Kohtumine saatanaga ,,Meister ja Margarita" on teos, mis käsitleb inimeste ignorantsust. Teoses esineb see irooniana, mis väljendub näiteks sellest, et inimesed, kes on kaotanud oma usu jumalasse, hakkavad järsku jumalat uskuma ja temalt abi paluma. Selleks on neil ka asjalik põhjus. Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel
............................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nõid välimuselt...........................................................................................................................4 Nõidus.........................................................................................................................................5 Seostus saatanaga........................................................................................................................6 Sabat............................................................................................................................................7 Erinevaid sümbole.......................................................................................................................8 Nõidade tabamis meetodid ja karistused......................................................
depressioonis. Ta on rahulolematu iseenda teadmistega (s. o inimkonna teadmistega üldse). Ta nõuab endalt maksimumi, tahab jõuda olemusliku algeni (,,vaid mõistaksin, mis on su tuum/ maailm ja elu, aeg ja ruum.") Samas on ta valgustusaja eetikaga indiviid. Ta tahab teha midagi inimkonna hüvanguks ja kasuks (ei arva, et võiksin inimsoode/ teed näidata parema, õigema poole.) Temagi puhul peaks lähtuma uskumusest, et leping saatanaga avab tavainimesele kättesaamatud saladused. Mefistofelese iseloomustus enda kohta: ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks." ,,Ma olen osa jõust, kus kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Mefistofelese tegevus on vähetulemuslik seetõttu, et Mefistofeles kui substants esindab kurjust, hävitust, kaost, mis kogu aeg maailmas toimib
Tema ainukesteks kaotusteks osutusidki naised, need ta aga kaotas enese süü läbi. Kokkuvõtteks võib öelda, et on keerukas et asetada kellegi teise olukorda. Igaühel on omad maailmavaated ja veendumused heast ja halvast. Kui on valida nende kahe tegelase vahel siis tõesti ma valiksin Hamleti. Ma olen rohkem tegude inimene, kui pidevalt maailma asjade ja olemuse üle juurdleja. Vaatamata sellele, et Hamleti elu oli väga traagiline, siis ikkagi ei sooviks ma saatanaga lepingut sõlmida ja oma hinge müüa. Faust küll pääses sellest puhtalt, kuid kas kõigil nii hästi veaks? Vaevalt. Seega tuleb jääda selle maailma piiridesse ja mitte jamada väliste jõududega. 2
luule keel. Palju allegooriat, ridade vahelepeidetud, palju vihjeid maailma kultuuriloo sündmustele, vastuoluline rühmitus. VISNAPUU- vastuoluline autor,alustab siuru raames, ilmub esikkogu"amores" impressionistlik armastusluule, keskendub tundemaailmale,palju autobiograafiat, igatsus! Vormiliselt toob palju uuenduslikku, teises pooles on vastuolulisus selgelt näha,"kaks algust" tema loomingus elab ingel ühes majas saatanaga. ,,Jumalaga Ene" musikaalne kogu, tundub et ta otsib absoluutset täiuslikkust, nukker romantika+absoluudi ihaldus,räiged toonid." Talihari" ,,hõbedased kuljused" ja ,,käoorvik"armastusluule+ ühiskonnakriitika.selgelt näha enda sisemine lõhestatus, armastusest rääkides jõhker,küüniline, 20' alguses süveneb isamaalisus ,,maarjamaa laulud" ja ,,ränikivi" ränikivi,maarjama ja tõmbtuul on peamised . muretseb rahva saatuse pärast
Kordamisküsimused tööks! Martin • Miks pidasid varauusaegsed valitsejad kirikut oluliseks? • Riik nägi kirikut ühiskondliku korratagajana. • Kirik õpetas kuulekust, alalandlikust ja kannatlikust. • Kirikus panid ka riigi seadusi järgima. • Mis oli nõiaprotsesside peamine põhjus? Kuna paljudes riikite seadustes oli nõidumise eest karistused ja inimesi süüdistati leppingus saatanaga. • Miks on eksperimendid teadustöös olulised? • Looduse tundmaõppimiseks • Kuna inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispinda • Nimeta üks teadussaavutus järgmises valdkonnas: • Meditsiin- põhjalik inimkeha uurimine • Astronoomia- Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese • Füüsika- gravitatsiooniteooria • Iseloomusta baroki stiili: suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja
Niccolo Paganini '' Caprice No.24 in A minor'' 19. sajandi algul muutus olulisemaks tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Muusikal oli tihe seos kunsti ning kirjandusega. Pöörduti fantaasiamaailma, huvituti erinevatest rahvakultuuridest ning oma maa rahvaloomingust. Muusikas loetakse kogu 19.sajandit romantismi ajastuks. 19. sajandi heliloojatepere oli rikkalik. Nende seas oli heliloojaid, kes tõid muusikasse jõulisi uuendusi. Nende seast leidus ka silmapaistvaid heliloojaid, kes astusid edasi sammhaaval. Nii kujunesid ka 19.sajandi virtuoosid, kes olid oma ala parimad. Üks nendest oli Niccolo Paganini. Niccolo Paganini oli Itaalia helilooja. Ta sündis 27.oktoober 1782. aastal Genoa linnas ning suri 27.mail 1840. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiuli- soolosid mängida. Umbes kolmeteist aastaselt hakkas ...
