Keskaja inimene Gerli Roosme Jaques Le Goff 10a Keskajal võis eraldada inimesi enamasti kolme klassi: munk-rüütel-talupoeg. Suurimat rolli mängivad siin vaimulikud ehk täpsemalt mungad, kelle põhifunktsiooniks on palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed ehk uus ühiskonnakiht, ratsanikud, rüütlid - kes saavad uusaadlikeks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass kuhu
MIDA KARTIS KESKAJA TALUPOEG Talupoeg keskajal oli mitte keegi. Ta maksis loonusrendi, teotöö, hiliskeskajal ka raharendiga oma maalapikese eest ja sõltus kahest: senjööri suvast ja ilmastiku armulikkusest. Kuid mida kartis keskaja talupoeg? Jacques Le Goff ütleb: ,,Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm" (Le Goff, 1894). Keskaja talupoja üheks suureks hirmuks oli nälg, sest viljaikaldus võis korduda iga kolme kuni viie aasta tagant. See korduva kippuma ikalduse mõju ei ole nii dramaatiline, kui seda oli 1032- 1034 aasta nälja ajal, kui Cluny munk Raoul Glaber kirjutas, et sellise näljahäda ajal võis karta lausa inimsoo hukkumist. Lokaalne ikaldus ei viinud kohe suure näljasurmade laineni, kuid ebakvaliteetse toidu tarbimine tõi endaga kaasa surmavad haigused ja ka alatoitumise, mille tõttu
Autor: Kaisi Kaljuvee Kadri Tiganik Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline Kodune majapidamine naiste õlul · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Naine pidi hoolitsema mehe ja laste eest · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine · Põhimõte : isa kasvatab ja ema toidab · Abielu ei tohtinud lahutada, kuid võis lesestumisel taasabielluda 12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Kõrgklassi hulgas peamine vara edasi andmine ja liitude kinnitamine Mehe võim naise omandi üle Naise ül abielus-> mehele armastav naine, hea ema ·Luuletaja , kirjanik , ajaloolane . ·Esimene nai...
piirangutes. Tehnika ja varustuse puudulikkuse tõttu tekivad kitsaskohad, niipea kui olukord hälbib normaalsest. Euroopa on sel perioodil halvasti varustatud, võib öelda, et isegi alavarustatud. Vaatamata uute tehniliste uuenduste kasutuselevõtule jääb siiski ülioluliseks inimenergia kasutamine. ,,Inimese füüsiline töö jääb põhiliseks energiaallikaks nii maal, käsitöös kui ka laevanduses, kus puri on aerudele vaid nõrgaks abijõuks" - Jacques Le Goff . Ja seda seepärast, et keskaja masinad olid nõrkustega madal efektiivsus ning tööriista domineerimine. Samuti ei toimunud terve keskaja vältel mehhanismides peaaegu mitte mingisugust kvalitatiivset progressi. Keskaja säravamateks pärliteks jäävad siiski vesiveski leiutamine ja püssirohu kasutuselevõtt. Kasutatud kirjandus: · Keskaja Euroopa kultuur / Jacques Le Goff, Tallinn : Kupar, 2000
kasutuselevõtt, kuid see jääb siiski seotuks looduse kapriisidega: tuulevaikus, jõgede kuivamine lõunapool, jäätumine põhjas. Marc Bloch on öelnud: ,,Vesi-või tuuleveskid, jahvatamise, parkimise, vanutamise veskid, vee jõul töötavad saed ja isegi vokk- kõik need edusammud viivad nii elus kui eluta looduse jõudude efektiivsemale kasutamisele ja seejärel inimtöö säästmisele või, mis teeb enam-vähem sama välja, tema tootlikkuse suurenemisele."(Le Goff,lk.306) Kasutatud kirjandus: 1. J.Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2000 2. A.Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992 Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org
Mungad olid enamjaolt vaesed, nad olid kõik enda varanduse ära andud ja selga tõmmanud mungarüü, sest tahtsid Kristuse moodi olla, kuna too oli ka olnud väga vaene. Mungad püüdsid oma aja ühiskonda vahetada, suunata ja lepitada. Nad proovisid luua rahu ja vennalikkuse õhkkonda. Ehkki munkade ning kloostrite kiriklik ja sotsiaalne roll on pidevalt kahanenud, ei ole selle võimsa laine hoog veel täielikult raugenud (Jacques Le Goff 2002). 5 2. 2. Rüütel Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides.
