et Stendhal hakkas vihkama nii kirikut kui ka usku.Koolis paistis ta eriti silma matemaatikas ja kunstis. Kõik inimesed jagas ta punasteks ja mustadeks , punased olid Napoleoni toetajad ja patrioodid, mustad olid kelmid kuningavõimu pooldajad ja rojalistid ( ka tema isa oli rojalist) 17 aastaselt asus ta Napoleoni sõjaväkke ning osales sõjakäikudel mis viisid teda läbi Euroopa.1814 peale Napoleoni langust asus ta elama Itaaliasse.Itaalias viibimine on jätnud sügava jälje Stendhali loomingusse. Ta uuris suure huviga Itaalia kunsti ja muusikat. Itaalia andis talle inspiratsiooni terve rea teoste kirjutamiseks, nagu ,,Maalikunsti ajalugu Itaalias","Room, Napoli ja Florents","Jalutuskäigud Roomas", ,,Itaalia kroonikad", ning ka tema ühe suurema romaani ,, Parma Kloostri" süzee on sealt pärit. Tema esimene kirjanikuteos oli essee ,,Armastusest", teine teos oli romaan ,,Racine ja Shakespeare". Pärast mõningaid romaane , jõudis ta realismini ka oma kirjanduslikes teostes
KODUNE KONTROLLTÖÖ Stendhal "Punane ja must" Erki Maling XI kl 11.Millised tegelased ja miks on selles teoses Napoleoni tüüpi? Teoses on Napoleoni tüüpi inimeseks Julien Sorel ise, kuna tal olid suured eesmärgid ja ta ei kohkunud nende ees tagasi. Samuti oli peategelane suur Napoleoni austaja. 12.Millised omadused peaksid olema karjääriinimesel? Teose põhjal peaks karjääriinimese omadusteks olema: silmakirjalikkus ja suur tahtmine, teda ei tohi miski takistada. Julien oli karjääriinimene, tema võtted olid kohati isegi julmad, edu saavutamiseks tegi ta nii mõnigi kord oma lähedastele haiget. 13.Punase ja musta nimetähendlikkus. Punane ja must need on ajastu värvid. Punane on sõjaväelase punane munder, must tähendab preestri kuube. 14.Millisele järeldusele jõudis Julien pärast proua de Renali tulistamist? Ta sai aru, et isegi surmaga silmitsi seistes, oli ta ikkagi silmakirjalik. Ta tunneb, et kogu tema elu on olnud teesklus, see...
,,Punane ja must" kui realistlik teos Stendhali ,,Punane ja must" on realistlik teos, kuna: 1) Elu kujutati kogu tegelikkuses. Peategelane, noor Julien, kes pole kordagi kodukülast välja saanud ja on ka külas käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil ja kiriklas, sest teeskleb et tahab preestriks saada. Perekonnas teda ei sallita. Julien põlgab oma perekonda - isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Seega on päris hea, kui linnapea otsustab Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta läheb tema rivaali, härra Valenod' lapsi õpetama kui see talle rohkem raha pakub. Tekkinud suhete tõttu Julieni ja proua de Rénali vahel otsu...
Swift. Seal arutatakse kirjanduse küsimusi. Tegeldi kombeõpetusega kuidas korterit möbleerida, kuidas peenemad pered elavad jne. Valgustuse autorid. Kõige rohkem paistab siin silma inglise valgustusromaan. Luuakse kaasaegse romaani arhetüüp. Need autorid on väga olulised, sest nad loovad palju alusvõtteid, mida hiljem hakatakse sünteesima. Romaani diskursus läheb edasi 19.saj. Kriitikud ütlesid,et romaan on uus zanr ja selle päralt on tulevik. Kirjandusteosed räägivad sellest: Stendhali ,,Punane ja must". Varajase kirjanduse aluseks on mitmed zanrid reisikirjad, laevade logiraamatud, päevikud, kirjad. Need ei ole fiktsioon, aga on proosa. Neid kirjutati ja loeti hästi palju 17.saj, sest said tuttavaks mitmed maad ja rahvad. Lugesid need, kes reisida ei saanud. Nt Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe". Idee sellest saab Defoe tõestisündinud loost, meremehelt, kes elas üksikul saarel 4, 5 aastat. Defoed ei huvita see, kas tegelane jääb ellu v mitte
11. Miks on ,,Madame Bovary" romantismivastane teos? ,,Madame Bovary" on romantismivastane teos, sest autor naeruvääristab romantikute subjektivismi ja lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelamtele ja fantaasiale. 12. G. Flaubert ütleb: ,,"Madame Bovary", see olen mina." Kuidas saad sellest aru? G. Flaubert kujutas madame Bovary tegelaskujuna ennast. 13. Mis on bovarysm? 14. Kuidas võib tõlgendada Stendhali romaani ,,Punane ja must" pealkirja? Pealkirjal ,,Punane ja must" on kaks tähendust: 1)punane ohviterikarjäär; must vaimulikukarjäär. 2)punane ideaalne ühiskond; must vanameelne ühiskond. 15. Stendhali romaani ,,Punane ja must" motoks on Dantoni kuulus nõue: tõtt, karmi tõtt. Kuidas saad sellest aru? Kuna Stendhali teostes on oluline koht faktoloogial, siis seostaksin seda Dantoni nõudega: tõtt, karmi tõtt
aastal ,,Armance" Kõik inimesed jagas ta punasteks ja mustadeks Tuntumad teosed ,,Punane ja Must" (1830) ,,Parma Klooster" (1839) ,,Armance" (1827) ,,Vanina Vanini" (1829) ,,Punane ja Must" Kujutab elu nii nagu elu on, ning isegi süsee on pärit tema elust. Kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu. Looming langeb prantuses kriitilise realismi arenemise esimesse etappi. Stendhali põhimõtte oli , et kunst on oma olemuselt ühiskondlik ning teenib ühiskonna huve. Kunstnik täidab ainult siis talle usaldatud ülesande , kui ta viib ühiskonda enese järel, kui kunstnik tegutseb omaette, pole seotud massidega, siis ei ole ta mitte midagi. Suri 1842. aastal Pariisis ning on maetud Montmartre kalmistule Kuulsaks sai Stendhal küll alles pärast surma. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Stendhal
silmakirjalik...Oo 19. sajand!" 1830. aastal ilmunud romaani alapealkirjaks ongi "XIX sajandi kroonika". Stendhal tundis end renessansiinimesena, kes on sattunud valesse sajandisse. Kuna tegelikus elus nappis suurust ja ülevust, pöördus ta ooperi poole, kus võimsad tunded ja õilsad teod olid veel võimalikud, ja nii saigi Milano La Scala paigaks, kuhu ta oma mõtete ja unistustega põgenes. Ja loomulikult kuulus tema armuelu peategelaste hulka lauljanna. Stendhali andumus erootikamaailmale aitas tal luua imelisi naistegelaskujusid. Julien Soreli suurele armastusele proua de Rênali vastu on kogu kirjandusloost raske võrdväärset leida. Proua de Rênal on provintsilinnakese Verrières'i meeri abikaasa, kelle juures Julien koduõpetajana tööle hakkab ja õpib tundma ja läbi nägema juste milieu mängureegleid. Noor õpetaja ja majaproua armuvad teineteisesse. Ilus, naiivne,
Raha, võim ja inimesed Tahame seda või mitte, aga raha mängib meie kõigi eludes tähtsat rolli. Ilma selleta lihtsalt ei saa. Sama kehtib ka võimu kohta. Võim ja raha on üksteisega tugevalt seotud ning need mõjutavad meid ka kõige väiksemate otsuste tegemisel. 19. sajandi realismi kirjanikud on võimu ja raha võtnud kui kõiki puudutavat teemat ning nende teosed ongi peamiselt sellel põhinevad. Ehtsateks näideteks võib siinkohal tuua näiteks Stendhali peateose „Punane ja must“ (1830), Honore de Balzaci suurteose „Isa Goriot“ (1834) ja Fjodor Dostojevski realistliku romaani „Kuritöö ja karistus“ (1866). Stendhali „Punane ja must“ põhineb tõestisündinud lool, kus noormees nimega Julien Sorel püüab leida teed vaesest ja raskest elust kõrgseltskonna, raha ja võimu juurde. Ta on auahne ning püüdlik oma eesmärkide suhtes. Kogu raamatu vältel kimbutavad teda segased armutunded, mis talle kokkuvõttes ka kätte maksavad
Koostas:Brigitta Pärni ,,Punane ja must" Stendhal Raamat ,,Punane ja must" on kirjutatud kirjaniku Stendhali poolt. Stendhali kirjutatud romaan räägib noorest puusepapojast nimega Julien Soreli, kes oli 19-aastane. Tema eesmärk oli saada kõrgeimasse seisusse, kus ta saab välja näidata omandatud tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam
t sellest, mis on reaalne, käegakatsutav, täpne ja kasulik. · edusammud loodusteaduses (darvinism) kõik põlvneb rakust, organismid on muutlikud, organismi omadused on päritavad, kiire paljunemise tagajärjel tekib olelusvõitlus. Realism vastandus romantismile, kuigi peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. 1831.aastal ilmusid kaks raamatut: Victor Hugo romantiline romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis" ja realistliku kirjandusvoolu alguseks peetav Stendhali ,,Punane ja must". Romantikute töödes leidus ohtrasti realismi meenutavaid lehekülgi ja realistide teostes võib kohata ridamisi romantiliselt liialdatud kangelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi oma tumedate külgedega, liialdusteta ja ilustusteta. Autor pidi teose kirjutamisele tegema kõvasti eeltööd ja uurima indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eriti sotsiaalset olustikku, et seda teoses võimalikult tõetruult kujutada
5) Balzaci maailm ,,Inimliku komöödiaga": Ta ütles, et teosel on geograagia, samuti tal on oma genealoogia ja perekond, oma kohad ja asjad, tegelased ja faktid oma vappideraamat, oma aadlikud ja kodanlased, oma käsitöölased ja talupojad, oma armee ja lõpuks oma maailm. See ei olnud fantaasia vili, selline oli päriselt tema kaasaegne maailm. 6) Stendhal: Prantslane Stendhal sündis 1783.a. ja oli 1.kirjanik Euroopas, kes pälvis oma romaanidega realisti kuulsuse 20.sajandil. Stendhali tegelik nimi on Marie Henri Beyle. Stendhal suri aastal 1842. Ta õppis Pariisi kõrgemas polütehnikulises instituudis. 17.a. astus ta sõjaväkke ja võttis ohvitserina osa võitlusretkedest. 7) Balzac: Sündis Kesk-Prantsusmaal, Toursi linnas, 1799.a. Suri aastal 1850. Hea kooliharidus, õppis Vendome kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Realismi üks tähtsamaid viljeleijaid. Abiellus 1850.a. Ewelina Hanskaga. 8) Flaubert: Sündis 1821.a. Prantsusmaal.
