aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. · Rustika rohmakalt (talupoeglikult) tahutud esipinnaga kantkividest e kvaadritest seinamüür. Saanud alguse antiikarhitektuuris, puhkes rustika kasutamine õitsele vararenessansis ja oli soositud ehitusvõte (peamiselt soklikorruste, nurkade ja portaalide kujunduses) kuni historitsismini. · Tsentraalperspektiiv lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. II Kirjuta, mida tead järgnevate kunstnike kohta ja too näiteid nende loomingust · Michelangelo Michelangelo Buonarroti (1475-1564). Ta oli kõige jõulisem isiksus renessansikunstnikest. Väga andekas kunstnik, kes tegeles nii arhitektuuri-, skulptuuri-, maalikunsti ja luuletamisega
Portreemaal oli juhtival kohal. Freskomaal seinamaalitehnika, mille puhul maaling tehakse värskelt märjale lubjakrohvile reaktsioonivabade muldvärvidega. (Masaccio(1401-1428) ,,Paradiisist väljaajamine") Reljeef kujundid seotud tasapinnalise põhjaga, olles sellesse süvendatud v. sellest eenduvad. (kõrgr., madalr., lamer., poolr., kontrar.) Baptisteerium ristimiskabel (kus ristimisnõu hoone keskel) Tsentraalperspektiiv lineaar- e. Joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte v. mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. Vararenessanssi päevil sündis uuesti ka monumendikunst. (Donatello ,,Gattamelata ratsamonument"). Monument on ausammas, isiku või sündmuse mälesuseks püstitatud skulptuur v. ehitis. Arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam
Itaalia vararenessansi maalikunst (15.saj) · MASACCIO "PÜHA KOLMAINSUS" tsentraalperspektiiv, näib kirikuruumi jätkuna. BRANCACCI KABELI FRESKOD ruumilisus ja kehalisus tänu valguse suunamisele ja tugevate varjude tekitamisele, dramaatilised tunded. · Hinnati looduslähedust. Õpiti kujutama õigesti inimese kehavorme, liigutusi ja näoilmeid. · Tähtsus detailidel, kompositsioonilised lahendused ebaloomulikud. Puudub ühtne terviklikkus. Inimesed on kõik samal tasapinnal ega ole taustaga seotud. Nim. primitiivseks maalikunstiks.
on isiksuse vaba arengehk enam pole oluline inimese päritolu, vaid see, mida inimene teha suudab ja kelleks ta saanud on. 15. Sajandil ehk vararenessanssi perioodil oli Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks Firenze. Üheks esimeseks renessanssi suurmeistriteks arhitektuuris oli Firenzes tegutsenud Filippo brunelleschi, kes kavandas Firenze toomkiriku kupli mis oli tolle aja kohta uudne ja julge ülesehitusega. Brunelleschi leiutis arhitektuuris oli tsentraalperspektiiv. Vararenessanssi arhitektuuri headeks näideteks on tol ajal püstitada lastud palazzod, mille juures kasutati gooti päevil kehtinud proportsioonireeglitele vastanduvaid reegleid. Vertikaalse suuna asemel kasutati horisontaalseid suundi ning esimesed palazzod olid seetõttu üsnagi kohmaka välimusega. Vararenessanssi skulptuuris oli kuulsaim skulptor Donatello, kes järsult eraldus gootikast ning ühendas antiigi traditsioonid uusaegse realismiga
Renessanss 1. Kust tuleb ja mida tähendab renessanss? 15.saj Itaaliast ja tähendab taassündi. 2.Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3.Perioodid Vara- ja kõrgrenessanss 4.Nimeta renessansi aegne esimene suurmeister arhitekt. Millise matemaatilise mõiste tõi ja võttis kasutusse? Filippo Brunelleschi, tsentraalperspektiiv 5.Kõige iseloomulikum ehitis Firenzes 15.saj. Palazzo 6.Kõrgrenessanss 16.saj suurim rajatis Roomas. Selle arhitektid. Püha Peetruse kirik Roomas. Kirikut ehitati üle 100 aasta. Bramante, Raffael ning Michelangelo. 7.Nimeta kõrgrenessansi suurmeistreid ja nende suuremahulisemaid töid. Raffael – Sixtuse Madonna Michelangelo – Sixtuse kabeli laemaal Leoandro Da Vinci – Mona Lisa