NAINE JA PEREKOND KESKAJAL SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema nagu Naine ja perekond sellepärst, et keskajal oli naiste elu väga raske, nad ei saanud teha isegi seda mis on tänapäeval meie arust täiesti normaalene, nad ei sanud ise omale meest valida ja pidid põhimõtteliselt istuma kodus ja teenindama teisi pereliikkmeid. NAINE JA PEREKOND Naisi püütakse paigutada raamistusse, mille kaasaegsed ise neile andsid, sellesse piiranguteta kompleksi, mille kaudu suguvõsa ja perekond takistasid naisel end kehtestamast juriidiliselt, kõlbeliselt ja majanduslikult täieõigusliku isikuna. Perekondliku kontekstiga piirdudes vaatleb see uurimus sugudevahelisi suhteid seal, kus need kõige ilmsemalt ja igapäevasemalt kaasa mängisid: tuumikperekonna ja suguvõsa eesmärkide ning lootusi väljendavate koduste kohustuste ja vastustuste jaotuses. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai...
ja kuulsuse nimel, mis pole ühele vaimuliku kindlasti kohane? Samuti mõistis kirik hukka ohtlikud turniirid, kuid taaskord leiti ka sellele probleemile lahendus. Rüütlid rõhutasid, et usk ja turniirid on omavahel kooskõlas, sest turniirid pidid aitama kirikul leida uusi toetajaid ning igat turniiri alustati religioossete talitustega.14 See omakorda näitab, et mitte kõik vaimulikud polnud turniiride pidamise vastu. 11 Samas, 12 Duby 1997, lk. 73. 13 Le Goff, Jacques. Keskaja inimene. Toimetaja Ursula Vent. Tõlkinud Janika Sild, Heigo Sooman, Heete Sahkai. Avita. Tallinn 2002, lk. 92. 14 Samas, 104. 7 Rüütlikultuuris on mõõgale omistatud eriline tähendus. See oli tema käepikendus. Iga mõõgalöögi eest pidi rüütel vastutama. Seega võib öelda, et mõõk muutus sakraalseks ning ta
7 Kilingi-Nõmme Gümnaasium PILDID 8 Kilingi-Nõmme Gümnaasium KASUTATUD KIRJANDUS http://www.middle-ages.org.uk/medieval-fashion.htm ,,Mood läbi aegade" Pilvi Blankin-Salmin Aleksander Salmin ,,Keskaja Euroopa kultuur" Jacques Le Goff 9
Maarika Anijärv Riietumise tähtsus Keskajal oli riietusel väga suur tähtsus. See tähistas ühiskondlikku kategooriat. Teise seisuse riiete kandmist sai keskajal võrrelda patuga või auahnusega. Kloostrireeglites oli kostüüm üksikasjalikult ette kirjutatud. See polnud nii mitte luksuse pärast vaid andis au ordu auks. Iga uus ühiskondlik kategooria kiirustas endale kostüümi valmistama. Erilist tähelepanu pöörati aksessuaaridele, mis määravad seisuse täpsemalt- mütsile ja kinnastele. Rikkad rõhutasid oma riiete luksust ja kvaliteeti. XIII sajandil lõpus ilmusid Prantsusmaal ja Itaalias luksusevastased seadused. Need olid tugevalt seotud majanduskriisi ja ühiskondlike muudatustega. "Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja v...
protestantismil lihtsam peatada neid uskumusi ja tavasid. Siiski peegeldas pühakute kultus keskaegse inimese arusaama inimlikust täiusest. Pühak juhib tähelepanu sellele, mille maailm on hüljanud. Iga põlvkond otsib instinktiivselt oma pühakut, ja tema pole see, mida inimesed tahavad, vaid see, mida nad vajavad. Kasutatud kirjandus: McMahon, M. 2008. Pühakud: kunst, ajalugu ilmutused. Tallinn: Varrak. Huizinga, J. 2007. Keskaja sügis. Tallinn: Varrak. Le Goff, J (koostaja). 2002. Keskaja inimene. Tallinn: Avita. Gurevits, A. 1992. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn: Kunst.