15. ,,Emma, see olen mina!" tähendabki seda, et autor kirjutas enda halvad küljed ja iseloomujooned sellesse tegelasse, et seeläbi end puhastada. 16. Bovarism on seisund, kus inimene näeb end sellena, kes ta tahab olla või on oma unistustes, unustades seejuures oma tegeliku mina. ( Bovarism on tuletatud Flaubert'i romaani "Madame Bovary" peategelase nimest ja viitab kalduvusele samastuda oma unelmates romaanikangelase või -kangelannaga.) 17. Stendhali romaan ,,Punane ja must" omab kahte tähendust: punane ohvitserikarjäär; must vaimulikukarjäär või must vanameelne ühiskond; punane ideaalne ühiskond. 18. ,,Tõtt, karmi tõtt" viitab vast sellele, et autor üritab olla võimalikult täpne, otsekohene ja piinlikult aus. 19. Teose ,,Punane ja must" peategelane on külasepa poeg Julien Sorel, kes võitleb iseenda ja ühiskonnaga, mis teda sellisena, nagu ta on, ei aktsepteeri. 20
osa. Romantismist postmodernismini. Tallinn, 1999, lk 139–144. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/charles-dickens/ Charles Dickens 5 küsimust 1. Kes olid Dickensi õpetajateks? (vähemalt 3 nime) 2. Mis maa kirjanik oli Charles Dickens? 3. Nimeta vähemalt 1 autori tuntum teos 4. Mitu romaani kirjutas Charles Dickens? 5. Mis oli Dickensi viimane teos ning kas ta jõudis selle lõpuni kirjutada? Stendhal 5 küsimust 1) Mis maa kirjanik oli Stendhal? 2) Mis on Stendhali täisnimi? 3) Nimeta tuntumaid teoseid (3) 4) Mis teemadel kirjanik kirjutas? 5) Millised (lõpetamata) Stendhali romaanid ilmusid peale kirjaniku surma? mitmekülgne teravalt kriitiline kirjanik; romaanides on noored tegelased, kelle lootused on suured, kuid pettumuse korral lõpetavad oma elu; Peateos: „Punane ja must“ – 18-19 aastane Julien Sorel on puusepa poeg, kes end iseharimise teel väga targaks on õpetanud. Tema soov on „haljale oksale“ saada. Selleks kasutab ta naisi
STENDHALI ,,PUNANE JA MUST" Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korralda...
liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot", "Jäljed liival","Maa- ja mereveersed rytmid ", "Viis meelt", "Päike rentslis", "Tuuleratas". Romaanid: "Armukadedus" ja "Kivi kivi pääle" Reisikirjad: "Risti- rästi läbi Euroopa" ja "Lõuna Risti all" Tõlked: Hugo"Jumalaema kirik Pariisis", D. Alighieri "Uus elu", E. Zola "Söekaevurid", Stendhali "Punane ja must", A. Blok "Kaksteist" ja teised. Loomingu iseloomustus Ei avaldanud luules tundeid, jäi objektiivseks Värsid laitmatult vormikindlad ja hoolikalt viimistletud Luule on põhilaadilt realislik ning sisaldab peent psühholoogilist analüüsi, vahel ka sarkasm Varasemat loomingut iseloomustab sümbolism hilisemat sotsialistlik ideoloogia Seotus kirjanduslike rühmitustega J. Semper oli tihedalt seotud rühmitusega "Siuru", osales ka
Prosper Mérimée Merimee (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Ta sai kõigepealt kuuslaks kahe müstifikatsiooniga Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater"
Prosper Mérimée Prosper Mérimée oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.Ta sündis 28. Septembril 1803. aastal Pariisis ning suri 23. Septembril 1879. aastal Pariisis Prosper Mérimée oli äärmiselt jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendus ta sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas,
REALISMIST POSTMODERNISMINI 1. Missugustesse ajapiiridesse realism kirjandusvooluna paigutub? I.1830-1870: relism areneb paralleelselt romantismiga II. 1871-1917: levib paljude maade kirjandusse ja muutub uute kirjandusvoolude mõjul 2. Nimeta realismi olulisemad zanrid. Romaan, novell ja jutustus. 3. Nimeta Stendhali peateos (alapealkiri, moto). Peateos: ,,Punane ja must" (1830) Alapealkiri: ,,XIX sajandi kroonika" Moto: ,,Tõtt, karmi tõtt". 4. Kust pärineb mõiste ,,bovarism"? Mida see tähistab? Bovarism on tuletatud Flaubert'i romaani "Madame Bovary" peategelase nimest. Sõna bovarism tähistab teostumatute romantiliste unistuste hellitamist. 5. Nimeta L. Tolstoi suurromaan kaasajast. Missugustele küsimustele see vastust otsib? L
REALISM Ld. k. ,realis' esemeline. Terviklik kirjandussuund tekkis Lääne-Euroopas 19. sajandi 30ndail aastail, kuigi iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. Alguseks võib pidada 1831. aastat, kui ilmus Stendhali ,,Punane ja must", samal aastal ilmus ka Hugo ,,Jumalaema kirik". Realism kujutab endast kunstimeetodi, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemust ja põhjuslikud seosed. Toob esile ajastule iseloomuliku, tüüpilise ja väldib juhuslikku, ebaolulist (selle poolest erineb naturalistmist realismi äärmuslik vool, mis rõhutab inetut, halba ja koledat poolt). Realism jälgib isiku
Prosper Mérimée Prosper Mérimée Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hi...
