Kirjandusvoolude arvestustöö (0)

 
Kirjandusvoolude arvestustöö 
1.   Ajatabel antiikaeg - postmodernism  
2.  Antiikaeg 
3.   Keskaeg  
4.   Renessanss  
5.   Valgustus  
6.   Sentimentalism  
7.   Romantism  
8.   Realism ; kriitiline  realism ,  maagiline  realism 
9.  Sümbolism 
10. Naturalism 
11.  Futurism  
12.  Ekspressionism  
13.  Dadaism , sürrealism 
14.  Impressionism  
15.  Modernism  
16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 
17. Postmodernism 
18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). 
 AJATABEL  
Kirjandusvool  
Tekkeaeg   Iseloomustus 
Esindajad 
Antiikkirjandus  
8. saj eKr  Sai alguse Homerose eepostest „ Ilias “ ja 
Homeros , Sophokles, 
– 5 saj pKr  „Odüsseia“. Pani aluse  paljudele  tänapäeva 
Euripides ,  Cicero , 
kirjandusžanritele. Eepos, tragöödia, 
Vergilius , Herodotos  
komöödia. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa 
vanim iseseisvalt arenenud kirjandus. Vana-
Rooma kirjandus hakkas arenema 3. saj eKr 
Kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujul.  
Saavutati kunstiliste  kujundite  ja stilistiliste 
võtete  mitmekesisus .  
Keskajakirjandus  9 – 13 saj   Kangelaseepos  – lühem jutt või laul, milles 
1.„ Rolandi  laul“ – 
rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ja  prantsuse kuulsaim 
suurematest  kangelastest . 
kangelaslaul . Rolandi 
 
ülemäärane rüütliuhkus 
viib ta märterlikku surma.  
2. „Laul minu Cidist“ – 
Hispaania kangelaseepos, 
mis põhineb suuresti 
ajaloolistel sündmustel. 
Puudub üleloomulikkus ja 
religioosne fanatism. 
3. „Nibelungide laul“ – 
saksa eepos, Euroopa 
suurtest 
kangelaseepostest kõige 
traagilisem ja süngem, 
esiplaanil  isiklikud 
probleemid. 
 
 
 
 
4. „Lugu  Igori  sõjaretkest“ 
– venelaste eepos, 
tundmatu autori poolt 
loodud, meenutab Lääne-
Euroopa eeposi, 
ülistatakse rüütliau ja 
patriotismi. 
12- 13 saj  Rüütlikirjandus – ilmalik, enamasti 
Rüütlilüürika – sündis 
rahvaluulest  lähtuv, kuid aadliseisusele 
Lõuna-Prantsusmaal. Selle 
mõeldud kirjandussuund. Omane on 
loojaid ja esitajaid nimetati 
armastuseteema ja daamikultus, rüütlielu ja -
trubaduurideks.  
vooruste  idealiseerimine.  
12. saj. keskpaiku arenes 
Põhja-Prantsusmaal välja 
rüütliromaan – pikem 
väljamõeldud lugu. 
Rüütliromaani kirjutati nii 
proosas kui värssides. 
„Tristan ja  Isolde “ 
Renessanss 
14 - 16 saj  Renessanss – (pr.k. renaissance – „taassünd“),  Dante Alighieri, William 
Keskajale  järgnev etapp Lääne-Euroopas. 
Shakespheare, Petrarca, 
Antiikkunsti ja –kirjanduse taassünd, 
Boccaccio 
keskaegse elutunnetuse ja mõtteviisi 
muutumine ( humanism ). Sai algusePõhja-
Itaaliast  
16- 17 saj  Humanism ja  Reformatsioon  
Humanism kui ideeline vool tekkis, kui püüti 
vabaneda Keskaja sotsiaalsetest ja vaimsetest 
kammitsatest, eriti religioonist 
Reformatsioon – Marthin Lutheri algatatud 
usupuhastus , Piibli tõlkimine ülemsaksa 
keelde (pani aluse nüüdsele saksa keelele) 
Barokk (portugali ja itaalia k.  barocco  – 
„ebakorrapärase kujuga pärl“)  
Peamiselt levis Itaalias ja Hispaanias. 
Rajatud teravatele kontrastidele, ilu ja inetuse; 
Barokk 
17 saj 
vooruste ja pahede ühendamisele. 
Baltasar Gracian  
Kirjanduse lemmikkujundid: Elu kui inenägu, 
teater, laat , vangla 
Väga emotsionaalne: sisemine lõhestumine, 
moraalne  allakäik 
Valitsev  kultuuriideoloogia  Prantsusmaal. 
Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja 
ratsionalism . 
Vastupidiselt barokile, valitses selgus ja 
korrapära, juhuslikkust välditakse. 
Moliére, Corneille’,  Racine , 
Klassitsism 
17 saj 
Töötati välja  ranged reeglid, millele teos pidi 
J.W. von  Goethe , K.J. 
vastama: tragöödia, kui kõrge žanr, pidi 
Peterson  
puhastama ja õilistama (ei tohtinud olla 
labasust); komöödia, madalam žanr, pidi 
olema õpetlik ja sisaldama ka labasusi. 
 
