Estetism Christopher Dresser 18341904 · Laialdaselt tuntud Soti disainer ja disainiteoreetik · Üks esimesi isesesvatest disaineritest · On sündinud Sotimaal, Glasgowis Dresseri looming Dresseri looming Owen Jones 18091874 · Inglise arhitekt ja disainer · Mõjukas disainiteoreetik 19.sajandil · Aitas luua kaasaegse värviteooria · Ta on sündinud Londonis, Thames Streetsis Owen Jonesi looming Tänan vaatamast!
Realism. 1. TOO VÄLJA REALISMI TUNNUSED. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö; sündmustiku asjalik, rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu; ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kangelasteks on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ülespuhutust või liigset kunstipära jne. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. 2...
lepitada, kuid see osutus kahetsusväärseks eksimuseks. Oma hoiaku tõttu Saksa okupatsiooniaastatel sai kirjanikust traagiline kuju. Oma käitumise motiive püüab ta selgitada mälestuste raamatus ,,Rohtukasvanud rajad" (1949). Knut Hamsuni tunnustatud toodang algas kodutu noormehe kannatuselamuste kujutamisega ,,Näljas" ja ta elutöö lõppes poolkurdi ja üha kehveneva silmanägemisega rauga viletsusperioodi kirjapanekuga kolm aastat kestnud kohtu alusena ,,Rohtukasvanud radades". Estetism. Oscar Wilde (1854 1900) 19. sajandi lõpuks olid impressionism ja sümbolism minetanud oma esialgse hiilguse. Nende mõjul või asemel tekkisid uued ilmingud, millest üks olulisemaid oli dekadents. Dekadents (pr decadence langus) ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis. Dekadents annab vaba tee sümbolismile, kuulub selle juurde. Ta on seotud estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid
jne); teemaks isiklik elu ja selle ummik. Prantsusmaa. Baudelaire tõi kirjandusse rõveduse ja seksuaalsuse. Impressionism kujutavast kunstist välja kasvanud. Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, Becher, Under. Kubism sisu teisejärguline, tähtis vorm, väline pilt. Prantsusmaa
1. Teada kirjandusvoolude tunnuseid ja esindajad: romantism, realism, naturalism, estetism. ROMANTISM 1. Armastus, usk, lootus 2. Tunneterohkus 3. Loodus aitab kirjeldada tegelaste tundeid 4. Minevikumälestused 5. Idealiseeritud kangelased 6. Tegevuspaigad kirik, klooster, kindlus 7. Müstika Esindajad A.Puskin, M.Lermantov, V.Hugo, L.Koidula, E.Bornhöhe REALISM 1. Elu tõepärane kujutamine 2. Täpsed ilustamata kirjeldused 3. Tegelased muutuvad, arenevad 4
Estetism Elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale. Arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kõrgem tegelikkus Eetika asemel on tähtis esteetika. Ilus on parem kui hea. Eesmärk on taltsutamata meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree." Ernest Hemingway (1889-1961) 20.s Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid omal ajal. Sündis Chicago eeslinnas Oak Parkis. Looming oli avatud modernistlikele vormiuuendustele Suhtumine ellu- humaanne, eetiline. Teostest võib leida eksistentsiaalseid varjundeid. Proosa stiililises eripäras leidub sarnasusi biheiviorismi meetodiga- fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet, anda edasi hingeelu. Tema arvates...