Käisin 29. detsembril Adamson-Ericu muuseumis vaatamas Juhan Kuusi dokumentaal- fotograafiat Lõuna-Aafrikast. Näitus algas keldris, kus tuli telekast lühifilm Juhan Kuusi kohta. Seal rääkisid tema sõbrad ja ta ise tema fotograafi tööst Lõuna-Aafrikas. Kõige rohkem sellest lühifilmist jäi mulle meelde see kuidas öeldi, et tal oli kaks poolt hea, sõbralik ja selline hullem pool, ta ei kartnud teha midagi. Nagu ta ka ise ütles, et sõi saatanaga õhtusööki lihtsalt selleks, et ta saaks nii häid pilte, muidu tal poleks neid. See mulje, mis selle põhjal jäi temast oligi selline hulljulge, tegi seda mis talle endale meeldis ja mida ta tahtis, teda ei huvitanud teiste arvamus. Mulle meeldisid tema pildid, ta oli minu arvates tabanud täpselt õiged ja head hetked, osadel piltidel oli ka poseeritud ekstra pildi jaoks, aga üldiselt kõik emotsioonid olid olemas piltides. Need pildid jutustasid nende inimeste lugusid, tänu
Augustinuse kristlik filosoofia Kristliku kiriku üks silmapaistvamaid õpetlasi, kuulutatud katoliku kiriku poolt pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof. Augustinusel oli filosoofia allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Filosoofia alane töö oli tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Mõistuse osaks jääb ainult usu kinnitamine. Tarkus seisneb igaveste jumalike tõdede tabamises, kusjuures täieliku jumaliku tõe tajumine eeldab hinge vabanemist kehast. Kõrgeimaks väärtusek...
viisakuse ja seadustena või suutmatuse, küündimatusena mõista või uskuda seda, mis esmapilgul tundub võimatu. Mis juhtub, kui eemaldada piirid, näidata inimestele seninägematut? Ma väidan, et piirid annavad inimestele turvatunde, isegi kui vahel tundub vastupidi. Olla piiratud on elada mugavalt, tunda, et kõik on kontrollitav, süsteemne. Kui vaadelda raamatud ,,Meister ja Margarita", saame näha, et inimesed, kes kohtusid Saatanaga ehk kõige üleloomuliku sümboliga, lõpetasid kas kaugrongis või hullumajas, kusjuures viimane kippus enamusse jääma. Mida sellest järeldada? Mida üritasid need, kes põgenesid? Vältida hädaohtu, säilitada seniolnut, mitte muutuda, mitte uskuda.. Teised, hullumaja patsiendid, paistsid uskuvat, aga neilegi oli see liig. Ivan Bezdomnõi proovis algul kõigest väest kõigile selgeks teha, mis oli juhtunud, kui proovides seda paberile panna, sai vaat et närvivapustuse ja loobus.
Christopher Marlowe (1564-1593). Lõpetas Cambridge'i magistrikraadiga, oli skandaalsete vaadetega, jumala eitaja ja ateisti kuulsusega kirjanik. 1593 tapeti ta väga salapärastel asjaoludel. Arvatakse, et tegu oli poliitilise mõrvaga. Ta on kirjutanud palju ajalookroonikaid, millest Shakespeare võttis eeskuju. Tuntuim näide on dr faustuse elu ja surma traagiline lugu. Marlowe käsitles saksa rahvamütoloogias levinud legendi, mille kohaselt leping saatanaga annab üleloomulikud võimed. Faustus (ajaloolise isikuna rändav astroloog ja maag Georg Zabel) annab teadmiste maise õnne ning võimu eest oma hinge kuradile ent ta ei kasuta neid egoistlikult vaid mõtleb rahva heaolule. Teisi tuntumaid autoreid Robert Greene, Thomas Kyd, Ben Johnson.
inimest, nendest 10 aastatel 1640- 1642). Tartu maakohtus on teada ainult 6 protsessi 1632 aastast, surmanuhtlusi ei langetatud. Süüdimõistmise saavutamine oli küllalt raske, kuna süüdistuse tõestamiseks ei leitud küllalt veenvaid argumente (vähemalt 17% mõisteti õigeks). Surmanuhtluse (reeglina pea maharaiumine mõõgaga ning keha põletamine) kohaldamise aluseks oli Karl XI 1687 täiendatud edikt, milles nõuti saatanaga kirjaliku või lepingu sõlminu surma mõistmist. Igasuguse ebausu- õnnistamise, ennustamise ning teiste taunitud kunstide eest tuli karistada rahatrahvi või vangistusega vee ja leiva peal, kadalipu või ihunuhtlusega vastavalt süü astmele. Levinuim karistus oli 15- 20 paari vitsu kirikusambas. Veel 1816 sai talupoeg Jacob Kose kirikusambas 15 paari kepihoope, kuna oli püüdnud varast nõidumise abil kindlaks teha.
Wolandi Moskva valitsejaks. Kõik, mida Woland ütleb või teeb, saab ka teoks. Autor proovis ka näidata, et pole olemas sellist üldini halba ja negatiivset inimest nagu tema saatanat, Wolandit. Inimesed tema ajal olid väga sügavalt usklikud ja kartsid kõike, mis võis kasvõi natukene olla seaotud kurjuse ja põrguga, kuna loomulikult keegi neist ei tahtnud sattuda põrgu. Bulgakovi kaasabil kujuneb aga pimeduse vürstist omamoodi muhe tegelane, kes pole tolle aja inimeste ette kujutatud saatanaga võrreldavgi. Woland küll püüdis teha halba, kuid tihti kujunes sellest välja aga midagi head. See raamat on väga tüüpiline romantismiajastule , kus valitsesid suured tunded kahe inimese, Meistri ja Margarita vahel. Nagu ikka ei ole ka seal tugevamat asja kui armastust, mida ei suuda hävitada ka Woland koos oma kaaslastega.