1.Kontrapost-kujule toeks olev post. 2.Medizid-firenze kaupmehed ja valitsejad. 18.Rakurss-vaade nurgaalt. 3.Madonna-neitsi maarja lapsega. 19.Rustika-murtud kividest ehitis(talupoeglik) 4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9.Profiilportree-pilt kõrvalvaates. Autoportree,õlivärv,tsentraal-ja õhupers- 10.Altarimaal-pilt,mis on tehtud altari taha. Pektiiv,loodusmaalid. 11.Graatsiad-rooma ilujumalannad. 12.Grupido-veenuse poeg. 13.Flora-taimejumalanna. 14.Fauna-loomade jumal. 15.Primavera-kevad itaalia keeles. 16.Miikael,Raafael-peainglid. 17.Pallantism-üle kahe korruse sam...
oskusi täiendama. Euroopa valitsejad imetlesid Itaalia paleede ilu ja luksust ning kutsusid kunstnikke oma õukonda tööle. Nii levisid uued kunstilised ja kultuurilised ideed pikkamööda üle kogu Euroopa. Renessansi kunst Kunstnikud püüdsid oma töös antiikaja kunsti jäljendada ja seda edasi arendada. Nad toetusid antiikaja kirjameeste sümeetriale ja proportsioonidele. Otsisid looduslikule ilule matemaatilist seletust. Maalikunstis avastati tsentraalperspektiiv e. kolmemõõtmelise ruumi edasi andmine Skulptorid ja maalrid püüdsid inimkeha jäljendada nii tõetruult, kui võimalik Kristlikke kujutluste kõrval tehti ka antiikmütoloogiaga seotuid skulptuure Õpiti uuesti tegema ratsamonumente ja ümarskulptuure ClCiclikc kic iocno nto t aod add p d p icitcutruere Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa"
B.Alberti? Stiil muutus peenemaks ja kergemaks- aknad muutsid suuremaks, avanesid tänava poole. Võeti kasutusele rohkem antiikarhitektuurist laenatud detaile. 8. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 1. Millistest sündmustest saab alguse renessanssskulptuur? 2. Nimeta skulptor Lorenzo Ghiberti kaks peamist tööd. 3. Kuidas neis avaldus üleminek gootikalt renessansile? 4. Kirjelda Lorenzo Ghiberti Paradiisi väravavat. Raamid nelinurksed, tsentraalperspektiiv, figuurid ühes mõõtkavas moodustades kauni jutustuse, kaunistusribadel tolleaegsete kunstnike skulptuurpead. 5. Kes oli vararenessansi kuulsaim skulptor? 6. Kuidas peegeldab Donatello teemavalik renessanslikku eluusuhtumist? 7. Nimeta Donatello peateosed. Püha Jüri, Taavet, Gattamelata ratsamonument 8. Millise tellimuse täitis Donatello Padovas? Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi 9. Mille poolest oli Donatello uusaja skulptuuris esimene? 1 vabalt seisev ratsakuju
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatoni...
Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. 15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445-1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma omatööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast.Botticcelli öödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika Kunstnikud üritasid väga detailselt edasi anda inimese kuju ja ka taust muutus 3 dimensioonilisemaks. Avastati tsentraalperspektiiv. Tähtsaimaks jäi siiski inimene ja teda ümbritsev loodus oli teisejärguline. Tegijad: Fra Angelico, Filippo Lippi, Domenico Venerziano, Bolticelli. Fresko kõrval hakati viljelema tahvelmaali. Veel tehti portree-ja altarimaale.Esimest korda võisime rääkida graafikast.Levinud oli vasegravüür. Madalmaades püüti inimest edasi anda nii nagu ta on ega püütud näidata teda ilusamana kui ta oli. Jan van Eych võttis kasutusele õlivärvid.