 
Enne Romantismi tekkinud kirjandusvool. 
Jane   Austen , Henry  
Iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, 
Fielding , Robert 
emotsionaalsus.  
Burns , Thomas  
Sentimentalism  18 saj 
Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid 
Gay, Edward 
žanre nagu eleegia, päevik, kiri jne.  
Young, Suve Jaan, 
F.R.Kreutzwald,  
Valgustus-
18 saj 
Iseloomulik: sügav usk mõistuse jõusse ja 
Voltaire  ja 
kirjandus 
inimväärikusse. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, 
Rousseau  
arendama ja sisendama humanistlikke ideid. Esikohale 
tõusis proosa, tekkis uus žanr: filosoofiline romaan ja 
jutustus 
Romantism 
19 saj (I 
Tähtsustati inimese sisemist maailma – mõttelendu ja  G.G. Byron , 
pool) 
isikupära. Mäss seltskondlike tabude vastu. 
V.Hugo, W. Scott , 
Kangelased ja üllad teod. 
E.Bornhöhe, 
Põgeneti olevikust – taheti olla kas minevikus või 
tulevikus. Tekkis ajalooline-, ulme- ja seiklusromaan.  
Realism 
19 saj 
Argielu ühiskondlike probleemide tõepärane 
H. de  Balzac , G. 
(keskpaik)  kujutamine, objektiivsuse  taotlus . Inimesi vaadeldakse  Flaubert, A. 
ajaloolises, keskkondlikes, sotsiaalsetes ja poliitilistes 
Tšehhov, F. 
seostes. Olulised on tegevuse ajaline ja ruumiline 
Dostojevski , A.H. 
määratlus, põhjuse ja tagajärje seostatus, tüüpilise 
Tammsaare , 
rõhutamine.  
E. Vilde  
Naturalism 
19 saj 
Täpne ja  erapooletu  kirjeldus kõigest:  heast ,  halvast , 
É. Zola ´ 
(lõpp) 
ilusast, inetust jne… 
 
Pärilikkus ja elukeskkond on inimese saatust määravad 
tegurid.  
Sümbolism 
19 saj 
Argimaailma taga asuva nähtamatu ideedemaailma 
P.Verlaine, A. Blok , 
(lõpp) – 
avastamine ja kujutamine. Mitmetähenduslike 
E.Enno, F. Tuglas  
20 saj 
sümbolite kasutamine. Erinevate aistingute  liitmine  
(algus) 
(nt. näen lõhna, kuulen  värve). Väljendusvorm 
eelkõige luules. 
Impressionism  19 saj (II 
Tekkis Prantsusmaal. 
A.H. Tammsaare 
pool) 
Väliste muljete ja hetkemeeleolude väljendamine. 
Teoste tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundid. 
Märksõna on kergus. 
Ekspressionism  20 saj 
Tekkis saksakeelsetes maades.  
F.Kafka, M.Under 
algus 
Esiplaanil on inimeste  sisemaailm , tunded ja 
tõekspidamised.  
Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, 
mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse 
süngeid ja võikaid kujundeid, loomingus esineb surma- 
ja enesetapumotiive,  paatoslik  ja jõuline luulekeel, 
rohkete adjektiivide kasutamine. 
Kubism 
1907 – 
Futurismi on viljeletud küllaltki vähe.  
G.Apollinaire, 
1914 a.  
Tunnused: Looduse, inimeste, esemete kujutamine 
J.Barbarus 
geomeetriliste kujunditena. Geomeetrilised kujundid 
väljendusid ka luuletuste ülesehitustes. Tähelepanu 
pöörati teose ülesehitusele ja rütmikooskõlale. 
 