Intellektuaalses ja vaimses plaanis pidi ta alluma eelkõige Piiblile. Vaadeldes tavalise talupoega igapäevast elu, on näha, et me läksime nendest edasi kultuurses plaanis. Kuid aga vaadelda nende tundeid ja eesmärke, nad jäid suures osas samaseks. Meid huvitavad tänapäevani samad mured: kuidas päästa oma hinge ja mis sellega saab pärast surma ning kuidas hoida oma pere ja armastust. Kirjandus Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. Keskaja inimene, Tallinn 2002.
kui seda oodatakse poisslastelt. Kuigi tänapäevast elu ning keskaega, kui väga ammust ning kauget ajajärku, võib pidada just kui võrreldamatuteks, sest elutingimused ja kombed on äärmiselt erinevad, siis tegelikult võib öelda, et teatud määral on ka väga palju sarnaseid käitmisviise ja tavasid, millele me tihtipeale ei mõtlegi või mis on varjutatud alusetute legendide tõttu. J. Le Goff , ,,Keskaja inimene". Tallinn 2002. Päivi Setälä, ,,Keskaja naine".
Lisa 4 Pidustused maal. gravüür (XVI saj) KASUTATUD KIRJANDUS Aleksejev, T. , Hiiemaa, K. , Kala, T. , Klaassen, O.-M. , Kulmar, T. , Mäesalu, A. , Piirimäe, H. , Piirimäe, K. , Piirimäe, P. , Teder, O. (2000). Inimene, ühiskond, kultuur II. Keskaeg ja varauusaeg. Koolibri Gurevits, A. (1992). Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn: Kunst http://historic.ru/books/item/f00/s00/z0000033/st007.shtml http://www.medieval-spell.com/Medieval-Peasants.html Keskaja inimene. (2002) Koost. Le Goff, J. Tallinn: Avita Kõiv, M. , Laur, M. (2007). Inimene, ühiskond, kultuur II osa. Keskaeg. Tallinn: Avita Le Goff, J. (2000). Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn: Kupar Põltsam, I. (2002). Söömine- joomine keskaegses Tallinnas. Tallinn: Argo
näppudega, ei urgitse noaga hambaid ega nuuska laudlinasse nina. Oma kindlad reeglid olid ka joomisel. Et joodava sisse ei satuks rasva, tuli huuled enne karika või joogisarve tõstmist suule korralikult puhtaks pühkida. Aeg-ajalt puhastati rätikuotsaga karika serva. Soovitati hoiduda joogipoolise mahaläigatamisest ning valju lürinaga rüüpamisest. Kasutatud kirjandus ,,Keskaja inimene," koostaja Jaques Le Goff, Avita 2002. ,,Keskaja kultuuris ja olustikust," H.Palamets, Talinn, ,,Valgus," 1982 Kokkuvõte Seda referaati oli huvitav teha, kuigi paljud asjad olid mulle juba tuttavad. Avastasin, et vajalikku informatsiooni oli väga keeruline leida, vastupidi minu arvamusele.
Kokkuvõttes võib öelda, et keskaja naiste elu oli tänapäeva naiste eluga tunduvalt raskem. Neil oli väga palju erinevaid kohustusi ja vähe õigusi, ning nad ei olnud meestega võrdsel tasandil. See kõik muutis nende elu mingil määral raskeamaks, kuna see piiras nende vabadust, nad ei saanud teha seda, mis neile oleks meeldinud, nad tegid seda, mis neile oli ettenähtud teha. Kasutatud kirjandus 1. Le Goff, J. Keskaja inimene. 9 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Herrad_of_Landsberg 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaeg 4. http://www.letu.edu/people/annieolson/projects/hrotswitha/index.html 5. Setälä, P. 1999. Keskaja naine. Tallinn: Huma 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Hildegard_Bingenist Lisad Lisa 1 10 Herrad von Landsberg Lisa 2
Naine on iseseisev ja vaba ning ühiskond ei mõista hukka neid, kes eelistavad karjääri perele. Sageli on hoopis mehed need, kes hoolitsevad laste ja kodu eest. See näitab, et mehe ja naise seisus muutub järjest võrdsemaks, kuigi ka praegu esineb erinevusi naiste ja meeste töötasus. 11 Kasutatud kirjandus 1. Setälä, P. Keskaja naine, Tallinn, Huma 1999 2. Le Goff, J. Keskaja inimene, Avita 2002 3. Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides II, Pärnu 2004 4. Google.com (pildid) 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Vabad_kunstid 12
võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKAEG KÕRGKESKAEG HILISKESKAEG ….-11. Sajand 11.saj-13 saj lõpp 13.s II POOL-15-16.saj vahetus ->feodaalse korra kujunemine -> kujuneb lõplikult seisuslik -> rahamajanduse üle- kaal naturaalmajand.