Renessansi tekkepõhjused Maadeavastused muutsid maailma inimestele avaramaks ja kummutasid keskaegseid arusaamu. Poliitilised muudatused. Maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast. Usutunnistuse muutumine, reformatsioon, vastureformatsioon. Muutused kultuuris, teaduses, kunstis. Trükitehnika avastamine (Johann Gutenberg). Ilmaliku muusika sünd. Levis lugemis- ja kirjaoskus. Ladina keele kõrval tulevad kasutusele paljud teised keeled. Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kuns...
lõpus Giotto di Bondonega ning tipnes Vasari enese eluajal Michelangelo loominguga.Renessanss tekkis Itaalias laiahaardelise liikumisena,mis hõlmas erinevad tegevusalasid.Firenze oli itaalia renessansi häll.Renesanssi perioodi iseloomustab humansism ning seega oli antiikkultuur eeskujuks igas eluvaldkonnas.Kaunites kunstides(maalikunstis,skulptuuris ja arhitektuuris)väärtustati kõrgelt harmooniat ja tasakaalustatud propotsioone,eriti inimkeha kujutamisel.Avastati tsentraalperspektiiv mille loojaks peetakse Filippo Brunelleschit.See oli samuti tolle aja üks suurimaid avastusi.See võimaldas kujutada kahemõõtmelisel pinnal kolmemõõtmelisi kujutusi. ,,Taavet" Selle nelja meetrise ,,Hiiglase" nagu seda toona kutsuti ,tegemiseks läks Michelangelol 4 aastat kuid marmorplokist vabanemist ootas see ligi nelikümmend aastat.See kuju telliti Firenze Toomkiriku tugialtari piilarile paigutamiseks.See too esitati kõigepealt skulptor Agostino di Ducciolt,
Keskajal kaunistati kiriku aknaid. 12. KOLORIIT- värvide kooskõla 13. VALÖÖR- tooniväärtus. Hele-tumedus. 14. PRIIMAMAAL vt. Õlimaali alt 15. PASTOOSNE MAAL- pastoso it. keel-taignane. Värvid on maalipinnal reljeefselt , maalitakse paksult. Kasutatakse ka pahtlilabidat ja sõrmi maalimisel 16. LASEERIV MAALIMINE vt. Õlivärvi alt 17. PERSPEKTIIV- ruumi kujutamine tasapinnal. Ruumiillusiooni loomine. Tsentraalperspektiiv, värviperspektiiv. 18. FIGURAALKOMPOSITSIOON- Kunstiteos, millel on kujutatud inimesi. Jaguneb, religioosne, mütoloogiline, allegooriline, ajalooline, olustikumaal 19. RELIGIOOSNE MAAL- maal, mis kujutab usuga seotud isikuid ja sündmusi 20. MÜTOLOOGILINE MAAL-kujutab mütoloogilisi tegelasi 21. ALLEGOORILINE MAAL- mõistukõneline süzee 22. OLUSTIKUMAAL- kujutatakse elu-olu, tegevusi 23
68. Puto lapsingel, lapsefiguur maalis v. skulptuuris, plutod erinevad dekoratiivsete rühmadena, sageli tiivulistena. 69. Tahvelmaal teosed on loodud puit, metalltahvlile, lõuendile vms. / lõuendile, puutahvlile, papile või muule alusele maalitud pilt, mis pole seotud kindla ruumiga, vaid on ümberpaigutatav. 70. Triennaal kolme aasta kunsti ülevaatenäitus/ 3 a tagant korraldatav ülevaatenäitus ekspeditsioon. 71. Tsentraalperspektiiv perspektiivi liik, mille puhul tuumpunkt paigutatakse projektsioonitasapinna keskmesse. 72. Ümarplastika igast küljest töödeldud kuju, vastand reljeefile. 73. Megaliit suur kiviplaat. 74. Keraamika savitöö, savitöökunst, savitooted, nõud, esemed. 75. Reljeef skulptuurteos, milles figuurid asetsevad pinnal kõrgendina v. süvendina. Kunstiteos, millel figuurid/ ornamendid on kuj. Pooleldi ruumiliselt: enamasti nad eenduvad kivist, savist, metallist vm
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessan...
