1905. a REVOLUTSIOON Gerda Nurmeots 27.01.2011 PÕHJUSED 19001913. aasta majanduskriis VeneJaapani sõda Maa puudus Sõjakulud Soov saada eesti keelele kohaliku keelena võrdset staatust Streigilaine ESTONIA TEATRI KOHAL ASUNUD TURG 16. OKTOOBER 1905 SUUR RAHVAKOOSOLEK MIS JUHTUS? § "Veresaun" Tallinnas, Uuel Turul, 16. Oktoober 1905 a. Inimestele (8000 10 000) korraldati streike: Koosolekud keelati, ajalehed suleti, juhid viidi vangi, töölised läksid maale Traagiline lõpp: Umbes 100 inimest sai surma, 20 haavata. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level REVOLUTSIOONILISED VORMID Palvekirjade esitamine: Korraldati koosolekuid ...
konvendis kujunes opositsioon jakobiinide vastu ning läbi viidi riigipööre, kus robespierre koos 21 kaaslasega hukati. võimukeskuseks kujunes jällegi konvent. 1795 võeti vastu uus konstitutsioon. vältimaks riigipea tekkimist anti võim üle 5 liikmelisele direktooriumile. demorkaatia huvides püüti luua tasakaalu riigiorganute vahel kui ikkag oli tegemist ebastabiilsusega. direktooriumi aeg kestis 1799 aasta riigipöördeni. 21.Religiooniprobleemid suure prantsuse revol. ajal. Vaimulik seisus: Vaimulikku seisusesse kuulus revol eel umbes 0,5% rahvastikust. Vaimulikud jagunesid mustadeks ja valgeteks. Mustad kandsid munga- v nunnarüüd, mis oli enamasti must. See oli vaimulik seisus kitsamas mõttes-inimesed, kes olid eraldatud ilmalikust ühiskonnast. Valgeteks nim vaimulikke, kes ei olnud mungad ega nunnad-enamasti olid nad ametis kogudusevaimulikena, aga ka kõrgematel kiriklikel ametikohtadel. Kirik ja revolutsioon: 9.07
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit
ABSOLUTISM 1905a. revol. (Romanovite dünastsia(al.1613) Nikolai II isikuvõim)Poolabsolutism 1917a. veebruari revol. (duumamonarhia 17 okt. 1905 manifest ,,Riigikorra täiustamisest")Kodanlik demokraatlik vabariik 1917a. okt. pööre (3. märts Nikolai II loobus troonist, Vm demokratiseerumine)Totalitaarne diktatuur 1980a. M6 võimuletulek (25-26 okt. enamlaste võimuhaaramine relvastatud riigipõõrdega Petrogradis)NSVLi demokratiseerimise algus. 1905a. revol. põhjused: 1.Aegunud riigikord: Nikolai II isevalitsus, puudus parlament. 2.Lahendamata maaküsimus: talupoegade maapuudus. 3.Rahva elatustase tunduvalt madalam võrreldes lääneriikidega. 4.Lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas 1904-1905. 5.Mittevenelaste rahvuslik rõhumine sh. venestamine (Soome, Baltikum, Poola). 1905a. rev. ajendiks ja aluseks Verine Pühapäev 9 jaan. 1905. Revolutsiooni tagajärjed: 17 okt. manifest millega Nikolai II lubas: 1.1.Sõna, koosoleku, ühinemis ja teisi
lõhestus,majanduslikult kehv põhja-eesti; prob.venemaal-kommunistide võimuletulek. Tartu liberaalid: päevaleht Postimees; eestvedaja Jaan Tõnisson; abilised-V.Reiman, O.Kallas, K.A.Hindrey, P.Põld; prob eestis- venestamine ja saksastumine,eestlaste õiguslikku võrdsustamist, põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemisest jõuab Tlna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid; Nõudmised valitsusele- esialgu proovitakse siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada, kooli-ja
Eeldused · Eestis-a) kultuurilised eeldused · Ühtlustunud kirjakeel · Eestikeelse kirjanduse ja ajakirjanduse levik · Rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine · Rahvusliku eneseteadvuse kasv · Aktiivne seltsielu Eeldused · Eestis: b) majanduslikud · Talude päriseksostmine · 20. saj. alguse tööstuslik hüpe · Linnade eestistumine · Kaubatootmine väljaveoks ( Vene turg) Eeldused · Eestis: c) poliitilised · 1905.a. revol. Mõju · Erakondade loomine · Eestlastest poliitikute esilekerkimine · Eestlaste osatähtsuse kasv omavalitsustes andis halduskogemuse · Sidemed välismaaga · Eestimaa kubermang · rahvusväeosad Autonoomia saavutamine 1. Saavutamine: Rahvuslikud ringkonnad koostavad autonoomia eelnõu Ajutisele Valitsusele 26. märts eestlaste demonst. Petrogradis 30.Märts autonoomia seadus: eestimaa kubermang= üks rahvuslik kubermang Eesotsas E. Kuberm. Komissar Jaan Poska
