1)Imperialism suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus uppumatu...
nägemisele? Pikaajaline kuvariga töötamine võib põhjustada silmade väsimist ja ebamugavustunnet, ka võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist polnud. Koolilaps ja arvuti Arvutist on saanud õppeprotsessi lahutamatu osa. Ka kodus veedetakse aega monitori ees, mängitakse arvutimänge. Kaugeltki mitte kõik lapsevanemad, pedagoogid ja meedikudki ei mõtle põhjalikumalt sellele, missugust mõju see tehnikasaavutus laste tervisele avaldab. Kaunase Meditsiiniülikoolis uuriti arvuti mõju õppijate tervisele. Uurimuses osalesid 1517a vanemate klasside õpilased, kellel esimene või viies tund oli informaatika. Selgus, et viiendas tunnis arvutiga töötavad õppurid kaebasid südamepekslemise, kõrgenenud vererõhu, väsimuse ja silmavalu üle, mõned kurtsid, et kuulmine ja nägemine nõrgeneb, orienteerumine halveneb.
saj. kosmopolitism. Hellenistliku maailma avarustel hajutatud kreeklased tundsid end selle maailma kodanikena ja ületasid oma vaadete polisliku piiratuse. Suureneb individualism ja fatalism (usinasti kummardatakse saatusejumalanna Tychet). Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks saab eramaja, mille tähtsaim osa sammastega ümbritsetud aiataoline siseõu. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Eriti tähtsad kultuuri- ja teaduskeskused olid Aleksandria Egiptuses, Pergamon ja Antiookia Orontese ääres. Ka Ateena säilis esmajoones filosoofiakeskusena. Aleksandrias rajati siia Ptolemaiose soosingu all võimas raamatukogu. Lisaks rajati kuninga õukonna juurde Museion, teaduslik asutus, mis seisis muusade kaitse all. Eri teadusharud eraldusid üha enam filosoofiast
Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas. See on tähtis kogu maailma kunsti edasises arengus. Inimene kaotas tasakaalu, enesevalitsuse, temas ärkas kirg ja sügav erutus. Inimvaimu haare laienes ja muutus sügavamaks. Hellenistlik kunst arendas edasi kreeka kunsti peateemat inimese teemat kunstis. Toimus suur tehnika areng. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks sammastega ümbritsetud siseõuega eramaja. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Hellenistliku kultuuri mõju ulatus Rooma riigist Indiani. 9. Nimetage Vana Kreeka olulisemaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid. Sokrates kr filosoof. Pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Tema nime kohtame enamikus Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja tõdede leidmisele
Uue maailmavaatena levis IV saj. kosmopolitism. Hellenistliku maailma avarustel hajutatud kreeklased tundsid end selle maailma kodanikena ja ületasid oma vaadete polisliku piiratuse. Suureneb individualism ja fatalism (usinasti kummardatakse saatusejumalanna Tychet). Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks saab eramaja, mille tähtsaim osa sammastega ümbritsetud aiataoline siseõu. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Eriti tähtsad kultuuri- ja teaduskeskused olid Aleksandria Egiptuses, Pergamon ja Antiookia Orontese ääres. Ka Ateena säilis esmajoones filosoofiakeskusena. Aleksandrias rajati siia Ptolemaiose soosingu all võimas raamatukogu. Lisaks rajati kuninga õukonna juurde Museion, teaduslik asutus, mis seisis muusade kaitse all. Eri teadusharud eraldusid üha enam filosoofiast