Dorian Gray Oliver Parkeri 2009 aasta film ,,Dorian Gray" on valminud samanimelise klassikalise romaani ainetel ning jutustab samanimelisest mehest, kes sõlmib saatanaga tehingu. See tehing seisneb selles, et mida iganes ta eal ei teeks, ta kunagi ei vanane. Doriani osa mängib Ben Barnes, tema sõpra Henry Wottonit Colin Firth ning Ben Chaplin kunstnik Basilit. Film algab Doriani oma perekonna mõisa pärandamisega ning sotsiaalsesse kõrgkihti lükkumisega. Temas arvatakse olevat nooruse võlu niivõrd palju, et otsustatakse maalida temast portree ning seda siis avalikult esitada. Henry küsimusele, et kas ta ei tahaks olla igavesti noor,
oli valmis tegema kõike, et tunda kordki elus end õnnelikuna. PROBLEEMID: · Fausti meeleheide ning elu mõtte kadumine. · Gretcheni sisemised konflikt. Tüdruk asus kahe tule vahel: Jumalakartlik elustiil ja ema manitsused vs armastus Fausti vastu ja magusad keelatud viljad. · Traagiline armastus. Gretcheni murdumine suure pinge all paneb ta lollusi tegema ning tüdruk hukatakse. · Fausti leping Saatanaga toob esile paratamatuse probleemi: ükskõik, mis ka ei juhtuks, mehe elu lõpeb igal juhul Põrgus, kuna ta on enda hinge Kuradile müünud. SISU LÜHIKE KOKKUVÕTE: Issand ja Saatan sõlmivad kihlveo. Jumal usub, et tubli doktor Faust jääb pärast Mefistofelese(Saatan) pakutud kiusatusi endale truuks ning valib taevariigi. Selgub aga vastupidine. Nimelt on Faust enesetapu äärel, kuna on kaotanud usu sellesse, et saab maailma mõjutada ning inimkonda enda teadmistega aidata
Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 7.Margarita Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat" peetake üheks maailmakirjanduse klassikuks, mis võlub lugeja oma maagiliste tegelaskujude ning sümbolistliku süzeega. Palju räägitud teosele kohaselt on ka hinnagud äärmuslikud, seda, kas vihatakse või armastatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Milline oli aga peategelane Margarita ning tema tähtsus minu jaoks? Üheks emotsionaalsemaks ning naiselikumaks tegelaseks on romaanis Margarita Nikolajevna, kes on meistri armuke. Ta on väga kirglik ning truu naine, millele viitab ta suur soov teha ükskõi mida, et vaid näha taas kord oma suurimat armastust meistrit. Kuigi Margarita on väga kombekas ning ettevaatlik, mida ilmestab stseen pargis Azazelloga, oli ta valmis minema võõraga kaasa, kui ta ainult ma...
Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita“ on võrreldud Goethe „Faustiga“ , sest mõlema teose peategelased on väga sarnased. Meister ja Faust on loojad, kes ei suuda ületada takistusi, mis laseks neil rahule jääda oma looduga. Margarita ja Margareta on armastuse nimel olnud valmis loobuma kõigest. Wolandit on aga võrreldud nii Mephistophelese kui volandiga. Olgugi, et tegelase nimi on tuletatud rüütli nimest, jääb romaani lugemisel esialgu mulje, et tegemist on saatanaga. Neil mõlemal on üleloomulikud võimed ja nagu Mephisto seab Wolandki inimeste teele kiusatusi ning saadab sellega korda palju halba ka süütutele inimestele. Religioone ja müüte on väga palju ja erinevaid, seetõttu on ka saatana roll maailmas mitemeti mõistetav. Bulgakovi saatan sarnaneb eelkõige Vanas Testamendis kirjeldatuga. Ta on inimkonna vastane ja süüdistaja ning ta eesmärgiks on inimeste pahelisuse paljastamine. Selleks seab Woland Moskva
Arutlus Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri arengut Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; üldjoontes loetakse selle alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks võib aga lugeda Põhjasõja alguse. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Kuid millised muutused tõi Rootsi aeg kaasa Eesti kultuuri arengus? Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda 1687. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma lihtrahvale (toodi sisse kihelkonnakoolide seadus). Selleks, et aga lihtrahvale haridust pakkuda oli vaja koolmeistreid ning õpetajaid, keda õpetati Forseliuse se...
ega läinud koju, vaid jäi ööseks ühes maamajakeses, keset metsa. Hommikul ilmutas ennast jälle saatan. Saatan pakkus talle tehingut, et kui ta loovutab oma hinge peale surma saatanale, siis kaitseb saatan teda elupäevade lõpuni, agapeale surma ootab teda ees saatan teenistus 100 aastat. Hiiglane mõtiskles pikalt. Poiss oli ju ikkagi tema vend. Miks oleks ta pidanud ta libahundiks võluma. Samas oli ta seda juba kahe hiiglasega teinud ja ju siis teeb temaga ka. Niisiis otsustas hiiglane saatanaga lepingu sõlmida. Järgmine hommik tuli saatan uuesti ning nad sõlmisid lepingu. Kui hiiglane tagasi mõisa juurde läks, siis oli poiss koos mõisa ja kolme autoga läinud. Oli vaid jäänud poisi lendav Audi. Hiiglane läks proovisõidule. Hiiglase sõit lõppes kraavis ja hiigllane ise sai surma. Ta ärkas põrgus. Saatan tuli talle vastu ning lausus, ´´Loll oled, et saatana ettepanekuid vastu võtad nüüd teenindad mind 100 aastat põrgus.´´ Hiiglane sai vihaseks ja proovis saatanat
võtta rõivaid.Kui etendus läbi ja inimesed teatrist välja läksid, muutusid kümnerublalised paberlipikuteks ja riided kadusid seljast. 5.Meister oli kirjanik, keda ei tunnustanud tähtsamad inimesed. Tema elu oli kõrvutatud tema lõpetamata teosega, Ta viidi hullumajja, tema eluarmastus oli Margarita. Margarita on keerulisem isiksus, kui Margareta. Margarita oli armastuse nimel valmis kõigeks ning seda ta ka tegi. Margarita sõlmis lepingu saatanaga, et olla oma armastatu Meistri kõrval.Samas oli Margarita ka väga heatahtlik kuna ta palus andestust naisele, kes oli oma lapse tapnud. Margareta oli selline tagasihoidlik ning naiivne. Hukkus kuna ei suutnud end elus maksma panna. Meistri ja Margarita armastus suutis läbi raskuste vastu pidada, ning isegi kui nad olid surnud, siis nende hinged elasid edasi ja igavesti koos. 6.Jesua oli Meistri raamatu üks tegelasi, kes sarnanes väga jumalale, kuid nende vahel oli ka palju erinevusid
Kui teadlikud me oleme maailma eksistensiaalsetes küsimustes ja loomingu hindamises. Eksistensialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis lähtub inimese mõistmisel tema eksistensist. Eksistensialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus. Läbi aegade on inimesi konstantselt vaevanud mitmed tähtsana kõlavad küsimused, sellised, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu: elu, surm ja armastus. Näiteks: Miks enne surmamõistetule surmava süsti tegemist see süstal steliseeritakse. See on selline küsimus millele õiget ega vastust ei ole olemas. Samamoodi on näide tuua Bulgakovi teosest "Meister ja Margaritast", kui teose alguses arutavad Mihhail Berlioz ja Ivan Nikolajevits jumala olemasolu pärast. Nemad on arvamusel, et pigem ei kui kui nende vestlusesse sekkub tundmatu, kes räägib kõik võimalikud teooriad ja võimalused ja üldse räägib maailmaelust palju asju, siis Ber...
Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog. Kõik need oskused ja teadmised olid saavutatud enese harimise teel. Teda austati ühiskonnas ja pöörduti tema poole, kui oli tarvis abi. Kuigi Faust pühendas enamuse ajast õpingutele ja lootis leida elu mõtet ei suutnud ta seda ainult õpingute abil. Ta oli endalt elu võtmas, kui avanes võimalus minna rännakule, et leida elu mõte. Ta oli valmis sõlmima lepingut saatanaga, sest ta oli kindel, et ta ei leia seda mõtet sellest, mida soovis pakkuda Mefistofeles. Fausti moraalne suurus seisneb selles, et ta soovis inimkonna hüvanguks midagi teha ja teda ei teinud õnnelikuks lihtlabased soovid nagu esemed või tunded. Ta oli pidevalt rahulolematu saavutatuga ja soovis aina paremat. Seetõttu ei olnud ka Mefistofelesel võimalik Fausti õnnelikuks teha, sest ta ei mõistnud Fausti olemust. Faust isegi ei teadnud, et
võtta,siis nad hakkavad kasvõi siis vastu,kui nad teavad,et võit pole kaugeltki kindel.Sõna ''vabadussõda'' tähendab suurt vastuhakku ,et saavutada rahva vabadus ja iseseisvus. 2)Eestlane on alati olnud selline inimene,kellele meeldib muutuda ,ning igas rahvas leidub inimesi ,kes pole vaimselt või füüsiliselt sellisele olukorrale võimelised vastu panema.Nad valivad hoopis vastaspoole,et säilitada kindel heaolu ja ellujäämine - ''Parem saatanaga koostööd teha,kui talle endale jalgeette sattuda''. 3)Siin võib palju põhjusi olla,aga ma arvan,et peamine põhjus oli ikka isamaalisustunne ning vabadusejanu.Vanasti olid inimesed palju rohkem vabadusejanulised,sest nad olid kasvanud võõrvõimu all üles ja elasid ,nagu orjad põhimõtteliselt.Tänapäeva inimesel see tunne puudub,sest meie oleme harjunud juba sellise olukorraga,me teame,et oleme vabad ja jäämegi vabaks.
Võidelda tuleb palju, kuid võitlus ei pruugi alati lõppeda hästi, kuna ei osata teha õigeid otsuseid, millele paraku järgnevad tagajärjed. Vene kirjaniku Mihhail Bulgakovi teose ,,Meister ja Margarita" pea naistegelaseks oli Margarita, naine, kes suutis Meistrile pakkuda elujõudu oma armastuse ja toetusega. Ta on tugev ja ennastohverdav, kes suudab enda armastuse ja kallima eest võidelda. Selleks, et olla koos Meistriga, pidi naisterahvas ennast ohverdama-sõlmima lepingu Saatanaga. Oma armastatu pärast nõustus naisisik Saatana väljakutsega minna ballile ja külalistega suhelda, kuigi see oli üsna kurnav ja ebameeldiv. Samuti võitleb mingil määral Meister oma teose lõpule viimisega. Ta alustas seda, kuid mingil hetkel soovis seda põletada, kuna ta ei suutnud seda romaani lõpetada. Mees vandus alla, kuid kõrvalise abiga sai tema teos siiski lõpetatud. Bulgakovi teoses kujutatud tegelase Wolandi sõnad: ,,See, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda
selle segase käitumise taga on kurjad jõud. Rimskil veab, et temaga ei juhtu sama, mis Varenuhhaga ja ta põgeneb sellest hullust linnast. Rimski ja Varenuhha ei ole kumbki teinud midagi kurja, kuid nad segasid professori tegutsemist varieteeteatris. Nii said nendest Wolandi ohvrid. Miskipärast on suuremal või vähemal määral Wolandi tegevus seotud hullumajaga. Sinna asutusse satuvad terve mõistusega inimesed, kes pärast saatanaga kohtumist muutuvad arulagedaks ning satuvad närvikliinikusse. Nad ei saa teha olukorra parandamiseks eriti midagi. See tuleb lihtsalt ära kannatada ja oodata sobivat hetke hullumajast vabanemiseks. Professor rikkus ära paljude inimeste elu, kuid samas proovis ta anda oma teadmisi edasi. Ta pooldas jumalat ja ennast kui saatanat. Ta andis rahvale mõista, et nad ei ole üksi: on olemas üleloomulikud jõud, mille vastu pole mõtet võidelda. Tema tõekspidamiste vastu
1 Hamletilt on õppida seda, et kõige olulisem on alati aus käitumine ja oma lubaduste pidamine. 14 Kuidas oleksid sina Hamleti olukorras toiminud, kas maksnud kätte või ei? 14.1 Mina oleksin kätte maksnud nii, et oleksin avalikkusele teatanud kuningas Claudiuse tõelise pale. Ta oleks oma positsiooni kaotanud ja see oleks teda rängemini karistanud. 15 Rändmotiivid on teostes korduvad olukorrad. Kui "Faustis" oli see leping Saatanaga, siis milline rändmotiiv on "Hamletis"? Too näide mõnest teosest, kus esineb sama motiiv. 15.1 Motiiv on "kättemaks". Sama motiiv esineb "Lodjavahi surmas". 16 "Hamletis" on vähemalt kolm tegelast, kes ihkasid kättemaksu. Kirjuta, kes need olid, mille eest nad kätte maksta tahtsid, kuidas see neil õnnestus? 16.1 Laertes- tahtis Hamletile kätte maksta Ophelia surma eest. 16
