Kultuurilugu tekstides (0)

1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus:
Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri , millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele . Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga . Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus : arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste tegevusse. Igale valdkonnale oma jumal nn. tuulejumal, allilmajumal. Sakraalehitised: Sumeris tsikuraat e. astmikpüramiid (tee jumalani), Savist ja asfaldist, pilliroost plokkidest. Selle kallal töötati lakkamatult, ei saanud kunagi valmis. Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud. Püramiid-graniitkivist plokkidest. Ehitati otsast lõpuni valmis, korraga alatiseks. Oma mütoloogia. Mõlemas regioonis arenes välja kõrge inseneri idee, mõeldi välja veejuhtimissüsteem, suured ehitised. Erinevused: geopoliitiline erinevus: Niiluse piirkond paremini turvatav, Niilus paremini laevatatav, üleujutused tihedamini, paremini arenev piirkond. Sumeri kultuur hääbub kiiresti, kuna on halvas piirkonnas-avatud.
2. Gilgameš:
Sumeri eepos , akkadikeelne, koosneb 12-st tahvlist. Kõneleb inimeseks saamisest ja jäämiseks, surmast ja surematusest. Vanim säilinud kirjapandud lugulaul . Gilgameš oli ~5oooa tagasi Uruki linna valitseja Mesopotaamias. Pooljumal2/3;1/3 inimene. Kõrk ja himur mees, rõhub oma rahvast. Rajab Uruki linnale ümber müüri, mis paneb meeleheitel inimesed jumala poole pöörduma. Teiseks himustas Gilgameš kõiki kenasid neidusid, keda nägi. Taevajumal Anu annab käsu inimeste loojale Arurule luua Gilgamešile vääriline kaaslane, kellegka jõudu katsuda ja võistelda. Auru voolis savitükist sangari ja pani nimeks Enkidu . Enkidu oli metsik, elas koos loomadega. Kui kütt saab aru, et Enkidu on see, kes lõhub tema püüniseid, läheb ta Gilgameši jutule. Seepeale saadab Gilgameš kaasa rõõmupiiga Shamhati enkidu jaoks. Shamhati veenab Enkidut koos minema Uruki linna. Nad elavad kaua aega karjaste külas. Takistades Gilgsmešil taas pulmatuppa minemast, meenub Enkidule kohustus Gilgamešiga võidelda. Kumbki ei saa teineteisest jagu. Gilgameš on rõõmus, et leiab endale sõbra. Koos minnakse seedrimetsa , raiutakse puud ja tapetakse valvur Humbaba. Gilgameš lükkab tagasi jumalanna Ištari naiseksvõtu soovi, mis peale too vihastab ja palub isal teha härg, mis tapaks Gilgameši. Enkidu ja Gilgameš tapavad härja. Jumalad suretavad Enkidu. Ta lamas haigevoodis 12 päeva ning suri. Gilgameš otsib teed surmast pääsemiseks, kuid ei saa surematuks.
3. Vana-Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad.
Animism : hingeusk, selle uskumuse kohaselt on pea igal objektil hing ja ta omab isiksust, nagu inimene isegi. Järeldati, et inimesel on kaks ego, eksistents jätkub ka pärast surma.
Fetišism: objektid, mis võivad olla looduslikud, kunstlikud, usutakse, et nad omavad teadvust, tahet ja üleloomulikke omadusi nn. amuletid.
Totemism : omaniku patroon , usk üleloomulikku seosesse, mis arvatakse eksisteerivat teatud rühma loomade ja inimeste vahel.
Loomadekultus: Kõiki linde ja loomi, putukaid peeti pühaks. Erinevus sellest, et ühed olid pühad ja teisi peeti jumalateks. Ühtesi hoiti teiste poole palvetati.
Egiptlased austasid väga jumalaid (üle 700). Jumalad on kesksel kohal ja kõik toimub nende kaudu. Igale valdkonnale oma jumal. Tähtsaim päikesejumal RA, surnute jumal ANUBIS, peajumal PTAH, loomis ja viljakusjumal AMON , taevajumalanna NUT, kõrbe, võitluse jumal SETH .
4. Judaismi aluspõhimõtted
Monoteistlik usund , kus on üks jumal e. ainujumal. Kõrgreligioon st. jumal on asetatud ülesse, on kõrgel asetsev. JHWH -Jehoova on jõuline, isegi kuri , leppimatu, nõudlik jumal. Jumalaks on Jahve, kuid juudid ei ütle kunagi välja jumala nime, vaid nimetavad teda issandaks. Keskne idee: armasta ligimest nagu iseennast. Inimeste tahe on vaba, saab ise valida , kas täidab jumala käsku või ei, pärast surma aga tasutakse hea ja halb saab karistuse. TOORAs on jumala ja juutide vahelise lepingu märgiks ettenähtud poisslaste ümberlõikamine. Operatsioon toimub 8-l päeval pärast sündi ja selle viib läbi mohel, eriväljaõppe saanud isik. Juudid ei kremeeri oma surnuid. Nad usuvad surnute ülestõusmisesse. Surnukeha maetakse 1 ööpäeva jooksul juudi kombe järgi pühitsetud mulda. Juudi toitumisseadused määravad, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa , toitu valmistada ja süüa. Nn. sealiha ei tohi süüa.