 
 
 
20 saj (I 
Sai alguse Itaalias,  1920ndatel aga juba hääbus. 
V. Majakovski , 
Futurism 
veerand) 
Iseloomulik: varasema kunsti ja elukorralduse eitus,  A. Kivikas , E.Hiir, 
suurlinliku elulaadi (masinate, vabrikute jms) 
F.T.Marinetti 
ülistamine, sõja, vägivalla, liikumise ja jõu 
ülistamine. Keelereeglite  eitamine . 
Tehnikavaimustus ja –ajastu. Tehnika ja 
oskussõnavara kasutamine, väljendusvahendite 
Konstruktivism   1920ndad 
H.Visnapuu 
lakoonilisus, geometriseerimine, tehnikavaldkonna 
sõnavara ja rütm. 
Sündis I maailmasõja vapustustest. Naeruvääristati 
kõike, mis ilus (häid kombeid, poliitilisi ideaale jne). 
Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse 
~1916 - 
Dadaism 
kõikvõimsust. Põgenemine kaosesse, šokeerimine, 
L. Aragon , P.Eluard 
1925 
loogilise seoseta häälikute, lausete ja sõnade 
ühendamine – sisust oli olulisem efektsekõlaline 
sõnakasutus.  
20. sajandi kõrgaeg ( 20ndad -30ndad). 
Idee pärineb Freudi filosoofiast. Loomingu rajamine 
alateadvusele ja unenägudele. Vaistlikud 
C. Baudelaire , 
20 saj (I 
assotsiatsioonid  ja alkoholi mõjul sündinud 
I.Laaban, 
Sürrealism 
pool) 
nägemused.  Loogika , tavade ja ühiskonna moraali 
G.Apollinaire, 
eitamine. Propageeriti automaatset, mõistuse 
A. Ehin  
kontrollist vaba, kirjutamisviisi. Kasutati enam 
vabavärsilises lüürikas.  
Modernism 
20 saj (I 
Algselt võeti kasutusele luules, hiljem ka teistes 
Oscar Wild, Franz 
pool) 
žanrites. Modernistlik romaan tekkis 1920ndatel.  
Kafka, Mihhail 
Iseloomulik: 1. Vormieksperimendid – vorm ja keel 
Bulgakov  
on romaani, kui terviku loomisel sama tähtsad kui 
sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, aeti segamini ajad. 
2. Sisemonoloogia tehnika 
3. Autor hoidub  otsesest  hinnangust tegelastele ja 
sündmustele (objektiseeriv kallak)  
Absurd 
20 saj (II 
Sündis vastusena II maailmasõjale, Katastroofi üle 
S.Beckett, G. Grass , 
pool) 
elanud mõtted, emotsioonid . Tegevusel puudub 
M.Unt 
eesmärk, elul mõte. 
Postmodernism  ~1990ndate  Iseloomulik  autorite  arvu tõus, ilmub palju 
Mihkel Raud, 
algus 
raamatuid, kirjandusse tullakse palju  nooremana , 
Andrus Kivirähk, 
kirjandus on vabanenud pühalikkusest,  reklaam  ja 
Indrek  Hargla , 
kõmu. 
Kerttu  Rakke, 
Jürgen Rooste , 
Wimberg aka Jaak 
Urmet,  Contra jne 
 
 
 
 
 
 
 