alusele ja suurendas riigi iga-aastaseid korralisi sissetulekuid. Sissetulekute suurendamiseks kehtestati riiklik viinamonopol, suurendati nii otseseid kui kaudseid makse. Tehti suuri välislaene, ennekõike Prn-lt. See omakorda tähendas seda, et Vm välisvõlg kasvas ka kiiresti. 1900 oli Vm välisvõlg 4 mlrd kuldrubla, 1914 oli sellest saanud 7,5 miljardit. Poliitilised olud- Vm oli demokr mõistes Eur-st kõvasti maha jäänud. Kuni 1905 revol-ni püsis piiramatu isevalitsus. 1905 revol tõi kaasa muudatuse, keisrivõimu teatud piirangud, keisri kõrvale moodustati valimise teel duumamonarhia. Sellessegi tuleb suhtuda ettevaatlikult. Vm-l polnud õiget parlamenti ega konstitutsiooni. Riigiduuma volitused olid õige piiratud. Oli olemas, aga temas nähti pigem nõuandvat kui seadustandvat organit. Seadusprojektid lähtusid kas valitsusest või keisri õukonnast, riigiduuma sai vaid heaks kiita hääletamise teel. Keisril oli üsna suur vabadus panna seadusi maksma oma ukaasidega
Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilitamine, vabadusliikumise lämmatamine. Hispaania, holland, inglismaa, preisimaa, austria Moodustasid pran.maa vastase koalitsiooni. 1793 1798 napo. Tungis egiptusesse,inglismaa, türgi, Austria ja vene moodustasid 2 koalitsiooni. Konsitiutsioon- põhiseadus.
alguses ajendiks sai petrogradi vilets varustamine toiduainetega. võim anti üle ajutisele valitsusele.Oktoobrirevolut. algas 1917, selle tõi esile rahulolematus ajutise valitsusega.enamlased said võimule.Eesti iseseisvumise eeldused:kult.eeldused*kirjakeel ühtlustus.*haritlaskonna kuj.Maj eeldused*tööstuse areng *talude päriseksostmine oli muutnud talupijad oma maa peremeheks. *laienes tööstus ja põllumajandustoodete saatmine vene siseturule. Sisepol.eeldused*1905 revol. äratas rahva pol.elule,erakondade loomine *tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes.*välispol.eeldused: *1ms kurnas venemaa välja.*venemaa ja saksamaa nõrgenemine andis eestile iseseisvumise realiseerimiseks võimaluse.Tartu rahu 2 veeb.1920. eesti sai endale strateegilised julgeolekuvööndid narva jõüe paremal kaldal ja petserimaa idaosas eesti-vene sega asustusega setumaa ühendati eestiga.Eesti ja venemaa tunnustasid üksteist.Eesti vabanes
pargend kasv pärast louis blerioti lendu üle la Manche, marconi esimene raaiosaad signaal üle atlandi, titanicu uppumine majandus sisemajanduse kogu-toodang 1 inim kohta suuenes 2korda, areng kiire ebaühtlane, raudtee võrk, konkurents ja hinnataseme langus, sadamate kaubandusfirmade areng, maailm globaliseerus- rahvusvahelisus kukkukasv, pinged kriisid ühiskondlikud liikumised liberalismi ja demok. võidukäik, tööandja ja töölise võitlused, revol. sotsialistid karl marx revolutsionistid sotsialismini reformidega vene enamlased lenin vägivald.rev. proletariaadi diktatuur tsentristlik karl kautsky, kesktee anarhistid ei diktatuur, atentaadid /20. saj alguses jaapan ja ameerika tõestasid end tootmises. Teaduse saavutused jätsid varju katastroofid. 1912-Titanic /1908-Lõuna-Itaalia maavärin. Pilvelõhkujad kujundasid New Yorki. Gaas asendati elektriga, kadusid hobutrammid. Sufrazett-naisõiguslane. PROGRESS
· Kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · Barokk- kunst mõjutas rahvariideid 2. Absolutistlikud maad, kusilmalik võim oli kiriku allutanud · Pr, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640 a. · Tellijaks õukond · Klassikalised antiikkunsti mõjud 3. Kapitalistlik ja protestantlik Holland · Holland, revol järgne Ingl, Lutherlik P- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · Tellijaks kodanlus Arhidektuur Itraalias ja Saksamaal Tunnused: · Kasutati antiigi dekoorielemente- sambad, poolsambad, pilastrid, ehitusviilud, karniisid, nissid skulptuuridega · Kõikide sek. Elementide kuhjamine- nt pilaster, poolsammas, sulptuurid katuse servadel · Eesmärk muuta hoone atraktiivseks · I ehitised kirikud · Fassaadi ehitised eenduvad ja taanduvad osad