Seejärel kerkis kohe vajadus kujutada inimese ümbrust. Õpiti kujutama kõike- ehitisi, puid, loomi, linde jne. Kuidas aga taasluua kolmemõõtmelist tegelikkust kahemõõtmelisel pinnal? Keskaja kunst endale niisugust probleemi ei püstitanudki, sest üldistatud ja tinglikele kujudele polnud tarvis loomulikku ümbrust. Kui aga inimesi hakati kujutama loomutruult ja täpsete detailidega, ei saanud enam kõne alla tulla keskaegne kompositsioon. Uusaegne nn. tsentraalperspektiiv on “õige” liikumatu vaataja jaoks. On arvatud, et sellise kujutusviisi aluseks oli keskaegse mütoloogilise maailmapildi asendumine sellisega, kus objekt ja subjekt on selgelt eristatud ning inimese individuaalne eneseteadvus on välja kujunenud. Selline ruumikujutus sai üheks peamiseks loominguliste ja teoreetiliste vaidluste objektiks. Töötati välja õpetus perspektiivist ning mõnikord valiti maalimiseks just nimelt
mõõdetaval viisil. Tema poolt väljatöötatud arhitektuuristiili ja perspektiivisüsteemi võtsid teised kunstnikud kirelt üle. Tähtsaim hoone on Peetri katedraal Roomas. Kirikut ehitati ligi sada aastat. Töid juhatas 10 arhitekti. Esialgse kavandi looja oli Bramante. Michelangelo kavandas 132m läbimõõduga kupli. Maalikunstis taaselustub portree. Sageli asetatakse tellija legendaarsetesse stseenidesse. Kasutusele võeti uuenduslik tsentraalperspektiiv. Itaalia maalikunst oli valdavas osas monumentaalne- suuremõõtmelised freskod, mis olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Maaliti seda, mida võib näha esmapilgul. Maalijad lähtusid loodusest, õppisid õiget ruumikujundamist, varjutamist, loomulike pooside ja tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende teadmiste omistamine toimus vararenessansis, seetõttu on vararenessansi maalide tagaplaan veel hele ja lagedavõitu hooned või maastikud on antud teravate joontega
Seejärel kerkis kohe vajadus kujutada inimese ümbrust. Õpiti kujutama kõike- ehitisi, puid, loomi, linde jne. Kuidas aga taasluua kolmemõõtmelist tegelikkust kahemõõtmelisel pinnal? Keskaja kunst endale niisugust probleemi ei püstitanudki, sest üldistatud ja tinglikele kujudele polnud tarvis loomulikku ümbrust. Kui aga inimesi hakati kujutama loomutruult ja täpsete detailidega, ei saanud enam kõne alla tulla keskaegne kompositsioon. Uusaegne nn. tsentraalperspektiiv on "õige" liikumatu vaataja jaoks. On arvatud, et sellise kujutusviisi aluseks oli keskaegse mütoloogilise maailmapildi asendumine sellisega, kus 8 objekt ja subjekt on selgelt eristatud ning inimese individuaalne eneseteadvus on välja kujunenud. Selline ruumikujutus sai üheks peamiseks loominguliste ja teoreetiliste vaidluste objektiks
