tekkis ka teadlikkus muusikaajaloost, hakati esitama varasemaid teoseid. muusika liikus kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem kuna romantismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel. Mida tähendab virtuoosikultus? Too näiteid. Virtuoosikultus on väga meisterliku esitaja imetlemine ja austamine. Tuntumad virtuoosid olid: Nicolo Paganini, Ferenc Liszt ja Frederic Chopin Nimeta ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre. Romantiline ooper-Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumuse Operett- Lõbusasisulised ja kergesti meeldejäävad meloodiad. Olulised suunad romantismilises muusikas olid: Klaverimuusika - Klaverist sai üks armastatumaid soolopille. Klassikalise sonaadi kõrvale tekkisid uue zanrina väikevormid. Virtuoosid - Erakordselt kõrged tehnilised nõudmised ja võis teha muusiku üleöö kuulsaks terves Euroopas.
ROMANTISM 1. Romantismi mõiste ning selle valdkonnad Romantism - 19. saj Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Läbivad teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Tundekunst. Kirjandus -> romantismi eelkäija sentimentalism ja tormi ja tungi liikumine 18. saj lõpul. Sentimentalismi meistriteos J. Wolfgang Goethe ‘’Noore Wertheri kannatused’’ — õnnetu armastuse temaatika. Romantismiajastu kirjanikud Prosper Merimee, Aleksandr Puškin. Tormi ja tungi kirjanduslik liikumine (Goethe, Herder, Schiller) — mõju näitekirjandusele = vabadust armastavad kangelased. Maalikunst -> dramaatilised süžeed, ajalooline temaatika — teiselt poolt püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu. Näited: C. D. Friedrich ‘’Kahekesi kuuvalgel’’ või Eugene Delacroix ‘’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. Muusika -> dünaamika mitmekesisemaks, rütmilisi kontraste, tempolised leiud ja muutused, otsiti uusi kooskõlasi,...
Ülevaade romantismiajastu heliloojatest Jrk Helilooja Pärit- Loomingu Muu Soololaulud Klaveri- Sümfooni- Ooperid, nr olu- iseloomustus tegevus teosed line vokaal-sümf. maa peale heli- muusika teosed loomingu 1. F.Schubert Austria * Traagilise Tähtsaim zanr. 22 klaveri- 10 19 ooperit ja üksinduse, elu ja 700 laulu. sonaati sümfooniat. laulu- surma heitluste, *,,Metshaldjas" 3 neist jäid mängu lüüriliste pihtimuste lõpetamata. ...
ESSEE Romantismiajastu helilooja Ludwig van Beethoven Muusika on romantismis umbes 1820-1880 valitsenud suund.Romantismiajastu muusika avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Ludwig van Beethoven(arvatavasti 16.dets.1770-26.märts.1827),oli saksa helilooja.Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks.Esmakordselt andis Beethooven kontserdi 7-aastaselt.19-aastaselt sai temast perekonnapea. Tema loominguprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydinil ja Motzartil,kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad.Tema muusika iseloomulikeks joonteks on:selgelt välja joonistatud karakterid ja jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Mina valisin Ludwig van Beethoveni-ovetüre zu ,,CARIOLAN".op 62,loopikkuseks oli 8min ja 27 sek. Kuulates seda lugu ei tekkinud mul mingeid emotsioone,kuna mulle väga ei meeldi selline muusika siis ma lihtsal...
Operett üldiselt koomilise sisuga. Ooperi lihtsustatud vorm. Suurem osatähtsus kõnel võrreldes ooperiga, osalised tantsivad ise (ooperis tantsib mõnikord eraldi trupp). 6. Balletizanri areng 19.sajandil. Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus Kujunes lõplikult välja balleti reeglistik Kasutusele võeti varvastants, balletikingad(varvas) ja kahar tüllseelik muusikast ja tantsust said võrdsed partnerid 7. Romantismiajastu muusika iseloomustus ja võrdlus klassitsismiajastu muusikaga. 8. Tsaikovski elu ja looming. Sündis uurali mägedes, mäeinseneri perre Õppis Peterburi konservatooriumis, lõpetas hõbemedaliga (õigusteadus) homoseksuaal, aga kolm nädalat naisega abielus, lahutusest tekkis hingeline kriis Rikka kaupmehe lesk toetas materiaalselt tegeles euroopas dirigendina Kolis Moskva lähistele pedagoog Moskva konservatooriumis Vene muusikaühingu direktor
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Koostas: Liina-Mari Roolaht 9.a Tartu 2013 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat heidab pilgu romantismiajastu helilooja Franz Schuberti lühikesele elule. Huvi tema vastu ning soov elukäiku lähemalt uurida tekkis mul nähes Schuberti loomingu hulka, mis on müstiliselt suur kõigest 31 aasta kohta. Töö alguses olen välja toonud pisikese ülevaate helilooja üldisest elust. Sellele järgneb kokkuvõte eluloost ning loomingust, kuhu lisatud täiendavaks mitmeid fakte. Lühikeses kokkuvõttes on kirjutatud uuesti välja tähtsaim muusiku elust
Romantism 19. sajandi muusika peamised zanrid Romantismiajastu - Klaver muutus üheks armastatumaiks soolopilliks. Raamatukauplused pakkusid klaverinoote ning algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Tekkisid uue zanrina väikevormid ja esile kerkis mängutehniliselt nõudlik kontsertetüüd. - Romantismiajastu kunsti iseloomustavad esteetilisus, zanrite segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. - Olulisemad muusikazanrid: sümfooniline poeem, soololaul, operett, sümfoonia, oratoorium, kantaat ja paljud teised. Virtuoosid (Eestis ja välismaal) - Üha enam leviv virtuoosikultus esitas interpreetidele erakordselt kõrgeid tehnilisi nõudmisi ja mõne särava kontserdi esiettekanne võis muusiku teha üleöö kuulsaks terves Euroopas.
Abja Gümnaasium MODEST MUSSORGSKI Referaat Koostaja: Sigrite Laidmets XI klass Juhendaja: Kadi Kask Ülemõisa 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1. ROMANTISM........................................................................................................................ 4 1.1. Romantism muusikas.......................................................................................................... 4 2. MODEST MUSSORGSKI.................................................................................................... 6 2.2. Looming...................................
Romantism 1. Keskaeg 5. - 13. sajand Renessanss 14. 16. sajand Barokk 17. 18. sajandi I pool Klassitsism 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand Romantism 19. sajand u II aastakümnest alates 2. Romantismi märksõnad: 1. Tundeelu 2. õnnetu armastus 3. müstika, surm ja teispoolsus 4. loodus 5. ajalugu - huvi keskaegse kunsti vastu 6. rahvalooming 3. Romantismi väljendusvahendid: · Emotsionaalsus · Väljendusrikas meloodia; vabalt lainetavalt arenev · Värvikas harmoonia · Vormivabadus · Kontrastid rütm, tempo, dünaamika, tunded · Programmiline instrumentaalmuusika 4. Programmiline instrumentaalmuusika: muusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse. Näited: 5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile ...
Nii Carmenil kui tänapäeva naistel on mõningaid ühiseid iseloomujooni Kuulus romantismiajastu helilooja Bizet tõi oma 1875 aastal ilmunud tuntud ooperis, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil Carmen , lavale ooperi, kus hakkab hargnema temperementse mustlasneiu elu koos armukolmanurkade ja meestega, mis lõppesid teose lõpus traagiliselt. Ka tänapäeval võib sageli kohata väga sarnaste joontega armukolmnurki ja naisi, kes mängivad nii meeste kui oma eluga. Ehk kõige domineerivamakas ja sarnasemaks jooneks tänapäeva naiste ja Carmeni
dünaamiline võimsus palju suurem, heli jõuline liikumine vaikse ja valju vahel. 9.Iseloomusta rahvamuusika mõju romantikute heliteostele. Too 3 näidet. Romantikud tundsid huvi vähemtuntud või mängitud rahvaste muusika vastu. Kasutati palju ka idamaist koloriiti, nt Rimski-Korsakov „Šeherezade“. Heliloojaid otsisid uusi intonatsioone originalloomingus (meloodia, rütmika, harmoonia) ning rikastas suurel määral Euroopa üldist muusikapilti. 10.Missugune oli romantismiajastu heliteose meloodia? Iseloomusta vähemalt 3 omadussõnaga. Meloodia oli alati lauldav ning see oli emotsionaalne ja väljendusrikas. 11.Seleta lahti mõisted kromaatiline- pooltoone sisaldavad kooskõlad dissoneeriv- ebaharilik, kõrvukriipivad harmoonia- kooskõla, kokkusobivus 12.Kuidas on romantismiajastu muusikas seotud eelmise küsimuse mõisted? Heliloojad kasutasid aina rohkem dissoneerivaid ning kromaatilisi kooskõlasid, pingestamaks heliteoseid. 13
6. Seleta mõiste keelpillikvartett. Keelpillikvartett- koosseis neljast keelpillimängijast (2 viiulit, vioola ja tsello), kes esitavad instrumentaalmuusikat. 7. Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Klassikalisesse sümfooniaorkestrisse kuuluvad: keelpillid, puhkpillid ( nii vask- ja puupuhkpillid), löökpillid. 8. Missugune linn oli klassitsismiajastul muusikaelu keskuseks? Viin 9. Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu- 19.sajandi 20.aastad 19.saj.lõp 10. Mis on iseloomulik romantismiajastu muusikale? · Meloodilisus. Viisid on enneolematult kaunid: tunglevad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad, ulatuslikud. Teemasid iseloomustab astmeline liikumine. · Kõlapildid - muusikat püüti lähendada kirjandusele ja kujutavale kunstile- helidega püüti ,,kirjeldada " ja ,,maalida". Uued värvid ja
Iseseisev töö 11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste.
jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv - kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi : Aaria - soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid, Ansambel - mitme solisti koos laulmine, Koor - esindab ooperis rahva arvamust. Erinevalt ooperist on operetil tähtsamal kohal sõnad, operetis kasutatakse lavakõnet, on eksootiline ja ebareaalne. Vaheldumisi laul, kõne ja tants. Lõbusama sisuga, elurõõmus. 8. Milliseid romantismiajastu oopereid mängitaks praegu eesti ooperilavadel? Estonias Giuseppe Verdi ooper „Aida“ Giuseppe Verdi ooper kolmes vaatuses „La traviata“ Giuseppe Verdi ooper „Rigoletto“ Richard Straussi koomilise ooperi kontsertettekanne „Arabella“
1. Iseloomusta romantismi kui suunda? Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised - vastandudes sellega eelnenud perioodidele, mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud
1. Iseloomusta romantismi kui suunda? Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised - vastandudes sellega eelnenud perioodidele, mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud
Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile
MUUSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Millal oli klassitsismiajastu? 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand *Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat, muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud. *Seleta mõistet ,,sümfoonia". Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Nimeta selle zanri tuntumaid esindajaid. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad rikuvad klassikalisi reegleid Schuberti 2osaline sümfoonia. *Seleta mõistet ,,instrumentaalkontsert". Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile.
Muusika kordamine 1.Millised olulised muutused tõi romantismiajastu muusikaellu? Väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi
Ilmalik muusika oli vaimulikust tähtsam Eelistati instrumentaalmuusikat Muusika oli põhiliselt homofooniline (mitmehäälne, üks juhtiv teema) Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev Harmoonia valdavalt heakõlaline Duuri ja molli vaheldumine Kiire rütmide vaheldumine Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile. Romantismis: osade arv oli varieeruv, kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, orkestratsioon – heliteos seati teatud orkestri koosseisule.
18. Millisest sümfooniast on pärit „Ood rõõmule”, mis kasutusel Euroopa hümnina? Ood rõõmule” on pärit Beethoveni 9. sümfooniast. 19. Kuidas nimetatakse Beethoveni 5. sümfooniat ja miks? Beethoveni 5. sümfooniat nimetatakse “Saatusesümfooniaks”, sest teos algab saatuse koputuse motiiviga. 20. Kirjelda romantismi kui vaimset liikumis ühe lausega! Romantism on vaimne liikumine, mis seab tundelise palju olulisemaks mõistuslikkusest. 21. Nimeta romantismiajastu heliloojaid! (min 5) Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenc(Franz) Liszt, Edvard Grieg, Pjotr Iljitš Tšaikovski, Giuseppe Verdi, Johannes Brahms, Jean Sibelius. 22. Kuula Chopini etüüdi E-duur! Kirjelda muusikat! Ja too välja momendid, kus siin palas tulevad esile romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned! https://www.youtube.com/watch?v=82okhQiaPs0 Chopini etüüdi E-duur on emotsionaalne ja tundeline teos klaverile, kus romantismiajastu
uued zanrid operett ja ballett; ooperi kujunemine; mõistuse kultuse ajastu; ajastu lemmikpill klaver. 1) Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke. 2) Ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega 3) Väikevormid klaverile (ekspromt, prelüüd, ballaad, sõnadeta laul jm) 4) Ajastu põhizanr ooper 5) Lavamuusikas uued zanrid operett ja ballett 6) Ajastu lemmikpill klaver 2. Nimeta romantismiajastu muusika põhilised jooned! (vähemalt kolm) 1) Vaba vorm 2) Programmiline muusika 3) Muusika seadmine orkestrile - orkestratsioon 3. Nimeta 19. saj autor, kes esimesena võrdsustas soololaulu instrumentaalzanridega ja kelle soololaule esitatakse maailmas kõige enam! Lisaks nimele pane kirja ka vähemalt üks soololaul tema loomingust. Franz Schubert, ,,Metshaldjas", ,,Ave Maria" 4. Kes kirjutas esimese romantilise sümfoonia? Mis on selle sümfoonia pealkiri?