27. veebr. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II üritas ülestõusu maha suruda, kuid ei õnnestunud. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal. Ajutine Valitsus ja selle poliitika-Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim. Ühe poole moodust. revol. käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Petrogradi esindajaks Aleksandr Kerenski. Ajutine Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Kaksikvõimu per. Vene poliitiline elu äärmiselt kirev. Esile tõusis 4 parteid: Rahva Vabaduse
Kriisi küpsemine Venemaal: 1917.a alguseks oli Vene jõudnud revol.lävele.1.Rahutused sõjaväes. 1917.a-ks oli Vene kaotanud üle6 milj. sõduri. 2. Majanduslik kaos. Vene majandus polnud suutnud kanda sõja raskust. 3.Keisrivõimu autoriteedi langus.4. Rahulolematuse üldine kasv. Vened lõhes.rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine.Elu segamini paisatud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi, haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov
doktriinide mainet tõstma. Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast aga sugugi vaimustatud. Gorbatsov ei lasknud ennast vastasseisust häirida. Gorbatsov soovis Kesk-ja Ida-Euroopasse samasuguseid muudatusi, nagu oli toimunud NSV Liidus. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968a. ja 1987a loobus avalikult Breznevi doktriinist, teatades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. Kesk- ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine. Baltimaade laulev revol. näitas, et NSV Liit on nõrgaks jäänud, kuna ei suuda isegi oma otsesel võimualal korda hoida. See andis Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastele märku, et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada. Kommunistliku reziimi langemine Poolas: Esimese hoobi sai kommunistlik süsteem Poolas. Solidaarsus oli lääneriikide toel aina tugevnenud. NSV Liidu nõrgenemisest julgust saanud poolakad ei leppinud aga enam kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada
Titma artikkel"Ettepanek:kogu ENSV täielikule isemaj-sele".Olemus- ENSV maj-lik eraldumine üleliidulisest maj-kompleksist.89.mais ENSV Ülemnõukogu võttis vastu seaduse"Eesti isemaj.alused",27.nov NSVL Ülemnõukogu võttis vastu seaduse Balti riikide maj-st iseseisvusest. SUV-DEKL (16.nov.88)sellega kinnitati liiduvabariigi"seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil" ja deklareeriti,et NSVLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 5 sündmust 1)Laul. Revol. 2)Rahvarinde loom,massiline rahvaliikumine, 3)Balti kett-näitas vab tahet ja aitas kaasa Balti riikide iseseisv, 4)M-avaldus hirvepargis-pol.m-avaldus,tulemusena loodi EMS,mis oli 1.dem.põhimõtetel tuginev massiorgan,hakati avalik-tama Eesti aj.lugu, 5)EV taasises. LAUL.REV 87-88 Toodi av ette s.m.v lipp,öölaulupeod,rahvas tantsis,laulis kogu öö lippudega,hakati teadvustama ajalugu,ajakirj ja tv vabanesid tsensuuri kammitsatest,korraldati lauluväljakul"Eesti laul" rahv.massim-avaldus
Cambrai lahing 1917 nov-dets . Polnud edukas inglaste rünnaks. Uudse taktikalise võttena jätsid inglased ära suurtükitule ettevalmistuse ning tungisid varasemast rohkem tanke kasutades sakslaste kaitseliinist läbi , suunates alles seejärel suurtükitule sakslaste kangemate porsitsioonide pihta. Sakslastel õnnestus läbimurre peatada. VENEMAA KOKKUVARISEMINE Venemaale tekitasid sõjaaegsed majandusraskused ja inimkaotused rindel tõsist rahulolematust tsaari valitsuse vastu. 1917.a revol tulemusena, kukutati tsaari valitsus ja võim läks üle ajutisele valitsusele. Ajutine valitsus üritas veel rindel pealetungi, kuid see nurljus. Venearmee laostus , sõdurid ihkasid koju ja pmst jooksid laiali. Sellises olukorras Lenini poolt juhitud enamlased e.bolsevikud lubasid rahvale : RAHU! LEIBA! MAAD! TÖÖD! , see meeldis rahvale. 1917.a 26. Okt teostasid nad riigipöörde ja said Venemaal võimule. Eesmärgiks oli Maailmarevolutsioon , st kommunistlike ideede
