· Temaga algas kastmete kuulsus. · Roogade serveerimisel kasutas arhitektuurielemente · Tema looming on vol-au-vent. · Pariisis serveeris 1815a. magustoitu, mis sai hiljem nimeks charlotte a la russe. · Viimased eluaastad pühendas ta kirjutamisele. Raamatus "Le Patissier royal parisien" 1828 aastal avaldas ta creme Chantilly retsepti so suhkru ja vaniljega maitsestatud vahustatud koor. Viimaseks jäi tal teos L´Art de la cuisine francaise au XIXeme siecle - teos, mida peetakse kogu Prantsuse köögi suurepäraseks ülevaateks. Paul Bocuse 1926-... · Mees on tuntud eelkõige oma kõrgkvaliteedilise restoranipidamise ja uuendusliku lähenemisviisiga köögis. · Ta on üks tuntuim kokk seotud nouvelle cuisine ehk otsetõlkes uue köögiga. · Tal on olnud palju õpilasi, enamus neist on saanud väga kuulsateks kokkadeks. Kõige tuntum neist on Eckart Witzigmann, saksa keelt kõnelev noormees.
SAJANDIVAHETUSE KUNST Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud
Klimiti värvikäsitluse ja pinnalis ornamentaalse stiili väljakujunemisel mängis suurt rolli Jaapan, muistse Egiptuse ja Bütsantsi kunst. Euroopa kunstnikest oli tal üheks eeskujuks Margaret Macdonald. Klimti inspiratsiooniks olid ka Ravenna San Vitale basiilika mosaiigid. (Suudluse mitmed detailid, näiteks mehe keha katva rüü ristkülikud, meenutavad Ravenna mosaiike) Klimiti töödel on iseloomulik kuldne ja ülivärvirikas dekoor, millest õhkub fin de siecle elegantsi. Egon Schielel Armastas teha autoportreesid ja maalida naisi. Talle meelids maalida käsi, nurgelisi jooni. Hilisemas elus kujutas surma ja taassünni teemasid oma teostes. Oskar Kokoschkal Ekspressionastlikud portreed ja maastikud. Maalikunstnik, poeet ja näidentite kirjutaja.
32. Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Lauqeuri artiklist. Ajastu peatunnus on mitmetähenduslikkus, vastuolulisus, mis väljendub nt: naisliikumise tekkes- seksuaalse vabaduse idee vs emaduse idee taandumine. Meelelahutuskultuuri ja kõrgkultuuri vaheline pinge.: romaani kõrval nn. Zanrikirjandus. Eksootika teema. Dekadentsi esteetika: põgenemine reaalsusest, Dandy maneerid, elu on kunst, estetism ja ,,kunst kunsti pärast". Nt. Rohelise nelgi kultus. Fin-de-Siecle- (veel üks nägemus)- tähendab väga erinevaid asju. Prantsusmaal tähendab see olla moodne, modernne, tänapäevane, peenemaitseline. See on olnud ka haigluse, allakäigu, dekadentsi ja kultuurimpressionismi sünonüüm. Harilikult kaasnes ka kõrvalvarjund- pigem moekas nukrus, kui täielik lootusetus. Modernism ( modernne, uudne) on ühtne nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti ja ühiskondlik kultuurilise tegevuse suundadele. Modernismi kandjateks on progress paljudes valdkondades nn
Proud of being different from the philistines (the middle class of Victorian society that were not interested in art and proud of it). Aestheticism – “science of beauty”, “art for art’s sake” – art need not have a deeper meaning. Fin-‐de-‐siecle, French for ‘end of the century’. Paintings by Aubrey Beardsley; literature by Oscar Wilde. Celebration of decadence (decay of standards, morals, dignity), paganism, perversity and the bizarre. No real theory behind it, deals more with feelings and tastes
Positivism tunnistas vääraks või mõttetuks palju senise filosoofia mõisteid ja õpetusi, sest neid pole võimalik kontrollida vahetu kogemuse najal. Positivism on filosoofia suund, mille järgi tõelised, positiivsed teadmised saadakse eriteadustest või nende andmete sünteesimisest. 32. Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Laqueuri artiklist. 19. sajandi lõpp (a870-1900) modernistliku vaimsuse ja ajastu sünnikeskkond. Fin-de-Siecle selle mõistega tähistatakse teatud vaimsust. Lõpp tähendab masendust, kartust, mandumust. Finde=uut tüüpi, moodne, peenemaitseline. Palju uusi kunstisuundi - sümbolism Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustus ajal, mil hakati tähtsustama teadust. Kultuuris hakkas domineerima progressiusk. Levis arusaam, et kõik on inimkätes, inimmõistus määrab maailma arengu.
Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepresseerimine polnud nii hull kui hitleri rassi represseerimine. 20. saj kui lühike sajand, mis algas 1914-1991 G. M. Trevelyan, E. P. Thompson. Mõlemad markstistlikud ajaloolased. Inglased. 19. saj algust iseloomustatud sõnaga Sattelzeit by Reinhart Koselleck. Püütud kokku võtta kõiki vormilisi muutusi peale pr rev puhkemist kuni 1830ndateni. Ühiskondlik ja kultuurielu muutus sellel ajal palju. Sajandi lõpp seevastu Fin de Siecle, tähistamaks vastupidi hea ajast lõppu, võttes kokku pika 19. saj I MS algusega. Periodiseering pol südnmuste järgi, teiselt ühiskondlike muutuste järgi. Arnold Toynbee ,,Lectures on the Industrial Revolution in England" 1884. tõi käibele mõiste ,,industriaalne revolutsioon" Industrialiseerimine sai alguse erinevates kohtades erinevatel aegadel. Inglismaal 18 saj keskel, kontinentaalses euroopas 1830ndates. Euroopas üldiselt tööstusel põhinev
1880-1890 Åttitalet – städer, realism, naturalism, samhällskritik, politiska teman- syftet var att sätta samhällsfrågor i debatt 1890-1900 Nittitalet- från landsbyggnad, romantik, sagor, fantasi 1900-1920 Fin de siecle/ Tiotalister- pessimism, realism 1920-1940 Modernism, proletärrealism, lyriken (för att chokera) 30-talet självbiografi 1940-1950 Fyrtiotalim- efter andra världskriget 1950- .... periodbegrepp saknas, nyrealism, politiserad lyrik Det moderna genombrottet är en epok som inleds med en strejk_ Sundvallssteijken 1879 (abetare hade ingen politissk inflytande) och slutar med 1909 års storstreijk. Termen myntades av den danske litteraturkritikern Georg Brandes i en essäsamling 1883
annaabi.ee 