15. Nordbergi keskaeg
Käsitleb ajavahemikku 12-15saj, peamiselt Prantsusmaad. Eesmärgiks lükata ümber arusaam justkui oleks keskaeg kole ja pime ajajärk maailmaajaloos. Rahvaarvu analüüsides tõdeb, et kolmandik Lääne-Eurooplastest elas Prantsusmaal. 90% inimestest elas maal, kuid linnadel oli oluline osa. Suurim linn Pariis. Keskmine eluiga ~30a., püsis sellel tasemel peamiselt suremuse tõttu. Naiste suur suremus 20-24a, peamiseks põhjuseks suremine lapsevoodipalavikku. Meeste surevus suur üle 40a. vanuste seas. Lapsi oli palju vaid rikastes peredes. Abielu sõlmiti varakult, sellel polnud mingit pistmist armastusega. Katk mõjus laastavalt, kestis pikka aega, kuid veelgi rohkem mõjutas rahvastikusituatsiooni ikaldused, ja nälg. Peamiseks toiduks oli leib, sellele lisaks söödi rohkesti liha. Töölistele maksti palka korralikult, tööpäevad sõltusid päikesest ja tööaasta kirikupühadest. Keskajale iseloomulikuks peetud vagadus on tegelikkusest kaugel. Nnim. patukahetsusraamatute põhiosa võtsid enda alla seksuaalsed eksimused. Eristati liiderlikkust, abielurikkumist, verepilastust. Nordberg nendib, et pole midagi uut päikese all. Kirikut ei usaldata, vaimulikkonda süüdistatakse ahnuses ja võimuhaiguses- hundid lambanahas. Neg. Suhtumine mitte kirikuinstituts. Vastu vaid vaimulikkonna vastu. Nordberg väidab ka, et Lutheri teesid olid olemas juba 14saj. ja Lutherlus tähendas hoopis väga pika arengu lõpptulemust, mitte millegi uue algust. Feodalismi seostatakse ekspluateerimise ja rõhumisega, kuid süsteem toimis häireteta 400a jooksul, vaevalt oleks see nii olnud, kui feodalism poleks pakkunud ka midagi muud peale rõhumise. Kuningas- vasallid - rahvamass. Tegelikkuses olid kuningal kohustused ka talupoegade ees, pidi neid kaitsma, muretsema ülalpidamist jne. 12 ja 13saj. iseloomustas suur intellektuaalne aktiivsus. Teoloogiliste ja metafüüsiliste küsimuste kõrval tegeldi astronoomia , füüsika, optika jt. teadustega. Nordberg arvab , et kõik mida on peetud tüüpiliseks renessansile, oli olemas juba keskajal.
5. Vana-Kreeka tsivilisatsiooni päritolu: / 7. Vana-Kreeka klassikalise perioodi saavutused: / 8. Hellenistlik ajastu
1)Kreeka-Mükeene periood (u. 2000-1100eKR): Miinose ja Mükeene kultuurid. Kreeta - Mükeene periood sai alguse Kreeta saarelt. Miinos oli väga kõrgesti arenenud mereäärne kultuurisüsteem. Nimi tuleb Kreeta valitseja Kuningas Miinose nimest. Kultuuris esineb teatud kiri, esemed- mõõgad, nõud. Miinose tsivilisatsiooni iseloomulikud tunnused- lossid ja losside ümber kujunenud linnad. Sõjakate joonte puudumine, lossid kindlustamata. Mükeene kultuuri iseloomustavad samuti lossid, kuid need on tugevasti kindlustatud nn. kükloopiliste müüridega. Nende ümber puudusid linnad. Mükeenest mindi Troojasse sõtta üle jõe. Mükeenes oli sõdiv rahvas. Kreeta- Mükeene kultuuri hävimise perioodi nimetatakse ajaloos (2) TUMEDAKS AJAKS( 1100-800eKR).
3)Arhailine periood 8-6 saj. eKR: Kreeka kultuuri kõige levinum märk on Kreeka mütoloogia. Pärineb Miinose-Mükeene ajastust. Keeruline mütoloogia, koosneb paljudest tegelastest, väikestest juttudest, mitmetahuline . Jumalate Olympos - peajumal Zeus , veejumal Poseidon , allmaajumal Hades. Müütilised olendid nümfid jne. Hilisem Kreeka kirjandus sünnib mütoloogia pinnal. Kultuur arenes välja 2 keskuse väljas Ateena ja Sparta . Areneb välja Kreeka teater.
4) Klassikaline periood 5-4saj. eKR :
Linnriikide Ateena ja Sparta õitseng. Sparta- militaarse iseloomuga linn, Ateena- erines Spartast, sest seal oli avatud ja demokraatlik olustik . Kreeka kultuuri kõrgperiood. Tegemist otseselt Lääne tsivilisatsiooni algusega, millest saab hilisema kultuuri eeskuju. Sünnivad teadused , uurib inimese erinevaid käitumisnorme, Kreeka kirjanduse teke, tugevneb usk inimese väärikusse ja jõudu, poliitika tekkimine. Kreekas sünnib ratsionaalne , loomulik lähenemine erinevatele teadmiste valdkondadele. Metoodiline mõtlemine. Puudutab valdkondi eetika , ajalugu, filosoofia. Sündisid ajalookirjutised . Uuriti ja kogeti süvitsi inimese emotsionaalseid käitumismalle ja tundemaailma.Nn. Kreeka kirjandus. Analüüsiti emotsioone, mida tekitasid kaotused ja võidud sõjas. Luuakse esteetilist elamust pakkuvat kunsti, mis saab kunsti mõõdupuuks nn. skulptuur , arhitektuur , teater. Tekivad arusaamad inimesest, kui olendist. Inimese ideaaliks said omadused- tasakaalukus, enesevalitsus , mõõdukus. Katsetati mitmete valitsusvormidega. Poliitika alus. Rahvavõimu mõiste, mis leidis kasutust Ateenas. Hääleõigus vabadel kodanikel, mitte orjadel.
5) Hellenismi periood 3-1 saj. eKR:
Hellenismi all mõistetakse perioodi antiikühiskonna arengus, mis algas Aleksander Suure vallutustega ja lõppes 30 a. eKR Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse, kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Tuletatud sõnast „hellen“- hiline . Uueks keskuseks saab Aleksandria linn Egiptuse territooriumil. Tulnud A. Suure nimest. Aleksander püüdis luua ühtset suurt riiki, kultuuri, mis kokkuvõtteks ei õnnestunud. Seda kultuuri nimetati Hellenistlikuks kultuuriks. Aleksander koondas Aleksandriasse erinevaid kultuuriväärtusi- 1 raamatukogu. Rohkem kopeeriti, kui loodi. A. Suure väed jõudsid välja India piirideni ja levitasid kreeka kultuuri kõikjal vallutatud aladel. Rooma vallutas Kreeka sõjaliselt, aga Kreeka vallutas Rooma kultuuriliselt.
