool seadusi, on omad ranged seadused, mida peavad täpselt järgima kõik ta sõltlased, ükskõik kui tuline ja isepäine nende loomus ka oleks.
Estetism (vt ka dekadents ).
Baudelaire pidas end parnasliku romantiku T.Gautier’ õpilaseks. Gautier oli loosungi „kunst kunsti pärast“ kõige tuntum populariseerija. Baudelaire estetism oli vastuoluline: ühelt poolt taotleb ta täiuslikku ja lõpetatud kunstiteost, teiselt poolt aga väidab, et „ilus on alati midagi veidrat “. Baudelaire ilumõiste on lõhestatud, sisaldades ühteaegu nii absoluutset, muutumatut, igavikulist kui ka relatiivset, juhuslikku, ajutist. Nt luuletus „Kurjad lilled“.
Lesbism
Michel Butori järgi on androgüünne luuletaja Baudelaire jaoks enne raamatu avamist lesbiline, sest ta ei ole veel tõestanud oma mehelikku tahet. Baudelaire kaasaegsel Prantsusmaal oli lesbiline homoseksualism moraalselt eriti põlu all. „ Kurjade lillede“ pealkirjavariant oli „Lesbilised“. Baudelaire jaoks oli luuletajale kohustuslik olla sotsiaalselt marginaalne.
Narkootikumid
Baudelaire arvates oli hašiš ja oopium „isiksuse mitmekordistamise vahend“. Narkootiline kogemus avardab tunnetust. Neid käsitleb ta üksikasjalikumalt raamatus „Kunstlikud paradiisid“.
Prostitutsioon
Baudelaire võrdleb oma „Intiimpäevikus“ kunstnikku prostituudiga: prostituut on „ammendamatu armastusreservuaar“, kes on kogu maailmale avatud ning jagab ennast valimatult kõigile, olles ühteaegu püha ja alatu olend, ja niisugune on ka kunstnik. Baudelaire misogüüniliste vaadete järgi on iga naine põhimõtteliselt prostituut.
Sadism (Prantsuse revol .aegse romaanikirjaniku D-A-F deSade nimest)
Baudelaire luuletustes on sageli sadistlikke vihjeid ja motiive . Sadism on Baudelaire estetismi, ilukultuse vastaspool. „Igas inimeses on kogu aeg koos kaks üheaegset püüdlust, üks neist Jumala, teine Saatana poole“.
Satanism
19 saj kirjanduses üldine moevool. Kuri tegu on tõeliselt spontaanne. Sartre järgi seletub see Baudelaire püüdega jääda alatiseks karistatava lapse seisundisse, säilitades nii enesest kõrgema moraalinormi.
Süüfilis
M.Butori järgi oli Baudelaire kujutluses kirjanikukutsumuse võrdkuju. Süüfilis on märk ebakorrapärasest seksuaalsusest, mille eesmärgiks pole mitte laste sigitamine, vaid nauding , lõbu, erotism. Süfiliitikul on küljes pitser , mis teda eristab kõigist teistest indiviididest, vastandab ta seltskonnale, annab talle teatava hüperindividuaalsuse.

Arutlege Baudelaire`i luulest lähtuvalt järgmiste märksõnade üle: surm, saatan (kuri), armastus
Annab mõista armastusest, et see on mürk. Eks need n.ö armastusluuled olid mõeldud neegritarist sõbratarile, keda nimetas „vampiiriks“. Vampiir oli see, kes imes tema verd, hinge hävitas ja elu põrguks muutis, kuid ikka ja jälle oli ta armastuse kütkeis.
Surma püüdis ta ilustada , see oli tema jaoks nagu tavaline elukäik, mis ootas meid ees. Luuletustes püüdis ta kirja panna kõik võimalikku vastikust, see valuline pihtimus. Saatanat nägi ta endas, kuna tema elu oli igatpidi täis nördimusi. Haiglad , lõbumajad ja tema saatan – hingepiina isa. Ta armastas riivatuid asju ja selle püüdiski kõikides luuletustes üles märkida seda mida tema tundis või mida elas üle. Kirglikus tungis täiusele ei piisanud Baudelairile klassikute harmooniliselt ilukultusest ega romantikute ülitundlikkuse valemist , ta otsingud süüvisid vastaspoolusse, inetuse ja pahede allilma, ning haaras nii hea kui kurja oma luule valdkonda. Luule on ühtlasi valuline pihtimus. Kõik kõdunev, mäda, viril, ta haiglased ja hellad meelteelamused ja enesehävitamise kipitav lõbu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 95 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

95 laadimist Kokku alla laetud

14 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

haana Õppematerjali autor

Lühikesed ja konkreetsed vastused eksamiküsimustele

kultuurilugu

Sarnased õppematerjalid

doc

Kultuurilugu tekstides- vastused

1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinev

Kultuur

docx

Kultuurilugu tekstides

1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste tegevusse. Igale val

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

docx

Vanaaja tähtsad isikud

1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid p

Ajalugu

pdf

Kirjandusvoolude arvestustöö

Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tragöödia, Vergilius, Her

Kirjandus

odt

Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, s

Maailmakirjanduse lühiülevaade

doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk)

Ajalugu

pdf

20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia Esteetika I eksamiks

20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv

Esteetika

docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (14)

eglevi: Mõned nimevead on sees, aga õppisin selle järgi ja sain hindeks B. Nii et väga hea.

19:27 24-01-2012

A U: Jah, mõnes kohas enda jaoks mõned täiendused teha, muidu täitsa hea materjal :)

17:31 22-10-2012

Arlee K. : suurepärane abivahend, hoiab aega kokku vastuste otsimiseks. Suureks abiks :)

14:09 15-11-2012

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk