teisele kujule-värvile rakendada, siis me peame nägema, et esimene sarnaneb teisele kindlale kujule või värvile. Seega tuleb täpsustada õiget sarnasust, et kasutada seda võrdlemisel. Kuna on olemas palju sama värvi või kujuga asju, siis sarnasus peab olema paljude kindlate punaste paaride vahel. Kui on olemas sarnasus kindlate paaride vahel, siis peab olema universaalne sarnasus ning seega on olemas tõeseid universaale nagu sarnasus. 5. Williamsi järgi võivad troobid olla üksteisega seotud kahel moel. Selgitage, mismoodi kasutab Williams neid suhteid oma käsituses. Kaks seost – sarnasus ja koosesinemine. Konkreetsed üksikasjad on loodud troopidest läbi ruumilis-ajalise kokkulangevuse. Troopidel on kindlad rollid – kindlate kvaliteetide ja seoste juhud kui olemise fundamentaalsed elemendid, millest kõik muu luuakse. Tuttavad kindlad objektid on troopide kimbud ühendatud koosesinemisega: tuttavad omadused on troopide kogumid seotud
Üsna suurt tähelepanu olen pööranud just Vana-Kreeka filosoofilise koolkonna rajajale, kelleks oli Pyrrhon Elisest. Pyrrhon oli esimene filosoof, kes võttis skeptitsismi oma filosoofia kesksseks põhimõtteks ja tänu kellele hakkasid ka teised filosoofid skeptitsismist rohkem huvituma. Pyrrhonist on nii mõndagi huvitavat kirjutanud ka Diogenes Laertios, kes oli Vana-Kreeka filosoofide biograaf ehk eluloode kirjutaja. Lõpetuseks olen välja toonud troobid. Oma otsustusest hoidumist asjade loomuse kohta argumenteerisid skeptikud nn troopidena. 1. SKEPTITSISMIST ÜLDISELT Skeptitsism on vaade, mille kohaselt meil võib olla küll arvukalt uskumusi, kuid tegelikult teame väga vähe ning kindlasti vähem, kui tavaliselt arvame teadvat. Skeptitsismi peetakse ka mõtteviisiks, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Lisaks Vana-Kreeka skeptikute koolkonna liikmetele leiab skeptitsismi ka mujal.
sõnaliigist sõnad. Fraselogismid- tähenduselt ühtesulanud sõnaühendid ,,leiba luusse laskma´´,,keelt kandma´´ Kujundid Kõnekujundid- moodustatakse sõnu ja väljendeid ebaharilikult suhestades, et kasutada neid ülekantud tähenduses. Epiteet- kaunistav või kirjeldav täiend, mis väljendab põhisõna omadust, tunnust või kõneleja emotsionaalset suhtumist sellesse. (armsad kaasmaalased) Võrdlus- kõrvutamine mingi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui abil. Troobid- piltlikud väljendid, milles sõnu seostatakse ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt Troobid: Metafoor- ehk ülekanne on varjatud võrdlus, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste ja tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda, et tekib uus kujutlus. n. Jänespüks, tähtis nina. Metonüümia- ehk ümbernimetus on mingi asja või nähtuse nimetuse asendamine ajalise, ruumilise, põhjusliku vms suhte alusel ebatavalise piltliku nimetusega. Terviku
Ajaloodiskursust tuleks seega vaadata kui keelt, mis sarnaselt metafoorse kõne, sümbolikeele ja allegoorilise väljendusviisiga ütleb, alati midagi muud kui esmapilgul paistab. Ajaloolased kasutavad samu kujundiloome võtteid nagu ilukirjanikud. Need teevad, nende teosed ka sümbolehitistena loetavaks, sündmuste jadale antakse süzee struktuur, mis toimub pigem troobiliste kui loogiliste diskursiivvõtete abil. See võimaldab teha ka ajaloodiskursusele topoloogilise analüüsi. Troobid: metafoor, metonüüm, sünekdohh ja iroonia võimaldavad ajaloodiskursusi klassifitseerida täpsemalt ning selgemani mõista, kuidas need sarnanevad ja isegi kattuvad väljamõeldud narratiiviga. Narratiiv on olnud ajalooteooria üheks tähtsamaks vaidluse teemaks. On vaieldud erinevate narratiivi suhete üle näiteks teadusega ning müüdi ja ideoloogiaga. Viimasel ajal on esile kerkinud kriitika just seoses müüdi ja ideoloogiaga.
püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest. James Sidney Edouard, Baron Ensor (April 13, 1860 November 19, 1949) oli Belgia maali-ja trükikunstnik, suur sürrealismi ja ekspressionismi mõjutaja. James Ensor elas Ostendis pea terve oma elu. Ta oli kaasatud artistide gruppiga Les XX, kuhu kuulusid 20 Belgia kunstnikku, disainerit ja skulptorit. Ta maalis kirgastes toonides ja võikaid maske. Gustav Klimt (14
Skeptisisim on pigem mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. ,, Arvamuspäraselt on värv, arvamuspäraselt magus, arvamuspäraselt kibe, tegelikult aga aatomid ja tühjus."(Demokritos) ,,Mis paistab ilus võib olla vastik." Skeptisismi põhimõte on hoiduda otsustamast asjade loomuse üle ning saavutada sel teel hingerahu. Troobid: (kõnekujund) · Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt; mis ühtedele meeldib, võib teistele ebameelidv olla; sead eelistavad näiteks pori puhtale veele( järelikult ei ole pori oma loomuselt jälk, sest sigade ta ju meeldib), mõni loom sööb värsket toorest liha, teine roiskunud liha jne. · Erinevad inimesed tajuvad maailma erinevalt: mis ühtedele meelib, on teistele vastik
HELILAADID: · Finalis võrreldav toonikaga, lõpuheliks. Põhi- ja kõrvallaadil ühine. · Tenor domineeriv heli, selle ümber liigub meloodia, toimub retsiteerimine. Võrreldav dominandiga, põhi- ja kõrvallaadil erinev. Neumad 1-4 helist koosnev meloodiaelement, näitab rütmipeensusi. Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned. Troop traditsiooniliste tekstide vaba laienemine (Munk Tuotilo). Sekventsid alleluia-laulude pikkadele vokaliisidele loodud troobid. Liturgiline draama teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette piiblilõike. Koraal ladina keelne ühehäälne kirikulaul. Melism kaunistus, ühe silbi juures lauldakse palju noote. Liturgia jumalateenistuse korrastatud ülesehitus. Keskaegne ilmalik laul: Goljaarid vagandid, panid kirja esimesi ilmalikke laule. Bernart de Ventadorn 12. saj trubaduurilüürikas enim säilinud viisidega mees. Estampii vanim tants
suhtelist kõrgust märkivad silpnimed (sarnane JO-LE-MI-süsteemile). 12.saj. ilmusid neumadele kandilised noodipead. Troop traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare. Palju troope loodi suurtes laulukeskustes. Troopidest arenesid omaette laulud. Näiteks varased sekventsid olid alleluia-laulude pikadele vokaliisidele loodud troobid. Liturgiline draama pikemad dialoogid, mis kujunesid tähtpäevade jaoks sellistest troopidest. Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistus, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik.
4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne. Totaalne põlgus kaasaegse ühiskonna, seaduste, kommete ja väärtuste vastu. Eitasid moraali, milel varjus tehakse alatusi. Pole võimalik muuta maailma, vaid enda suhtumist sellesse. Skeptikud vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab otsustamata, sest nii poolt- kui vastuargumente on samapalju. Lähtuti seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse. Troobid kõik asjad on alati seoses teiste asjadega. Eelkõige seos tajuga ja selle seisundiga. Asjade omavaheline seos. Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt. Stoikud saatusele allumise ja kohuse eetika. Aluseks on usk maailma mõistuspärasusesse. Mõõdukalt rõõmsameelne ning seisab kõrgemal igapäevasest elust.
Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks
o Kaksik e s (distihhon) o Kolmik e kolmikvärss (tertsett) o Nelik e nelikvärss (katrään) o Viisikvärss (kvint) o Kuuikvärss (sekstett) Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Kõnekujundid – troobid Epiteet – kirjeldav, kaunistav lisandsõna e poeetiline täiend Võrdlus – kõrvutamine ühistunnuste alusel Metafoor – ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel Isikustamine – millelegi mitteinimlikule inimlike tunnuste omistamine Ümberütlus – rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle alusel nimetab ümber, nt mõistatustes Allegooria – mõistukõne, vihjab millelegi, mida otse välja öeda ei taheta
Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogult "Kurja lilled" (Les Fleurs du Mal). Sümbolistlikku esteetikat kujundasid 1860. ja 1870. aastatel Stéphane Mallarmé ja Paul Verlaine. 1880. aastatel väljendas seda rida manifeste ning see tõmbas ligi tervet kirjanike põlvkonda. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest.
Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogult "Kurja lilled" (Les Fleurs du Mal). Sümbolistlikku esteetikat kujundasid 1860. ja 1870. aastatel Stéphane Mallarmé ja Paul Verlaine. 1880. aastatel väljendas seda rida manifeste ning see tõmbas ligi tervet kirjanike põlvkonda. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest. Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas old Marcel
vormide ja motiivide vastu. Kui üldse on mõni katusmõiste või zanrimääratlus, mis haaraks Kaalepi luulet kogu selle mitmekesisuses, siis on selleks ,,akadeemiline" või ,,intellektuaalne". Ja sedaviisi kokkuvõetuna ei kujuta Kaalepi luuletused endast mitte ainult huvitavat ekskurssi kirevasse luuleilma, vaid ka õpetlikku vaadet maailma vaheldusrikkale kultuurile. mängulisus, tekstimõnu, värskus ja muidugi naljaga seonduvad troobid. Nagu kõik Kaalepi luules, on ka huumor kaalutletud; mitmes kohas on nali ise luuletuse teemaks. Sonettide puhul on Kaalepi jaoks oluline soneti iseloomulikem omadus, selle vormiline ebasümmeetria, mis mõjutab ka tähendustasandit. Tavapäraste sonettide kõrvalt leiame Kaalepilt ka sonette skeemiga 4+4+1+4+1, 4+4+2+4, 4+4+2+3+1. Soneti piirid ei ole reeglites. Tegu on sonetiga täpselt nii kaua, kuni lugeja seda tajub. Lisaks on Kaalep tõlkinud vanaegiptuse keelest võru keelde luuletusi
valikuid, mis omakorda sunnib meid asjade üle otsuseid langetama, meeldigu see meile või mitte. Kuivõrd lõplik tõde on meile kättesaamatu, peame oma hinnangud andma parima äratundmise järgi ja vastavalt oludele mis oleks võimatu, kui suhtuksime kõigisse alternatiividesse võrdse skeptitsismiga. Niisiis saab meie skeptitsism olla Hume'i järgi vaid osaline. 4 SKEPTITSISMI KÕNEKUJUNDID EHK TROOBID Oma otsustusest hoidumist asjade loomuse kohta argumenteerisid skeptikud niinimetatud troopidena ehk kõnekujunditena. Troope sõnastas esimesena Ainesidemos, kes oli filosoof- skeptik, kes kuulus tolleaegsesse Platoni Akadeemiasse. Selles peatükis toob autor välja ja kirjeldab kümmet troopi. Esimene troop Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt. See tähendab, et mis ühtedele meeldib, võib teistele ebameeldiv olla. Näiteks sead eelistavad pori puhtale veele
viis. Mittekodusolemise tunne - inimene ei tunne end kuskil kodus, isegi mitte iseeneses. Ta on alatine psühholoogiline põgenik. Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge 20 mõni näide. Mida kujutavad endast sellised troobid, nagu wilderness, pastoraal, apokalüpsis? Kas oskate tuua mõne näite nende kasutamisest ilukirjanduses? Kas ökokriitika harrastaja peaks ka ise matkama ja taimi tundma või piisab lugemisoskusest? Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? - Kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus ja selle analüüsimine, on lahutamatult (ja paratamatult) seotud loodusega kui inimtegevuseks vajaliku keskonnaga. Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist,
Iga silp vastas ühele noodile, teksti laulmine oli tunduvalt kergem. Selliseid jubilatsioone hakati kutsuma sekventsideks. Erinevalt koraalist (kirikulaulust piibli tekstile) kirjutati sekventsidele spetsiaalseid tekste. Sekventsid oli iseseisvad laulud kirikuteenistuse sees ning neid hakati kutsuma ,,troobiks". 16. saj keelustati katoliku kirikus troobi loome (ka sekventsid peale viie põhilise). Troop jõudis sellegipoolest tõugata ellu sellise nähtuse nagu teater (üksikud dialoogised troobid, pigem erand kui reegel). Dialoogilsi troope kirjutati suuremate pühade ajal: · lihavõttetroop: ,,Quem queritis?" ehk ,,Keda te otsite?" · jõulutroop: karjased, ingel (uusi tegelasi tuli kogu aeg juurde, nt Herodes, Hommikumaa targad). Hommikumaa targad liikusid tähe poole, mille kujutamine oli vastutusrikas element (kasutusele võeti spetsiaalsed masinad). Wincesteri piiskop pani paika misanstseenid, maskeeringud, rekvisiidid ning kirjutas juhendi, kuidas
Mida need mõisted tähendavad? nii teemavaldkond kui teoreetiline raamistik postkolonialistlik identiteet kolonialistlik ideoloogia Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge mõni näide. Mida kujutavad endast sellised troobid, nagu wilderness, pastoraal, apokalüpsis? Kas oskate tuua mõne näite nende kasutamisest ilukirjanduses? Kas ökokriitika harrastaja peaks ka ise matkama ja taimi tundma või piisab lugemisoskusest? Kirjandusökoloogia kolm faasi: Looduskirjanduse kolm põhilist kriteeriumi: Kirjandusökoloogia Kogu inimtegevus, analüüsib, kuidas sealhulgas kirjandus ja selle analüüsimine, esitab kirjandus
trohheus värsimõõt skeemiga + /+ . Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist (´ ). Näiteks: Tere, laine! mere laine! +/+/+/+ Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! (Henrik Visnapuu.) troop kõnekujund; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad troobid on epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, sünekdohh, hüperbool, personifikatsioon, sümbol, allegooria, paradoks, retooriline küsimus. tsesuur paus värsi keskel (//), mis jaotab pika värsi kaheks. Väike tsesuur eraldab värsis ühe sõna teisest; suur tsesuur jagab värsi kaheks ning kordub tavaliselt kogu luuletuse ulatuses. Tsesuur ei tohi sõnu pooleks jagada. Tsesuuri kasutatakse näiteks heksameetris ja aleksandriinis. Näiteks:
3 II ÜHEHÄÄLSE KIRIKUMUUSIKA EDASINE ARENG 1.Zanrid: troop ja sekvents 9.-12.sajandil, ajal mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus valdavalt kirjalikuks, ilmus sinna uus omapärane loomingu meetod troop-traditsiooniliste tekstide vaba laienemine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare. Palju troope loodi suurtes laulukeskustes (Galleni klooster Sveitsis) Troobid võisid olla nii pikad ja iseseisvad ,et nendest arenesid välja iseseisvad laulud. Näiteks varased sekventsid olid alleluia laulude pikkadele vokaliisidele loodud troobid.(hiljem sai neist omaette lauluvorm) Sekventsi tekst on värsiline- see oli keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sekventsid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule. III ÜHEHÄÄLNE ILMALIK LAUL 1.Trubaduurid ja truväärid
Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogult "Kurja lilled" (Les Fleurs du Mal). Sümbolistlikku esteetikat kujundasid 1860. ja 1870. aastatel Stéphane Mallarmé ja Paul Verlaine. 1880. aastatel väljendas seda rida manifeste ning see tõmbas ligi tervet kirjanike põlvkonda. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest. SÜMBOLISM - Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt
B. Graafilised kujundid ehk piltkujundid 1. silmariim Pambu Peedu lemmikkirjanik on Baudelaire, teisi loeb ta vähe teab vaid kaude Mart Veske 2. anagramm 3. palindroom 4. akrostihhon 5. piltluule (konkreetne luule jm) (Raul Meel) C. Kõnekujundid ehk troobid 1. epiteet punastav taevas 2. oksüümoron ehk vastandväljendus (vrd epiteet, metafoor jm) kriiskav vaikus 3. võrdlus poiss on priske kui pirukas 4.parallelism (vrd lausekujundid)
On mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Kauglugemine tähendab tööd sekundaar- ja tertsiaarkirjandusega: arvustuste, ülevaadete, bibliograafiate ja raamatustatistikaga, ja see võimaldab keskenduda tekstist väiksematele või suurematele elementidele – ühelt poolt nähtustele nagu võtted, teemad ja troobid, teisalt žanrid ja süsteemid. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva lugemine - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega.
Topeltkolonisatsioon tähendab naiste topelt diskriminatsiooni ja kolonisatsiooni erinevat mõju meestele-naistele. Tühistamine tähendab taotlust keelduda inglise normkeelsusest. Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge mõni näide. Mida kujutavad endast sellised troobid nagu wilderness, pastoraal, apokalüpsis? Kas oskate tuua mõne näite nende kasutamisest ilukirjanduses? Kas ökokriitika harrastaja peaks ka ise matkama ja taimi tundma või piisab teatud apsektidele keskenduvast lugemisoskusest? (ka kirjandusökoloogia; inglise keeles ecocriticism) on kirjandusteaduse suund, mis tegeleb keskkonna ning kirjanduse ja kultuuri suhete uurimisega. Ökokriitika peamisteks uurimisteemadeks on kirjanduse seosed looduskeskkonna kui kirjanduse laiema
Hübriidsusel on mitu vormi: poliitiline, keeleline, kultuuriline, rassiline jne. Topetteadvus- Mittekodusolemise tunne-ei ole kodus ei siin ega seal. Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge mõni näide. Mida kujutavad endast sellised troobid (troop-kõnekujund), nagu wilderness(thoreau walden ehk elu metsas), pastoraal(idülliline karjaseelu kujutav teos, siin ; vastandus linnaga; maatöö), apokalüpsis? Kas oskate tuua mõne näite nende kasutamisest ilukirjanduses? Kas ökokriitika harrastaja peaks ka ise matkama ja taimi tundma või piisab lugemisoskusest? Kirjandusökoloogia analüüsib, kuidas esitab kirjandus inimeste ja looduse suhet eri ajalooperioodidel, milliseid väärtusi /
V) (2) anagramm sõnamäng, kus tähed sõnas/lauses liigutatakse ümber, et saada uus sõna/lause (mother-in-law woman Hitler), on tuntud antiikajast saadik. (3) palindroom on keelend, mis edas- ja tagurpidi lugedes on täpselt samasugune (kirik) (4) akrostihhon luuletus, mille ridade algustähed moodustavad mingi sõna/lause (sini-must-valge) (5) piltluule (konkreetne luule jm R. M.) 9. Kõnekujundid e troobid. (Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis?) (1) epiteet - kirjeldav ja kaunistav sõna; poeetiline täiend, mis väljendab tunnust, omadust, luulelist varjundit või siis kõneleja suhtumist ja kuulub nimisõna ja pärisnime juurde. (punastav taevas) (2). oksüümoron ehk vastandväljendus (kriiskav vaikus) (3) võrdlus (poiss on priske kui pirukas) (4).parallelism struktuurikordus
koopast, vaatas kuud...; Kui müristas ja välku lõi, siis vanapagan silku sõi; Kukulind ja kägu, need on ühte nägu; Laiskus, laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind; Mats linnas, lill rinnas; Oh ihu, ära värise, küll varsti tuleb kevade; Siga läks üle silla, saba tegi tilla-lilla; Ära aja jonni, kukud solgitünni! Vanasõnade kommunikatiivseist funktsioonidest, kujundeist ja lausevormist Need kolm on omavahel seotud asjad. Troobid Mõttekujundite e. nn. troopide põhitüübid on metafoor ja metonüümia. Metafoor on tunnust omistava (predikatiivse) funktsiooniga troop, mis seob kahelt eri mõistealalt pärit mõisteid, esitades tavaliselt midagi vaimset millegi füüsilisena ja/või midagi inimlikku millegi mitteinimlikuna, või ka vastupidi -- midagi abstraktset või mitteinimlikku millegi inimlikuna (viimase troobi nimetuseks on personifikatsioon). Näiteks: Jaan on eesel (inimest esitatakse
Sai alguse luulest, levis edasi maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikase. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile. Hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke B luulekogult ,,Kurjad lilled". Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedamatest külgedest. Sümbolism ei olnud hoogne ega mässuline, vaid staatiline. Paljud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad B poolt tõlgitud E.A Poe teostest. Prantsuse sümbolism. Minisõnastik. 1990 pidas Hasso Krull erikursuse ,,Prantsuse sümbolism tänapäeval". Kursuse käigus koostas ta ka minisõnastiku tähtsamatest mõistetest. Märksõnade seletuses oli ennetavaid viiteid sellele, et arusaam kirjandusest oli juba muutumas. Baudelaire androgüünsus= mees-nais-us, kahesoolisus. B järgi läheb luuletajal oma kavatsuste teostamiseks küll vaja
ja filos. tekstide vahel vahetegemise. Nietzschet on ilmselt lihtsam nii dekonstrueerida kui Kanti. Teadmise metafoori dekonstruktsioon. Mõtlemise ja teadmise dekonstruktsioon läbi teksti retoorika. Samuti veenmise ja sisendamise dekonstr. Demonstreerib filosoofia muutumist kirjanduseks. Kõigi väärtuste ümberhindamine lõhub hierarhiat, mille tulemuseks on kunsti ja kirjanduse esiletõstmine ja väärtustamine. De Man näitab kuidas retoorika kuulub kokku apooriate ja ambivalentsusega. Troobid pole kunagi tõesed ega valed, mõlemad üheaegselt De Man interpreteerib kirjanduse ja filosoofia vahekorda N töödes. Näitab filos. diskursuse dekonstruktsiooni. Kirjandus antud juhul dekonstrueerib filosoofia. 7. Derrida. Dekonstrueerimise põhimõisted, näited. D käsitleb luuleloomingule omaseid momente nagu kordus ja tähenduse hajumine, tehes seda Mallarme luule näitel. Polemiseerib J.A. Richardiga, kelle käsitlus on
majas", "Rohtaed". trohheus värsimõõt skeemiga + /+ . Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist (´ ). Näiteks: Tere, laine! mere laine! +/+/+/+ Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! (Henrik Visnapuu.) troop kõnekujund; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad troobid on epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, sünekdohh, hüperbool, personifikatsioon, sümbol, allegooria, paradoks, retooriline küsimus. trubaduur 12.14. sajandil provanssaali keelealal (Lõuna-Prantsusmaal) tegutsenud rüütlilaulik, kes luuletas rüütlite seiklustest, ülistas nende vaprust, armastust. Trubaduuride loominguga tekkis kirjanduses oluline murrang: anonüümse rahvalauliku asemele astus loov isiksus. Luuletaja seisus muutus auväärseks
annaabi.ee 