Armastus jõud või nõrkus? Armastus on tunne, mida kõik inimesed mõistavad erinevalt, kuigi samas võetakse see kokku ühe lihtsa sõnaga. Seda sorti inimeste vahelised tunded annavad palju jõudu, kuid samas suudab ka nõrgestada kõige tugevamad isikud. Armastus on tunne, millest ei ole pääsu ka selle maailma kõige vägevamatel. Olla pidevas ärevuses ja tunda liblikaid kõhus on kõige imelisem tunne siin maailmas. Seda tundis ka Stendhali realistlikus loos ,,Punane ja must" Julien, kui seadis enda eesmärgiks vallutada enda tööandja abikaasa pr de Renal'i süda. Iga päev piinles ta armuvalus, ihates saada teada, kas tal on mõttekaaslane. Selle pärast veetis ta palju piinlevaid ning venivaid tunde, kannatades armuvalude käes. Selleks, et Julien'i südamedaamil tekiksid samasugused tunded nagu temal, oli vaja järjekindlust, mida temas ka rohkesti leidus. Esialgne tulemusteta armuvalus piinlemine andis
* Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. *Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele. *Kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutasid oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust. *Otseseks eelkäijaks võib pidada 18. sajandi valgustuslikku realismi (Johann Wolfgang von Goethe, Voltaire). *Kirjanduses kinnistus 19. sajandi romaanis seoses kodanliku elulaadi levimisega. *Läbimurdeni jõudis Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1831). *Viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. *See hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. *Ümbritsevat kujutati tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. *Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone, neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas.
kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". 1. Iseloomusta Stendhali, Balzaci, Flauberti ning nende peateoste põhiprobleeme. 1783-1842, Prantsusmaa. Stendhal oli esimene autor, kes romaanides viljeles realismi. Tema looming saavutas populaaruse alles pärast autori surma. Pärit jõukas perest. Õnnetu lapsepõlv. Isa oli rojalist, vanaisa mõjutas teda teises suunas. Stendhal jagas inimesed kahe tüübi järgi: * punane üllad, hispaanialikud, revolutsionäärid, bonapartistid * must kelmid, kuningavõimu pooldajad, rojalistid. · Romaan "Punane ja must"
Prosper Mérimeé Triin Pajanen ja Sandra Turnas Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.reaal Adventure Works: The ultimate source for outdoor equipment Prosper Mérimeé Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. Kasvas üles kodus, kus teda ümbritses rohke kunst. Ta oli muinsuskaitse inspektor. Oma eluajal nägi ta kolme Prantsuse revolutsiooni. Tihti peale oli ta arvamus asjade suhtes kahepoolne. Looming 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat kirjeldav luulekogu
1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikk...
erandlikud kangelased tegelased on üdini head või halvad. Tegelased on siirad, kangelaslikud, õilsad. 4. romantilist kangelast iseloomustab individualism, ta on ühiskonnaga vastuolus. 5. tunded seatakse sageli mõistusest kõrgemale. Realism on vastukaaluks romantismile, kõige avatum, mahukam. Tuleb sõnast realis esemeline (lad.k). Tekkis 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. Läbimurret seostatakse Stendhali ,,Punase ja mustaga". Realism on vastukaaluks romantismile, elu kujutatakse nii nagu ta on. Naturalismi äärmuslik vorm. Kasutatakse: 1. tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist; 2. põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamine. 3. ebaoluliste seikade esitamist; 4. kirjandusväliste zanride matkimist.5. jutustamine 3.isikus. 6. Kaasaegsus. 7. harilikud inimesed. Põhizanr-romaan.
Honore de Balzac 1799-1850 ,,Inimlik komöödia" jõgiromaan ,,Isa Goriot" 1834 Gustave Flaubert 1821-1880 ,,Madame Bovary" 1857 Lev Tolstoi 1828-1910 ,,Anna Karenina" 1877 Fjodor Dostojevski 1821-1881 ,,Kuritöö ja karistus" 1866 Emile Zola 1840-1902 ,,Therese Raquin" 1867 6. Stendhali meelistegelased olid sellised, kes elasid vales ajas. Tema romaanis ,,Punane ja must" on selleks tegelaseks Julien Sorel (=autor). Nad mõlemad elavad vales ajas, peavad leppima keskpärasusega ja võitlevad omal moel oma aja vastu. 7. Millest sünnib konflikt järgnevad romaanis? ,,Punane ja must" Julien Soreli isal oli saekaater, ta vennad sobisid sinna, kuid tema ise mitte, ta on hea peaga, ei sobi sinna, on auahne ja tahab enamat.
Realism on tuntud kunstimeetodina antiikkirjanduses(realis - tõeline, esemeline, materiaalne) Tähendas vastasseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu saj. vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Jäädvustab tegevust, kombeid sellest ajastust. Aeg 1830-1870 Prantsusmaalt. Esimene realism on romantismi sugemetega. Teine realism on modernsete sugemetega. Eesmärk oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta, ilustusteta. Eelkõige tuua välja sotsiaalne olustik, et seda tõepäralt kujutada. Etüüdid ja kroonikad = romaanid. Tunnused: 1. Tuua välja elu kõige tumedamad küljed. 2. Tegelased olid lihtrahvas peamiselt, Kuid ka teisi ühiskonna kihte. 3. Kuidas hakkama saada rahaasjadega. 4. 19.saj realismile omane ühiskonna kriitilisus. 5. Lähtuti detailidest ja kirjeldati kaasaegset elu. Põhizanr oli ROMAAN. STENDHAL (1783-1842) PRANTSUSMAA Pärisnimi Mari...
Nüüd ta on 82aastane vanamees, kel on taskud pungil raha täis, nii et isegi maha pudeneb. Samuti ta omab suurt villat, kus leidub palju neiusid, kes temaga elavad. Tihti armastusele ei vastata vastu armastamisega. Iga inimene on kogenud oma elu jooksul armumist ja armastamist. Esimene armastus läheb sageli aia taha. Muidugi on mõned üksikud juhtumid, kus nii ei ole. Aga tavaliselt on esimese armumise luhtumise põhjuseks, et armastus ei ole kahepoolne. Näiteks Stendhali teoses ,,Punane ja must", kus Mathilde armastas Julieni tohutult. Mathilde armastus oli mingl määral kinnisidee aga teiselt küljelt hakkas ajapikku Julien kohutavalt meeldima. Neiu saatis mitmeid kordi noormehele armastuskirju, aga Julien vastas neile viisakalt ja külmalt. Hiljem küll Julien kiindus Mathildesse ja oli temaga koos, aga lõpuks ta jättis Mathilde ja läks proua de Rénali juurde, kes oli noormehe südames igavesti. Nii Mathilde jäigi
kirjutama sellest, mida nad hästi tunnevad. Prantsuse realismis tekib 2 liini: 1. Honoré de Balzac 2. Stendhal (pärisnimi Marie-Henri Beyle) Nende erinevus seisneb selles, et Stendhal on autor, kellel on tugevam seos sellega, milliseks kirjandus kujunes hiljem. Balzac seevastu jääb realistlikku kirjanduspilti, Stendhalil on sugulasi hiljemgi. Stendhal tuli kirjandusse samuti läbi ajakirjanduse. Ta on välja toonud selle, et tal on raske leida süzeed. Stendhali ei huvita väline külg, vaid see, mis toimub inimese hinges (psühholoogiline romaan). Tema esimene romaan „Armance“ ebaõnnestub. Hiljem saab ta kuulsaks oma romaaniga „Punane ja must“. See on ajalooline psühholoogiline romaan. Stendhal kasutab süzeede puhul tihti mingit eeskuju või inspiratsiooni ja siinkohal on selleks üks ajalooline artikkel. Romaanis saame osa ühe madalast seisusest vaimuannetega nägusa noormehe, Julien Sorel’i, loost, kes püüab sotsiaalsel redelil
Realism(lad keel realis tõeline, esemeline, materiaalne) kirjandusvooluna paigutatakse 1830-1870. Tollel ajal oli vastuseisiuks romantismile. Üheks esimeseks teoseks peetakse Stendhali ,,Punane ja must". Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegsed elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, Thackery, õed Brönted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne. Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmu...
Stendhal "Punane ja must" sisukokkuvõte Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane...