6) Kreeka- Rooma periood 1saj eKR- 1saj. peale KR. Seotud Rooma linnaga. Linna esimesed asukad Etruškid, Apenniini ps. asukad. Vallutati vahemere äärsed maad. Impeeriumi loojaks Augustus. Esineb pinge keskklassi ja aristokraatia vahel läbi Rooma ajaloo. Kehtestatakse poliitiline- administratiivne kontroll – võim, seda kõike toetas sõjavägi. Rooma võimu sümbol- väga suured arhitektuurilised objektid nn. võidukaar mõnele võimu tegelasele. Arhitektuur ja võim on Euroopa kultuuris tihedalt seotud. Kreeka arhitektuuri põhielemendiks on sammas, Roomas võlvid. Arhitektuur baseerus geomeetrilistele kujunditele – ring, silinder, ovaal jne.
6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros - pime luuletaja.
„Ilias“- kreeklaste sõjaretke Trooja vastu põhjustas kauni Helena röövimine. Helena oli abielus Sparta kuninga Menelaosega. Kreeklaste sõjaväe ülemjuhatajaks oli Menelaose vend, Agamemnon . 10-l aastal mõtlesid kreeklased välja kavala viisi, kuidas Troojat vallutada. Nad ehitasid suure puuhobuse- Trooja hobuse, mille keresse peideti sõdurid. Kreeklased vedasid hobuse kaitsva kuju pähe linna ning samal ööl Trooja häviski. Kreeklased röövisid Chrysa linna, kust võtsid sõjasaagiks kaasa Apolloni preestri tütre Briseise, keda Agamemnon ei olnud nõus isale rikkaliku lunatasu eest tagasi andma. Sellest tekkis tüli Achilleusega, sest Briseise oli tema orjatar. Agamemnoniga tekkinud tüli pärast keeldub Achilleus sõdimast, see toob hukatust kreeka sõdalastele. Ta saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta, kelle tapab Hektor . Nüüd pöördub Achilleuse viha troojalaste, eelkõige Hectori vastu. Ta lepib kreeklaste ja Agamemnoniga. Ta tapab Hectori. Eepos lõppeb Achilleuse viha raugemisega ja Hectori laiba loovutamisega ning troojalaste leinaga Hectori matustel.
„Odüsseia“ – ainestik rahulik, muinasjutuline. Lood Odysseusist, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, trooja hobuse ja vallutamise idee autor. Vägilasel kulub 10 aastat koju jõudmiseks. Eepose tegevus algab jumalate otsusega peale 7a. vangistust nümf Kalypso saarel, Odysseus vabastada ja koju lasta. Seal aga on ees tema naise Penelope palumata kosilased , kes ihaldavad saada Ithaka kuningaks. Eepos lõppeb ülbete kosilaste tapmisega. Pärast pikki kannatusi kohtub Odysseus oma truu Penelopega, õiglus võidutseb.
9. Nimetage Vana-Kreeka tähtsamaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid:
Sokrates- kreeka filosoof , pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks.
Platon- filosoof, rajas kooli nimega Akadeemia, Sokratese õpilane
Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane. Kirjutas loogikaõpetuse, mis on jäänudki loogika üldkursuse aluseks.
Solon - ateena riigimees , filosoof, luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klassi, määras igaühe õigused ja kohustused.
Perikles - Ateena riigimees, teostas demokraatlikke reforme, kehtestas nõukogu liikmeile ja vandekohtunikele palga.
Drakon- ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest.
Herodotos- kreeka ajaloolane , luuletaja. Ajaloo ja etnoloogia isa „ Historia “. Kogus andmeid maade ja rahvaste kohta.
Thukydides- klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole.
Aiscylos- kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse 3 näitleja, suurendas dialoogi osakaalu.
Sophokles -kreeka näitekirjanik.
Euripides – kreeka tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alle peale tema surma.
Pythagoros– kreeka matemaatik , füüsik, astronoom . Asutas oma kooli. Maailma korraldus põhineb arvulistel suhetel.
Eukleides - kreeka matemaatik. Geomeetria isa.
Arcimedes – kreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Archimedese kruvi, nõguspeegel jm.
Eratosthenes – kreeka matemaatik, geograaf , astronoom. Arvutas välja maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil.
Hipokrates- arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguste ja tervise loomilikke seletusi .
10. Vana-Kreeka tragöödia peajooni.
Kreeka trag .-t nim. tekkekoha järgi Attika tragöödiaks. Tekke allikate suhtes on tänapäeval aga üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise, kui „sokulaulu“, oletatakse, et varaemad näidendid võisid olla seotud sokuohvri toomisega . Nüüdisaege teatri alged on arvatavasti ditürambis (unisoones hümnis). Ditüramb oli ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks. Tragöödia etendused kreekas kuulusidki kõigepealt kevadpidustuste kavva, hiljem ka muudel põhjustel. Silmatorkavamaid jooni oli see, et antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. Liikumist ja miimikat piirasid nn. pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask. Kreeka trag. Polnud üksnes vaatemänguline etendus, vaid eelkõige rituaalse rahvapeo osa. Trag. Lõpp ei pruukinud sugugi õnnetu olla. Esialgu oli draama rohkem tegevusest jutustamine, kui tegevuse kujutamine. Koosnes 3 näitlejast. 1 näitleja võis täita mitut rolli, lisaks võisid olla nn. tumma osa täitvad näitlejad.