majandusliku ülevõimu, on ta rakendanud vabakaubanduse põhimõtteid, osaliselt on seda teinud teisedki riigid. Imperialismiajastul on protektsionism elustunud, seda 8 leevandavad kaubalepingud ja enamsoodustuse kohaldamine. Maailmakaubanduses on 20.sajandi alguskümnendeist suurim osa USA-l, tema dollar on nüüdisajal rahvusvaheline maksevahend. Kasutatud kirjandus 1. ENE nr.4 2. Hillar Palamets Keskaja kultuurist ja olustikust. Tln.1982 3. Koostaja Jacques Le Goff Keskaja inimene. Avita 2002 Internetiallikad 1. www.estonica.org 2. transestonia.cma.ee 9
Tavaline oli, et poliitikute ja valitsejate hierarhia ei sõltunud inimeste haridusest, vaid nende päritolust ja varandusest. Haridus oli kättesaadav vaid vähestele, seega oli ka kirjaoskus väga madal. Siiski on näiteks tänapäevane ülikool saanud alguse just keskajal. Ametite õppimine ja õpetamine toimus keskajal õpiposi meetodil. KASUTATUD KIRJANDUS H. Palamets ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" M. Tilk ,,kasvatus eri kultuurides II" J. Le Goff ,,Keskaja inimene" A. Gurevits ,,Keskaja inimese maailmapilt" http://www.medievality.com/education.html www.historylearningsite.co.uk/medieval_education.htm, www.spartacus.schoolnet.co.uk/YALDeducation.htm
Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. Näide: 1188. aastal sätestab Magdeburgi linna põhikiri, et „kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega“. Jaques Le Goff. „Keskaja Euroopa kultuur“. Keskaegse linna ajalugu algas sealt, kus maahärra kinnitas linnale õigused, mis olid seni talle endale kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast. Tema sai kasu erinevate maksude näol. Mis maksud, see sõltus linnast. Näited: Zähringeri Konrad jagas kaupmeestele Freiburgis krunte. Pidid tasuma iga-aastast lõivu
Rüütlikasvatusest on kahtlemata välja kujunenud tänapäeva sõjaväelaste kasvatus. Mingil määral võib leida ka tänapäeva ühiskonnas õpipoisi meetodit. Näiteks kasvõi õpetaja elukutse: alguses õpid tavalises koolis, siis suundud eriala õppima ja siis asud tööle ning saad oma ala meistriks(professionaaliks.) 12 Kasutatud kirjandus 1. Gurevits, Aron Keskaja inimese maailmapilt Tallinn: Kirjastus ,,Kunst" 1992, lk 156 2. Le Goff, Jacques Keskaja inimene Avita 2002, lk 47, 67, 68, 76, 103, 127 3. Tilk, Maria Kasvatus eri kultuurides II Pärnu: AS Trükk 2004, lk 111-232 4. Keskaeg http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaeg 12.11.2011 5. Keskaeg kui seisuslik ühiskond http://konspekt.weebly.com/suumltevaka-ajalugu-kolmas- periood-eksam.html 12.11.2011 6. Feodaalid http://miksike.ee/documents/main/referaadid/feodaalid.htm 15.11.2011 7. Kasvatus keskajal http://www.tlu
Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. Näide: 1188. aastal sätestab Magdeburgi linna põhikiri, et ,,kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega". Jaques Le Goff. ,,Keskaja Euroopa kultuur". Keskaegse linna ajalugu algas sealt, kus maahärra kinnitas linnale õigused, mis olid seni talle endale kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast. Tema sai kasu erinevate maksude näol. Mis maksud, see sõltus linnast. Näited: Zähringeri Konrad jagas kaupmeestele Freiburgis krunte. Pidid tasuma iga-aastast lõivu