Ooper 19.ndal sajandil Kirjeldage, milline oli romantismiajastu ooper? Mis linnast sai 19.ndal sajandil ooperi pealinn? Milline oli ooperi ainestik? Tolleaegne ooper reageeris ühiskondlikele sündmustele ja publiku huvi oli suur. Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta
Artikli analüüs ,,Miks me üldse reisime?" Tiit Pruul avaldas oma artikli ,,Miks me üldse reisime?" eesmärgiga mõista, miks inimesed reisivad. Alustades romantismiajastu kuulsatest literaatidest nagu Byron, Puskin ja Lermontov, jõudis autor tänapäeva vabatantsijani Matt Hardingini. Pruul leidis osavalt ajastutevahelised reisikogemuste erinevused ja tõi põhjendusi, miks on inimeste eesmärgid reisi alustamiseks muutunud ja miks pole ümbermaailmareisis enam midagi erakordset. Inimeste reisimisvajadused on põhjendatud vastandlike argumentidega. Osadel domineerib seiklushimu, nagu näiteks Jamesil, artikli autori vestluskaaslasel, kellega ta Indias kohtus
3.Kirjelda muusikazanrit, mis kannab nime kammerlaul ehk Lied ? Kammerlaul ehk Lied on klaverisaatega soololaul. Leid`i oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikus. Kammerlaulu saateinstrumendiks oli klaver. 4.Nimeta Franz Schuberti (1797-1828) tuntumad teosed vokaalmuusika zanrist. Tuntuimad laulud on ,,Metshaldjas" (1815), ,,Forell" (1817), ,,Muusikale" (1817), ,,Ave Maria" (1825). 5.Nimeta kaks romantismiajastu hinnatumat klaverivirtuoosi/heliloojat.Milles seisneb nende klaverikäsitluse erinevus? Frederyj Chopin (1810- 1849) loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantistlike väljendusvahendite tasakaalustatus, tema looming koosneb peamiselt klaverimuusikast, millest põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaveritele. Ference Liszt (1811- 1886) rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikus. 6.F
Neuschwansteini loss Lossi arhitekt on sakslane Eduard Riedel. Loss asub Saksamaal, Baieris Švaabimaal Ostallgäu kreisis Schwangau vallas Füsseni linna lähedal Hohenschwangaus. Lossi ehitati aastail 1869–1892 ning osa algselt planeeritust on tänini ehitamata. Selle lossi arhitektuur ja sisekujundus peegeldavad 19. sajandi ehituskunsti tipptaset. Lossist on saanud üks romantismiajastu sümboleid. See on üks tuntumaid vaatamisväärsusi Lõuna- Saksamaal, seda kutsutakse ka Muinasjutulossiks. See ehitati Schwansteini kindluse peale. Lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludwig II omale pelgupaigaks, kuhu põgeneda inimeste eest. Lossi pühendas ta helilooja Richard Wagnerile. Lossil on 6 korrust ning üle 360 ruumi, millest turistidele on
Ülejäänud kontsert oli pühendatud 20. sajandi heliloojale Maurice Ravelile. 20. sajandi esimesel kümnendil andis Maurice Ravel märkimisväärse panuse pianistliku tehnika ja väljendusvahendite uuendamisse. Olnud helilooja ameti kõrval ka särav pianist, tundis ta peensuseni klaveri kõla ja virtuoosse mängu saladusi. Tema suurvormidest klaverile on tuntud tsükkel „Öine Gaspard“, mis kõlas ka kontserdil Ralf Taale esitluses. See valmis 1908. aastal, inspireerituna romantismiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi (1807-1841) proosapoeemidest. Ravel vali neist välja kolm ning pealkirjastas vastavalt oma heliteose osad: „Undiin“, „Võllas“ ja „Scarbo“. „Undiin“ on poeetiline muinasjutt ilusast vetehaldjast, kes mõtiskleb kuupaistesel ööl tähistaevast vaadates kauni, justkui uinunud järve kaldal. See on ka tsükli ainus helges muusikalises meeleolus osa. Järgnevas „Võllas“ maalib helilooja pildi