Hoopis teine vaimsus kui Dali. Abstraktsem sürrealist. ANDRÉ MASSON 1696-1987 vahepealne, detailid tinglikumad, pea-aegu abbstraktsed YVES TANGUY 1900-1955 samuti poolabstraktne, olemas ruum kuid puuduvad äratuntavad detailid; orgaanilised abstraktsed vormid SALVADOR DALÍ 1904-1989 teatraalsus. Tegi ka filme. Alguses abstraktsed detailid segi veristlikega hiljem muutus järjest veristlikumaks RENÉ MAGRITTE 1898-1967 Belglane. Visuaalne anekdoot? Rõhutatud tsentraalperspektiiv, detailid; irratsionaalne maailm, ootamatud fantaasiad. veristlik PAUL DELVAUX 1897-1994 Alberto Giacometti 1901-1966 1921, Man Ray foto kuulus fotokunstnik, ootamatute visuaalsete vormide ootamatud ühendused, ilmekad. Montaazis ühendab eri plaane jne Rose Sélavy (Marcel Duchamp). Fotol. meret oppenheim ,,karvane kohvitass" PARIISI KOOLKOND 1920 - 40
inimfiguurid, kasutas keha modelleerimisel valgust, SLAIDID San Lorenzo - Bracacchi kabel "Paradiisiaiast väljaajamine" - San Lorenzo kirikus "Pearaha" - simultanistlik kujutamine (ühel pildil mitu stseeni), plastilisus. 7. Masolino - 1383-1447, Massaccioga paar, loomingus kajastub üleminek gootikast renessansile, SLAIDID Ristija Johannes ja Hieronymus - roosas riietuses mõlemad vanemad problemaatikud 8. Paulo Uccello - 1397-1475, perspektiiv-rakurss-lühendus, tsentraalperspektiiv, hobused meeldisid. SLAIDID Lahing San Romano juures - hobused kõhu alt, roosakaspruun hobune lööb jalgu üles. Püha Jüri võitleb draakoniga 9. Domenico Veneziano - 1400-1461, koloriidimeister, heledad toonid, portreed, analüütiline, püüdis kasutada õhuperspektiivi 10. Andrea del Castagno - 1423-1457, peamiselt freskod, järgis perspektiiviseadusi, anatoomia (elavad zestid), plastiliselt tugevasti modelleeritud, lihased, sibüll. Juudas. Hobune + ratsanik SLAIDID Taavet
saj 1. Millisest sündmusest saab alguse renesanssskulptuur? Võitlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse valmistajaks. 2. Nimeta skulptor Loerenzo Ghiberti kaks peamist tööd "Iisaku oheverdamine", "Paradiisi värav" 3. Kuidas neis avaldus üleminek gootikalt renessansile? Figuurid realistlikumad kui gootikas. 4. Kirjelda Lorenzo Ghiberti Paradiisi väravat. Raamid nelinurksed, tsentraalperspektiiv, figuurid ühes mõõtkavas moodustades kauni jutustuse, kaunistusribadel tolleaegsete kunstnike skulptuurpead. 5. Kes oli vararenessansi kuulsaim skulptor? Donatello 6. Kuidas peegeldub Donatello teemavalik renessanslikku ellusuhtumist? Hinnatud väärtusteks oli eelkõige üksikisik, kes julgeb reegleid rikkuda ja riskida. Donatello kujutas Taavetit, kes seda kõike esindab. Samuti alasti figuure. 7. Nimeta Donatello peateosed Püha Jüri, Taavet, Gattamelata ratsamonument 8
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei...