☼ sarnane tänapäeva kultuuriajaloole ☼ mentaliteedi on raske mõõta ☼ mentaliteetide muutus ajas ☼ mentaliteet on alati kollektiivne ☼ inimesed ei saame minna meie ajastu mentaliteedist ☼ mentaliteet – uurib kollektiive ☼ mentaliteet saab uurida kvantitatiivsete meetoditega (analüüs) mõõta inimeste mõõtmise muutmist ☼ kuidas mõõta kristiusu tähtsuse vahenemist – järjest vähem kasutati küünlaid Prantsusmaal → mentaliteedi muutus → kahanev usk Jumalasse Goff: jagavad mentaliteedi Peter Burke:rõhutus kollektiivsetele hoiakutele alateadlik, argimõtlemine (mitte filosoofia) kuidasinimesed mõtlesid, kui ka midamõtlevad mentaliteediajaloo kriitika: ☼ kollektivistlik lähenemine– kipub mõtteviisi ühtlustama (alahinnatakse erinevusi, konflikte, pingeid) ☼ mentaliteedi muutused ajas – (üks inimene ei saa muuta mentaliteedi) – mentaliteedid muutuvad suurte asjade pärast
tekkimine 13. Keskaja piiritlus 5- 15 saj, renesanssi ja antiikaja vahe etapp, varakeskaeg (5-11 saj) feodaalse korra kujunemine, valitseb naturaalmajandus, perioodi lõpul linnade kujunemine, feodaalne killustatus, kõrgkeskaeg (11- 14 saj lõpp) valitseb feodaalne korraldus, kaubanduse areng, rahamajandus, algab tsentraliseeritud riikide teke, hiliskeskaeg (15- 16 saj algus) kapitalistliku majanduse tekkimine 14. Keskaja inimese mudel J. Le Goff`i käsitluses Ühiskond läbi imbunud religioonist, jumalaeitajaid praktiliselt ei leidu, inimene keskaja antropoloogikas- jumala loodud olend, inimeses peitusid kaks olendit: loodud Jumala näo järgi ja aeti pärispattu langemise tagajärjel paradiisiaiast välja, hinge ja keha vastuoluline liit, vastandite ühiskond (hea/halb, ülev/madal), ühiskonna kolm komponenti: kes palvetavad, kes töötavad, kes sõdivad,
Või W. Tjashelow, Kunst des Mittelalters. Dresden-Moskau /paralleelväljaanne saksa ja vene keeles; viimane on sarjas 'Malaja istorija iskusstv/ või Knaurs Stilkunde I vastavad osad. 2. A. Kartna, Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini. Tallinn 1991, lk. 7 - 39. Soovitav: M. Camille, Gooti kunst. Tallinn 2001. Ja ülimalt soovitav lugeda G. Duby, Katedraalide aeg. Tallinn 1999 18 Ja 1. Le Goff. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn 2001 (ettevaatust: palju tõlkevigu), ehkki neid eksamil ei küsita. 19
Lugejale kuulub aktiivne roll tekstiloomisel, igal lugemisel toimub teksti taasloomine, mis põhineb lugeja silmaringil. Lugeja ootab tekstilt vastuseid oma küsimustele, toimub lugeja ja autori lõimumine. Tekst muutub vastuvõtu ajal ja ühes sellega ka lugeja Mentaalsuse (maailmapildi) uurimine romantikud: Volksgeist, Kulturgeist "Annales. Economies. Sociétés. Civilisations» (Lucien Fevre, Fernand Braudel, Georges Duby, Marc Ferro, Jacques Le Goff): "la longue durée" uuringud Mentaalsus kajastub selle ajastu tekstides(kinnistunud ja kultuuris levinud käitumismallid ja mõtteviisid.Traditsiooniline ajalookäsitlus oli sündmuseksekne, isikukeskne. Subkultuur (ühised sümbolid, väärtused, keele- ja käitumisnormid) Territoorium Vanus ja sugu Tegevus või eriala Religioon (nt lahkusulised) Etniline subkultuur Kultuuri institutsioonid ja vahendajad riik, kirik, akadeemia eliit
Hiliskeskaeg (15. saj. 16. saj. algus) Santa Maria in Trastevere Merovingid (5.-8. saj.) Kunagine väljend ,,Dark Ages" 1) 5. 15. saj. (,,keskaeg") Chlodovech I (u 466-511) 2) 5. saj. 11. saj. (,,varakeskaeg") 3) u 300700 (,,rahvaste Merovingid rändamine") ,,mõrvaga mahendatud despotism" Jacques Le Goff: J. Le Goff ,,mida paganatest tahaks taaselustada roomlased 7. saj. kohta (,,Keskaja polnud teinud kristlastest märtritega, Euroopa kultuur", e.k 2001) seda 1054 suur skisma (kirikulõhe) tegid katoliiklastest frangid enda Paavst Leo IX Patriarh Michael omadega." Keroularios Kirikujuhid barbariseerumine või kr , schisma `lõhenemine' suutmatus teiste barbaarsusega
