Vastus leiad õppematerjalist: Kunstivaldkonnad, vanaaja kunst

Kunstivaldkonnad, vanaaja kunst (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis ajast jutt on?

Kunstiajalugu
Tertia sotsiaal
2007/08 õ/a
3. periood
10.01.2008
Kunstivaldkonnad

Arhitektuur :
- Sakraalarhitektuur – pühamute arhitektuur;
- Profaanarhitektuur – ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud;
- Kindlustusarhitektuur – kuni keskaja lõpuni, kindlustused .
Skulptuur :
- Plastika – voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist , kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist
- Raidkunst – kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor , millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi;
- Reljeef – nt kivisse raiutud pilt, tasandiline , kõrgreljeef-kuju pooleldi väljas, madalal vähe;
Maalikunst
- Monumentaalmaal – seinamaal (otse seintele maalitud), kui reljeef on ära maalitud, siis on mõlemat;
- Fresko – krohvile maalitud, alt märjaks värv peale, krohv kuivab ning kui krohvi maha kukub , siis kuna värv on krohvi alla läinud
- Tahvelmaal – tavapärane, ajalugu ulatub Egiptusesse, seal pandi sarkofaagi kaasa üks portree, hiljem kreeklastel, veel hiljem õigeusklikud tegid ikoone(palju säilinud, Bütsantsi omasid polegi väga säilinud, ühed varaseimad), ikoone maaliti temperavärvidega, nagu õlimaal, aga õhuke ja kumab läbi, varem segati munavalgega, mis kuivades läikima hakkas ning jättis õlimaaliga sarnase mulje, kuid hakkab pragunema, raske tehnika, seetõttu ei kasutata enam väga. Kasutatakse pintslit, guašil ja õlivärvil kõva ja lapik pintsel , akvarellil pehme;
- Vanim värv on guaššvärv(mineraalvärvid, katavad hästi).
Graafika
- Sai alguse, kui leiutati trükipress, kuid kõigepealt hakati pilte trükkima( ikoonid ja mängukaardid), enne seda kõik käsikirjad või muu käsitsi ümber;
- Sügavtrükk – metallplaadiga, jooned on ära trükitud;
- Kõrgtrükk – suuremad vaod , trükivärv ei lähe vagudesse, jääb peale;
- Lametrükk – plaadile maalitakse jne.
Antiikajast 15.sajandini ei tehtud skulptuure, sest ristiusk ei lubanud jumala loodut kujutada, peale seda hakati ka ainult kirikusse lubama;

Vana- Mesopotaamia kunst

Perioodid
- Sumeri Akadi kunst (4000 – 1830 e.Kr.)
- Vana-Babüloonia kunst (1830 – 1518 e.Kr.)
- Assüüria kunst (1500 – 605 e.Kr.)
- Uus-Babüloonia kunst (625 – 539 e.Kr.)
Teadused Mesopotaamias - astronoomia , meditsiin, matemaatika ;
Arhitektuur
- Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid , algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?!), roomlased võtsid selle tehnika hiljem üle;
- Tsikuraat torntempel – ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud, hakati kaunistama, säilinud on palju pitsatkive ja silinderpitsateid, neid valmistati marmorist ja vääriskividest, mille pinda süvendati negatiivne kujutis, savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis, niimoodi süvendasid kivisse ka kiilkirja ja kirjutati savitahvlitele, mis põletati, babüloonlastelt ka kirjanduslik pärand, neilt ka esimene eepos – Gilgameš;
- Assüüria kultuuri ajal ehitati kõige rohkem losse , kasutati võlvkonstruktsiooni, väliselt sarnanesid lossid kindlustega, aknaid polnud, valgus sisseõuest usteavade kaudu, õuede ja ruumide paigutus oli ebasümmeetriline, lossikompleksi võis kuuluda ka tempel või mitu, suurem osa ruumidest olid eluruumid , laod ja majapidamisruumid, losside seinad ja ruumid on kaetud reljeefide ja seinamaalidega, millel kujutati põhiliselt sõja- ja jahistseene, jumalust väravavalvur – inimese pea ja härja keha(nagu egiptuse Sfinks ), tiivuline, kõrgreljeefis tavaliselt, pidid kaitsma lossielanikke kurjade vaimude ja õnnetuste eest;
- Loomi kujutati väga tõetruult;
- Uus-Babülooni keskus oli Babüloni linn, Ištari värav, millest hakkas Protsessiooni tänav, mis viis jumal Marduki templini, mida peetakse Paabeli torniks, mida on ka Piiblis mainitud , lossid olid terrassidega ja sinna pandi taimed kasvama, sest muud moodi ei saanud kasvatada, seda peetakse üheks maailmaimeks(ripp-aiad);
Kogu Mesopotaamia kunstist – roomlased võtsid eeskuju.

Egiptuse kunst

Ajastud
- Vana Riigi ajastu kunst (3000 – 2263 e.Kr.)
- Keskmise Riigi ajastu kunst (2040 – 1730 e.Kr.)
- Uue Riigi ajastu kunst (1562 – 1085 e.Kr.)
- Hilis -Egiptuse ajastu kunst (1085 – 332 e.Kr.)
Uskusid hauatagusesse ellu, väga populaarne oli sureva ja taaselustuva jumala Osirise kujutis;
Usundi järgi oli inimesel kaitsevaim, tema teisik Ka, kes elas pärast inimese keha surma edasi hauakambris(sellest ka kogu jama), Ka-le tuli luua surnu eluajal valitsenud elamistingimused.

11.01.2008
Egiptuse arhitektuur

Sambad(õpik lk 33):
- Osad – baas, tüvis, kapiteel ;
- Inimene oli ainult samba aluse kõrgune;
- Kapiteel on põhiline ja nime panemise alus;
- Prototooria sammas – tavaline, nime saanud…? , tüvisel on sees vaod ehk kannelüürid;
- Lootossammas ;
- Papüürussammas;
- Palmkapiteeliga sammas.
Templid(põhiplaan lehel, õpik lk 32):
- Osad – väravaehitis ehk püloon, lahtine sammasõu, põiksaal, pühamu, preestrite ruumid ja kõrvalruumid;
- Templi arhitektuur on suurejooneline ja monumentaalne, templi juurde viivat teed palistasid sfinksid, mis sümboliseerisid kuninga võimu ja kaitsesid, peasissekäik asus templi kitsamal küljel ning kulges läbi väravaehitise pülooni, püloon koosnes längus seintega müüriplokkidest, nendevahelisest portaalist ning obeliskidest, kui need olid ees, siis oli päikesele pühendatud, pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud, pahade vaimude eemale peletamiseks, pülooni ees paiknesid kolossaalsed vaarao figuurid, väravapostide vahelt tohtisid siseneda ainult vabad inimesed ehk siis orjad ei tohtinud, tehti kaljutempleid, raiuti kivist välja;
- Haudehitis – vaaraodel ja ülikutel, tähtsamad on hauakambrid ,
  - Mastabad – esialgsed, koosnesid maaalusest hauakambrist, kus asus kirst balsameeritud surnukehaga ja massiivsest maapealsest ehitisest(trapetsi kujuga), idaküljele tehti ukselaadne asi, Kaa-le, sinna toodi ohvriande, ohverdati seal, seinade ja katusega sissekäigulaadne asi ;
  - Astmikpüramiidid – tähtsal kohal Egiptuse arhitektuuris, sellest järgmine kohe püramiid, millel oli lihtsalt igale astmele üks kiviplokk lisatud ja plaatidega kaetud;
  - Püramiid – kujunes välja juba Vana Riigi ajal, suurimad säilinud Giza väljal( vist ka esimesed, ei kuulnud =)), neid peetakse ka maailmaimeks, keeruliste käikude süsteemiga, ehitati väga kaua;
  - Kaljuhaud – Keskmise Riigi tähtsaimad ehitised, sarnanevad ruumide paigutuselt mastabadega, sissekäigud kujundati kuningliku fassaadiga, hiljem hakati ka kaljuhaude peitma ja arvatavasti ei ole paljusid leitud;
obelisk – kõrge neljakandiline terava tipuga sammas;

Egiptuse skulptuur ja maal

Vanemate mälestiste hulka kuuluvad Narmeri palett , mis on kõrge, mõlemalt poolt reljeefidega kaetud kiviplaat, kujutab stseene Lõunariigi võitlust Põhjariigi üle, Lõunariigi valitseja tapab Põhjariigi sõdureid, kroon on suusamütsi moodi, millega hiljem kujutati Osirist, sellel on näha kompositsioonilisi võtteid, mis olid iseloomulikud egiptuse reljeefkunstile, stseenid paiknevad vöötidena üksteise peal, igal pildil kuningas suurem kui ametnikud ning viimased omakorda suuremad lihtinimestest, nii elutu ja tardunud poosi põhjuseks on nn egiptuse poos, kus inimese jalad ja pea on kujutatud profiilis, ülakeha ja silm otsevaates,
Egiptuses on palju skulptuure ja maale säilinud;
Egiptuse reljeef on madal, kujutise kontuurid on süvendatud plaati , reljeefid olid suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud
Osirist kujutatakse valges, kuid tumedana(nahavärvilt), aga neeger ei ole, see tähendab, et oli allmaa jumal, surnud vaaraode jumal;
Perspektiivi ei kasutatud, ei tuntud isegi;
Portree kõige suurejoonelisem , uskumuse kohaselt elas kaitsevaim Kaa nii kaua, kuni säilis inimese portreekujutis, seepärast püüti portreed teha võimalikult massiivsed ja monumentaalsed, vaaraode omad olid eiti suured ja monumentaalsed, maaliti ka, kuid rohkem tehti kivist, maalitud portree peideti surnukeha sidemete vahele;
Osirise silm juhib tähelepanelikkusele.

17.01.2008

Sfinks – inimese pea ja lõvikehaga skulptuur, suurim ja vanim Giza püramiidide juures valvamas, 20 meetrit kõrge;

Egeuse kultuur

Kaitse ehitise polnud vaja, sest meri kaitses;
Kõik Kreeka legendid on saanud alguse Kreeta saarelt;
Kui 6.saj. eKr. jõuab mandrile, siis nimetatakse Mükeene kultuuriks ;
Ajajärgud:
- Varane 3000-2000 eKr.
- Keskmine 2000-1600 eKr.
- Hiline 1600-1100 eKr.
Mälestused sellest kultuurist säilisid Kreeka müütides ja legendides;
Umbes 2000 eKr. hakati ehitama losse sõjalistele juhtidele, kõige iseloomulikum Knossose loss:
- Keskseks osaks piklik õu, mille ümber grupeerisid ruumid ja nende keskel mitme väiksed valgusõued. Kaguosas asusid eluruumid, basseinid – arvatavasti valitsejanna ruumid. Lääne osas valitseja ruumid ja troonsaal või külaliste vastuvõtusaal. Kõikide ruumide paigutus on ebasümmeetriline ning nad asusid astmeliselt erinevatel kõrgustel, ruume ühendasid trepid. Ilmselt on siit saanud ka alguse labürindi legendi tekkimine. Kaitsemüüri ei ole, aknaid pole, väga kerge ära eksida;
- Eelmisel aastal tulid teadlased välja arvamusega, et see oli hoopis loss surnutele, mitte elavatele.
Seinamaalid – ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati pidulikke tseremooniaid, sõja- ja jahiretki, härjavõitlusi ja maastikuvaateid. Tihti kujutati naisi, see näitab, et naisel oli tolleaegses elus tähtis koht, vähemalt selles kultuuris. Seinamaalides valitseb elurõõmus käsitluslaad;
Vaasid – saarte asukate toredast ja elurõõmsast vormitundest kõnelevad säilinud vaasid. Varasel perioodil kaeti nõud musta, pruuni või punase värviga, millele tehti valge värviga joonis. Keskmisel perioodil asendatakse range muster taimornamendiga, perioodi lõpus kujutati mereelukaid juba. Muster on küll range, kuid huvitav. Kasutati väga laialdaselt. Sellest kultuurist vaase nimetatakse ka Kamarese vaasideks;
Värv – täpne koostis pole teada. Nad tundsid glasuuri , kuid kasutasid värvi, glasuuri kasutati veininõude seestpoolt glasuurimiseks;
Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Juhtiv osa oli arhitektuuril, põhiliselt ongi säilinudki ehitised. Nüüd on lossid kindlustatud. Kompositsiooniliselt on sarnased Kreeta lossidega, kuid ümbritsetud paksude müüridega. Kükloobilised müürid – müütide kohaselt kükloopide tehtud.
- Mükeene lõvivärav
- Megaron .
Losside seinu katsid maalid.
Tehti ka reljeefe, kõrgreljeefe, mis saab iseloomulikuks Kreeka kultuurile, nii loomi kui ka inimese kujutati võimalikult hästi;
Ehitati losse, templite kohta ei tea, kui mandrile jõudis, siis hakati kindlustama;
Suhtlesid kindlasti ka egiptlastega, arvatavasti vahetasid vilja.

Kreeka kultuur

Välja arenenud Kreeta-Mükeene kultuurist;
Ei võta üle Egiptuse usku hauatagusest elust;
Ajajärgud:
- Arhailine 7.-6. saj. eKr.
- Klassikaline 5.-4. saj. eKr.
- Hellenism 330.-146. eKr.
Kreeka tempel arhitektuuri tippteoseks tänapäevani;
Ühendasid metallklambrite abil;
Kreeklased hellenid, roomlaste poolne nimetus;
Usund oli rikas ja huvitav, fantaasia usundis oli elurõõmus. Nende uskumuse kohaselt olid jumalad nende enda sarnased, mistõttu pidid kogu aeg korralikult käituma, sest ei teadnud, kes nende hulgast olid jumalad. Jumalatel inimlikud vead. Tähtsaim jumal Zeus , Hera oli tema naine/õde, kes on tuntud oma abielu kaitsemise poolest, maksis nendele naistele kätte, kellega Zeus tiiba ripsutas. Poseidon merejumal. Athenat kujutatakse täisrelvastuses, tarkusejumalanna , üks sümbol veel öökull. Müüdikohaselt Zeusi peast täisrelvastuses välja karanud. Hades allmaavalitseja, mitte surnute jumal, vaid allmaavalitseja, ka maavarade.
Tähtsamad polised Ateena ja Sparta . Spartas tähtsal kohal füüsiline kasvatus, kui laps oli nähtavalt nõrk, tapeti ära. Mõlemas läksid poisid 7-aastaselt kooli.
Pealinn koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist, kindlustatud. Tallinn põhimõtteliselt sarnane.
Teadused – filosoofia, kirjandus, kunst, matemaatika;
Eeposed väga populaarsed , juba 7.sajandil eKr.
Jumalate austuspidustused toimusid, näiteks Zeusi pidustustest kujunesid välja olümpiamängud, mille ajaks pidi sõjategevuse peatama.
Arhitektuur
- Templid
- Tähtsaim ala templi ehitus, mis olid nii pühamud kui ka ühiskondliku elu keskused;
- Templid ehitati kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et on Olümpose jumalatele lähemal nõnda;
- Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale ;
- Templid olid muidu sarnased, erinevaks tegid sammaste hulk;
- Eluruumid olid väga lihtsad, sambad ees, et saaks varikatust panna ning templid olid sarnase põhiplaaniga;
- Algul tehti platvorm , siis sambad, siis ruum sammaste taha, kus oli jumala kuju, ning siis katuseehitis;
- Kreeklased arvestasid ka, et inimese silm näeb valesti ning perspektiivi tundsid ja nad arvestasid seda ning kasutasid ka igasuguseid teisi nippe, et näeks ideaalselt;
- Ehtaas – sambapaisutus;
- Neil ei olnud sideainet, kuid lagunenud on selle tõttu, et nad tegi katused puust;
- Kreeka templi põhiplaan kujunes välja juba arhailisel ajajärgul ja olid tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas;
- Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid 2 tegurit;
  - Kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne;
  - Ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest ilma sideaineta.
- Kreeka tempel koosneb kahte liiki osades, kandvatest ja kantavatest osadest;
  - Kandvad :
    - Nelinurkne piklik alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest , ülemine aste – stülobaat;
    - Sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev;
  - Kantavad:
    - Talastik , mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi ehk geisoni;
    - Võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viilu välja ehk tümpanoni, kus asusid reljeefid, mis olid värvitud(kirjas oli);
- Sammaste taga templi pearuum ehk naos ;
- Katusel vihmavee suunaja, mis ei lasknud vihmal otsaviilule voolata;
- Sambad on kõige tähtsamad, neid on kolme tüüpi, need annavad ka stiilile nime – Dooria , Joonia ja Korintose:
  - Dooria – suhteliselt madal ja jässakas, ilma baasita ehk alust ei ole, samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed ehk kannelüürid(16-20), ülevalt aheneb, keskkohast on pisut paisutatud, ülemine on kapiteel, mis koosneb mitmest osast;
  - Joonia – saledam ja kõrgem, algab ümmarguse baasiga, ja lõppeb rullpadjandi kujulise eendiga;
  - Korintose – kõige kõrgem, kapiteeli osa pikkuse arvelt, kapiteel karikakujuga ja kaetud lopsakate taimekujunditega.