11. Vana-Rooma kultuuri ja riikluse ülevaade ja tunnused.
Rooma kultuur on seotud Rooma linnaga ~8saj. eKR. Linna esimesed asukad etruskid , Apenniini ps. asukad. Vallutatakse vahemere äärsed maad nii Euroopas, Aasias, Aafrikas. Riik elas orjade tööst. Impeeriumi looja Augustus 1saj.eKR. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ja tugevat sõjaväge. Riigi südamik, praegune Itaalia, oli algselt madalamal kultuuritasemel, kui mõned vallutatud maad. Kõige enam omandati kreeka kultuurist. Isegi usundid ja müüdid laenasid roomlased kreekast , ainult andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Võib väita, et Rooma vallutas Kreeka sõjaliselt, aga Kreeka vallutas Rooma kultuuriliselt. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed. Esineb pinge keskklassi ja aristokraatia vahel. Kunsti tegemine jäi rohkem muudest rahvastest pärit kunstnike hooleks. Rooma võimu sümbol- väga suured arhitektuurilised objektid nn. võidukaar mõnele võimu tegelasele. Arhitektuur ja võim on Euroopa kultuuris tihedalt seotud. Kreeka arhitektuuri põhielemendiks on sammas, Roomas võlvid. Arhitektuur baseerus geomeetrilistele kujunditele – ring, silinder, ovaal jne.
12. Kristluse teke ja leviku põhjused
Pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist, valitses Euroopas kaos . Rooma impeeriumi rüpes areneb religioon Kristlus . Pärast Kristuse surma hakkab jõudsamalt levima, arenema. Rooma võim, religioon oli salliv , religioosseid grupeeringuid palju, üks neist Kristlus . Alguse saanud Judaismist. Grupeeringud pidid tunnistama Rooma paganlikku religiooni, siis Rooma tunnistas neid. Kristlased ei soovinud seda teha, tekkis vastasseis, mis kestab mitu sajandit, on väga vägivaldne. Lõpptulemusena 4saj. saab kristlusest Rooma riigi ametlik religioon. Kristluse populaarsus peitus sõnumis, lai levik seisnes õpetuse sisus . Misjonärid lõid algelise kirikuinstitutsiooni- kogudused . Populaarsuse põhjuseks misjonäride usu levitamine. Kristlus rõhutab lihtsa inimese vajadusi ja usku. Vaesuse, tõrjutuse teemat („ Mäejutustus“). Kristlusest saab järgmise ajastu dominantne tunnus.
13. Keskaja piiritlus
1)Varakeskaeg 5-9saj (5-15 saj, antiikaja ja renessansi vaheline etapp.)
2) kõrgkeskaeg 9-11 saj
3) Hiliskeskaeg 11-14 saj
Keskajal valitseb vaimupimedus . Usulise müüdid jäid kõrvale. Usutakse loogilisi tulemusi. Kirev ajastu kultuurilises pildis. Kestab 1000a. Toimuvad modernistlikud arengud ja muutused. Keskaega peetakse küll vaimupimedaks ja süngeks ajajärguks, kuid samas toimuvad ka arengud, mis panevad aluse edaspidisele- rahvaste ränne, kultuuride segunemine, sõjad- vallutused , rahvusriikide teke, koolisüsteemi algus, feodaalkorra kujunemine. Ristiusu levik. Vara-keskaeg kristliku kultuuri välja kujunemise aeg. Rooma kultuuri kõrval eksisteerib germaanlaste tavad. Kaost meenutav periood. 9-14saj – dominant on Kristlus. Piiblisõna- see on tõde. Augustiniuse teoses „ Jumalariik “ – kuulutatakse Rooma pühaks linnaks. Keskajast on tulnud erinevaid kultuure nn. rüütlikultuur- keskne motiiv daamikultus. Oluline hariduse laiapinnaline levik, mille eest hoolitses kirik . Kiriku juurde loodi koolid- õpetus religioosne. Tekivad esimesed Euroopa ülikoolid (Bologna 12saj ) Ülikoolidega seondus skolastika teke- keskaja filosoofia- mõtlemise vorm. Tuntumad tööd käsitlevad Jumala olemasolu tõestust. Ilukäsitlus- esteetika - kõik sünnib Jumala kaudu, kunst seotud religioosse mõtteviisiga- taevane ilu. Toonitatakse valgust.
14. keskaja inimese mudel J.Le Goff`i käsitluses
Keskaeg oli rikas erinevate inimtüüpide poolest. Kõige rohkem figureeris munk - inimene, kes eraldub massist, et kogeda suhet jumalaga. Munk on „too, kes nutab “
omaenda ja teiste pattude pärast, püüdes patukahetsuse kaudu lunastada ennast ja teisi. Keskaja linnakodanik eksisteeris ainult tänu sellele, et ta kujutas endast talupoja vastandit. Naine oli, kui petlik võrgutaja, kuradi käsilane, mõistetamatu olend , perekonna olemasoluks ja püsimiseks hädavajalik pahe . Ühiskond läbiimbunud religioonist. Täielikult välistatud „ uskmatu “ tüüp. Inimene jumala loodud olend. 2 aspekti- 1)inimene- jumalik, issanda näo järgi loodud olend, 2) inimene, kui patustaja. Inimene on kaasatud võitlusesse hea ja kurja (saatan) vahel . Inimese käsitluses 2 kontseptsiooni - 1) inimene, kui rändur- kerjusmungad, 2) patukahetseja. Ühiskonnas kujuneb 3 klassi- kes palvetavad, kes sõdivad, kes töötavad. Munk- kõige tõenäolisem pühaku kandidaat, Rüütel- ühtaegu pühak ja timukas . Talupojale tegi muret igapäevase toidu hankimine, enda olemasolu kindlustamine. Eelkõige oli talupoeg leivatootja. Linnastumine 13 saj. muudab inimest- perering kahanes, tekivad õppimis ja eneseharimisvõimalused. Linlane oli eilne talupoeg, sõltus turust. Domineerib kasumile orienteeritud mõtteviis. Keskaegne haritlane on vaimulik. Kaupmeestesse suhtuti kui paariasse, liigkasuvõtjatega võrreldi. Kaupmehed aitasid kaasa rahvuskeelte levikule. Naist defineeriti, kui „abikaasat, leske või neitsit“. Naist alavääristati kogu keskajal. Naine oli maja valitseja, majapidajanna. Ainsat tröösti leidis lastes, kuid laste suremus oli väga suur. Heidik nr.1 oli pagendatu. Eksiili loeti surmaga võrdseks karistuseks. Neid ootas üks saatus- võllasse saatmine . Pühak- lõi sideme maa ja taeva vahele. Erandlik surnu, kelle kultus keerles ümber tema surnukeha, haua jne.