 
ANTIIKAEG 
 
Antiikkirjanduse  moodustavad Vana-Kreeka ja – Rooma  kirjandused, mis jäävad ajavahemikku 8. saj. 
eKr – 5. saj. pKr.   
Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest vanim ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti 
iseseisvalt (võrsus suulisest folkloorist). Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema 3. sajandil eKr ja 
lähtus põhiliselt juba olemasolevast Vana-Kreeka kirjandusest ja kultuuri eeskujudest. Paljud Vana-
Rooma teosed on tegelikult Kreeka kirjanduse mugandused.  
Antiikkirjandus on paljude kirjandusžanrite looja (dramaturgia,  eeposed , retoorika ). Antiikkirjanduse 
algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. 
Eepos –  lugulaul , lüroeepika suurvorm . Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis 
põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilased või muinasjumalad. 
Umbes 400. aasta paiku eKr mõtles Kreeka  filosoof   Platon  välja sõna „mythologia“, et eristada 
jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste 
tõetruust kirjeldamisest. Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate 
loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. 
 
KESKAEG  
 
Kestis umbes 500. – 1500. a. 
Nimetatud ka „ pimedaks  ajajärguks“. Kogu elu oli ehitatud usule ja antiikkirjandus arvati olevat 
paganast. Põhiline keel keskaja kirjanduses oli Ladina keel. Lihtinimesed kasutasid aga igapäeva 
suhtluses  endiselt kohalikke keeli, millest võrsusid nii mõnedki tänapäevani tuntud teosed nagu vana 
inglise keelne „Beowulf“, ülemsaksakeelne „Nibelungide laul“ või prantsuskeelne „Rolandi laul“. 
Sellised kangelaslaulud oli kirjutatud värsivormis. 
Rüütlikirjandus: daamikultusega, teemaks armastus,  kokkupuude  Bütsantsi  kultuuriga , tekkis 
rüütlikultuurist.  
Rüütliromaan – pärit 12. sajandist, Põhja-Prantsusmaalt. Teemaks ajalugu, isandad ja sõjaskäigud. 
Suurt osa Keskaja kirjanduses mängisid teoloogilised teosed, millest enamus pärinesid Katoliku 
vaimulikkonna sulest. 
Keskaja kirjanduse arenguetapid:  
1)  Varakeskaeg  5.-10. saj. – ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 
2) Klassikaline keskaeg 11. – 15. saj. – linnade kasv,  intellektuaalne  aktiivsus, rahva- ja 
rüütlikirjanduse areng 
Kirjandusžanrid: romaan, novell , sonett , ballaad, romanss , müsteerium,  miraakel , farss 
Suur osa keskaja kirjandusest oli anonüümne.  
 
RENESSANSS 
 
 14.- 16. sajandil. Renessanss = taassünd. Keskajale järgnev  antiigist  ja loodusest innustunud 
vaimuliikumine, mis sai alguse Itaaliast. Renessanssi ajal peeti inimest heaks, mitte aga veatuks. 
Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust Maa peal.  
Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai  Humanistlik  mõtlemine: inimlikkuse ja inimese 
kaitse; inimese vabastamine kiriku, seisuslike normide ja maise võimu  orjusest .     
Uued kirjanduse liigid: sonett, novell, rüütliromaani paroodia ,  utoopia , essee. 
Renessanssi soodustasid ühiskondlike suhete muutused (feodaalaja lõpp), süvenes inimese usk 
iseendasse, uued  teaduslikud  teooriad (Maa tiirleb ümber päikese) ja maadeavastused (Ameerika 
avastamine). 
Renessansi mõtlejad ei astunud  Jumala vastu, vaid Jumala maapealsete asemike tegevuse vastu, mis 
piiras inimsust. Eesmärk oli kirikut reformida. 31.10.1517. a. lõi Martin Luther Wittemberg kiriku 
uksele 95 vaidluslauset, et kutsuda teolooge tollase akadeemilise kombe kohaselt avalikule 
vaidlusele. Algas Reformatsioon ehk usupuhastus. 
 