18.01.2008

Kallikrates ja Inktinos on Parthenoni templi arhitektid ;
Parthenoni templil 8 sammast, sammaste kõrgu 10,5 meetrit, hoone elegantsus on saavutatud eelpool mainitud nippide abil, sambad tavalisest tihedamalt ;
Värava ehitis – ei ole templi juures, nimetatakse propüleeks;
Teater
Kujunes välja 4.saj. eKr.;
Epidauruse teater – suurim, mahutas 14000 pealtvaatajat;
Raiuti poolsõõrina mäekülje sisse, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed, see osa on teatron ;
All oli väljak, kus etenduse ajal paiknesid koor ja näitlejad, akustika oli väga hea kuulda, seda nimetatakse orkestraks, selle taga asus skeene( telk , kus näitlejad valmistusid etteasteks);
Skeene – dekoratsioon , kuna enamus etenduste tegevus toimus templi juures, siis ehitati sinna päris templi osa ning sellest kujunes suurejooneline sammaste ja kultuurkaunistusega lava, mis oli arhitektuuriliseks taustaks etendusele;

Kalikarnassose mausoleum - ;
Skulptuur
- Arhailisel ajastul kujunes välja kindel ümarplastiline skulptuuride tüüp. Tavaliselt kujutati noormeest ehk kuoros’t ja seisva naise skulptuur, neile oli iseloomulik tardunud hoiak ja grimassitaoline naeratus, mõeldud eest vaatamiseks, nagu Egiptuses;
- 5. sajandi algul toimus kreeka plastikas, materjalidena hakati kasutama kergesti tahutavaid kivisorte ja pronksi, mis tõttu nende skulptuure ongi väga vähe säilinud
- Myron – Ateena skulptor , rmt-s kettaheitja , kujutas sportlasi, tema tööd moodustavad otse ülemineku klassikalisse kunsti;
- Kreeklased kujutasid ideaalset inimest, kogu kreeka kunstile iseloomulik;
- Polykleitos – Spartast, rmt-s odakandja , ideaalne sõjamees, kujutas sõjamehi,
- Tehti ka puuskulptuure, kuid neid ei ole säillinud;
- Hellenistlik periood – puudus range ühtsus, mis iseloomustas kreeka klassikalist kunsti, nüüd kujunes igas piirkonnas omaette koolkond, või olla just sellest perioodist on alles kaks originaalset skulptuuri – surev gallialane, Milose Venus (leiti Rooma saarelt seetõttu selline nimi), kujutatud suursugusena, ülakeha on alasti, alakeha on kaetud puusadelt voltidena langeva riidega, iluideaal ja seda normaalsuse piires, mitte anoreksiku või buliimiku kehaga . Laokooni grupp – dünaamika, ahastus, võitlus elu eest, Laokoon on müütiline preester , keda saadeti kägistama maod;
- Hellen on vahelüli kreeka ja rooma kunsti vahel;
Maal
- Kõik teosed on hävinud, muid näiteid pole kui vaasid, neid väga palju, suur osa hoiul Londonis;
- Vaaside põhjal saab enamvähem kujutust sellest, kuidas kujutasid inimesi ja loomi;
- 6. saj. eKr. mustafiguuriline stiil, kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale, detailid kraabiti musta sisse, naisfiguuride ihu kujutati valgena;
- 540.a.eKr. hakkas levima punasefiguuriline stiil, nüüd kaeti tagapind värviga, detailid maaliti peene pintsliga kujutise heledale pinnale;
- Arvatavasti kõige suurejoonelisemad vaasid on pärit Atica maakonnast;
- Kaunim vaas maailmas – Ermitaažis kullatud + reljeef, värvitud, mitte glasuuritud;
- Vaasid olid tarbenõud, kus hoiti vett, veini ja õli ning serveeriti toite, kujunesid välja kindlad vaasi tüübid – amfora , hüdra jne.;
- Vaasimaalidel kujutati stseene mütoloogiast, ajaloost. Arvatavasti võisid sellised maalid olla ka seintel .
Reljeef
- On säilinud, sest raiuti kivisse, mitte ei tehtud praonksist;
- Ei kasutanud väga palju, kuid need näitavad, kui hästi nad valdasid tehnikat;
- Kogu kreeka kunstist – see on inimese keskne , kujutavad inimest alasti, sest inimene on ilus, muidugi on need idealiseeritud, kuid keegi oli ju poseerijaks võetud ning see pidi olema ideaalne ja kindlasti tehti arvutusi, et ideaalne oleks;
- Inimese proportsioonid on ideaalsed ja välja arvutatud;
- Ühesõnaga – Perfektsionistid!

Etruski kultuur

Romuluse ja Remuse legend on etruskide oma;
Paljud neist olid Rooma väejuhid, ei ole teada, kas kokkuvõttes hävisid päriselt või segunesid roomlastega;
Elamud sellised nagu hiljem roomlastel , aatrium keskel ja ruumid ümber;
8.-3-saj. eKr. Etruuria asus Apenniini poolsaarel, Roomast põhjapool, koosnes 12 linnriigiliidust, põllumajandus ja merekaubandus olid kõrge tasemel;
Tempel paiknes tavaliselt kõrgel poodiumil, põhiplaanilt peaaegu ruut, templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele, sambad sarnanesid dooria sammastega, aga neil oli alus ja puudusid kannelüürid, talastik kaeti saviplaatidega, templil puudub Kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus;
Etruski elamutüüp püsib Itaalias väga kaua, pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümmeetriliselt teised ruumid;
Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad nende haudehitised ;
Maalidel kujutatakse surnut kas portreeliselt või pidustustest osavõtjana;
Meesfiguurid tumedad , naisfiguurid heledad;
Kõiges on tunda väga tugevaid Kreeka mõjutusi;
Uskusid hauatagusesse ellu, sellest haudehitiste kultuski;

Rooma

Teadsid, et võivad vallutada keda iganes, aga neid mäletatakse nende ehitiste poolest – Colosseum ;
Hakkavad tegema telliseid, natuke kitsamad kui tänapäevased;
Leiutavad sideaine , rooma betoon , ehitised säilivad endiselt, sedasi hakatakse ehitama veejuhtmeid, teid(rooma teelaius on ka tänapäeval kasutusel), saunu(Rooma saunad kasutasid päevas rohkem vett, kui New York tänapäeval.

24.01.2008

Ajajärgud:
- Vabariigi ajajärgu kunst 3. – 1.saj. eKr.
- Impeeriumi ajajärgu kunst 1.(saj. lõpp) eKr – 5.saj. pKr.
Vabariigi ajajärgul võtavad kasutusele tellise, sest olid tohutuid territooriume vallutanud ja igal pool leidus savi, lihtsam, leiutasid sideaine – lubimördi ja betooni, tellised võimaldasid ka kaari teha, kaared olid ka katusteks, see koht oli kreeklastel nõrk, kuid roomlastel oli väga hea, Rooma ehitised püsivad seetõttu endiselt püsti, tugev konstruktsioon , sai ehitada ka kõrgemaid hooneid ;
Impeeriumi ajajärgul saavad valitsejad aru, kuidas end ajalukku jäädvustada – ehitamisega;
Impeeriumi ajajärgul ehitatakse palju luksushooneid, tellistega ja marmoriga;
Roomlased ei olnud üks rahvus, koosnes paljudest rahvastest;
Väga sõjakad, vallutasid meeletu suuri territooriume;
3. sajandiks eKr. olid etruskid roomlaste poolt alistatud ning valitsevaks sai Rooma ja roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1.sajandi lõpust(impeeriumi ajajärgust), omandas rooma kunst antiikajajärgus maailmas juhtiva koha, ühtlasi oli see viimane etapp orjandusliku ühiskonna kunsti arenemisteel;
Rooma kultuuri eeskujuks olid kreeklaste saavutused;
Arhitektuur:
Arhitektuuris lähtuti nii Kreeka kui ka Etruski ehituskunstist;
Tähtsaimaks leiutiseks oli nn rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja veesegu kivistumisel, oli väga tugev. Taaskasutusele võeti Idamaades tuntud põletatud tellis . Need materjalid võimaldasid võlvimistehnikat;
Ruumid kaeti silinder - või rist võlviga;
Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel;
Sambaid kasutavad dekoratsiooniks, teevad kaari ka sammaste peale, tekivad kaaristud ehk arkaadid , mida kasutavad mägede vaheliste sildade ja veejuhtmete ehitamiseks;
Esimesed tunnelid ja esimesed teed rajati seal;
Impeeriumi ajajärgus toimub tähtsaim ehitus Roomas, aga nad ehitasid ka kõik teised linnad üles. Rooma oli juba antiikajal miljoni linn. Ehitati luksuslikult, sest Rooma pidi olem see, mis näitab Rooma riiki uhkust ja hiilgust;
Juba Vabariigi ajal hakati ehitama pidulikke ansambleid, mille hulgast tähtsaim oli keskväljak – foorum (Forum Romanum );
Foorum on rahvakoosolekute ja kauplemise paik;
Templid – ehitavad sarnaseid templeid nagu kreeklastel ja etruskidel, aga lisaks on kohalik ümara põhiplaaniga tempel levinud, 79.a. toimus tohutu tragöödia, nimelt jäi tuh ja laava purske alla Pompejis ja Herculanemumis, mis olid Vabariigi ajal ehitatud ning kui need välja kaevati, siis sai näha Vabariigi aegset ehituskunsti . Kaevati välja 17.-18.saj.;
Rooma kultuuri hiilgeajaks oli esimese keisri, Augustuse valitsemisaeg;
Ehitused :
- Colosseum – osaliselt täiesti lagunenud, osaliselt täiseti terve, turisminduseks on seal praegu liftid ja sõdalaste riietes mehed. See on kõige suurejoonelisem amfiteater ja Rooma kolossaalseim ehitis, mille ehitamine lõpetati 80.a. keiser Tituse ajal. Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat, oli ettenähtud gladiaatorite kui ka gladiaatorite ja metsloomade võitluseks. Areen võimaldas korraga välja lasta kuni 3000 paari gladiaatoreid. Colosseum on ellipsikujulise põhiplaaniga hoone, välismüüri kõrgus on 48,5 meetrit, neli korrust pealtvaatajatele, esimene imperaatoritele, tema sugulastele, kaaskondlastele, teisel korrusel ratsanikud , kolmandal Rooma kodanikud, neljas vabaks lastud orjadele. Ümar fassaad koosneb kolmekorruselistest arkaadidest, alumised kaared(80) on mõeldud sissepääsudena.
- Triumfikaar – ehitati puhtdekoratiivseid ehitismälestisi ehk triumfikaari. Tuntuim on Tituse triumfikaar, valmis 81.a. See oli ehitatud Jeruusalemma võidu auks. Ranged, monumentaalsed(küllalt suured), kaetud reljeefidega sõjakäigust.
- Keiser Traianuse sammas(38m) – laotud ümmargustest marmorblokkidest, kaetud spiraalse reljeefribaga(kogupikkus 200m) Traianuse sõjast Draakiaga. Samba otsa on Peetrus.
- Parthenon – Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga ehitis, üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas, mis oli kõigi planeedinimedega jumalate tempel. Suur ümarehitis ehk rotund , seinad on lihtsad, ilma akendeta, siseruumi kõrgus 42.7m, kupli läbimõõt 43,5m, kuppel on täpne poolkera . Ehitatud tellistest ja betoonist, seinte paksus 6m, siseseinad kaetud kallihinnalise marmoriga, ruumi valgustab kuplitipus olev ava, mille läbimõõt on 9m.
- Termid – nagu tänapäeva veepargid, mõeldud pesemiseks, puhkamiseks, lõdvestumiseks, ujumiseks jne. Saunas pidid alati olema marmorpink, kuulsamad termid olid Caracalla termid(12ha). Tavaliselt asus ruudukujulisel maa-alal. See oli park, mille keskel oli peahoone , mida ümbritsesid kahekorruselised hooned. Peahoones oli külm, soe ja kuum saun, peahoonet ümbritsesid lilleaed, ühes küljes oli staadion . Kõrvalhoonetes olid ujumisbasseinid, muusikatoad, raamatukogud. Korraga mahutas üks term 1600 inimest, neid köeti põranda alt ja kõndimiseks olid inimestel jalas puust kotad.
- Skulptuur ja maalikunst:
- Portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Need olid ilmekad, huvitavad, kuid mitte nii perfektsed kui Kreeka omad.
- Ratsa monumendid on pärit just Roomast – äärmiselt pidulikud ja esinduslikud.
- Suurepärased marmormosaiigid.
- Kujutatakse ruumiliselt, aga ei tunne perspektiivi.
- Maalikunst oli küllaltki kõrgel järjel, seinad kaeti reljeefsete stukk -kaunistustega(krohvist), mis imiteerisid marmorit. Põrand kaeti mosaiigiga. Seinamaalingutest huvitavamad on need, kus kujutati avasid, mis andsid vaate illusoorsesse kaugusesse.

25.01.2008
Kordamine(kuni Rooma jagunemiseni kaheks riigiks)

Mesopotaamia

Templid(millest ehitati, milliseid ehitati, millega seotud, mis seal toimus).

Lossid

Uus-Babüloonia(sellest teame, sest varasemad tõmmati maha. See annab aimu nendest ehitistest. Mingisugune ettekujutus sellest võiks olla).

Veel sellest kultuurist, mis teada, mitte ainult ehitised. Näiteks seinamaalid, reljeefid. Skulptuure polnud, sest polnud millestki teha.

Kiri(!), kiilkiri , kuhu kirjutati.

Savi tähtsast osast teada!

Egiptus

Mis ajast jutt on(!)?

Tempel(+põhiplaan: ristkülikukujuline, jagunes kolmeks...).

Sambad(ka templis tähtsal koha), millised on, kuidas vahet tehakse(tähtsad taimed).

Skulptuur(!), neid on tohutult palju,(ainult skulptuurist tuleb rääkida kui seda küsitakse :P), miks olid tähtsad, miks neid nii palju tehti. Mõõdud väga erinevad, töötegijatel võisid olla ka teised poosid , vaaraol ainult seisev(käed külgedel, vasak jalg ees) või istuv (jalad koos, käed põlvedel). Egiptuse poosi kohta on küsimus.

Reljeef on skulptuuri üks osa, aga eraldi küsimus tuleb. On ka ühtlasi maal. Madalreljeef.

Maali kohta käivas tuleb ka reljeefist rääkida(!)

Suuruste vahe põhjus. Perspektiivi ei tunne.

Sfinks(milline välja näeb, mis põhjusel tehti).

Proportsioonid on väga head.

Haudehitised, usk hauatagusesse ellu. Need on põhjuseks, miks Egiptuse kultuurist nii palju teatakse , sest nendes säilis kultuur. Erinevad haudehitised(mastaabil jääb hauakamber alla, püramiidis on sees, kaljukambrites on ka sees, neid hakati varjama).

Egeuse kultuur

Lossiehitised(keerulised, keerulise siseehitusega, väikeste õuede ümber on ruumid, valgusõued).

Kui mandrile levib, siis on Mükeene.

Kreeka kultuur

Ajajärgud(vaja teada!), põhiline on klassikaline ajajärk.

Templid, põhiplaan(sambaid peab oskama joonistada!).

Arhitektuuri stiilid(nimetada, joonistada, kirjeldada!).

Rakendasid kõiki võtteid ehitamisel, et saada kivist saada õhulisi, kergeid ja kindlaid hooneid, mitte massiivseid.

Erinevused kultuuris erinevatel perioodidel . Maalidest ainult oletus, skulptuuride koopiad rooma kultuuris, omapärased kujutamised(tavalisi inimesi, mitte jumalaid). Kõik sõltus usust. Hauatagusesse ellu ei uskunud, elasid nüüd ja praegu. Inimene on kultuuris tähtis nii naine kui ka mees. Noormeest kujutati alasti, ilmselt sealt algabki ideaalse inimese kujutamine. Inimene on ilus.

Klassikalisel perioodil toimub muutus. Ideaalse inimese kujutamine areneb edasi, proportsioonid idealiseeritakse, kujutatakse sportlasi ja sõdalasi. Jälgitakse lihaste tööd.

Etruski kultuur

Elasid Apenniini poolsaarel ning räägime neist sest andis rooma kultuurile aluse. Elamutüüp, mis väga kaua Itaalias püsis, on sealt pärit. Uskusid hauatagusesse ellu, kuigi ümberringi ei olnud selliseid rohkem. Hauakambrite olemasolu tõttu on ka nende kunsti väga palju säilinud. Võtsid eeskuju kõrvalolevatest kultuuridest, näiteks tempel oli nagu Kreekas.

Templid!

Rooma kultuur

Võtab hästi palju üle kreeklastelt ja etruskidelt.

Erinevaid ehitisi tuleb konkreetselt teada.

Tänu roomlastele on säilinud ka kreeka skulptuuri(tegid koopiad).

Nende enda skulptuur on realistlik portree ja ratsa monument . Portree on tulnud esivanemate kultuse tõttu. Austasid vanemaid väga! Nad teeb reaalset inimest, tõepärast.

Elamutüüp on sama, mis etruskidelt.

Maalikunsti alla käib maal ja mosaiik (!) – värvilistest marmortükkidest kokku pandud. Värvisid seinu, tegid põrandaid mosaiikidest. Kujutasid igapäevaelu, kindlasti ei olnud sõjastseene kujutatud kodudes. Sõjastseene kujutati triumfikaartel.
Varakristlik kunst