16. Mis on gooti stiil
Ehk linnakunst. 12-16saj. Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika . Sündis Prantsusmaal ja seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Stiili nimi tekib alles hiljem, renessansi ajastul. Selle esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut, kuid praegu peetakse gooti stiili just ülimalt peeneks ja kauniks. Stiilis- metsikus, looduslikkus, vertikaalsusele rõhuv ehitustehnika . Kõrge hooned, tugisüsteemid, tugikaared, võlvid, piidad. Valgusest välja raiutud geomeetria. Jumalaema kirik Pariisis, gooti katedraal .
17. Iseloomustage Augustinuse „Pihtimuste“ temaatikat ja stiili.
Peamine sisu on jumala kiitmine ning mõistuse ja tunnete turgutamine jumala poole. Tegemist on autobiograafiaga. kõnelus iseendaga toimub Jumala juuresolekul. Augustinuse seisukoht on see, et me ei leia Jumalat väljastpoolt, vaid leiame ta enese seest. Ta pöördub pihtimusega Jumala poole, et meenutada noorpõlves tehtud kõlvatusi ja kahetseda pattu. Leiab, et miski pole hellitavam jumala armust ja kurjade teod on neile endile karistuseks. Kindel rahu saab olla vaid issanda juures. Viha ihkab kättemaksu, kes maksaks õiglasemalt kätte, kui jumal. Kõlvatud hing, mis on jumalast ära pöördunud saab tagasi pöörduda jumala juurde. Raamat koosneb 13 raamatust, mis kiidavad õiglast ja head jumalat autoris avaldunud halbuse ja headuse eest. Lugejale püütakse sisendada mõtet, et teose autor jäänukski hukatusse, kui jumal poleks halastanud. Tõde tähendas tema jaoks ülima.
18. Renessansi üldiseloomustus ( ajaline piiritlus, uue inimese kontseptsioon )
Uuestisünd. Kultuuripeeriood, mis iseloomustab Euroopa vaimsust 14-16 saj. Sai alguse Itaaliast . Renessansi olemuseks oli maailma ja inimese avastamine. Elustati taas antiikaja tarkus, et inimene on kõigi asjade mõõt. Tähtsamad muutused toimusid inimteadvuses, kunstis, hariduses. Ren. Ajastu inimene on maailma keskpunkt, kesksel kohal, kuid ra peab endas kandma Jumalat. Kristlus ei kao. Uus inimese kontseptsioon: 1) inimene on võimeline individuaalseks arenguks, 2)inimese suhe maailmaga ei olnud enam alluv, vaid uuriv, avastav ja nautiv. Hakatakse tähelepanu pöörama ilmalikele teadvuse viisidele. Oli hinge vabanemise, julgete mõtete, suurte tegude , lootuste aeg. Toimusid suured maadeavastamised, toimusid usulis -poliitilised liikumised, mille tulemus oli reformatsioon . Kirjanduses hakati kasutama rahvuskeeli.
19. Renessansliku individualismi avaldumiskujusid
Protestantlus - (luteriusk) tekib reformatsioon- reformid katoliku kiriku õpetuses. Protestantlik usk 16saj. alguses. Ükski inimene ei saa olla Jumala asemik maa peal, otsene suhe jumalaga. Patu saab andeks anda üksnes jumal, mitte tema esindaja maapeal. Lutheri usk- individuaalne usk. Luther nõuab rahvusliku kiriku teket, jumalasõna peab andma edasi igale rahvale tema emakeeles. Piiblitõlgete kaudu hakkab arenema kirjakeele norm, rahvuskeeled.
Trükikunst- 1440 leiutas Johannes Gutenberg trükikunsti. Enne seda paljundati raamatuid käsitsi kirjutades. Sellega algas ka koolide areng. Raamatud muutusid kättesaadavaks keskklassi hulgas.
Maadeavastamise algus- (eurooplase jaoks) Inimese maailm lakkas suurenema, huvi vaadata maailma avarustesse. ameerika avastamine 1492a . Saab alguse koloniaalpoliitika. Ameerika ja India avastamisega avardus inimese maailmapilt. sellega kaasnes rikastumine , mille tingis turu laienemine. Populaarseks said kakao ja tubakas kõrgkihtide hulgas.
Teaduste areng- Koperniku revolutsioon , väitis et ümber oma telje pöörlev Maa tiirleb ümber Päikese. Arenesid loodusteadused - füüsika, astronoomia, anatoomia.
Essee vormi tekkimine- toonitab individualistlikkust, mõtlemise üritus, katse. Vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, reaalsetel teemadel- surm.
20. Nimetage olulisemaid renessansiajastu kirjanikke, filosoofe, esseiste, luuletajaid, kunstnikke
Kirjanikud luuletajad :Francesco Petrarca - humanist , luuletaja. Looming koondatud „Laulude raamatusse“
Giovanni Boccaccio - kirjanik, humanist , poliitik . „Jumalate genealoogia“, „ Dekameroon “
Franco Sacchetti- lüürik, luuletaja, novellist. „Kolmsada novelli“ annab ülevaate tollastest elutavadest.
Luigi Pulci- luuletaja, „Suur Morgant“
Thomas Wyatt- luuletaja, kes lõi inglise luules sonetvormi.