seda Jumalale. Leping kinnitati kolme veretilgaga, nagu see oli tavaliselt kuradile kombeks. Faustil oli juba ükskõik oma elust ja ta oli valmis kõike tegema, et elu muutuks paremuse poole. Kurat lubas seda talle ja ütles, et on nüüd Fausti teener ja teeb Fausti jaoks kõik, mida Faust tahab ja soovib, kuid selleks peab Faust pärast surma põrgusse minema ja vastutasuks Mefistofelese teener olema. Faust otsis eluõnne ja arvas, et saatanaga lepingut tehes saab ta oma tahtmist. 5) Mis toimub Faustiga nõiaköögis? Kui Faust tuleb Mefistofelesega nõia juurde. Faust silmitseb peeglit, kust talle vastu vaatab kaunis ja veetlev naine. Mefistofeles tahtis nõia abiga muuta Faust kolmkümmend aastat nooremaks. Nõid teeb jooki ja Faust pannakse seisma pärdikute tingi keskele, nõid hakkab midagi raamatust pomisema. Kui Faust tõstab karika suule, tõuseb kerge leek, Faust lastakse
4. Faust- Charles Gounod’ Klassikaline Fausti-lugu jõuab Estonia lavale Gounod’ tuntuima ooperi näol, millele annavad ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper, kelle käsitluses tuli rahvusooperis 2007. aastal lavale mitmeid auhindu võitnud Erkki- Sven Tüüri „Wallenberg“. Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud. Kuid saatanaga kaupa tehes pole võitjaid – ühe hetkega on Faust võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse. Gounod’ muusika võlub eriti kaunite meloodiatega – äratundmisrõõmu pakuvad Margarete juveelilaul III vaatusest ning sõdurite koor II vaatusest. 5. La Traviata- Giuseppe Verdi “La traviata” – see on ooperite ooper, klassika, mis ei aegu. 19. sajandi
printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Teoses on ka näha kuidas autor rõhub sellele kui oluline on oma peaga mõelda ja ise otsuseid teha. 4. Millised on Fausti erinevad rollid? Selgita. (Vähemalt 7) a) Faust kui mässaja – valmis astuma liitu saatanaga. b) Faust kui armastaja – armastas Margaritat väga. c) Faust kui himu täis mees – oli valmis andma (ja andiski) Margarita emale kasvõi unerohtu, et saaksid koos öö veeta. d) Faust kui sõjakas mees – kakles Margarita venna Valentiniga, mille tagajärjel Valentin suri. e) Faust kui päästja - jooksis vanglasse armastatule appi (kuigi Margarita kaasa ei läinud).
8. Goethe luuletuste põhiteemad Tunde- ja looduslüürika, rahvalaulu stiilis luuletused, ballaadid, hümnid, oodid. Nt: lüüriline ,,Mailaul" seob armastuse kevade ja noorusrõõmuga. 9. Fausti eellugude tähendus, peamine probleem. Näidendile ,,Götz von Berlichingen" ainet kogudes puutus Goethe kokku rahvalegendiga doktor Faustusest julgest mõtlejast, keda teadmishimu sundis saatanaga liitu heitma. Sellest vaimustatuna kirjutas Goethe oma kuulsaima teose. "Fausti" kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud
3. Fausti vaimne suurus avaldub selles, et ta oskas igast elukutsest midagi. Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog. Kõik need oskused ja teadmised olid saavutatud enese harimise teel. Teda austati ühiskonnas ja pöörduti tema poole, kui oli tarvis abi. Kuigi Faust pühendas enamuse ajast õpingutele ja lootis leida elu mõtet ei suutnud ta seda ainult õpingute abil. Ta oli endalt elu võtmas, kui avanes võimalus minna rännakule, et leida elu mõte. Ta oli valmis sõlmima lepingut saatanaga, sest ta oli kindel, et ta ei leia seda mõtet sellest, mida soovis pakkuda Mefistofeles. Fausti moraalne suurus seisneb selles, et ta soovis inimkonna hüvanguks midagi teha ja teda ei teinud õnnelikuks lihtlabased soovid nagu esemed või tunded. Ta oli pidevalt rahulolematu saavutatuga ja soovis aina paremat. Seetõttu ei olnud ka Mefistofelesel võimalik Fausti õnnelikuks teha, sest ta ei mõistnud Fausti olemust. Faust isegi ei teadnud, et hinges
Meeleheide, Patt, Surm jm. Aines pärines pühakute elulugudest piiblist, moraaliõpetuslikest teostest. -Farss – pilkeline, jämekoomika võtteid, hoogsalt arenev intriig, kiirelt vahelduvad koomilised situatsioonid ja tüüptegelased; nt “Farss isand Pathelinist”. -Sotii- narri-või lollimäng 17.Mida käsitleb Rutebeuf oma „Miraaklis Theophile’ist“? - Kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga. 18.Iseloomusta keskaegse teatri arengut. -Liturgiline ehk kiriklik 10.-11.saj. -Toimus kirikus sees, kiriku ees ja hiljem linnaplatsil. -Keeleks oli alguses ladina keel, siis rahvakeeles -Näitlejateks olid alguses vaimulikud, hiljem tavakodanikud -Lavaehitus oli 3-osaline:põrgu, taevas, maa -Lavakujundus oli tinglik; simultaanlava-tegevus liikus ühes kohast teise -Liigid: müsteerium(piiblilood, episoodid, „Aadama mäng“) miraakel(juttu imetegudest, „Jumalaema“)
on autobiograafiline kirja vormis romaan õnnetust armastusest. Haritud, tundeline, heasüdamlik Werter kohtab Charlotti, kes juba kihlatud. Werter usub et saab oma kiindumusest üle, kuid kui neiu abiellub tunnistab Werter oma tundeid, Charlott tõukab mehe eemale, Werter laseb enda maha. Inimene ei tohiks oma tundeid ja südant moraali tõttu alla suruda. ,,Faust" kahe osaline tragöödia, vanast elus pettunud teadlasest, kes pole olnud õnnelik. Teeb saatanaga lepingu, et kui saatan suudab ta teha õnnelikuks, saab saatan ta hinge. Ta saab osa noorusest, seksist, pidudest, ilust, kuid ei saa täiuslikult õnnelikuks, seoses sellega saavad aga paljud Faustiga seotud inimesed haiget. Faust saab õnnelikuks tööst, Faust saab taevasse. Õnn peitub tegevuses ja võitluses parema elu nimel. 7. Schiller Saksa valgustaja. Torm ja tungi liige. Kuulsaks sai luuletuste, värssdraamadega, hiljem kirjutas ka ballaade.
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat. Millest esialgu soovis kirjutada tragöödiat, kuid see kasvas liiga mahukaks (2osa) ja seda pole võimalik lavastada(liiga palju sündmusi). Mitmeid kordi on lavastatud Margareta ja Fausti armastuslugu. Idee teose kirjutamiseks sai ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks). Eelmäng teatris: Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat ja millest ta esialgu soovis kirjutada näidendit nimelt tragöödiat,kuid see kasvas liga mahukaks ( I ja II ),et seda tervikuna lavastada polnud võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks. PROLOOG TAEVAS ( EELMÄNG) Jumal ja kurat (Mefistoteles ) arvavad inimesest erimoodi. Jumal arvab,et inimene on oma põhiolemuselt hea,ta ei...
täht, tähistab ,,inimese muutumist", ,,ümberkujunemist", tarokaartides tähendab ,,surma ja taassündi"; vabamüürlastel tähistab M maagiat. MARGARITA prototüübiks B kolmas naine Jelena, meistri räägitud kohtumise lugu elust võetud (armastus esimesest pilgust, mõlemad olid abielus), ülimalt truu, hoolitses B eest surmani ja B kirjandusliku pärandi eest kuni oma surmani (vt Meistri ja Margarita päevik); nimi Faustist, kuid tegelaskuju hoopis teine sõlmib saatanaga lepingu, muutub nõiaks, peksab puruks kortereid (paralleel Jeesuse kaubitsejate templist väljaajamisega?). On arvatud, et Margarita liin jäi B-l lõpuni arendamata. Vt Gasparovilt M ja M surma kohta nagu poleks Margarita sabatile lennanudki või lendas ainult tema hing (Azazello korraldas Margarita südamerabanduse tema kodus), samas kui Ma kreemi peale paneb, pillab ta toosi kellaklaasile ja kell jääb seisma. MEISTRI JA MARGARITA SAATUS
See rühmitus loodi A Gailiti juhtimisel 1917.a. Tegutes aastani 1919. Sinna kuulusid järgmised kirjanikud: luuletajad Henrik Visnapuu, Marie Under, Artur Adson, Johannes Semper ning proosakirjanikud August Gailit, Friedebert Tuglas. Rühmituse nimi tähendab lõokest. Nad kirjutasid julget, erootilist kirjandust. Luuletustes kujutati armastust ja kirge, oli vihjeid seksile jne. Novellides toimusid fantastilised ja sokeerivad sündmused (nt Gailiti novellis seksis nunn saatanaga ja sünnitas selle eest karistusena sinised põrsad). Nende maailmapilt oli hedonistlik (hetke nautiv, naudinguid otsiv). Loosungiks oli " Carpe diem!" ( "Naudi hetke!"). Nad andsid välja 3 albumit, kus ilmus nende loomingut. Lisaks oli proosas neile omane irooniline suhtumine ja katastroofimeeleolu. Korraldasid ka kultuuriüritusi; neile oli omane boheemlaslik ellusuhtumine. Jätkasid " Noor-Eesti" traditsioone väärtustades raamatu kujundamist.
vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal: "Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata." 8) Kas väide, et Gretchen muutub kaotajaks andudes Faustile, on õige? Põhjenda oma arvamust. Minu arvates on väide õige, sellepärast, et mina mõistan seda väidet sellena, et Gretchen muutub kaotajaks siis, kui tunnistab, et armastab Fausti. Kuna Faust on seotud verelepinguga Saatanaga, siis on ka Gretchen lepingu osapooleks. Gretchen sureb lõpuks vangis, kuhu ta sattus, sest tappis oma lapse. Ta kaotas oma ema, venna ja lapse. Lõpuks kaotab ta oma elu. Gretchen kaotas ka siis, kui mõistis Mephistophelese kurje kavatsusi, mida Faust ei tahtnud uskuda. 9) Miks on teosesse toodud Wagneri kuju? Faust arvab, et samal ajal elab väga suur inimesi oma elu ära mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu
päästnud suurest meeleheitest. Temagi, nagu Jeua Ha-Notsri, oli omakasupüüdmatu ja uskus inimeste tegelikku headusse. See, et Pilatus oli Jeual surra lasknud, ei omanud Meistrile tähtsust - mees oli oma karistuse kandnud süümepiinade näol. Ta andis prokuraatori vabaks, kuigi ta ise vajas sel hetkel abi, rahu, ja vabakslaskmist vähemalt sama palju. Huvitav on raamatust paistma jääv idee: Meister peab jääma Saatanaga, sest ta vajab ainult rahu. Kas siis paradiisis ei ole rahu? Kas Jumal ei suudaks seda pakkuda? Pigem tekib veider järeldus: kirjanik on Saatana tagasi taevasse tõstnud. Need igipõlised vastased tunnustavad samu väärtusi ja on rivaalitsemise lõpetanud. See võib olla nii ka sellepärast, et Bulgakovi tolleaegne maailm, totalitaarse korra all ägav Venemaa, on nii paigast ära, et Jumal üksi ei
Ta vajab midagi sügavamat ja erakordsemat; midagi, mis tooks hinge rahu ja annaks elule mõtte. Mefisto poolt pakutav on küll ühel hetkel huvitav, kuid juba järgmisel tundub labane ja pinnapealne. Nii tüdineb vana mees kiiresti. Lõpuks Faust mõistab, et elu mõte ei ole ainult oma soovide täitmine. Palju suurema ja kestvama naudingu võib saada teisi aidates. Kuna ta leiab oma elumõtte ja tee rahuloluni peaaegu ise, päästavad taevased jõud professori hinge Saatanaga sõlmitud lepingust vabaks. See teos kannab endas keskaegset suhtumist, mille kohaselt ei suuda tavainimene ilma Isanda abita Kuradi ahvatlustele lõpuni vastu seista ega ennast kaitsta. Ka 20. sajandi esimesel poolel polnud Saatan kui iseseisev olend inimeste maailmapildist ja kirjandusloomingust kuhugi kadunud. Siiski vabanes ta mõningal määral klassikalistest stereotüüpidest ja muutus anonüümsest kurjuse isandast silmapaistvaks isiksuseks. Erinevalt
Huvitav oli lugeda, kuidas autor jaotab sõja kaheks, „külm sõda“ ehk passiivne, mis tähendab peamiselt ähvardusi ja vastuähvardusi ning „kuum sõda“ ehk aktiivne sõda koos füüsilise vägivallaga. Macfarlane tõi välja mõiste “kurjuse telg,“ mis tema seletuste kohaselt on maailm, seotud kristluse ja islamiga. Usutakse, et keegi, kelle motiive nad ei mõista, püüab nende elulaadi hävitada, see nähtamatu rahvas on kurjusega seotud ning paljud arvavad, et nad on saatanaga mestis. Ka mõiste „konnad kaevus“ – mis tähendab sündroomi, kus inimesed konnade kombel tõmbavad tagasi igaühe, kes püüab kaevust välja saada – leidis kasutust autori teoses. Too välja teose peamised autorid ja teooriad, millele see tugineb Kohe raamatu algul mainis autor filosoofi Francis Baconit, kes väitis järgmist: “Mõni raamat on maitsmiseks, teised neelamised ning väga vähe on neid, mida mäluda ja seedida.“ Selle kaudu
Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel (puhastustuli) lõpeb B. romaanis tegelaste põgenemisega Moskvast teise, kõrgemasse maailma. B. tegelased püüavad Wolandile tõestada, et jumalat pole olemas. B. Margarita on tugev, ennastsalgav naine, kes suudab oma armastuse ja armastatu eest võideldes kõike. Meistrilegi annab jõudu just Margarita, kes innustab ja inspireerib, kaitseb ja lohutab, kui Meistril jõud ja usk otsa lõpevad. B-l sõlmib saatanaga lepingu Margarita, mitte Meister (Faust). Kuigi B. on üsna pessimistlik (tõe leidnud inimesed tõugatakse teistest ära kui mittevajalikud), lõpeb romaan siiski optimistlikult ja elujaatavalt, sest Jesuad, Wolandit, Meistrit ja Margaritat ühendavaks jõuks on inimlik igatsus täiuslikkuse, elutõe järele. B-l on pimedus ja valgus võrdsed, teineteist tervikuks täiendavad igavikulised kaaslased. Jesua tõe poole on võimalik ainult püüelda. B
Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadliseisusest munk Dominicus. Peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Must mungarüü. Et jutlusi mõjuvamaks muuta, panid nad rõhku haridusele. Kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Ketserlus kõrgkeskajal levis ka usuvoole, mis kaldusid usust kõrvale, olid kriitilised kuna paljud panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmaliku võimu valdkonda. Uskusid, et maailma pole loonud Jumal küsi vajd koos saatanaga. Inkvisitsioon spetsiaalne kohus mis võitles ketserluse vastu 13. sajandil. Kohtupidamine anti peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust. Ülesanne oli ketserid välja selgitada, võimaluse korral õigele teele tagasi tuua, kui ei õnnestu siis aga karistada. 7) ülikoolid ja teadus: varakeskajal oli teadusega võimalik tegeleda ainult kloostrites. Teadus põhines antiikaja autorite teostel, mida uuriti ning püüti leida tõestusi ristiusu põhitõdedele
operatsiooniga. Tema oluliseimaks näidendiks peetakse "Turbiinide päevad", mis on valminud romaani "Valge kaardivägi" algusel. Sisu pmst sama. Sisuks Venemaa kodusõda, kus kommunistid hakkasid võimu kaotama ja töölisklass sai võimule. Oluliseimad romaanid "Valge kaardivägi" ja peateos "Meister ja Margarita". M&M Sümbolistlik romaan, mis kujutab vaheldumisi kolme maailma. Kaasaega, teispoolusust ja iidset Jeruusamlemma. Margarita sõlmib saatanaga lepingu kuid nad jäväad siiski elulõpuni temaga seotuks ja pärast surma lähevad põrgusse.