Olid kristluse vastu, sest kristlus räägib võrdsetest inimestest.
Roomlased olid head kroonika kirjutajad , kõik kirjutasid üles.
Kristlased hakkasid kogunema salaja, läksid ka sõnaotseses mõttes maa alla. Rooma all on 200km ulatuses käike. Hakkasid matma ka sinna katakombidesse, oma eluajal tehti endale koht valmis.
Sellest ajast on ka laemaalingud. Jagasid pinna ära, et saaks paremini joonistada. Laemaalingutel oli puhtalt psühholoogiline, et maa-alune elu ei rõhuks. Kujutati Kristust karjasena(hea karjane ), kalana jne.
Semiootika – uurib märke ja nende tähendusi.
Arvatavasti on usundid tülis, sest on kasutatud valesti teiste usundite märke. Märke kasutati, et võõrad ei saaks mõttest aru, aga märkidega jutustati legende.
Skulptuur keelati algul, sest jumalat ei tohtinud kujutati.
Kui ristiusk välja tuli ja riigi usuks kuulutati, oli vaja hoonet, pühamut. Tempel kindlasti ei sobinud, sest see kuulus antiikaega ja tuletas meelde paganlust. Oli vaja suurt hoonet, kuhu saaks palju rahvast tseremooniaks kokku koguneda, just sisse. Võeti tüübiks kohtuhoone tüüp – basiilika .
Ristiusk levib kiirelt üle terve Rooma. Bütsants oli Kreeka ja veel näiteks Konstantinoopol( Istanbul ), Armeenia , Gruusia (?).
Ristiusu aladel rooma-katoliku teenistused on ladina keeles, kirikupeaks paavst . Kreekas kreeka õigeusu kirik , teenistus emakeeles, kirikupeaks patriarh.
Bütsants oli väga tugev, kuid türklased vallutasid siiski nad. Oli suur ja rikas, aga oli ka nii väike, et keiser nägi aknast piiri ja nii vaene, sest maksid teistele riikidele, et ei rünnataks riiki. Valitseja keiser. Kuulsaim kirik …(?). Kõik keisrid olid kirikus ristitud, ilma ei saanud. On valitsetud targasti, kuid seda ei hinnatud, on ka lolle valitsejaid, keda hinnati, oli ka julmi valitsejaid. Ristisõdade ajal taheti Bütsantsi röövima minna. Islami usk on sama, mis ristiusk, aga ei tunnista Uut Testamenti.
Kreeka õigeusk keelab skulptuurid , sest jumal on loonud skulptuurid, seega inimene ei saa seda teha.
Kuigi islami usk ei luba pilte, siis kreeka õigeusus ja Rooma-katoliku kirikus on pildid. Kreeka õigeusus minnakse ka liiale. Ikoonide ehk pühapiltide ralli, tahetakse kummardada, mõni valitseja aga laseb lae alla tõmmata, et saaks kummardada. Ikoonikummardajad võidavad, aga selleks ajaks on enamus Bütsantsi ikoone hävinud.
Ikoonid ühed ihaldatuimad kunstiteosed.
Siiani pole Rooma-katoliku ja Kreeka õigeusk ära leppinud.
Riigivisiitide ülesehitus on alguse saanud Bütsantsist, nagu ka iludusvõistlused. Need pidulikud paraadid on tulnud sellest, et kaupmehed , kes tulid riiki viiks tagasi sõna, et riik on hästi kaitstud(sõitsid sõjamehed eest läbi, vahetasid riideid , sõitsid uuesti ja nii edasi).
Lahutuse korral saadeti naine kloostrisse .
Igasugused Bütsantsi jäigad arusaamad püsisid Venemaal väga kaua. Peeter Esimene hakkas neid muutma 17.sajandil. Sel ajal oli Euroopas juba barokk .

.RTF Laadi alla originaalfail 12 lk · .rtf · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KollasedJuuksed Õppematerjali autor

Vana-Mesopotaamia, Egiptuse, Egeuse, Kreeka, Etruski, Rooma, Varakristlik kultuur ja kunst

kunstivaldkonnad vana-kreeka kunst egiptuse kunst rooma kunst

Sarnased õppematerjalid

doc

Mahukas konspekt

3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst 4000 1830 eKr 2. Vana Babüloonia kunst 1830 1518 eKr 3. Assüüria kunst 1500 605 eKr 4. Uus Babüloonia 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse

Kunst

doc

Vanavene kunst, merovingide kunst, vana egiptus jne

Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 1500-605 eKr. Uur-Babüloonia kunst 625-539 eKr. Sumeri-akadi kultuuris tegeldi põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Tähtede kultusega on seotud seitsme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.

Kunstiajalugu

doc

Kunsti ajalugu

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 10 kl

moodi, kavandite järgi a) Keraamika - Savist esemed, 10 000 aastat vana, vanimad Jaapanist. b) Metallehistöö jaguneb materjali järgi c) Klaasikunst d) Nahkehistöö - kasutati loomanahka, vööd, pandlad, köited, rahakotid e) Tekstiil - kanga valmistamine ja värvimine, kunstiline kujundamine, moekunst f) Puitehistöö - esemed ei säili eriti, väiksemad puidust esemed, tisleri amet 2. Paleoliitikumi kunst (konspekt) 3. Mesoliitikumi ja paleoliitikumi kunst (konspekt) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (10000 eKr - VII või VI saj. eKr.), mis lõppeb põllu harimise ja karja kasvatuse kasutusele võtmisega neoliitikum e. Uuskiviaeg, algas savinõude kasutusele võtuga ja lõppeb metallide kasutusele võtuga. Neoliitiline revulutsioon on põllu harimise ja karja kasvatamise kasutusele võtt.

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu - Rooma, Egiptus, Kreeka

· Tekstiil riidel · Puitehistöö · Keraamika · Klaasikunst värviline klaasi hinnas(värv klaasi sees, mitte pinnal - punane klaasi kalleim) Mesopotaamia kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 a. e.Kr 2. VANA BABÜLOONIA 1830-1518 a. e.Kr 3. ASSÜÜRIA KUNST 1500-605 a. e.Kr 4. UUS BABÜLOONIA 625-539 a. e.Kr · Asub Tigrise ja Eufrati jõe orus. Seal leidus ohtralt savi ja pilliroogu, aga liiva oli vähe · Tegeldi põllumajandusega peamiselt · Astronoomia oli arenenud Jumalaid hakati seostama taevatähtedega · Puudus usk hauatagusesse ellu · Peale astronoomia tegeldi veel meditsiini, matemaatikaga. · Sealt on pärit maailma vanim eepos ,,Gilgames"

Ajalugu

doc

Kunsti arvestus

· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo 10.klassi konspekt.

Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj. Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas suured muudatused:  Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel)  Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge  Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism)  Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr

Kunstiajalugu

docx

Vana Kreeka kunst

Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste

Kunsti ajalugu

Rohkem sarnaseid