Martin Luther- kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet-pühakiri.
Thomas Moore - humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos ideaalset riigikorda kavandav romaan „ Utoopia “.
Vittoria Colonna- poetess, kes on kirjutanud hulga usulise ja moraaliküsimusele pühendatud luulet.
Filosoofid: De montaigne , P. Charron, T. Campanella - filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis.
Kunstnikud : Sandro Botticelli - mahedad madonnapildid. „Kevad“, „Veenuse sünd“
Raffael- kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. „Sixtuse Madonna“
Michelangelo- Sixtuse kabeli laemaalid, taaveti kuju.
Leonard oda Vinci- tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. „Püha õhtusöömaaeg“, „Mona Lisa“
21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku „Sellest, et hea ja kurja…“ ning seostage see renessansi üldiseloomust.-ga
Arutleb, et inimesi piinavad arvamused, mis neil asjade kohta on, mitte asjad ise. Hädad (või haigused) pääsevad meisse ainult meie arusaama kaudu, meie võimuses on neid põlata või heaks pöörata. Meie kujutlusvõime on see, mis annab kurjusele või kohutavale niisugused omadused, meie võimuses on seda muuta. Meie ise omistame haigustele ja viletsusele, solvangutele kibeda maitse, kuid võiksime omistada hea maitse, see on meie endi kätes. Mõned inimesed peavad surma, vaesust ja valu oma peamisteks vastasteks, samas teised peavad seda maise elu piinade ainsaks pääseteeks. See, mida väidetakse, mis paneb inimese surma kartma, on valu, surma tavaline eelkäija. Kuid tegelikult püüab inimene end valede põhjustega välja vabandada . Just see, et me ei suuda taluda ettekujutust surmast, muudab valu talumatuks. Valu on halvim asi, mis meid tabada võib. Valu kannatada on raske, sest inimene ei keskendu piisavalt hingele. Hinge peab õppima tundma, et äratada temas kõikvõimsad jõuvarud. Kuid samas on inimesed nõus valu kannatama näiteks ilu nimel. Meie arvamus asjadest annab neile ka vastava väärtuse. Mõtleme ainult sellele, mis asjad meile maksma lähevad. Teame hinda, kuid mitte tegelikku väärtust. Ihnsust ei sünnita puudus vaid üleküllus. Mida suurem on rahakoorem, seda suurem ka hirmukoorem. Rahul on see, kes tunneb end rahulolevat. Renessanss on inimloomusesse süvenemise ja selle uurimise avardumise aeg. Toimub humanismi taaskehastamine. Pannakse rõhku inimese väärikusele ja oleviku tähtsusele. Inimene on võimeline iseseisvaks ja individuaalseks arenguks. Inimese suhe maailma on avastav ja nautiv. Essees on ajastule omaselt tsiteeritud palju Rooma antiikautoreid ja sobitatud neid uue ajastuga. Montaigne keskendub inimesega seotud omadustele ja filosoofiale. Looduse ülistamisele ja olemisele loodusega kooskõlas. Tõstatab küsimuse, et kõik väärtused on suhtelised. Hea ja kurja taju sõltub suures osas arvamustest, mis meil on.
22. Barokk kultuuri tunnused 17-18saj
Sai alguse 16saj lõpupoole Itaalias. Seda iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Ennekõike on seotud katoliiklike maadega. Valitsevate klasside kultuur. Barokk on vastandite kunst : ilus vs kole, väline näotus põimus sisemise õiglusega, pateetika pilaga. Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus . Iseloomulik valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab, eelkõige üllatab kire ja hooga , ülepaisutuste ja liialdusega aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu- see on eelkõige liikumine, äge võitlus- on täis suuri vapustusi. Meelisteemadeks muutusid usumärtrite kannatused ja antiigikangelaste võitlus ja röövimisstseenid. Lossiarhitektuuris kujunes hiilgeajaks. Muusikas oli oreli - ja keelpillimuusika kõrgaeg. Tekkisid orkestrid , arenes välja kammermuusika . Barokk tähendas itaalia keeles eriskummalist, veidrat . Barokk levis kõige rohkem Itaalias ja Hispaanias.
23.Missuguseid barokk- kultuuri tunnuseid võib leida W. Shakespeare näidendist „ Torm “
Allegooria- klassikalise definitsiooni järgi on allegooria laiendatud metafoor , milles narratiivi (jutustuse) osadenatoimivad asjad ja isikud (nii luules, kui proosas ) on võrrutatud tähendustega, mis asetsevad väljaspool narratiivi ennast. Caliban - anagramm sõnast kannibal (inimsööja). Peategelane – pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog . Prospero tunneb looduse saladusi ja käsutab vaime. Ta kehastaks otsekui kõrgemat mõistust, mis elu korrastab ja harmoonia poole suunab. Taas esindab loomulikkusele ja moraalsele mõistusele vastandust negatiivset kirge võim, mis ajendab Prospero venda ja Napoli kuninga venda. Prosperole vastandub ka tema ori, saarel elanud nõia metslasest poeg Caliban. Too kehastab looduse ürgset metsikust, primitiivsust. Prospero liitlased on nii loodus, kui ka talle kuulekad, targad loodusvaimud, nagu intelligentne, Calibanile oma vaimsusega vastanduv Ariel . Kannatused ja katsumused panevad lõpuks ja pahelisi tegelasi oma vigu mõistma, Prospero andestab neile ja loobub oma maagiast, et lihtsurelikuna oma vanaduspäevad veeta. Kogu renessansiaegese Euroopa maailmavallutust õigustati ju ametlikult vajadusega metslastest pärismaalasi n-ö tsiviliseerida, pimedusest ja loomalikkusest vabastada. Barokk- vastandite kunst, teoses lähtuvad mitmed vastandid, opositsioonid: ratsionaalsus /irratsionaalsus, illusioon /tegelikkus, kultuur/loodus, riik/üksikisik.
