Keskaja kunst 1. Romaani stiil: ümarkaared, massiivsed ehitised, väikesed aknad, seinad kaetud maalidega, vitraazid. Gooti stiil: teravkaared, kõrged hooned, roidvõlvid, vitraaztehnikas roosaknad, raidkivikaunistused 2. Romaani stiil tuleb sõnast ,,Rooma", sest see põhines vana-rooma ehituskunsti motiividele. Gooti stiil tuleb germaani hõimu gootide nimest. Nimi anti stiilile hiljem, et seda halvustada. 3. Romaani basiilika koosnes laiast kesklöövist ja kitsamatest külglöövidest, mida eraldasid tugevad kivisambad või nelinurksed postid. Sissepääs oli läänes, põikhoonest idas oli kooriruum, sellest idapoole apsiid altariga. 4. LK 51 5
BAROKK 1. Barokk kirikute välisilme-eriti läänefassaad.Voluut. Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad.Läänefassaadi keskosa oli kahekorruseline.Kitsast ülemist ja laia alumist korrust ühendavad barokile väga iseloomulikud detailid-voluudid ja raidkivikaunistused. Voluut-teo või padjakujuline moodustis,mis ühendas kahte kiriku korrust. Fassaadi ülaosas oli kolmnurkne viil,fassaadi katsid korintose stiilis poolsambad ja seinaorvades olid skulptuurid(staatuad). 2. Barokk kirikute siseruum(põhiplaani muutus,kujundus). Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone.Siseruum ei jagunenud löövideks,vaid moodustas ühe avara saali.Külglööve asendasid sageli kabeliteread(Põhja-ja lõunaküljel).
Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? 5-15.sajandit loetakse keskajaks. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Romaani stiil oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti. 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaar stiili kohta sõna romanesque prantsuse õpetlane Charles de Gerville. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjutusi, on see täiesti iseseisev kunstistiil. 4. Mida tähendavad mõisted: portaal - rikkalikult dekoreeritud pea sissekäik hoonesse pikihoone - kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele, moodustab tavaliselt kirikuhoone läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum. lööv - kummaltk...
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike 3 nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed fiaalid. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Väliselt annavad neile omapärase ilme tugipiilarid ja tugikaared. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel
tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Väliselt annavad neile omapärase ilme tugipiilarid ja tugikaared. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel
enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Katedraali struktuur Kölni katedraali fiaalid Siirud ja tugikaared Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Gooti katedraali Katedraali ristlõige Reimsi katedraali põhiplaan fassaad Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Väliselt annavad neile omapärase ilme tugipiilarid ja tugikaared. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud
KULTUURILUGU TEKSTIDES 1. Sumeri ja Vana- Egiptuse kultuuride võrdlus. Saranused: · Kirja olemasolu (u 4 tuh a eKr) - Sumeris kiilkiri, Egiptuse piltkiri e hieroglüüfid · Geograafiline asend- jõgede lähedus, taimekultuuride kasvatime üleujutatud kallastel · Surnute kultus- arusaam, et ekisteerib teispoolsus · Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule e...
Joonis 7. Joonis 8. Joonis 9. Katedraali struktuur Kölni katedraali fiaalid ja tugikaared Siirud Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Joonis 10. Joonis 11. Joonis 12.
Uued linnad, liikuvam eluviis, suurenev toreduseiha avaldas mõju kunstile, enim ristiusu kirikutele. Gooti kirikute silmatorkavaks tunnuseks teravkaarsed aknad ja ukseavad. Kirik pole enam kindluse taoline, vaid saledatorniline, tõuseb taeva poole. Suured värvilisest klaasist aknad. Võlve kannavad piilarid ja toetavad poolsambad, lisaks veel ehistornikesed. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused: õietaolised rosetid või ristikulehe kujundid, arvukaid skulptuure. Kirikusse sisenejaid haaras võimas kõrgustunne ja eriline salapärane meeleolu, ebamaisus. Gooti katedraalide ülesehitus oli geniaalne ja eeldas suuri teadmisi inseneriteaduste vallas. Kirikuid tol ajal palju (kella kostvusala). Samuti oli kloostreid palju. Jumalaema kirik Pariisis, Reimsi ja Amiensi katedraalid, Oxfordi ja Cambridge ülikooli hooned Inglismaal, Kölni
sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Väliselt annavad neile omapärase ilme tugipiilarid ja tugikaared. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