VALGUSTUS 
 
Valgustuskirjandus on valgustusajasu ideedest  kantud  kirjandus, mis pärineb 18. sajandist. 
Valgustuskirjandust iseloomustas sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, rahvas nõudis 
haridust ja kultuuri. 
Valgustusajastu   kirjanikud  olid filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid , poliitikud .  
Teoloogia kohale asus filosoofia, religiooniväliste vormide asemele tuli vahetu ja loomulik usutunne. 
Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid. Vormilt nõuti 
selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat.  Kodanlik   revolutsioon . 
Suurt populaarsust kogus Daneil Dilfor’i tolleaegne romaan Robinson  Crusoe ’st. 
Enamik valgustuse ideedest pärines inglastelt, kuid just  prantslased  Voltaire ja Rousseau olid need, 
kes kujundasid Euroopa valgustuse  palge .    
 
SENTIMENTALISM 
 
Tekkis 19. sajandi Inglismaal. Rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju 
inimhingele. Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid žanre nagu eleegia (kurvatooniline 
luuletus), päevik, kiri, pihtimuskirjandus , tundeline  reisikiri  või looduse kirjeldus. 
Sentimentalistlikud  luuletajad  ja prosaistid: Jane Austen, Henry Fielding, Robert Burns, Edward 
Young… 
Iseloomulik liialdane tundelisus, nutulisus 
 
ROMANTISM 
 
19. sajandi lõpp ja 19. saj. I pool. Levis Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. 
Kõige tähtsamaks sai isiksuse ja erakordsuse kujutamine. Peategelased olid julged mässumeelsed 
kangelased, kes olid tundelised, uhked , idealistlikud ehk kõrgete ideaalidega võitlejad. Sageli kujutati 
inimest elust tüdinuna või normide vastu mässajatena. Populaarsed olid ka vabaduse või kodumaa 
eest võitlejad. Esikohal oli tunnete kujutamine ja peategelase siseelu. Segunesid traagiline ja 
koomiline , kurb ja rõõmus… 
Žanrid: Romaan, luuletused. 
Autorid:  Friedrich Schiller, Pairon, Shelley, V.Hugo 
 
REALISM 
 
1830. aastast kuni 1870. aastani. 
Püüdleb reaalsuse, tõepärasuse ja võimalikult täpse kujutamise poole. Välditakse idealiseerimist, 
romantilist fantaseerimist, üleloomulike nähtuste, erakordsete isiksuste ja ebatavaliste kirgede 
kujutamist, käsitledes reaalsust sellisena nagu see näib tavalisele inimesele. See on kindlapiiriline 
kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830ndatel ja arenes hoogsalt 1850ndatel.  
 
Kriitiline realism – kritiseerib ühiskonda - selle pahupoolt, ebaõiglust rõhutavat hoiakut.  
 
Maagiline realism – maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis.  
Tunnused: * sündmusi antakse edasi „Teise“ vaatenurgast 
                     * teksti dekodeerimine on keerukas 
                     * sündmused toimuvad suhteliselt spetsiifilises ajaloolises,  geograafilises  ja kultuurilises             
…                     kontekstis 
                     * reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu 
                     * kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused 
                     * seletamatud, maagilised, ebatavalised sündmused mängivad olulist rolli. 
 
SÜMBOLISM 
 
20. saj. lõpp – 20. saj. algus. 
Alguse sai luulest  ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse, muusikasse. 
Kirjanduses hakati kasutama sõnu sümbolitena. Näiteks „ankur“ = „ lootuse “ sümboliga.  
Sümbolistlik kirjandus pani sageli suuremat rõhku müstiliste ja raskesti arusaadavate meeleolude või 
tunnete esilekutsumisele kui tõepärasele kirjeldusele.  Poeedid  nagu Mallarmé, rõhutasid oma 
loomingu kunstlikkust ja esteetilisi omadusi ning püüdsid matkida kunstnikke ornamente ja 
dekoratiivsust keerulise keele ja ebaharilike sõnade kasutamisega. 
 
NATURALISM 
 
19. saj. II poole kirjandusvool. Realismi äärmuslik suund. Taotles elukujutluse täpsust ja erapooletust. 
Voolu tekkimine on seotud  loodusteaduste  arenguga ja positivistliku  filosoofiaga. Naturalismi  põhilisi 
viljelejaid oli Zola („Maa“). Naturalismis ei süüdistata ühtegi ühiskonnaklassi. Naturalismi järgi on 
inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil.  
 