24. Iseloomustage lühidalt barokiajastu kunstnikku
Keerulises poliitilises olukorras kasutati ühe inimese mõjutamise vahendina kunsti. Barokk- kunstnik ei teadnud , et ta on barokk-kunstnik, tal puudus teadmine uude kunstiajastusse kuulumisest. Eesmärgiks kujutada hinges toimuvat kehahoiakute kaudu. Paljudele kunstnikele eeskujuks 17saj. oli suursugune õukondlik Raffael. Kujutati tähtsaid inimesi suuri tegusid tegemas. Kunstnik oli kõrgel ühiskondlikul positsioonil, tema töö oli enamasti seotud poliitilise võimu keskusega ning tasuks loomingu eest sai ta raha ja prestiiži. Kunstnik tõi kuulsust valitsejale. Pildid sidusid valitseja linna või riigi traditsioonilise dünastiaga, andsid tunnistust tema usust ja pühadusest. Selline kunstniku ja võimu suhte mudel töötati välja renessansiaegsetes õukondades, kus arhitekt , skulptor, maalikunstnik mitte ainult ei ehitanud ruume , milles teostati võimu ja elati õukonnaelu, vaid väljendasid oma teostes ka valitseja armulikkust.
25. Klassitsistliku kunsti tunnused 1650 -1770, 18 saj.
Classicus- lad. K eeskujulik, jäädvustamist vääriv. Keskne idee seisneb arhitektuuri jäljendamises. Kui barokk ühendas vastandid, siis klassitsism lahutas need. Tähtis absolutism , kuningavõim, suundutakse tagasi antiiki. Pöördutakse tagasiratsionaalse, tasakaaluka esteetika juurde. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mida kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratust. Toetudes antiigile, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tõmmati selge piir „kõrge“ ja „ madala“ vahele kunstis. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Draamas tehti normiks 3 ühtsuse (aja, koha, tegevusühtsuse) põhimõte, mis pidi tagama tõepärasuse. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi.
26. Valgustuse olulisemad ideed 18saj.
Mõistuse ajastu, filosoofide sajand. Valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Usk mõistuse võimsusesse- selle abil on võimalik lahendada intellektuaalseid ja teaduslikke probleeme. Kriitika religioossete institutsioonide aadressil. Usk humanismi ja progressi ideedesse , objektiivse tõe olemasolusse (teaduslik meetod, loogika jms). Üksikisiku väärtustamine. Idee inimloomuse universaalsusest, inimeste sarnasusest . Valgustusajastule oli iseloomulik ratsionalism , ratsionalistlik maailmakäsitlus. Sügav veendumus , et ideed muudavad maailma, pani valgustajaid ka uusi ideid propageerima, mistõttu seati eesmärgiks hariduse ja teadmiste levitamine- rahva valgustamine. Pandi rõhku laste ja kogu rahva harimisele, kasvatamisele.
27. Kuidas selgitab I. Kant („Mis on valgustus?“ 1784)
Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alateadvusest . Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. „Ole söakas kasutama oma aru“ – valgustuse juhtlause. Valgustatud ühiskonnas saab kõigest avalikult arutleda ilma, et inimeste staatus ühiskonnas seetõttu kannataks. Inimene viibib valgustamatuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Mõtlemine jäetakse teiste hooleks, sest see on meeldivaks saanud. Inimesed ei suuda alaealisusest välja rabeleda, kuna järgivad teiste poolt loodud reeglistikku, mis ei tekita vajadust ise mõelda. Valgustuse tingimuseks on vabadus, ehk inimesel tuleb lubada mõtteid avaldada, nendele arutleda. Valgustust ei saavutata revolutsiooniga, sest revolts. Muudab ühiskondlikku korraldust, mitte mõtteviisi. Riigivalitsejad ei tohiks piirata arvamuse avaldamist riigi ja valitsemise kohta. Valgustuse piiramine on rahva huvide vastane. Kandi meelest tuleb valgustust soodustada religiooni ja seadusandluse valdkondades. Kui inimestele antakse võimalus religiooni asjus arvamust avaldada, antakse talle vabadus. Seadusandluse puhul võimaldab avalik mõtete esitamine luua paremat seadusandlust.
28. Jean Jacques Rousseau arusaamad teaduste ja kunstide osast inimkonna arengus
Rousseau vastas küsimusele lühidalt: teaduste ja kunstide areng on toonud inimkonnale vaid häda ja viletsust. Ta tõestab ajaloo väidetele toetudes, et tsivilisatsiooni arenguga käib kaasas luksus ja jõudeolek, need aga viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni. Tugevad on need ühiskonnad, kus elu sisu määravad praktilised vajadused ja voorusepüüd- see, mis on looduslähedane. Rousseau umbusaldab selliseid teadusi ja kunste , mille kõlbeline eesmärk ei ole selge, mis ei lähtu praktilisest vajadusest ja voorusearmastusest. Väidab, et kaasaegne kunst sünnitab üksnes pahesid ja rikub inimese vaimu. Inimese mõistus teenib enese allakäiku. Rousseau pidas ühiskonna kõige terviklikumaks osaks lihtrahvast, kelle side loodusega on vahetu. Kritiseeris aristokraatiat, kelle jõudeelu ja luksus oli nende pahede peapõhjus. Mitte mõistus vaid headus olgu esmane kriteerium inimese hindamisel. Kõlbluselt on lihtsad ja vähese haridusega inimesed sageli üle õpetatud tarkadest. Rõhutab looduslähedust, inimese arenemise (haridusega) on kaasnenud ka pahed- ahnus, rikkusejanu, kadedus.