Tallinna 32. Keskkool ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU Retsensioon Sigrid Pihel 7.b klass 03.10.2010 Tallinn Ma kaisin vaatamas Sergei Prokofjevi ooperit *Armastus kolme apelsini vastu*. Ma vaatasin seda Rahvusooperis Estonias ja see toimus puhapaeval, 26. septembril 2010 kell 17.00. Osades olid8 Kuningas, valjamoeldud kuningriigi valitseja Priit Volmer Prints, tema poeg Andres Koster Clarice, printsess, kuninga vennatutar Teele Joks Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Va...
Selle ajastu inimese jaoks ei olnud taolisel alastusel midagi pistmist solvamise või kellegi väärikuse alandamisega. Seevastu tänane läänekultuur peab ihuliikmete paljastamist esmalt pornograafia ridadesse kuuluvaks ja seda omakorda otseseks vulgaarsuse väljenduseks. Rooma impeeriumi hävinguga kadus ka senine nn fallose kultus, mille asemele tekkis jõuliselt levinud kristlus, mis kõlbluse kuulutamisega kõik ihad saatanaga seostas ja inimkeha eksponeerimise räpaste tegevuste nimekirjas etteotsa paigutas. (Anonüümne autor interneti keskkonnast) Tänapäeva inimesed, nii noored kui vanad, tunnevad, et seksist avalikult või üldse rääkimine on ebaeetiline ning keelatud. Väga vähesed on avameelsed. Kuid ühiskond peaks aru saama, et seda teemat võib avameelselt arutada. Seks on loomulik elu osa. Ilma seksita poleks kedagi meist. Kuigi
Selle ajastu inimese jaoks ei olnud taolisel alastusel midagi pistmist solvamise või kellegi väärikuse alandamisega. Seevastu tänane läänekultuur peab ihuliikmete paljastamist esmalt pornograafia ridadesse kuuluvaks ja seda omakorda otseseks vulgaarsuse väljenduseks. Rooma impeeriumi hävinguga kadus ka senine nn fallose kultus, mille asemele tekkis jõuliselt levinud kristlus, mis kõlbluse kuulutamisega kõik ihad saatanaga seostas ja inimkeha eksponeerimise räpaste tegevuste nimekirjas etteotsa paigutas. (Anonüümne autor interneti keskkonnast) Tänapäeva inimesed, nii noored kui vanad, tunnevad, et seksist avalikult või üldse rääkimine on ebaeetiline ning keelatud. Väga vähesed on avameelsed. Kuid ühiskond peaks aru saama, et seda teemat võib avameelselt arutada. Seks on loomulik elu osa. Ilma seksita poleks kedagi meist. Kuigi
Sylvester II võttis vastu Konstatinoopoli annetuse. Inimese tingimused Katarid uskusid, et inimkonnas eksisteerib jumaliku valguse säde. See valgus või vaim, on langenud kõlvatuse kuningriigi lõksu, mis on füüsiline keha ja maailm. See kuulub selgelt klassikalisse gnostitismi. Ka uskusid nad, et maailm on loodud vähem jumaliku poolt, mida kutsutakse klassikalistes gnostilistes müütides Demiurgiks. Seda loovat jõudu samastati saatanaga. Hing, inimlikkuse kõige tähtsam olemus, oli seega lõksus rüvetatud maailmas , mis on loodud anastaja jumala poolt ja juhitud tema korrumpeerunud käsilaste poolt. Eshatoloogia Katari eshatoloogia mõte oli pääseda füüsilise eksisteerimise riigist. Vabastamise teekonna alguses pidi toimuma ärkamine sisemiselt keskaegsetest dogmadest. Kui inimene sai teadlikuks karmist inimese eksisteerimise reaalsusest, sai hingelise vabanemise teekond selgeks: mateeria orjastavad
oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude. Nõidust seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega maagilistesse jõududesse ning nende inimliku mõjutamise võimalikkusse. Siiski nimetatakse tänapäevani nõidadeks ka inimesi, kes maarohtude ja muude alternatiivse meditsiini vahenditega inimesi ravivad. Ristiusk suhtub nõidusesse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust saatanaga. Keskajal olid kristlikel usutegelastel välja töötatud meetodid nõidade tuvastamiseks ning nõidade üle peeti kohtuprotsesse, mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Kuidas ennast nõidade eest kaitsta. Kaelakeed, mitmesugused amulettidega käevõrud, näiteks auguga kivid ripatsiteks, pidid head seisma selle eest, et nõidu eemale tõrjuda. Samuti aitas veel: · hea nõia abi
Jeesus seda teinud oli. Dominiiklaste ordu( tuntud ka Jumala ustavad koerad või mustad vennad) peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks(neid teati jutlustajavendadena). Nad panid suurt rõhku haridusele. Katarite usuvool ei kiidetud heaks katoliku kiriku poolt. Nad arvasid, et see on ketserlik väärõpetus, mille kohaselt uskusid katarid, et katoliku kirik on otseselt saatana kätetöö ja, et maailma pole loonud Jumal üksi vaid koos saatanaga. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII saj. algul spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Nende ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse korral õigele teele tagasi tuua, aga kui see ei õnnestunud, siis karistada. Ülikoolid ja Teadus Varakeskajal olid hariduskeskusteks kloostrid. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, ladina keelele, Rooma autorite kirjutistele. Piiskopkondade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