Modernism 19. ja 20 sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Periodiseering: 1. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism (nimetatud voolud vastandusid realismile) 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3
EESTI KIRJANDUS 1905-1922 LÜHISPIKKER/KOKKUVÕTE Uus- romantism- 19. Ja 20.saj kirjandusvool, elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks Naturalism- realismi äärmuslik suund, milles ei kohkuta tagasi inetute ja vastumeelsete elunähtuste ees Impressionism- kirjandusvool, mis paneb rõhku muljetele, välismaailma kujutamisele. Sümbolism- asju kujutatakse sümboolselt, öeldakse üht, aga mõeldakse selle all muud.Ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks
Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. PERIOODID 1. 1890-I ms , pr. Domineerib sümbolism ja impressionism. Tekkisid kultuuriliikumised Noor Eesti. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, (dekadendid- loojandu , hävingu, languse poeedid ehk varajased sümbolistid ) mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism, vastandusid realismile C.BAUDELAINE , E.A. POE , P.VADAINE 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3
kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi filosoofia mõjud (pessimism, irratsionalism, inimeksistentsi traagika) Bergson (elufilosoofia), Nietzsche (nihilism) Freud (psühhoanalüüs) Kunstis eeskujuks ka Blake, prerafaeliidid Sümbolism ja estetism Estetism Kunst kunsti pärast Kunst kui eneseteostuse vahend ja elu mõte Kunsti eesmärk on subjektiivse ilu teenimine Kunst ei muuda maailma Esteedi jaoks ei kehti moraalsed piirangud Charles Baudelaire (1821-1867). Luulekogu "Kurja lilled" 1857 Sümbolism Termin "sümbolism" võeti kasutusel 1886, kui luuletaja Jean Moréas avaldas ajakirjas "Le Figaro" sümbolismi manifesti. Sümbolism Naine sümbolistide kunstis oli femme fatale ("saatuslik naine")
Gümnaasium jäi revolutsiooni tõttu lõpetamata. Puuduva ülikoolihariduse korvasid Suur lugemus Paguluses saadud kultuurikogemus Pidev enesetäiendamine Foto aastast 1904 ! Mees täis ideaale ja visioone ! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Rohkem kultuuri, rohkem euroopalist kultuuri! Peab püüdma maksimaalset, et saavutada minimaalset. Vorm vormi pärast! Tuglas eemaldus otsustavalt realismist. SÜMBOLISM IMPRESSIONISM ESTETISM Koondnimetus neile UUSROMANTISM ESTETISM Niisugune elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; seda iseloomustab arusaam, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid · Kunst on kôrgem tegelikkus. · Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Sümbolism - Sümbolistide arvates peab kunst püüdma
Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Mis aastatel tegutses Noor-Eesti? 1905-1916 2.Mida uut nad tõid kirjandusse? Nad tegelesid keeleuuendustega ja nende põhiline suund oli uusromantism, estetism. 3.Kes sinna kuulusid? (5) Suits, Ridala, Tuglas, Aavik, Linde 4.Millist suunda esindas Siuru? Modernismi suund, jätkas Noor-Eesti suunda, nad tõid impressionismi. 5.Kes sinna kuulusid? (5) Under, Visnapuu, Suits, Gailit, Semper 6.Millised olid Tarapita tegutsemispõhimõtted? Nad väljendasid ekspressionismi, tõid ajaluule, nende ülesanne oli eesti kirjanduse ja kirjanike eest võidelda. 7.Mis aastatel nad tegutsesid? 1921-1922 8.Kes sinna kuulusid? (5)
Eesti kirjandus maailmasõdade vahelisel ajal Mida peetakse eesti rahvalaulude vanimaks osaks? -Regivärssi Mis oli Eesti vanema ajalookirjanduse valdav zanr? -Kroonikad Mis oli Esimene säilinud eestikeelne raamat? -Wanradti ja koelli katekismus Mis oli Noor-eesti kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks? -Estetism Kes olid siuru liikmed? -Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Kes on kirjutanud teose "nukitsamees"? -Oskar Luts Kes juhtis akadeemilist kirjandusühingut? -Gustav Suits Kes on üks viljakamaid eesti murdeluuletajaid? -Artur Adson Mis oli Underi kõige "siurulikum"luulekogu? -"Sonetid" Millise Albert Kivika romaani järgi on linastatud film? -"Nimed marmortahvlil"
,,Pisuhännda" keskne tegelaspaar ongi Vestmann ja Piibeleht. Nad peidavad endas üllatusi ja paradokse. Omal jõul elus läbilöönud vestmann pole lihtsalt tahumatu tõusik, vaid oskab nautida äriajamise kunsti; muretu boheemlasena mõjuv Piibeleht ilmutab oma elu korraldamisel ootamatut praktilisust ja kavalust. ,,Pisuhända" on peetud säravamaiks eesti komöödiaks. · Uus romantismi mõiste ja sümbolism luules (Verlaine, Baudelaire- iseloom luulet) · Estetism, Valdi elu ja looming · ,,Dorian Gray portree" (olulised teemad ja motiivid) · ,,Noor-Eesti" (rühmitus, eestvedajad, väljanded, tähtsus) Tegutses algul salaja. Kasvas välja Tartu kirjanduslikpoliitilisest ringist ,,Ühisus", mille eesmärgiks oli, arendada ja mitmekesistada kultuuri- ja kirjanduselu. Huvi äratas emakeelne kirjandus ja omalooming, väliskirjandus, ajalugu, poliitika ja filosoofia. Suitsu toimetusel ilmus album ,,Kiired"
· Kuna haritlased jagunesid erinevate ideoloogiate pooldajateks Uusromantismi ideoloogia kujunes välja, sest pettuti kaasajas, arvat, et teaduse ja tehnika areng polnud muutnud ühiskonda humaansemaks ega teinud inimesi õnnelikumaks! Kunsti ei näind uusromantistid enam kui teaduse liitlaste vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste olemasolevaid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühjust. Nad pidasid kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks -> ESTETISM · Sümbolistide meelisteemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm jne. · Sümbolistidele oli tähtis teose sisu mitte vorm! · Auguste Rodini kuulsaimad teosed on ,,Põrguväravad"; ,,Mõtleja" Juugendstiil Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Uue stiili arengus tähtis koht Glasgow' koolkonnal. <- MACMURDO joonistas 1883 motiivi, mis tähendas uue
vutlar-mingi kate. inimesed olid vutlaris niiöeldakatte all. draama: kajakas , Onu vanja . tegevus toimub mõisas , Kolm Õde , Kirsiaed . realismi esindajad teistes maades Norras Knut Hamsun ( 1859-1952) psühholoogilise realismi esindaja, Maa õnnistus , Victoria väljapaistev armastusromaan. soomes. aleksis kivi . Seitse venda. eesti kirjandusse jõudis realism tänu edward wildele. esimene kriitilist realismi esindav romaan: 1896 külmale maale. ajalooline triloogia mahtra sõda (1858a) estetism- elu ja kunstikäsitlus , mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ja seab esiplaanile esteetilised väärtused ning ideaalid. käsitus-mõistmine ,arusaamine.eetiline-ühiskonna normid ,ausus. käitumiine esteetiline-pole ilus , iluga seotud võib olla ka ineytu ilu. Oscar Wilde ( 1854-1900) inglise estetismi juhtfiguur.Iiri päritoluga. sundis Dublinis , arsti perekonnas. Tõmbas vastassugu poole. Loomingu maht oli väike. Muinasjutud (kunst) :
sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid interpreteeriumis- ja üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja pildid, sümoltähendusega tegelased ja situatsioonid. Esindajad: peamine esindaja on belgia näitekirjanik M. Maeterlinck (1862-1949). Tema draamalooming läheb muinasjuttudest, legendidest ja filosoofilistest ideedest. Paremad näidendid on : "Printsess Maleine" (1889), ,,Pimedad" (1890), ,,Pelleas ja Melisande" (1892), ,,Sinilind" (1909) Estetism Aluseks on kunsti sõltumatuse idee. Kunsti eesmärk on temas eneses. Estenismiga on seotud dekadents, sümbolism, kunst kunsti pärast. Eredalt väljendub iluprintsiip O. Wilde´i (1854-1900) loomingus, tema muinasjuttudes ,,Õnnelik prints" (1888), ,,ööbik ja roos" (1888) ja romaanis ,,Dorian Gray portree" (1891). Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nimetadakse sümbolismile lähedasi voole üldnimtusega uusromantism ( sümbolism ja impressionism), sest
aluseks oli positivistlik filosoofia, mille kohaselt saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest andmeid on võimalik kontrollida vahetu kogemuse najal. Kujutati elu inetuid külgi: elu allakäik, tumedamat poolt. Kõike kirjeldati nii nagu see tegelikkuses oli. Peategelane pärineb lihtrahva hulgast kelleks tihti oli paheline, kõlvatu, eemaletõukav indiviid. Émile Zola-> (1840-1902) Prantsusmaa. ,,Nana" 1880, ,,Thérése Raquin" 1867 Estetism Ilu tähtsustav ja kunsti sõltumatuse ideel põhinevate kontseptsioonide ühisnimetus. Kunsti mõte on temas eneses. Oscar Wilde -> (1854-1900) Iirimaa. ,,Õnnelik prints" Sümbolism Sai alguse 19. sajandi viimasel veerandil. Vormilt täiuslik ,ajatu, puhas luule. Objektiivne ilu taotlus. Maailm vahendati sümbolite e võrdkujude abil lugejaile ja kunstihuvilistele. Kunstilise käsitluse objektiks said inimese kujutelmad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Luulet
Ekspressiivne ilmekas Lõhmus pärn Selve iseteenindus Ellerhein jaanilill Läppuma- kopitama Semantika tähendus Ennistaja restauraator Lävima suhtlema Semasioloogia Ennistaja restaureerija Mahitama komplekteerima tähendusõpetus Eruditsioon õpetatus Maika särgik Sentimentaalsus Estetism eestipärane sõna Maimik 1-3 aastane laps hingelisus Fennism soomepärane Maldama läbema Sidus tihe sõna Marketing turundus Sisask ööbik Fiiling tunnetus Meede abinõu Spontaanne iseeneslik Foneetika häälikuõpetus Meene suveniir Stenograafia kiirkiri Fonogramm-helilindistus Morfoloogia vormiõpetus Sudu udu suits
1 modernism- uuenduslikkust taotlev kirjandusvoolude ühisnimetus tekke eeldus- tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine 2 dekadentism- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine kultuurimaailmas 3 estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks 4 sisemonoloog- e sisekõne: minategelase mõtted, tunded, kujutlused 5 impressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli armatus ja loodus, mida iseloomustas vähe tegevust, detailirohkus, hetkeline meeleolu, mänglev stiil (luuletused, novellid, lühiromaanid) 6 ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli inimese sisemaailma,
vähenõutuks ning ebaühtlaseks. Siiski ei taunitud kõigi varasemate kirjanike töid.Näiteks avastasid ja tõstsid nooreestlased klassikaväärsena esile Kr.J.Petersoni luule, mis kaua unustuses olnud oli. Teiseks meelislüürikuks oli J.Liiv, kelle eest hoolitsesid nad juba enne rühmituse loomist. Ilmuma hakkas sotsiaalseid ebasuhteid arvustavat ja psühholoogiliselt tundlikumat kirjandust, mis oli vormilt viimistletum ja mille nurgakiviks oli estetism. Nooreestlaste looming esindas uusromantismi, mis erines vanaromantismist eelkõige keerulisema maailmapildi ja modernsema väljendusviisi poolest. Imetletavaks tõsteti üksikinimese iseseisvus. Näiteks Oksa luuletused ja prantsuse luule tõlked tundusid alalehoidlikule lugejatele siivutud. Nooreestlaste teosed olidki suunatud haritud lugejaskonnale, keda tol ajal Eestis paraku hõredalt oli. Kokkuvõttes vastandus Noor-Eesti tegevus teravalt
Emile Zola (1840 1902) · Prantsuse kirjanik, sündinud Pariisis · Esimene suurteos ,,Therese Raquin" o Naine ja ta armuke, kellega koos nad tapavad naise mehe südametunnistuse piinade tõttu tapavad lõpuks ka ennast o Kirjeldustes kasutati palju inimeste sisikonda ja elundeid · ,,Nana" o Tegevus toimub Pariisis o Tegelasteks on kõik linna suurkujud ja inimesed o Peategelane on pesunaise tütar Estetism · Elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale · Ilus, kaunis, detailid ei ole olulised · Pildi mõistmiseks peab minema pildi sisse · James Abbott McNeill Whistler · Robert Louis Stevenson: ,,Elu on hirmus ebaloogiline, lõhestatud. Kunstiteos on puhas, täiuslik, lõpetatud. Elu möirgab kõrva, kunst paitab kõrva. Kunst peab andma labasele elule vormi, rütmi ja tasakaalu."
jutustus ,,Lord Arthur Savile`i roim" näidend ,,Salome"(Vana Testamendi teemal-tragöödia) ,,Ideaalne abikaasa"-komöödia ,,Tähtsusetu naine"-komöödia ,,Kui tähtis ona olla tõsine"-komöödia muinasjutt,,Õnnelik prints" ,,Granaatõuntest maja" ,,Ööbik ja roos" Dandi- eeskujuliku käitumise, kommete ja välimusega noormees. Dekadents- kunsti allakäik või langus Estetism- iluideaalide kummardamine Henrik Ibsen Norra prosaist ja dramaturg, kes ona oma näidenditega saavutanud maailmakuulsuse. 1864. aastal sai kirjandusliku stipendiumi. LOOMING: I periood: rahvusromantiliste mõjudega värssdraama ,,Catilina"(mässumeelne) ,,Jaaniöö"(õnneotsingud ja armastus)
Järjekord võis olla laiali paisatud. Iga autor üritas leida ainult endale mõeldud keelt. Kasutati palju liialdatud üksikasjalikkust, unenäolisi ja ulmelisi stiile. Samuti võisid olla stiilid segatud, mis tähendas, et üks teos võis sisaldada näiteks jutustavat, dokumentaalset stiili ja otsekõne kõike ühes. Teos ei pruukinud sisaldada kõiki tunnuseid, võis sisaldada vaid paari modernistlikku tunnust. 6 Voolud Dekadents Sümbolism Estetism Impressionism Avangardism Imazism Futurism Kubism Ekspressionism Dadaism Sürrealism Akmeism Absurd Postmodernism Hilisekspressionism Futurism Futurism on kunstivool, millele on omane vanade kunstivoolude hülgamine ja uute ja moodsate ühiskonna vormide ülistamine. Kõigepealt südis futurismi teooria, millele lisandusid hiljem vastavad teosed. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futurismi
mõistetud Euroopavälised usundid (Idamaadest, aga ka VanaEgiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Sümbolism. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. Selliseid teemasid lahendati süzeede
armatsemist, erootikat. Kirjanduses kasutati palju sümboleid ja kujundeid. Saatan oli sageli tegelane. Charles P. Baudelaire Sümbolism Sümbolism on kirjandusvool, mis sai alguse luulest. Sümbolism koosnes naturalismist ja realismist, mis jutustasid realistliksusest. Hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sõmbolismi eesmärk ei ole väljendada ideaali, vaid näidata reaalsust. Kasutati palju metafoore. Estetism Peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; iseloomustab arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kôrgem tegelikkus. Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde "Dorian Gray portree". Charles Baudelaire Luulet iseloomustab:
kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas dekadentsiga (varane sümbolism, esindajaks Baudelaire), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismiga haakuvad dekadents, estetism ja impressionism. Realism kirjandusvooluna 1835. aastal, mil kogu Euroopale sai selgeks, et aeg muutub kõige otsustavamal kombel, tervitas vene romantik Jevgeni Baratõnski ,,raudset sammu" astuvat astuvat sajandit ,,raudset sajandit" lohutute värssidega (,,Viimane poeet") 19. sajandi kolmandal kümnendil romantism Lääne-Euroopas taandus. Asemele sündis uus kirjandusvool, mida sajandi keskpaigas hakati nimetama realismiks.
1. Millised muutused toimusid 19. saj ja 20. saj vahetusel kunstis? - Väheneb erinevus ametliku ja sõltumatu kunsti vahel. - Kiired muutused põhjustavad haritlaste jagunemise. 1)Positivistlik filosoofia- usk teaduse ja tehnika progress- modernism. 2) Uuendusromantism- Maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. - Sümbolistliku kunsti areng. 2. Milline oli uusromantismi ideoloogia? - Usuti, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Pettumine kaasajas: tehnika ja teaduse areng ei muuda inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. - Tugevnes religiooni autoriteet. (Eriti Idamaade aga ka Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia religioon)
Eeldus- arutluse lähtepunkt. Iga arutlus peab lähtuma vähemalt ühest eeldusest ja seetõttu ei saa ta eeldusi tõestada. Eetika- filosoofias käsitlus sellest, milline on õige eluviis: puudutab kõlbelisi ehk moraalseid küsimusi nagu nt mis on halb ja mis on hea. Eksistentsialism- filosoofiline ja kirjanduslik vool Emotiivne- emotsioone väljendav Empirism- õpetus, mille kohaselt peavad teadmised tulema kogemuse kaudu Esteetika- kunsti filosoofia Estetism- millegi vaatlemine seisukohalt, et vaatlusobjekt on eesmärk iseeneses ja mitte vajend millegi muu jaoks Falsifitseeritavus- tõestatav väide Fenomen-vahetu kogemus Humanism- inimkeskme filosoofia Hüpotees- tõestamata teooria, mille keehtivus loodetakse ajajooksul tõestada. Idealism- seisukoht, et tegelikkus koosneb millestki mitte materiaalsest Intuitsioon- vahetu teadmine läbi meelelise kogemuse Kausaalsus- põhjalikkus
saj. esimese pooleni. 2. Mõnede arvates kestis modernism kuni II maailmasõjani, teised arvavad jällegi, et kuni 1960-dateni. 3. Tööstusrevolutsioon Euroopas, teaduse ja tehnika areng, Freudi psühhoanalüüs, teksti ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifitseerimine. 4. Dekadents allakäik. Charles Baudelaire. Sümbolism kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire Impressionism 19.saj. maalikunsti vool. Monet Estetism 19.saj. kunstivool, mis rõhutas kirjanduses, kunstis ja tarbekunstis esteetilisi väärtusi. Cristopher Dresser 5. Mõlemad sündisid 20.saj. alguses. Ekspressionismis kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikateks on sõda, vaesus jne. Futurism seevastu on hoopis teistsugune. Ei peeta kinni õigekirjast ja neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid. 6. Kubism 20.saj. kunstivool, mis hakkas kujunema pariisis. Paul Cezanne
Dandy teeb iseendast teadlikult kunstiteose, kuid see jääb välise ilme pinnale. Dändism ühendab stoilise hoiaku apirituaalsusega. Ajalooliselt ilmub ta üleminekuperioodidel (Caesar, Catalina, Alkibiades). ,,Dändismil, mis on institutsioon väljaspool seadusi, on omad ranged seadused, mida peavad täpselt järgima kõik ta sõltlased, ükskõik kui tuline ja isepäine nende loomus ka oleks. Estetism (vt ka dekadents). Baudelaire pidas end parnasliku romantiku T.Gautier' õpilaseks. Gautier oli loosungi ,,kunst kunsti pärast" kõige tuntum populariseerija. Baudelaire estetism oli vastuoluline: ühelt poolt taotleb ta täiuslikku ja lõpetatud kunstiteost, teiselt poolt aga väidab, et ,,ilus on alati midagi veidrat". Baudelaire ilumõiste on lõhestatud, sisaldades ühteaegu nii absoluutset, muutumatut, igavikulist kui ka relatiivset, juhuslikku, ajutist. Nt luuletus ,,Kurjad lilled".
1839 "Usheri Maja Kukk" 1840 "Groteskid ja arabeskid" - kahe köiteline kogu. 1842 "punase surma mask" "Kaev ja pendel" - novellid 1845 poeem "Kaaren" MODERNISM (pr k. moderne - uudne , nüüdisaegne) tekkinud prantsusmaal vastukaaluks realismile. uuendlikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. I periood - 19 saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism, selle ümber põimvad estetism, impressionism etc. - kõik need voolud vastandavad end realismile. II periood AVANGARDISM(eelvägi vms) 20. saj esimesel kümnendil. Avangardismiks nimetatakse futurismi, kubismi, ekspressionismi, imazismi - need voolud vastandavad end uusromantismile. pärast 1. maailma sõda lisandusid dadaism ja sürrealism. modernism kestis kuni 2. maailmasõjani. aga teiste allikate järgi 1960ndate aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi eeldusteks on:
· Novell ,,Jumala saar" Tuglas kasutas eriti kujundlikku , romantilist stiili ning Vilde naeruvääristas seda. · Uued programmilised seisukohad, mis selgesti vastandusid varasema eesti kirjanduse seisukohtadele, on sõnastatud Noor-Eesti III albumis, kõige selgemini Tuglase essees ,, Eduard Vilde ja Ernst Peterson" · Tuglas arvustas teravalt ning heitis autoritele ette vähest tähelepanu teoste ülesehitusele ja stiililisele ühtsusele. · Estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine. · Väljendasid selgesti ühiskondlikke, sealhulgas rahvuslikke ideid. · Uusromantism seadis esiplaanile kirjaniku subjektiivse, kujutuskiku nägemuse, vastandades nõnda realismi objektiivsele elukujutusele. Erines keerulisema maailmapildi ning modernsema väljendusviisi poolest. · Uueneva kirjandusega pidas sammu eesti kujutatav kunst. Nikolai Triik · Noor- Eesti oluliseks tegevusvaldkonnaks keeleuuendus.
Tähtsal kohal on tunded ja fantaasia, tähtis on ka läbielamine. Kunstnik ja geenius on peaaegu samatähenduslikud. * Jena romantikud - ainult see on kunstnik, kellel on oma originaalne lõpmatusekontseptsioon. Fantaasial, poeetikal ja kujutlusel on universaalne metafüüsiline väärtus, Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam, elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame ???22. «Kunst kunsti pärast» kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. Baudelaire. Estetism kasvas välja romantismist. Estetismi eesmärk on, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu, ei tohi teenida ei poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne, ega allu ühelegi mõjule. Kunst on selleks, et ennast upitada, paremat elu elada. Kunst päästab maailma. *Wilde (1856-1900) rajas oma loominguga esteetilise ,,kunsti kunsti pärast" liikumise Inglismaal
Tähtsal kohal on tunded ja fantaasia, tähtis on ka läbielamine. Kunstnik ja geenius on peaaegu samatähenduslikud. * Jena romantikud - ainult see on kunstnik, kellel on oma originaalne lõpmatusekontseptsioon. Fantaasial, poeetikal ja kujutlusel on universaalne metafüüsiline väärtus, Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam, elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame 22. «Kunst kunsti pärast» kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. Baudelaire. Estetism kasvas välja romantismist. Estetismi eesmärk on, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu, ei tohi teenida ei poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne, ega allu ühelegi mõjule. Kunst on selleks, et ennast upitada, paremat elu elada. Kunst päästab maailma. *Wilde (1856-1900) rajas oma loominguga esteetilise „kunsti kunsti pärast” liikumise Inglismaal.