29. Romantismi olulisemad märksõnad ( individuaalsus , inimloomuse paradoksaalsus, loodus jne)
Võimas romantiline vaimuliikumine 18saj lõpus ja 19 esimesel poolel.Idanes valgustuskultuuris endas.romantismi on raske määratleda. Romantikud on toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Esmatähtis on üksikisiku sisetunne . Romantism viitab keskaja imetlusele. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste maade imetluses väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Romantikule oli see aeg ja koht, kus viibib, halvim võimalus. Romantikute pessimism (põgenemine muinasaega , loodusesse ) oli protesti väljendus. Rõhutati tunnete ja instinktide tähtsust. Maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku intuitsioonile võib midagi olulist avaneda. Hakkas laienema arusaam, et Ameerika, Aafrika , Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte „metslaste tsiviliseerimine“. Looduse ja loomulikkuse ihalus kujunes üleüldiseks kultuseks. Rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust. Huvi rahvakultuuri, paganliku mütoloogia, keskaja müstika vastu ja looduse vastu. Rahvast vastandati aristokraatiale. Romantikute ajaloo huvi taustal tekkis ajaloolise romaani žanr. Romantikud elasid kaasa Suurele Prantsuse revolutsioonile, Napoleonis nähti tihti Euroopa valitsejat. Kuid lõpuks sugenes loomingusse maailmavalu, pessimism ja skepsis, sest rahvale ei tulnud kergendust, pigem lõikas revolutsioonist kasu aina jõudsamini kosuv Euroopa kodanlus .
30. Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani „Noore Wertheri kannatused“ 1774 tegevustikus...
Werther on haritud ja tundlik, melanhoolse inimloomusega unistaja . Ta kolib idüllilisse maakohta, kus loodus inspireerib teda alustama maalitöödega. Ta armub imeilusasse tüdrukusse Lottesse, kuid Lotte on juba kihlatud. Nähes, et Lotte jääb truuks Albertile, otsustab Werther minna vabasurma, mida peab suurimaks ohverduseks armastatule. Kuid Lotte kihlatu peab seda suurimaks arguseks. Romaanis on esile tõstetud inimese tunded, vaimsus , ilu. Idealiseeritakse lihtsat kultuuri, loodust, maaelu , armastust. Taustaks vanad tekstid: Homeros, Ossiani laulud. Traaglilise lõpplahendusega romaan.
31. Realistliku loomemeetodi eeldused (teaduslik maailmavaade, positivism , kapitalism), olemus ja eesmärgid.
Realism 1830-1900. Tähendas eelkõige vastuseisu romantismile, kuid tegelikult põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Realism toetub positivismile ja materialismile. Keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule, ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle. Kõige oleva aluseks on mateeria , pole olemas mingit vaimu. Taas tõusis esile teadus- reaalained, loodusteadused. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Elu vaadeldakse tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Realismi põhimoto- ilus on vaid tõde. Huvituti just kaasajast, lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Kunstnikud püüdsid kõike edasi anda loomutruult, ilma ilustamata. Kapitalism- tootmisviis , mis sündis feodalismi rüppes, kapitalismi arengus kaks ajajärku- monopoliseerimine ja monopolostlik ajajärk. Positivism- tunnistas vääraks või mõttetuks palju senise filosoofia mõisteid ja õpetusi, sest neid ei ole võimalik kontrollida, positivism on filosoofia suund, mille järgi tõelised positiivsed teadmised saadakse eriteadusest või nende andemete sünteesimisest.
32. Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Lauqeuri artiklist.
Ajastu peatunnus on mitmetähenduslikkus, vastuolulisus, mis väljendub nt: naisliikumise tekkes - seksuaalse vabaduse idee vs emaduse idee taandumine. Meelelahutuskultuuri ja kõrgkultuuri vaheline pinge.: romaani kõrval nn. Žanrikirjandus. Eksootika teema. Dekadentsi esteetika: põgenemine reaalsusest, Dandy maneerid, elu on kunst, estetism ja „kunst kunsti pärast“. Nt. Rohelise nelgi kultus. Fin-de- Siecle - (veel üks nägemus)- tähendab väga erinevaid asju. Prantsusmaal tähendab see olla moodne, modernne , tänapäevane, peenemaitseline. See on olnud ka haigluse, allakäigu, dekadentsi ja kultuurimpressionismi sünonüüm. Harilikult kaasnes ka kõrvalvarjund- pigem moekas nukrus, kui täielik lootusetus. Modernism ( modernne, uudne) on ühtne nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti ja ühiskondlik kultuurilise tegevuse suundadele. Modernismi kandjateks on progress paljudes valdkondades nn. Teaduse ja tehnik areng, tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms. , kuid teiselt poolt inimesed võõranduvad elust, toimub linnastumine. Modernismi hoiakut iseloomustab eelkõige UUE otsingud. Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitaarse riigi abil: fašism, natsism , sotsialistlik riik.
33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire
Sümbolism tekkis 19 saj. 80 aastatel Prantsusmaal. Algläte Baudelaire`i luules. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega sai sidet pidada sümbolistide keeles. Sümbolismis hakkas varakult levima „kunstkunstipärast“ põhimõte . selline fantaasiat toitev kunst leidis palju pooldajaid ja oli suhteliselt populaarne. Sümbolismis võis küll ilmneda kunstnike siiras mure oma ajastu pärast, kuid siiski ei sisaldanud see lootusetust väljendav kunst ka edasiviivaid ideid. Kunsti pildi teeb veelgi keerukamaks see, et tihti segunevad tolleaegsed erinevad kunstisuunad . Charles Baudelaire üks omanäolisemaid andeid 19 saj.-l. tema luule eriline isikupära seisnes selles, et tema enda tunded maise maailma ees olid heitlik- närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas temas imetlust ja pani kaasa elama, kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust. Ta tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema- kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust, millest ometi ei puudunud oma ahvatlus ja lumm. Baudelaire erootiline luule oli kujundeis julgeim, kui ühelgi varasemal prantsuse poeedil. Teda süüdistati amoraalsuses.
Märksõnad: aristokratism, dändism, estetism, lesbism, narkootikumid , prostitutsioon, sadism , satanism, süüfilis.