Oluline hariduse laiapinnaline levik, mille eest hoolitses kirik. Kiriku juurde loodi koolid- õpetus religioosne. Tekivad esimesed Euroopa ülikoolid (Bologna 12saj) Ülikoolidega seondus skolastika teke- keskaja filosoofia- mõtlemise vorm. Tuntumad tööd käsitlevad Jumala olemasolu tõestust. Ilukäsitlus- esteetika- kõik sünnib Jumala kaudu, kunst seotud religioosse mõtteviisiga- taevane ilu. Toonitatakse valgust. 14. keskaja inimese mudel J.Le Goff`i käsitluses Keskaeg oli rikas erinevate inimtüüpide poolest. Kõige rohkem figureeris munk- inimene, kes eraldub massist, et kogeda suhet jumalaga. Munk on ,,too, kes nutab" omaenda ja teiste pattude pärast, püüdes patukahetsuse kaudu lunastada ennast ja teisi. Keskaja linnakodanik eksisteeris ainult tänu sellele, et ta kujutas endast talupoja vastandit. Naine oli, kui petlik võrgutaja, kuradi käsilane, mõistetamatu olend, perekonna olemasoluks ja püsimiseks hädavajalik pahe
antropoloogide vahel endiselt väga nõrk; peamine suhtlus toimub tekstide vahendusel, mitte vahetult. Ainult mõned erandid (Saksamaal, Ameerikas, Prantsusmaal). • Allikate probleem: erinevalt antropoloogidest ei uuri ajaloolased ühiskondi vahetult, vaid ainult läbi tekstide; seega on problemaatiline antropoloogilise lähenemise rakendamine ajaloolase töös Jacques Le Goff (1924–2014) • keskaja Euroopa ajalooline antropoloogia peamised uurimisteemad: ◦ keskaja ajakäsitus ◦ keskaja ruumikäsitus ◦ keskaja kehakäsitus ◦ keskaja töökäsitus ◦ keskaja teispoolsuskäsitus ◦ keskaja imedekäsitus ◦ keskaja unenäokultuur ◦ keskaja rituaalid jpm Emmanuel Le Roy Ladurie (sünd. 1929) • “Montaillou” (1975)
ajalugu, Tallinn 2010. George Duby, Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel, Tallinn 1997, 22007 Emmanuel Le Roy Ladurie, Montaillou, prantsuse küla 1294-1324, Tallinn 1996 Õppekirjandus: 1. Aron Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992. 2. Hans Hattenhauer, Euroopa õigusajalugu, Tallinn 2007. 3. Hermann Kinder, Werner Hilgemann, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani (Maailma ajaloo atlas), Tallinn 2001. 4. Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. 5. Jacques Le Goff, Pikk keskaeg Vikerkaar 4-5 (1998), lk 98-104. 6. Linda Kaljundi, Püha sõja otsinguil: ristisõdade uuemast historiograafiast Euroopas ja Läänemeremaades. Ajalooline ajakiri 2 (2007), lk. 193-223. 7. Keskaja inimene, Tallinn 2002. 8. Kristlike ordude kultuurilugu, Tartu 2004. 9. Ivar Leimus, Numismaatika alused, Tartu 1996. 10. John H. Lind jt., Taani ristisõjad. Sõda ja misjon Läänemere ääres, Tallinn 2007. 11
Elanikkonnad kihid arendavad oma elulaadi ja kultuuri. Keskaja olemus oli võitlus kurjaga, võitlus jumala vastandjõuga ehk saatanaga. Keskaja inimesegrupid: 1. preestrid, kirikutegelased 2. sõdurid 3. talupojad. Kõik võitlevad saatana vastu, mis ohustab kristlikku mõtlemist. Sõdurid on kiriku institutsiooni kaitsjad, sõdurid lähevad pimedusejõududega võitlema. Talupoegade ülesanne oli neid kahte inimgruppi üleval pidada, toota elatusvahendeid. 14. Keskaja inimese mudel J. Le Goff ´i käsitluses. Keskaja ühiskond läbi imbunud religioonist. Ka inimmudel lähtus religioonist. Maailmapildis oli täielikult välistatud ,,uskmatu" inimtüüp. Jumalaeitajaid praktiliselt ei leidu. Inimene keskaja kristlikus antropoloogias Jumala loodud olend. Inimese olemus, saatus ja ajalugu on kirjas Vana Testamendi alguses, loomisloos. Inimeses peitusid kaks olendit:
Dante ruumitelg oli vertikaalne Jeruusalemm ja põrgulehter asusid all; keskel asus kurat, temast ülal purgatoorium, sellest kõrgemal paradiis ning jumal. Loodusetunnetus muutus Petrarca käsitluses. Tema kuulus kiri kogumikust ,,Kirjad tuttavatest asjadest" räägib sellest, kuidas ta reisib ühele mäele Provence'is. Ta matkab mäe tippu ning imestab maailma üle. Renessansikirjanduses on tohutu hulk loodusele pühendatud teoseid. Dante kirjeldas metsa koledana, G. le Goff kirjutas, et lindpriid elavad metsas, kuid Ariosto ,,Raevunud Orlandos" sõidavad rüütlid meelega metsa, kuna see on täis metsikust ja salapära. Aeg muutus hinnaliseks, 13. saj hakkasid Firenzes aega mõõtma mehaanilised kellad. See kaotas oma ideaalsuse. Aja kadumise teema oli ülitähtis, ,,carpe diem" oli nt 15. saj Itaalia roosiluule sümboolikas roosid närbuvad, aeg tuleb seega kiiresti ära kasutada. Nt Lorenco de Medici ballaad ,,Bacchose ja Ariadne triumf"
kunagi selliseid mõõtmeid nagu kaasaja sõjad ning salajased piinamised. Ka nimetus keskaeg on alavääristav, justkui vaheaeg, üleminekuaeg, keskmine aeg. 1920ndatel aastatel hakkas tegutsema Prantsusmaal ANNAALIDE KOOLKOND, kelle eesmärgiks oli hakata humanitaarteadustes uurima sotsiaal-ja argiajalugu. Keskaeg sai ootamatult populaarseks uurimisteemaks. Tuntuimad esindajad LUCIEN FEBVRE (“Taevane ja maine armastus”), MARC BLOCH, GEORGES DUBY, JACQUES LE GOFF, EMMANUEL LE ROY LADURIE. 21 Oma artiklis räägib Margus Laidre Michael Nordbergi raamatust “Dünaamiline keskaeg”, kus pööratakse palju tähelepanu argiajaloole. …. 11 13). Eco, Umberto 1998 Unistades keskajast Vikerkaar 4-5/ 135-144 (KÜSIMUS: Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. )
järgnevus). Võimu, kultuuri kandumist idast läände alates tsivilisatsiooni algusest (usk Euroopa arengusse). Valitses lineaarne aja ja ajaloo käsitlus. Keskenduti ainult enda piirkonna võimule, muu maailma võimuvahetused ei puudutanud keskaja inimesi. Keskaegsed autorid käsitlesid võimu kandumist kuni nende piirkonda valitseva monarhini, valitsejale omistati tihti müütilisi esivanemaid, nt kreeka antiikkangelasi (J. Le Goff). Ottode Reichskirche Otto I hakkas looma vaimulikke vürstkondi, et tugevdada kuningavõimu võitluses hertsogitega. Määras ise ametisse kõik piiskopid ja abtid, võttes neilt läänivande vaimulikud said poliitilise võimu, samas tugevnes kuningavõim kirikuvalduste üle (kirikust sai riigi ühtsuse tagaja). Kuningate käsutuses laialt kirikumaid, võttis neilt nagu omadeltki maa-aladelt otsemaksu
Bergenist, Londonist, Brückest, mis ise polnud Hansa linnad. Liit stabiilne 16. sajandini. 20 Hansa linnade hulka mittekuuluvate linnade kaubandus pakkus konkurentsi. Hollandi kaubandus Liivimaal, kasulik linnadele aga mitte Hansa Liidule. Poola, Taani, Holland, Inglismaa ja Põhja Saksa vürstiriigid hakkavad Hansa privileege tagasi võtma ja enda kaubandust soosima. 17. sajandil lõpetab Hansa Liit tegevuse. 18. sajandil Hansaadid Lüübeck, Bremen jt. KESKAJA KIRIKULUGU Le Goff: ,,Kui võime rääkida ka keskajast, mida iseloomustab sellel ajal valitsenud ideoloogia ..., see on kristluse valitsuse aeg, mis seob kõike, õigustades ja taunides feodaalsüsteemi." Kristlus on süsteem, milles keskaeg toimib. Kui midagi on süsteemist väljaspool, nt põlluharimine, on neilgi asjadel oma sümbolistika selle toimimise jaoks. Katoliiklus valiseb maailma. Katoolne = üleüldine kreeka keeles. Ortodoksnne = ida kirik = õige usklik, tähendab ka peavoolu doktriini.