1.Realism(aeg, tunnused) Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust, millest romantik oleks tagasi kohkunud näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ...
see jäi lõpetamata PROSPER MERIMEE 28.09.1803. aastal sündis keemiku ja kunstniku perekonnas 1830. aastal reisis Hispaaniasse, kus sai tuttavaks tuleviku imperaator’i Evgenijaga, Napoleon III naisega 1853. aastal sai senaatoriks Sai Stendhal’iga sõpradeks Chtapfer’i juures Oli esimene kes õppis ära vene keele ja hakkas lugema Puškinit Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu "Clara Gazuli teater", jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Žakerii" 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ning kirjutas üle kahekümne jutustuse
olemasolev, reaalne. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt. Kitsamas tähenduses on realism kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830. aastatel. Realistliku elutunnetuse väljakujunemisele avaldasid mõju positivistlik filosoofia, edusammud loodus- ja ajalooteaduses, religioonikriitika, aga ka dagerrotüüpia leiutamine 1839. aastal. Realismi läbimurret kirjanduses seostatakse eeskätt H. de Balzaci loominguga ja Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1830). Realistlikest zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan ja psühholoogiline romaan. Kõigi nende puhul kehtis tegelikkusläheduse nõue: kirjandus peab seikluste ja väljamõeldiste asemel kujutama tõelist elu, mis inimest iga päev ümbritseb. Realismi võib periodiseerida järgmiselt: * 19.saj realism · romantismi sugemed 1830 1848 · kriitiline realism 1850 - 1900 * 20.saj realism uusrealism
Julien tahab ja must“ iga hinna eest au ja kuulsust, samas väga hästi teades, et peab selle eesmärgi nimel oma ülivõimsad parema mina alla suruma, hakkama silmakirjatsejaks. Teesklusest peab saama tema kunst ja pidid tasuks olgu võim ja kaunite naiste armastus. Kas mitte kõik auahned noormehed ei lähe seda Stendhali teed? Kas selleks, et kuuluda kõrgemasse seltskonda, ei tule mitte alati valetada, petta ja ettekujutus võrgutajana läbi lüüa? Loo lõpul ütleb Julien endale: "Kaasaegsete mõju haarab mind enesega e kohaselt kaasa. Kõneldes üksi iseendaga, ainult kahe sammu kaugusel surmast, olen ma ikka veel olema silmakirjalik…Oo 19. sajand
Balzac kavandas 140 romaani, valmis jõudis nendest 90 teost. 1832. aastal, kirjutades romaani ,,Kolmekümne-aastane naine", tutvus ta kirjateel oma tulevase abikaasaga. P. Merimee: Prosper Mérimée oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Tema vanavanaema oli pedagoog ja kirjanik Jeanne-Marie Leprince de Beaumont. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hiljem pärtliöö sündmusi käsitlev romaan "Charles IX valitsusaja kroonika".
Ka romaanid. · Romaan "Parma klooster". "Kirjandusteoses peab olema kõik selge ja loogiline nagu Napoleoni koodeksis." Üllameelne; tung mitte olla labane, madal inimene; ei ole edevust ega auahnust. Traktaat armastusest. Armastuse 4 vormi: * tõeline armastus kui kirg (mõtled ainult armastatust); * armastus kui iha (huvitutakse armastatust kuid teistestki lõbudest); * füüsiline armastus; * armastus kui edevus (et tähelepanu saada, ennast paremini tunda). Tüüptegelased Stendhali loomingus: * mees, kes Stendhal tahtnuks olla (noor, ilus, väärib armastust, kuid on uje; kuid ujedus on märk võimest armastada ja olla kohmetunud selle ees, keda armastab; armastus muudab hulljulgeks ja tahtekindlaks); * naine, keda Stendhal tahaks armastada (täiuslik igatmoodi; aga ometi saab tema armukeseks); * naine, kes Stendhal oleks olnud (kui ta oleks naine olnud; tugev, tegutseja naine); * deus ex machina lahendus tuleb
selleks eelkõige selge taevas, võimalus hingata ja kuulata lehtede sahinat. Ja samal ajal, millal hävineb inimese maailm koos unelmate, kahtluset, rahutuste ja rõõmudega, elab loodus oma elu. Kokkupuude loodusega see annabki kangelastele jõudu minna uuesti lahingusse. Sõlmküsimused Remarque´i loomingus Remarque´i kirjanduslike eeskujudena on mainitud kolme peamist: Jack London, Ernest Hemingway ja Knut Hamsun. Ent on märgatud ka Thomas Manni, Franz Kafka, Stendhali ja Marcel Prousti mõju. Tema filosoofia väidetakse olevat pärit Arthur Schopenhauerilt, Friedrich Nietzschelt ja Oswald Spenglerilt. Nii, et elu on Remarque´ile ülim väärtus. Ta jagab elufilosoofilost seisukohta, et elu võrdub elamusega. Nõnda siis seisneb elu mõte ja eesmärk selles, et elu tuleb läbi elada, läbi tunnetada. Mõistagi ei tohi seejuures kitsendada teiste samasugust õigust. Siit kasvab välja ka tema paljude tegelaste "pärispatt", süü ilma otsese süüta. Tapmine