FUTURISM 
 
Varaseim vool 20. sajandi modernistlike voolude hulgas. Sai alguse Itaaliast.  
Võideldakse vana ja traditsioonilise vastu. Püüti leida väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise 
elu kujutamises. 
Tunnused: *kiirus, mille mõjul kujundatakse ümber maailma 
                    *hädaoht, hulljulgus, armastus, jultumus, vastuhakk 
                    *ülistati autosid, rasketehnikat, rahvahulka, tööd, lärmi – suurlinna 
                    *hävitada tuleb raamatud, raamatukogud, muuseumid 
                    *võitlus! 
                    *esinemised pidid lõppema skandaaliga 
                    *ülistati vabadust, võideldi väikekodanluse vastu 
                    *keele muutmine – tuleb hävitada omadussõnad, määrsõnad; -da tegevusnimi kannab                 
.                     energiat 
                    * „Mina“ tuleb hävitada; kirjavahemärkidest loobuti 
                    *käsklused, hüüatused, tänavakeel – intensiivsed kaashäälikud (r jne…) 
                    *loomingusse suhtuti hoolimault 
                    *raamat on iganenud – surnud ühevärvilised tähed 
                    *trükiti pakke- ja tarbepaberitele, tapeetidele – protest raamatute vastu. Värviline  .       ..    
----------------geomeetriline kiri. 
                    *vägivalla ja sõjalembus 
Vladimir Majakovski 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
EKSPRESSIONISM 
 
Tekkis Saksamaal 1910- 20ndatel . 
·  Vahendati keskaegse inimese närvilist elu.  
·  Kõik lähtub „minast“ – ekspressionist ei näe, vaid vaatab; ei kirjelda, vaid elab läbi – 
läheb süvitsi, lähtuvalt „minast“ 
·  Luulekeel paatoslik ja jõuline, palju hüüatusi 
·  Elutunnetus traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Sünged, võikad elupildid, 
masendavalt kirjeldatud  suurlinn , ühiskonna kritiseerimine  
·  Tehnika sõltub inimesest – ta ei suuda sellega kaasa minna ja laguneb. Surma ja 
enesetapumotiivid. Inimene on tehnika arengu vastu jõuetu. Muutunud väärtuste 
maailm (jumal, armastus, õiglus, tõde). 
·  Maailma lõpp, sest üks ajastu on lõpule jõudnud 
·  Sõjajärgne süütunne –  vaenlane  on vend ja kaaskannataja 
 
Ekspressionistlikud kirjanikud: Marie Under , Henrk Visnapuu 
 
DADAISM 
 
Modernistlik kirjandusvool, mis tekkis 1916.a. Zürichis ühes kabarees.  
Dadaistid kasutasid algelisi väljendeid, ebaloogilisi  seoseid , ühendasid seoseta sõnu. Lapsekeelsed 
väljendid. Häälikute ja sõnade suvaline kokkukuhjamine viis absurdini. Nad tahtsid vabaneda 
vormidest  ja mõistuse kontrollist. 
 
Iseloomulik:  
·  Mängulisus, mõnitamine, pilkamine 
·  Agressiivne  suhtlemine  publikuga 
·  Provokatsioonid 
·  Luule visuaalse külje tähtsustamine 
·  Kõlaefektidele rajatud luuletused 
·  Automaatkirjutamise rakendamine 
·  Dogmade, loogilise mõtlemise eitamine 
 
Juba 1920ndatel hakkas dadaism hääbuma, suubudes sürrealismi. 
 
SÜRREALISM 
 
Tekkis 1919. aastal Prantsusmaal 
Kasutati teadvuse hämarseisundeid. Mõistuse kontrolli vältimiseks kasutati automaatkirjutamist, 
lisaks ka narkootikume, alkoholi ja hüpnoosi… 
Tuntumaid sürrealistlikke  autoreid  oli André Breton („Vabaarmastus“) 
 
IMPRESSIONISM 
 
Tekkis 19. ja 20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia ja prantsuse kultuurialas. Impressionistid 
vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja 
olemuseni. Harrastati lühižanre nagu luuletus, novell, lühiromaan.  
Impressionismi viljelesid:  Eduard  von  Keyserling , Thomas  Mann , Hugo von Hofmannstahl jt. 
Eesti kirjandusse jõudis impressionism „Noor Eesti“ vahendusel ( Friedebert  Tuglas). 
 