osa: lugejaid, hinnanguid, arvamusi ja tõlgendusi. Vastuvõttu eri kultuurides ja ajas. b) mentaalsuste uurimine. Tekkis saksa ja inglise romantismis. Volksgeist (rahva vaim) irratsionaalne mõiste. Uuriti, kuidas kliima, geograafia jm mõjutab kultuuri. Rangemas teaduslikus tähenduses on uuringud seotud mentaalsusega. Mentaalsuse moodustavad alateadlikud hoiakud, menetlused jne, mis on teatud kultuurikandja jaoks loomulikud. Annaalide koolkond (Lucien Fevre, Jacques le Goff, Georges Duby jne) la longue durée pikaajalised uuringud. 20. sajandi alguses uuriti sündmusi, suuri süsteeme ja inimeste kohta nendes süsteemides, isikukeskset ajalugu. annaalide koolkonna ajaloolased uurivad ajalookonteksti, inimese igapäevast elu, mikroajalugu, umbisikulist ajalugu. Ajaline skaala on teine. Uuritakse päevikuid, päevaraamatuid, õpikuid, teatmikke jne. uuritakse ajaloolise alateadvuse jälgi. c) subkultuuride uurimine
Empirism: ei eksisteeri vahetut ja otsest Jumala tunnetust; kõik teadmised on vahendatud. Puudub otsene side Jumala ja inimese vahel. Ainult see, mis on tajutav on teadmise toiduks, mida mõistus võib seedida. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. Laidre,Margus 1990. Keskaja kaitseks. Akadeemia 12 Gurevits, Aron 1992.Keskaja inimese maailmapilt. Le Goff, Jacques 2000 Keskaja euroopa tsivilisatsioon. Annaalide koolkond Nagu eespool märgitud, võib I ja institutsionaliseerimise kontseptsioone siduda ajaga. Spetsiaalselt on selle aspektiga tegelenud Prantsusmaalt alguse saanud annaalide koolkond, mis on seotud strukturalistliku traditsiooniga: Algatajad Simiand, Febvre ja Block, kõige silmapaistvam esindaja Fernand Braudel. Neid on eriti huvitanud sotsiaalajalugu, rõhuga sotsiaalstruktuuridel ja pikaajalistel ajaloolistel trendidel
D.,ȱ Dearman,ȱ R.J.,ȱ &ȱ Kimber,ȱ I.ȱ (2000).ȱ Whyȱ areȱ someȱ proteinsȱ allergens?ȱ Toxicologicalȱ SciȬ ences,ȱ55(2),ȱ235–246.ȱ Leung,ȱD.Y.M.,ȱ Boguniewicz,ȱ M.,ȱHowell,ȱM.D.,ȱ Nomura,ȱI.,ȱHamid,ȱQ.A.ȱ(2004).ȱNewȱInsightsȱintoȱ atopicȱdermatitis.ȱJournalȱofȱClinicalȱInvestigation,ȱ113(5),ȱ651–657.ȱ McKevith,ȱB.,ȱTheobald,ȱH.ȱ(2005).ȱCommonȱfoodȱallergies.ȱNursingȱStandard,ȱ19(29),ȱ39–42.ȱ Merrill,ȱ D.B.,ȱ William,ȱ G.,ȱ &ȱ Goff,ȱ D.C.ȱ (2005).ȱ Adverseȱ cardiacȱ effectsȱ associatedȱ withȱ clozapine.ȱ JournalȱofȱClinicalȱPsychopharmacology,ȱ25(1),ȱ32–41.ȱ NowakȬWegrzyn,ȱ A.,ȱ ConoverȬWalker,ȱ M.,ȱ &ȱ Wood,ȱ R.A.ȱ (2001).ȱ FoodȬallergicȱ reactionsȱ inȱ schoolsȱ andȱpreschools.ȱArchivesȱofȱPediatricȱandȱAdolescentȱMedicine,ȱ155,ȱ790–795.ȱ Reisman,ȱR.E.ȱ(2005).ȱUnusualȱreactionsȱtoȱinsectȱstings.ȱCurrentȱOpinionȱinȱAllergyȱandȱClinicalȱImmuȬ
I heard Edward speaking softly at the counter. "Ms. Cope?" "Yes?" I hadn't heard her return to her desk. "Bella has Gym next hour, and I don't think she feels well enough. Actually, I was thinking I should take her home now. Do you think you could excuse her from class?" His voice was like melting honey. I could imagine how much more overwhelming his eyes would be. "Do you need to be excused, too, Edward?" Ms. Cope fluttered. Why couldn't I do that? "No, I have Mrs. Goff, she won't mind." "Okay, it's all taken care of. You feel better, Bella," she called to me. I nodded weakly, hamming it up just a bit. "Can you walk, or do you want me to carry you again?" With his back to the receptionist, his expression became sarcastic. "I'll walk." I stood carefully, and I was still fine. He held the door for me, his smile polite but his eyes mocking. I walked out into the cold, fine mist that had just begun to fall. It felt nice -- the first time I'd enjoyed the
annaabi.ee 