ITAALIA HELILOOJAD Giovanni Pierluigi da Polestrina- Renesanssi ajastu (16saj) üks kuulsamaid vaimuliku muusika kirjutajaid. Claudio Monteverdi- Barokiajastu (17saj), ooperihelilooja Antonio Vivaldi- Barokiajastu kuulsaim viiulimängija ja muusika autor Gioacchino Rossini- 19 saj (romantismiajastu) ooperi helilooja Gaetano Donizetti- 19 saj 1 poole ooperi helilooja Vincenzo Bellino- ooperihelilooja, Romantismiajastu Giuseppe Verdi- ooperi helilooja, 19.saj Ciacomo Puccini- 20saj ooper Ottorino Respighi- 20saj 1 pool, sümfooniline muusika Luciano Berio- 20saj tuntuim nüüdismuusika autor OOPER Ooper on lauldud drama Ooper tähendab Itaalia keeles töö, teos Lavateos, mis ühendab kunstiliike- kirjandus(ooperi sisu ehk šüžee), näitekunst, kujutav kunst(lavakujundus), tants ja muusika Ooperi olemasoluks on vaja
määrati loomeinimestele valitseva klassi palk. 4. Romantismi ajal oli looduse ülistamine ja looduseihalus, aga klassitsismil keskenduti teaduse arengule ja progresseerumisele. 5.Romantismi ajal olid rahvuslikult liikumised, revolutsioonid aga klassitsimi ajal toimus linnastumine ja tööstusrevolutsioon.(?) Millised uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Kirjelda/selgita? Tekkis programmiline muusika. Nimeta esimesi romantismiajastu heliloojaid (min 34), kelle looming pani aluse uuele ajastule muusikaloos? Franz Liszt, Frédéric Chopin, Robert Schumann, Richard Wagner Kelle loomingus oli väga oluliseks žanriks soololaul ja teda peetakse ka saksa Lied’i (sk laul) isaks? Franz Schubert Nimeta Schuberti laulutsükleid! „Kaunis möldrineiu“ ja „Talvine teekond“ Mida öeldakse Schuberti 8. sümfoonia „Lõpetamata sümfoonia” kohta?
Sageli virtuoossust nõudvad ja tehniliselt keerukad. Sümfooniad: kokku 9. Stiil on dramaatiline, heroiline. Ülev väljendus vs. loogiline ülesehitus. Laiendas klassikalist orkestrikoosseisu ja ka sümfoonia ülesehitust, tõi sisse vokaali jne. Asendas III osa, menueti, skertsoga, eemaldas avamängu (III. sümfoonia ), muutis vormi neljaosaliseks. Osad pole selgelt eraldunud, vaid neid ühendab mingi motiiv. Esimesed sümfooniad veel klassitsismile lähedased, alates III hakkab kujunema romantismiajastu sümfoonia. Tuntumad: V sümfoonia c-moll; VI sümfoonia F-duur "Pastoraalne"; IX sümfoonia d-moll ("Ood rõõmule"). Esimesed kaks on vastandid ja peegeldavad väga täpselt Beethoveni vastandlikku sisemaailma. Tähtsus: Beethoven juhatab muusikaajaloos sisse romantismiajastu ta võtab kokku klassitsismi ja loob romantismi põhiideed. Lõi uusi zanreid, mille vormikäsitluses järgiti ka hilisemas romantismis Beethovenit
Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumused Pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süzeede poole Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer
Romantism kirjanduses Vihurimäe (E. Jane Bronte) Romantism on kunstivool, mis viitab keskaja imetlusele. Romantsimiajastu inimestele tundusid inimesed keskajast tugevad ja tahtejõulised. Romantismiajastu inimesed sisenesid niivõrd oma unistustesse, et reaalsus ja unelm läksid segamini. Romantismiajastut iseloomustab kõige paremini lause: "Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi". Romantismi tunnuseks võib pidada pessimismi, kuna loodeti paremat elu, mida ei tulnud, samuti võib tunnuseks pidada looduse ja loomulikkuse ülistamist, tundelisust, mineviku idealiseerimist, individuaalsuse tähtsustamist ja erandlikkuse rõhutamist.