Kaks põhiperioodi: I. 1830 1870: realism areneb paralleelset romantismiga. II. 1871 1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõju. Olulisteks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus, realistlik luule ja draama kujunesid olulisteks 19. sajandi lõpu poole. Stendhal ( Marie Henry Beyle) (1783- 1842) -> Prantsuse varajase realismi esindaja. ,,Punane ja must" 1830, ,,Parma klooster" 1839 Stendhali stiil on täpne ja läbipaitsev, kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhub detailide kaudu. Honoré de Balzac -> (1799 1850), Prantsuse realismi suurkuju. 20 aasta hiigeltöö koondpealkirjaga ,,Inimlik komöödia" 90 romaani, tegelaste koguarv kuni 3000 sh 460 tegelast kes olid korduvad. Suurteose võtmeromaan on ,, Isa Goriot" 1834, kus põhiprobleemideks on raha ja eetika. Gustave Flaubert -> (1821-1880), 19. sajandi realismi klassik. ,,Madame Bovary" 1857
allakäik ja hääbumine. 7 REALISM Realism oli kuntsimeetodina tuntud juba antiikirjanduses. Elu tõetruu käsitlus. Realism kirjandusvooluna paigutab ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus ohtrasti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga, kohtab ridamisi romantiliselt liialdatud kangelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päebvavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta ja ilustusteta. Järelikult ei saanud kirjanik piirduda fantaasiaga, vaid pidi indiviidi ümbritsevast tegelikkusest, eeskätt sotiaalset olustikku uurima, et seda raamatuis võimalikult tõepäraselt kujutada. Sellepärast
Punane ja Must Versioon 1 Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendh...
Laiemas tähenduses tunnetuslik hoiak ehk üldine loomingutüüp, mis vastandina romantismile käsitleb eeskätt argielu ning väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Meelisaineks lihtrahva elu, mida kujutatakse tõsiselt ja traagiliselt. Vaatleb inimest ajaloolistes, keskkondlikes, sotsiaalseis ja poliitilistes seoseis. Realismi loomingustiili varased ilmingud on antiikrealism, piiblirealism, renessanssrealism ja valgustusrealism. Realismi läbimurret seostatakse Stendhali romaaniga ,,Punane ja must". 19 saj realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nim ka kriitiliseks realismiks. Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja kasutuselevõtt 19 saj keskpaigas. Algas rõivaste mehhaniseeritud tootmine. A.von Menzel kujutas Berliini linnatänavatel kihavat elu ja tööstusettevõtteid (,,Rauavalmistamistehas").
Klassikalises lääne kirjanduses valitses stiilide eristamise dogma: kõrge, keskmine ja madal stiil. Süvitsi vääris käsitlemist vaid kõrgklasside elu (nagu eeposes sõdurite või kuningate elu), lihtrahva elu kujutamine oli madal zanr, mis sobis komöödiale. Alles 18. sajandi keskel ja 19. sajandil sai lihtinimene tõsise kujutamise objektiks, stiilide range jaotuslik hierarhia lagunes. Realistliku kirjanduse algusajaks loetakse 1830. aastat, mil ilmus Stendhali romaan ,,Punane ja must". Prantsuse revolutsioonita poleks saanud inimese sotsiaalsete küsimuste väärtustamine toimuda. See pani erinevad ühiskonnakihid liikuma, see ei vaibunud ka restauratsiooni ajal. ,,Punane ja must" puudutabki seda pagulusest naasnud aristokraadid polnud midagi õppinud ega unustanud, kuigi Napoleoni ajal olid seisuslikud standardid pea peale pööratud. Romaani peategelane on provintsinoormees Julien Sorel. See on vaimukalt kirjutatud teos, mis tõstatab 19
19 saj. 30-ndatel aastatel NB! Tuleb eristada realism kunstivoolune ja kunstimeetodina! kunstivool on tänaseni, alates 19 saj. 30-ndatest aastatest, sellel on palju alavoolusid kunstimeetod võis olla ka varem, lihtsalt kasutati neid meetodeid, see on laiem mõiste. Kasutatakse tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist, põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamist, ebaoluliste seikade esitamist ja kirjandusväliste zanride matkimist. Läbimurret seostatakse Stendhali romaaniga "Punane ja must"". Lääne Euroopas kujunes kriitiline realism, arutletakse ka probleeme ja puudusi ühiskonnas. Eesti kirjandusse jõudis 19 saj. lõpuks, alusepanija on Eduard Vilde romaaniga "Külmale maale" (1896). Olulisimad kirjanikud Prantsusmaal. ( Balzac, Stendhal, Flaubert, Rolland), Suurbritannias ( Dickens, Shaw), Venemaal (Turgenev, Dostojevski, Tolstoi , Tsehhov), Norras ( Ibsen), USA's (Hemingway) ja Saksamaal (Mann). Sümbolism: tekkis 19 saj