reorganiseerisid sõjaväe ja kelle juhtumisel saavutati võit kodusõdades. "Ettepanekute peatükid" independentide konstitutsiooniprojekt. Juhtiv osa Ingl. valitsemisel parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Valimisõigus anti kõigile maksumaksjatele. Majanduses seati eesmärgiks monopolide kaotamine. Usuküsimustes taotleti südametunnistuse vabadust, sh. Puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Teise uue poliit. suunana kujunes revol. ajal välja levellerite liikumine, rajajaks John Lilburne. Kuninga võimu vastu. Rahvas võimu tegelik allikas, parlamendi volitused seega piiratud. Võrdsustamise idee seisuslike privileegide kaotamine ja iskuvabaduste kindlustamine usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Ideaaliks demokraatlik vabariik. Sellega ühinesid ka sõdurid. "Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21
ühtset nimekirja, eriti Riia. Enne I ms ei suudetud, parim saavutus 46% volinike kohtadest. 19saj lõpuaastatel hakkab imbuma rahvuslik liikumine ka Latgalesse, 1904a vene võimud tühistasid senise keelu, tohtis hakata kasutama taas ladina kirja, tõi kaasa kirjanduse plahvatusliku leviku. Andis tõuke Latgale rahvuslikuks liikumiseks. Kuid Latgales puudud praktiliselt läti haritlaskond, juhtkoht kuulus katoliku preestrile. Francis Prasuns, üks selle juhtidest. 1905a esimene revol. Kõige aktiivsem piirkond üldse kogu imp ulatuses. Põjused samad, vene üldisest olukorrast, isevalitsuslik riigikord. Demokr, kodanikuõiguste puudumine. Alamrahva kehvad elutingimused. Lisanduvad kohalikud probl: üliterav maanälg 60% ilma oma maatükita, kahekordne rahvuslik rõhumine bs ja venelased. Ajend verine pühapäev jaanuaris peterburis. Läti revol eripära, toimus LSDTP tööliste juhtimisel. Esialgu linnades, juba jaanuaris algas partei
Suur selts oli veel kaubalaevaselts ,,Linda" Tallinnas. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid Vene hiidriik oli sisemiselt ebakindel. Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust, juhtimise ja valitsemise tõhusamaks muutmist. Pr revol sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidjaid ka Venemaal. Normaalne rahvusriik eeldab etniliselt enam-vähem ühtlast elanikkonda, vene imepeerius mood aga pool rahvastikust muulased ning siis leitigi, et seda saab muuta vaid venestamisega. Vene riigi julgeolekupoliitilised huvid Baltimaades tulenes selle piirkonna ülitähtsast geopoliitilisest asukohast. Jõuvahekordade muutumine Euroopas, Saksamaa ühendamine ja kujunemine suurvõimuks suurendas Baltimaade sõjalis-strateegilist tähtsust
4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30) I maailmasõda 1914-1918
It-s oli Caporetto katastroof. 500.000 it sõdurit hukkus. Liitlased pidid appi minema. Vene kukkus revolutsiooni tõttu sõjast välja. Loodi Antante kindralstaap. 1918 Sõjategevust enam polnud. Sm proovis võimalikult kasulikku lepet, kuid Pr tahtis Sm-d ära jagada. Vene ei saanud midagi. Sm proovis viimast korda midagi teha, anti käsk Kieli sadamast välja murda ja lahing teha. Sõjavägi tõusis üles. Vastuhakanute salgad levisid üle maa.(novembri revol.) Keiser kukutati ja tuli vabariik. Sm nõustus kapituleeruma. Compiegne vaherahu kirjutati alla 11.nov.kell 11. 1918. Tingimused: *saks viib 15 päevaga kõikjalt väed välja *annab kõik raskerelvastuse ära *vabastab kõik sõjavangid. Yongi plaan- USA pankur, poliitik. Tahtis parandada Dawesi plaani ja edasi arendada. 1.Reparatsioonide suurust vähendada iga aastaga. 2.Toodi reparatsioonide tähtaeg lähemale. 3.Määrati reparatsioonide lõppsuurus 114milj. kuldmarka. 4