muusika ja kunsti suund. Romantism võrsus eelnenud perioodi klassitsismi pinnalt. Eelnenud suund klassitsism iseloomustas ratsionaalsuse, mõistuse ja ideaale ülistavat teaduskultust. Romantism seab esimesele kohale tundeelu, vastandudes sellega eelnenud perioodi mõistuspärasusele. Romantismiaja läbivad teemad olid üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, kus tegeleti müstika, surma ja teispoolsusega. Seega võib öelda, et romantismiajastu inimene elas unistuste maailmas ja see kajastus ka kogu kultuuris (kunstis). Näiteid romantismi perioodi tuntumates kirjanikest, kunstnikest ja arhitektidest ning nende loomingust: Kirjanikud: Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis", Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin", Friedrich Schiller ,,Wilhelm Tell" (legendaarne Sveitsi rahvuskangelane), romantikust poeet George Gordon Byron. Maalikunstnikud: Ajalooline teema
1. Kodulinna mõjud………………………………………………………………..8 4.2. Laialdasemalt tuntud mõjutajad………………………………………………....8 5. KOKKUVÕTE………………………………………………………………………9 6. KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………….10 2 SISSEJUHATUS Referaadis on käsitletud Saksa romantismiajastu maalija Caspar David Friedrichi elulugu ning loomingut. Antud tööst leiab informatsiooni tema erinevate eluetappide, loomingut mõjutanud isikute ja töödes kasutatavate tehnikate kohta. 3 ELULUGU Friedrich koges elu tõuse ning mõõnu; tema elu algas ja lõppes karmilt, kuid sai ka elatud paar helgemat aastat. Lapsepõlv ja noorukiiga Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774. aastal Greifswaldis Saksamaal.
Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost, legendidest ja kirjandusteostest. Muusikas oli romantism umbes 1820–1880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi, fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi, lürilis- psüholoogilisi ja filosoofilisi oopreid. Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 1810–1850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama žesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära.
Felix Mendelssohn 1809-1847 Sündis Hamburgis, 1811 kolis Berliini perega sest nad olid aidanud Napoleoni süsteemi murda ja nüüd kardeti prantslaste kättemaksu aga vanemad tahtsid Felixile ja tema õdedele vendadele parimat võimalikku haridust, kasvas üles haritud keskkonnas. Teeda peeti imelapseks, 6 aastaselt hakkas ta saama emalt klaveritunde ja teda õpetasid veel ka Marie Bigot, Ludwig Berger, Carl Friedrich Zelter. Esimese kontserti andis 9 aastaselt, esimese kirjastatud töö: klaverikvartett nr 1 C-duur komponeeris ta 13 aastaselt, 15 aastaselt esimene sümfoonia. 16 aastaselt kirjutatud keelpillioktett näitas tema tõelist geniaalsust. Hiljem õppis veel Ignaz Moschelese käe all. Tema tööd näitavad tema teadmisi barokkmuusikast. Eriti tema fuugades ja koraalides peegelduvad kõlaselgus ja kontrapunktikasutus, mis on omased Johann Sebastian Bachile, kelle muusikast oli Felix Mendelssohn tugevalt mõjutatud. Kirjutas sümfooniaid, instr...
Repriisi lõpus kõlab kadents. Populaarsemad soleerivad pillid olid klaver ja viiul. Tekkis virtuoosikultus. 2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja, kes jäi ajalukku enda virtuoosse viiulimängu oskusega ning vastavalt ka keerukate teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisati ventiilid, puupillidele klapsisüsteem, keelpillidele pikenesid sõrmlauad ja poogen. Võeti kasutusele ka uusi pille: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet. Saj keskpaiku lisandus harf ja tuuba. Suurenes orkestri koosseis, lisaks kinnistus 19. Saj kolmene puhkpillide koosseis. 5.Mida tähendab mõiste „programmiline muusika“ ?
3 ,,La Campanella'' 11 transendentset etüüdi: ,,Mazeppa'' , ,,Virvatuled'', ,,Metsik jaht''. J.Brahms (1833-1897), Beethoveni vaimne mantlipärija, on loonud kokku neli instrumentaalkontserti: viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole ning 2 klaverikontserti. Tema instrumentaalkontsertide eripäraks on nende lähedus sümfooniazanrile; mitteprogrammilise, vaid absoluutse ehk puhta muusika veendunud pooldaja; Teda peetakse tema muusika dramatismi ja kunstilise väljendusjõu tõttu romantismiajastu üheks geniaalsemaks sümfooniaks. 4 sümfooniat 2 klaverikontserti ,,Saksa reekviem'' solistidele, koorile,sümfooniaorkestrile ,,Aldirapsoodia'' Viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole 3 sonaati viiulile ja klaverile 2 sonaati tsellole ja klaverile Kammer- ja klaveriteosed Umbes 200 laulu Koraaliprelüüdid orelile op.122 H.Berlioz (1803-1869), teda peetakse romantismiajastu ja nüüdisaegsete orkestratsioonipõhimõtete alusepanijaks. Esimene, kes
Edward Grieg Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Isa oli Briti konsul ja ema oli andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas Edwardile klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. 1863. aastal läks Kopenhaagenisse, kus jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alat...