ANALÜÜS ÜLEVAADE ,,NOOR-EESTI" TEGEVUSEST Realismi (lad realis 'tõeline, asine') on kirjandusvool, mis sai alguse 1830-ndatel Prantsusmaal ja arenes hoogsalt 50-ndatel, olles valitsev kirjandusepohh romantismi ja naturalismi vahel. Realistliku elutunnetuse väljakujunemisele avaldasid mõju positivistlik filosoofia, edusammud teaduses, religioonikriitika. Realismi läbimurret seostatakse eeskätt Balzaci loominguga, aga ka Stendhali romaani ,,Punane ja must" ning Flaubert'i ,,Madame Bovaryga". Zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan, psühholoogiline romaan. Kehtis nõue, et kirjandus peab seikluste ja väljamõeldiste asemel kujutama tõelist elu, mis inimesi iga päev ümbritseb. Romaani keskmes seisab n-ö tavaline inimene, kelle eluteed ja arengut kujutatakse ühiskondlike sündmuste raamistuses või jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest
Realism kui selline pole 19. saj leiutis, meetodina oli tuntud juba antiikajal (nt esineb realistlikke, tõepäraseid ja ilustamata kirjeldusi ka Homerose eepostes). Klassikalise 19. saj. Realismi kuldaeg oli 1830-1870ndad aastad. Kõrvuti realismiga eksisteeris ka romantism. Realism tekkis ja levis peamiselt Prantsusmaal. Alusepanijaks Stendhal, teised tähtsamad tegijad on Zola, Maupassant, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi ja Dostojevski. 1831 ilmus Stendhali romaan "Punane ja must", see oli vastukaaluks Hugo üliromantilisele "Jumalaema kirikule". Realismi lemmikzanr on romaan. Prantsusmaa 1830nda aasta juulirevolutsioon tõi ühiskonda vabameelse ja demokraatliku õhkkonna. Sellega seoses muutus keskmine prantslane huvitatuks isiklikust heaolust, levis materialism.See suhtumine mõjutas ka kunsti, nõuti, et see oleks kasulik. Teoreetilise baasi lõi Auguste Comte'i positivistlik filosoofia. Temal oli nn kolme astme seadus: iga
vabadusest, loodusest. Teemadest kajastuvad veel lein, mured, ülistus. Kasutavad klassikalist riimi, võrdlusi, sõnakasutus lihtne. Eestis: Koidula, Bornhöhe, Eliisabeth Aspe, Andres Saal. 43 Romantismist üleminekul realismi: Anna Haava, Karl Eduard Sööt, Juhan Liiv. Realism: kõige avatum, mahukam. Tuleb sõnast realis esemeline (lad.k). Tekkis 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. Läbimurret seostatakse Stendhali ,,Punase ja mustaga". Realism on vastukaaluks romantismile, elu kujutatakse nii nagu ta on. Realism jaguneb: a) kriitiline realism b) psühholoogiline realism c) külarealism Eestisse jõudis läbi Eduard Vilde ,,Külmale maale" 1896. aastal. Tegemist on kriitilise realismi algusega Eestis.
Realism kui selline pole 19. saj leiutis, meetodina oli tuntud juba antiikajal (nt esineb realistlikke, tõepäraseid ja ilustamata kirjeldusi ka Homerose eepostes). Klassikalise 19. saj. Realismi kuldaeg oli 18301870ndad aastad. Kõrvuti realismiga eksisteeris ka romantism. Realism tekkis ja levis peamiselt Prantsusmaal. Alusepanijaks Stendhal, teised tähtsamad tegijad on Zola, Maupassant, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi ja Dostojevski. 1831 ilmus Stendhali romaan "Punane ja must", see oli vastukaaluks Hugo üliromantilisele "Jumalaema kirikule".Realismi lemmikzanr on romaan. Prantsusmaa 1830nda aasta juulirevolutsioon tõi ühiskonda vabameelse ja demokraatliku õhkkonna. Sellega seoses muutus keskmine prantslane huvitatuks isiklikust heaolust, levis materialism.See suhtumine mõjutas ka kunsti, nõuti, et see oleks kasulik. Teoreetilise baasi lõi Auguste Comte'i positivistlik filosoofia
inimesed.) Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast (tegeliku elu sarnane). Realism on valdvalt proosas, aga leidub ka draamas ja luules. Kriitline realism- kriitika ühiskonna suhtes, nende pahede ja probleemide suhtes. Realismi esindaja Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Dickens, Vilde, Tammsaare. REALISM (kirjandusvooluna 1830-70) Realismi isaks peetakse Balzaci. Lad k realis (tõeline, esemeline, materiaalne. Vastuseis romantismile (1830- 70), kuid põimus sellega. Alguseks Stendhali ,,P ja M" + Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" -> romantiliselt liialdatud kangelased. Realistide eesmärk: kujutada kaasaegset elu, nagu see tegelikult oli: tumedt ja päevavalgust kartvad küljed, ilma liialduste ja ilustusteta-> ei olnud vaid fantaasia, pidid uurima sotsiaalset olustikku, et seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutada. Realist kohtas: sotsiaalne ebavõrdsus, kuritegelik allilm, raha- ja võimuahnus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