4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30) I maailmasõda 1914-1918
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
Autühistegevunoomia Autonoomia ideede levik Põllumajanduses -..- vabadus ühistegevus Jauna Strava- Rahvuslaste tegevus kritiseeris Ajalehtede juures vanema põlve Eirati vajadust liituda rahvu vene sotsidega Mini revol kaasa autonoomia Sarnasused I MAAILMASÕDA 1914-1918 Põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel · Ohu alahindamine- usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust · Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad
Saksamaal Karl Liebknecht ja A.Bebel, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega. Sotsialistlik liikumine Saksamaal (Ferdinand Lassalle, lassaliaanid, Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Lassaliaanid- (Lassalle)- Üldise Saksa töölisühingu looja, et kukutada kapitalistid. Tema lahknevus Marxist- Lassalle meelest tuli demokr kasvatada, Marx tahtis revol ja ei näinud riigil kohta. Eesmärk luua kooperatiive, et riik aitaks neid finantseerida. Üldise valimisõiguse toetaja. Tema toetajad jätkasid pärast tema surma tegutsemist. Nad ühinesid Saksa marksistidega ja selle tulemuseks oli esimene sotsiaaldemokraatlik partei. Sealt tuli ka Gotha kompromissiprogramm, mis hõlmas nii Marxi ideid kui ka Lassalle demokraatlikke lahendusi. Marx kritiseeris seda, väidetavalt liiga liberaalne. Siis võeti vastu
paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele tähendasid aga palju kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses.Uusajal kaubadussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Paljudes lääneriikides oli pärisorjus jäänud keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis inglise revol. Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine. Uus vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.saj. Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade. Selle kõrval tekkis ka uus
21.07.1940 võtsid vastu otsuse, et Eesti Vabariigist ENSV. Taotleti vastu võtmist NSVL. See muidugi võeti vastu. 6.08.40 võeti vastu liikmeks, Eesti annekteeriti. Päts oli veel kuu aega president, kuid pärast ENSV väljakuulutamist ta vahistati. 1. Milles vastanduvad esitatud mälestused ja õpiku tekst? 4 näidet. a) tööliste asemel olid hoopiski tegemist Venemaalt toodud lärmajatega ja baasitöölised b) vangistatud revol. Vabastati. Tegelikult olid suvalised vangid c) uus valitsus, mis moodustamise asemel lihtsalt määrati kohale d) relvastatud salgad korra valvamiseks, tegelikult otimusid rüüstamised 2. Esita kolm näidet, mis tõendavad, et juuni pööre polnud rahva vabatahte väljendus. · rahvas koosnes venelastest · sõdurid toetasid seda soomukite ja tankidega · valitsust ei moodustanud rahvas vaid Zdanov 3
Nomenklatuuri ümber korraldamine oli üks olulisemaid sõjajärgseid muudatusi. Juba 30ndatel Stalini poolt välja öeldud lause, et kaadrid otsustavad kõik, jäi ka sõjajärgselt edasi toimima, ka kuni Gorbatšovi perestroikani välja. Sõjajärgne poliitiline ladvik „vana kaardivägi“ keskmine põlvkond e „tuumik“ uus põlvkond e reserv Vana kaardivägi- A.Andrejev, Kliment Vorošilov, Lazar Kaganovitš, Vjatšeslav Molotov, Anastass Mikojan. Nemad olid revol liikumisse lülitunud juba tsaariaja lõpul, olid vähemal või suuremal määral olnud kaasatud ka okt pöördesse, olid need, kelle abil ja kellele tuginedes 1920ndatel Stalin tegelikult suuresti oma võimu kindlustas ja võimuvõitluses vastased pol areenilt välja tõukas. 30Ndatel suure terrori vaimus enam Stalin vana kaardiväge ei vajanud, Stalinil oli neid vaja kui teatud sümboleid, kes oleks elavateks tunnistajateks ka Stalini varasemale tegevusele.
5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi Oktoobripööre Eestis
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