2) Ehmatav algus, dramaatiline, kurb, mõtlik, sünge, kaasahaarav, teose keskpaik elavneb vaikselt, muutub väga rõõmsaks, seejärel vaibub ja tõsineb veidi, emotsionaalne romantism Romantism Prantsuse revolutsiooni käigus toimuvad ülestõusud, mis surutakse alla, mis surub inimese alla ja tekib romantism. Iseloomulikud jooned: romantikud ütlevad, et see on kõige halvem aeg elamiseks, ülistatakse keskaega ja keskaja inimest. Romantismiajastu kangelased, peategelased tavaliselt murduvad. Kõige tähtsamaks saab indiviid(kõikide oma rõõmude ja muredega). Teosed sageli autobiograafilised(heliloojad räägivad oma emotsioonidest, kogemustest). Segatakse ja reaalsus ja fantastika. Ülimaks tundeks on armastus. Romantism on äärmiselt kontrastne, äärmiselt tundeline. Moto: Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi. Perioodid: Vararomantism 18001830 Kõrgromantism 18301850 Hilisromantism 1850 ? (1910)
1.Romantismiajastu tunnusjooned: · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Saksa romantikud Ludwig van Beethoveni Franz Schubert Robert Schumann - loonud laule ja klaveripalasid Richard Wagner- muusikaline draama, mis põhines saksa müütidel Itaalia romantikud Giuseppe Verdi Gioacchino Rossini Niccolò Paganini Prantsuse romantikud Hector Berlioz Georges Bizet Charles Gounod 2. Beethoven- Tema loomind juhatas sisse 19.saj romantismi.Muusika jäi klassikaliselt loogiliseks ja tasakaalukaks. See oli emotsionaalselt jõuline. Kurdistava haiguse süvenemine kurdistus ta täielikult ning hakkas jooma. Seda perioodi nimetatakse üleminekut klass...
ROMANTISMI TÖÖLEHT Rühm: Nimi: Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA ROMANTISMIajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1.LEIA VASTUSED Nimeta romantismi tunnuseid.(vähemalt 4)
mitte Inglismaa/Sotimaa( Nt. ,,I" mainib ta Lissaboni, Egiptust) Jumalast kirjutamine/Jumala mainimine Poliitika (,,Ood maisipurustajate vastu suunatud seaduse tegijaile") Luuletused on energilised, rõõmsad. Muidugi on ka kurbasid(,, Karjaste laul ehk Jaagu leinalaul") SARNASUSED Romantismiajastu kirjanikud Kahekõne kasutamine ( ,, Karjaste laul " J.K.Peterson / ,,II" G.G.Byron) Pühendused/oodid ( ,, Jumalale" J.K.Peterson / ,, Nutvale neitsile " G.G.Byron) Surma mainimine ( ,, Mardi Lutheruse päeval " J.K.Peterson / ,, Su elu lõppes" G.G.Byron) Lootus(,, Karjaste laul ehk Jaagu leinalaul" ; ,, Lootus " K.J.Peterson / ,, Maryle"- G.G.Byron) Mõlematel luuletajatel on mitmestroofilisi luuletusi, kuid ka ühestroofilisi. ( ,, Rõõmulaul " K.J
3. Lönnrot kogus runosid ja süteesis nende arvukate teisendite põhjal need kunstiliselt ühtseteks runodeks. 4. Ilmusid: "Vana Kalevala" 1835, "Kalevala" 1849, "Kalevipoeg" 1862. 5. Teose aluseks on eri ajajärkudesse kuuluvad ja eri paigust pärinevad anonüümsed runod, mis tänu Lönnroti luuletajaandele ainevalikult ja struktuurilt kokku sobituvad 6. "Kalevala" on romantismiajastu ilming, sest: tal on sügav ja ehtne folkloorne alus 7. "Kalevala" a. Sampo on imeveski, mis selle omanikule jahu, soola ja raha jahvatab. Eepose sündmused koonduvad selle ümber. b. Väinamöinen peakangelane, rahva tark juht, samaan, õpetaja põlluharimise soosija, rahva kaitsja sõdades, laulik, kandlemängija. Loitsijavõimetega.Tundlik ja inimlik kangelane
JOHANNES BRAHMS 1833-1897 Johannes Brahms oli Saksa helilooja, pianist ja dirigent-üks juhtivamaid romantismiajastu muusikuid. Sündinud Hamburgis, suurema osa oma elust veetis Viinis. Brahmsi eluajal olid tema populaarsus ja mõjuvõim märkimisväärsed Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile Ta oli virtuoosne klaverimängija, mistõttu oli ta ise oma teoste esiettekannetel interpreediks. Click to edit Master text style Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate Second level muusikutega.