Ilmuvad suuremate akendega linnapaleed, mida nimetatakse palazzod Tuletavad põhiplaanilt meelde kastell-linnuseid Omapärane ladu, mida nimetatakse rustikaks, tüüpiline vararenessansi palazzodele Lame katus Otsitakse jumalikke proportsioone, mis peaksid andma ilusad kooskõlad Eriti populaarne on kuldlõige (kuldlõike proportsioonid) Sõltub eri osade omavahelisest suhtest (suhe peab olema 1) Kuldlõike puhul on rütm: Tsentraalperspektiiv - vaataja jaoks valitud keskpunktist ruumiillusioon Ruumiillusiooni võib luua ka külgedelt (ülevalt või alt) F. Brunelleschi arhitekt Medici pere - tellinud palju ehitisi Raisanud raha kunsti peale Palju noormehi saavad skulptori hariduse Alberti Tuntum ehitis asub Mantovas - Sant' Andrea kirik Selle juures on omapärane see, et selle eeskoda on triumfikaart meenutav ja selle kohale on tehtud teine veidi väiksem triumfikaar 16
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
kunstiloomingus väljendusvõimalusi selle eneseväärtustunde avaldamiseks. Renessanssi kindlad alused kujunesid välja 15 saj Firenzes. Arhitektuuris antiikkunsti mõju kõige suurem. Ilmalik arhitektuur. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kunstnikke huvitas looduslähedus, kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Jätkus freskode õitseaeg. Detailselt püüti edasi anda inimese kuju ja taust muutus 3 dimensioonilisemaks. Avastati tsentraalperspektiiv. Hakati viljelema tahvelmaali. Esimest korda võisime rääkida graafikast. 19. Renessansliku individualismi avaldumiskujusid (protestantlus, trükikunst, maadeavastamine jne). Alus sellele maailmavaatele võeti rooma kultuurist. 15 saj said alguse uued tunneteotsingud, Platoni ja Aristotelese teoste tundmaõppimine. Tekkisid uued teadus- ja hariduskeskused. Suuremat tähelepanu pöörati ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele
hoitud sakraalne ja profaanne tasand sulasid kokku ja maailm muutus ühemõõtmeliseks ja ühtseks. Muutus õigustatud maailma kogemuslik(empiiriline) tundmaõppimine. Enam ei kasutatud sümboolseid skeeme ,,taevaste asjade" näitlikustamiseks, vaid Piibli tegelasi hakati kujutama inimlähedaselt. Piibli tegelased kui ajaloolised isikud. Võib öelda, et kui inimesi hakati kujutama loomutruult, ei sobinud ka keskaegne tinglik kompositsioon. Võeti kasutusele tsentraalperspektiiv. Selle kujutusviisi tekke eelduseks oli seesuguse maailmapildi juurdumine, kus objekt ja subjekt on teravalt eristatud. Kunstnike senine tõearmastus, mida on näha realismis, väljendab kunstnike solidaarsust teadusega. St teadlased ja kunstniku peavad mõelmad teenima üht silmaga nähtavat tõde. Impressionismi teke ei tule maalida esemeid tõetruult, vaid tuleb maalida nii, nagu me esemeid näeme, ei saa subjekti objektist eristada. Objektiivset tõde ei ole olemas, on olemas ainult
Teda peetakse ka tsentraalperspektiivi leiutajaks. Vaadatava pinnaga risti olevad vaatesuunda 18 tähistavad jooned näivad koonduvat ühte punkti (nn tuumpunkti), mis asub vaataja silmade kõrgusel. Brunelleschi leidis, et sellistest sirgjoontest võib geomeetria seadusi kasutades ehitada võrgustiku, mis loob pildil ruumilise sügavuse illusiooni. Tsentraalperspektiiv näis tähistavat mõistusliku korra võitu ja selle kasutamine muutis kunstniku käsitöölisest midagi teadlasetaolist. Brunelleschi oli mitmekülgne looja nagu paljud renessansiaja kunstnikud. 1419. aastal hakati ehitama tema kava järgi Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit, mis tegi ta kuulsaks arhitektina. Veel enne kupli valmimist, kavandas esimese tõeliselt renessansiliku hoone