 
 
MODERNISM 
 
Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile – algselt luules, hiljem ka proosas ja draamas.  
See on 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. 
Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust. Jumal troonilt tõugatud, inimene 
sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. 20. saj. keskpaigaks oli  modernistliku  
kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks.  
 
1.  vormieksperimendid: vorm ja keel, mida kasutatakse pole midagi passiivset, vaid romaani, 
kui terviku kujunemisel, sama tähtsad kui sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, aeti segamini ajad 
– olevik,  minevik , tulevik. Alateadvusvool. 
2.  Sisemonoloogia tehnika – antakse edasi teadvusvoolu 
3.  Autor hoidus otsesest hinnangust tegelastele ja sündmustele, et lugeja saaks ise oma 
arvamuse kujundada. Objektiseeriv kallak –  erapooletus , autor lihtsalt jutustab ja 
konstanteerib fakti.  Proust , Kafka. 
 
Kasutatakse erinevaid tekstiehituse võtteid nagu eri šriftid, sõnade mittelineaarne 
paigutus, kirjavahemärkidest loobumine. Tekst peab mõjuma iseenesest, mitte nagu 
millegi peegeldus . Tekst on vaid sõnade rida paberil. Teksti luuakse  spontaanselt, vabana 
teadvustatud normidest. Tähtis on luua pidevalt uusi sõnu, värskeid metafoore. 
Kasutatakse leitmotiivi – teatud sümbolite, kujundite ja motiivide variatsioonidega 
kordamine 
 
Modernism kestis kuni II maailmasõja lõpuni, kuni hakkas üle kasvama postmodernismiks. 
 
Modernist on pidev otsija: modernismi stiili, teksti jms otsimine ja vana eitamine. Tähtis on uue 
loomine.  
 
JÄÄMÄE MEETOD 
 
Nähtav ja kuuldav on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest. Nähtuste põhjusi ei seletata, 
nendele vaid vihjatakse ehk teostes on näha vaid „jäämäe tipp“ - sümbol, mis esindab jäämäge – 
sügavamat tõelisust, mida lugeja võib ainult ette kujutada.  
 
Stiili tunnuseks on nappide lausetega kõne, mis võib tunduda juhuslik, kuid sisaldab tegelikult vihjeid 
tähendusrikastele seikadele tegelase elus. 
 
Jäämäe meetodit kasutab näiteks E. Hemingway „Hüvasti relvad“ 
 
Vihjelis sümbolistlik meetod 
  
Kirjanik, ei ütle otse välja, mis toimub, vaid lugeja peab ise ridade vahelt lugema. 
Sümbolism – nähtust ei räägita otse, vaid läbi sümbolite. 
 
Näiteks Friedebert Tuglase teos „Popi ja Uhuu “, kus Uhuu sümboliseerib türanni – vägivaldset, 
oludega hästikohanevat isendit. Tüüp, kellel ei ole teadmisi ja sellepärast hävitab kõike endale 
tundmatut. 
Popi – alandlik Isanda kummardaja, sõltuv isiksus. 
 
 
 
 
POSTMODERNISM 
 
Ehk pärast modernismi. 
 
NB! TUNNUSED LÄHTUVALT EESTI KIRJANDUSEST (tekkis siin umbes 1990ndate alguses): 
 
1.  iseloomulik autorite arvu tõus –  internet , kirjastamise  rahastus  
2.  Raamatuid ilmub väga palju (nädalas ca 15-50) 
3.  kirjandusse tullakse palju nooremana 
4.  kirjandus on vabanenud pühalikkusest ja politiseeritusest – tsensuuri enam ei ole 
5.  reklaam ja kõmu 
 
Autorid: Mihkel Raud, Andrus Kivirähk, Indrek Hargla, Kerttu Rakke, Contra, Olavi  Ruitlane , Wimberg, 
Jürgen Rooste jpt.