Edvard Hagerup Grieg Elulugu Edvard Hagerup Grieg oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863
Kas ma olen midagi igast sündmusest kaasa võtnud ja õppinud? Ballett oli huvitvalt lavastatud, kokku olid viidud tants ja muusika. Eriti meeldis vahelõigud, milleks olid luuletused. Muusika ei olnud harjumuspärane ja tihtipeale jäi mulje, et see on hetke improvisatsioon. Tantsijad olid väga proffesionaalsed ja tegid kõik oma keerulised liigutused lausa liueldes, jäi mulje nagu nad on vabad ja tants pole seatud. Robert Schumann (18101856) ühendab endas romantismiajastu geniaalse ja kannatava kunstniku kuju. Tema kunstiline väljendusvorm ja üha süvenev depressiivsus olid omavahel tihedalt seotud. Helilooja kannatas muuhulgas ka kuulmishallutsinatsioonide all. Aegajalt rääkis Schumann oma lähedastele, et tema sisekõrv kuuleb ,,inglite vahendusel" tervete muusikateoste ettekandmist ja seda nende täiuslikus ilus. Teine Sümfoonia on täis tundeid ja nende vaibumist. Lavastaja on antud teose puhul lausa geniaalsusega hakkama saanud. Nimelt
ROMANTISM - 19. sajandi Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Romantismi esteetikast ● Sai alguse Saksamaalt, laienes 1930. aastatel üle kogu Euroopa ● Kujunes välja klassitsismi rüpes ● Esiplaanil tundeelu, unistuste- ja fantaasiamaailm ● Teemaks üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, müstika ● Õudused, surm ja teispoolsus Kirjandus ● Mõiste seondub rüütliromaaniga ● Tähistati fantastikal põhinevat kujutluslaadi, kunstilise väljenduse tundelisust ● Saksamaa romantiliste kirjanike (Johann Wolfgang Goethe, Friedrich Schiller) ideeks oli lihtne ja looduslähedane elutunnetus ja rahvuslik ühtsus ● Goethe romaan „Noore Wertheri kannatused“ tõi kirjandusse õnnetu armastuse temaatika ● Romantilises luules (Geoge Byron, Heinrich Heine) avaldus armastuse ja maailmavalu teema ● Kasvas huvi rahvapärimuste v...
hetked, serenaadid, valsid, lendlerid, ekspromtid); teoseid klaverile 4-le käele, 16 lavateost (vähe tuntud), koorimuusikat, 7 missat. Schubert on romantilise harmoonia ja Liedi rajajaid. Laululisus domineerib tema loomingus kõikide zanrite üle. Schuberti teoseid identifitseeritakse nimistu järgi, mille koostas muusikateadlane Otto Erich Deutsch - Deutsch Verzeichnis. 2. Robert Schumann 18101856 Saksa pianist ja helilooja, romantismiajastu tähtsamaid laulu ja klaverimuusika loojaid.Schumann tegutses elu jooksul mitmetes saksa linnades, tähtsaim neist Leipzig.Leipzigis leidis ta väga hea klaveriõpetaja Friedrich Wieck´i, kelle tütar Clara sai kogu Euroopas kuulsaks pianistiks ja Schumanni abikaasaks. 1844. aastal alguses saatis Schumann Clarat kontserditurneel mis kulges läbi Baltimaade Peterburgi ja Moskvasse. Clara Schumann kontserdid toimusid ka Riias, Tartu Ülikooli aulas ja Narvas.
Suurt tähelepanu pöörati klassitsismiajastul muusikateose vormile. Püüti luua selge ülesehitusega teoseid, mille osad oleksid omavahel täpselt tasakaalustatud. Romantism Romantkute viisid olid enneolematult kaunid: tungelvad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad. Tunde- ja meeleloluvarjundeid annavad romantikud edasi ootamatute harmoonianihetega. Meloodia väljendusrikkuseja avara hinguse taotlus viis lõpuks nn. lõputu meloodia tekkeni. Väga iseloomulikuks romantismiajastu zanriks oli poeem. Sümfooniaorkestrile kirjutatud poeeme nimetati sümfoonilisteks poeemideks. Lavamuusikas aga omandasid nüüd ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Tähtsamaks ooperiliikideks romantismi ajal olid nn. suur ooper ja lüüriline ooper. Koomilisele ooperile tekkis XIX sajandil ohtlik konkurent opereti näol. Kõige tihedam kokkupuude on mul olnud barokki aegse muusikaga, sealsed kuulsamad nimed on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