või nende andemete sünteesimisest. 32. Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Lauqeuri artiklist. Ajastu peatunnus on mitmetähenduslikkus, vastuolulisus, mis väljendub nt: naisliikumise tekkes- seksuaalse vabaduse idee vs emaduse idee taandumine. Meelelahutuskultuuri ja kõrgkultuuri vaheline pinge.: romaani kõrval nn. Zanrikirjandus. Eksootika teema. Dekadentsi esteetika: põgenemine reaalsusest, Dandy maneerid, elu on kunst, estetism ja ,,kunst kunsti pärast". Nt. Rohelise nelgi kultus. Fin-de-Siecle- (veel üks nägemus)- tähendab väga erinevaid asju. Prantsusmaal tähendab see olla moodne, modernne, tänapäevane, peenemaitseline. See on olnud ka haigluse, allakäigu, dekadentsi ja kultuurimpressionismi sünonüüm. Harilikult kaasnes ka kõrvalvarjund- pigem moekas nukrus, kui täielik lootusetus. Modernism
Esindajad siis Ibsen, Strindberg. Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Estetism Niisugune elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale;seda iseloomustab arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. O. Wilde Dorian Gray portree. Modernistlik romaan Modernistlik romaan erineb traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest
proosasse ja draamasse. 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernistliku kirjanduse periodiseerimine on tänaseni poleemiline. Arvestades erinevaid kirjandusteoreetilisi seisukohti, võib eristada kaht suuremat perioodi: I periood 19.saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga (varane sümbolism), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismi ümber põimuvad dekadents, estetism ja impressionism. Nende mõistete vahele on raske selgeid piire tõmmata. Erinevates maades on neid tõlgendatud erinevatelt alustelt. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. II periood AVANGARDISM tekkis 20.saj esimese kümnendi lõpul. Avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imazi(ni)smi, akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I ms lisandusid dadaism, sürrealism, jätkus hilisekspressionism.
filosoofilisus, avangardistlikud voolud (-ismid). Puudub kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp. Seoseid saab lugeja luua alles tagantjärele. Viited mütoloogiale, mütoloogilistele arhetüüpidele. Uned, alateadvus. I periood- uusromantism (19.s II pool), kunst on ilu loomine . Oluline pole mitte elutõdede näitamine, vaid pidevalt uue ja huvitava avastamine. Uued vormid, kujundid, stiilid. Dekadents, sümbolism, estetism, impressionism. II periood- avangardism (20.s); soov eksperimenteerida, hakata vastu traditsioonidele, luua iga hinna eest uut, mäss, otsingud, üksindus, linn, tehnika, tööstused. Futurism, kubism, ekspressionism, sürrealism. Stiilide piirid puudusid, kõik oli kokku sulanud. Modernsim oli reaktsioon arenenud ühiskonnale. Katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud olukorda, korrastada purunenud maailma. Henri Bergson- Minevik, tulevik ja
võetud, veebruar 1948 juuni 1949 oli Kunstide Valitsuse juhatajaks Kaarel Ird. Seejärel võeti ka tema maha ja asemele pandi Max Laosson, kes oli äärmuslikult Moskvameelne ja stalinistlik. Tema juhtimisel toimusid halvad muutused kultuurielus. Kultuuritegelaste represseerimine: Tehti nende loomingut maha, pandi vangi, lasti üldse maha. Jaanuaris 1949 Pravdas ilmus artikkel, kust läksid käiku märksõnad: formalism, estetism jm. Lisaks oli üks karmimaid tolleaegseid süüdistusi kodanlik natsionalism. Formalism eelistavad vormi sisule (N oli sisu ikka tähtsam kui vorm) Estetism pööratakse liigset tähelepanu esteetikale, selle asemel, et tegeleda sisu ja ideoloogiliste küsimustega. Eestis sattusid ,,rahvavaenulike kahjurite" musta nimekirja teatrikriitik Rasmus Kangro-Pool ja Teatriinstituudi õppejõud Karin Kask. 1950 pandi mõlemad vangi. Repressioonid ja survestamine kaadripoliitika kaudu:
mõistetud Euroopa-välised usundid (Idamaadest, aga ka Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Sümbolism. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. Selliseid teemasid
Dändism on luuletajaks olemise eelolek, eneseküllasuse võrdkuju. Dandy teeb iseendast teadlikult kunstiteose, kuid see jääb välise ilme pinnale. Dändism ühendab stoilise hoiaku apirituaalsusega. Ajalooliselt ilmub ta üleminekuperioodidel (Caesar, Catalina, Alkibiades). ,,Dändismil, mis on institutsioon väljaspool seadusi, on omad ranged seadused, mida peavad täpselt järgima kõik ta sõltlased, ükskõik kui tuline ja isepäine nende loomus ka oleks. Estetism (vt ka dekadents).B pidas end parnasliku romantiku T.Gautier' õpilaseks. Gautier oli loosungi ,,kunst kunsti pärast" kõige tuntum populariseerija. B estetism oli vastuoluline: ühelt poolt taotleb ta täiuslikku ja lõpetatud kunstiteost, teiselt poolt aga väidab, et ,,ilus on alati midagi veidrat". B ilumõiste on lõhestatud, sisaldades ühteaegu nii absoluutset, muutumatut, igavikulist kui ka relatiivset, juhuslikku, ajutist. Nt luuletus ,,Kurjad lilled".
Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 7. ,,Noor Eesti" tegutses aastail 1905-1916 Tartus. Tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Oli mure eesti kultuurielu kehvuse pärast.( Tuglas arvustas teravalt eesti relistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks). Kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks oli estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine. Loomingus väljendati ühiskondlike ja rahvuslike ideid. Nooreestlaste looming esindas uusromantisimi( esiplaanil kirjaniku subjektiivne, kujutluslik nägemus). Keerulisem ja modernsema väljendusviisiga kui vanaromantism. Noor- Eesti ei olnud ainult kirjanduslik rühmitus, vaid taotles laiemalt eesti kultuurilisi eesmärke. Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst
täiskasvanu eas. Meid ümbritsev loodus on selle sama jumaliku vaimu väljendus. Loodus on parim inspiratsiooniallikas. Otsitakse inimhinge ja looduse hinge kokkupuudet. Hingestatud loodus. 14 & 15 21). Wilde, Oscar Dorian Gray portree ( teesid esimesel leheküljel!) & Krull, Hasso 2000 Suurlinnade pikk vari: Baudelaire, modernism ja… Vikerkaar 10/ 78–96 (KÜSIMUS: «Kunst kunsti pärast» kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. Baudelaire.) Kunsti siht Immanuel KANTi järgi on eesmärgipäratuse vorm, mis taotleb tema enese olemasolu. Tal ei teeni muud eesmärki peale iseendaks olemise. Kunst seisab moraalist ja tõest eraldi, iseseisvana. Stiil loob sisu - OSCAR WILDE (1854 - 1900). “Kunst kunsti pärast” liikumine ongi ESTETISM. Kunst ei teeni endast väljaspool asuvat eesmärki. Esteetilised väärtused kaaluvad üle sotsiopoliitilised (sarnane lähenemine sümbolismil).
Kosmilise ja kristliku sümboolika sagenemine 90ndatel ning kõrge-madala dramaatilise vastasseisu suubumine kurvatoonilisusesse. Õrritavale maneristlikule kujundistikule lisandub veel totaalne ja teadlik enesekordamine, mis väljendub selles, et oma 90ndate arvukates luuleraamatutes tavatseb ta ühes vastsetega pidevalt ümber trükkida ka varasemaid tekste. 16. Hasso Krulli ,,erinevuste" luule. Esikkogu ,,Mustvalge" (Max Harnoon), rõhutatud nartsissis ja estetism + uue põlvkonna põhimõttelisemat seljapööramist luule rahvuslikule ,,abiteole" ja tõrksust kõikvõimalike etteantud ühtekuuluvussundide vastu. ,,Luuletused 19871991": kõik siin sünnib piiridel, ühe ja sama luuletuse raames vahetuvad kogu aeg diskursused, kõnesituatsioonid, ajastud. Pidev peitusemäng tähendusega, selle võimalikkuski on küsitavaks tehtud. Need on tekstid, millel juba põhimõtteliselt ei saa olla ,,ideaalset lugejat".
sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Nad käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. Sümbolistidele oli esmatähtis, mis on pildi peal kujutatud, mitte aga kuidas seda on tehtud
eraldada. Tugev olustikuline konkreetsus, realistkum esitluslaad. Sütiste kõrval kirjutasid kriitilisi realistlikke olustiku- ja portreemaalinguid: Kärner, Barbarus, Semper, Alle, Under. 1930ndate alguses rahvuslik hoiak luules elulähedus, lihtsustatud vorm: Visnapuu, Adson, Hiir. Nendega liituvad hiljem noored värsikirjutajad Evald J. Voitk, Roopi Hallimäe jt. Uussümbolistlik luule 1930ndate lõpul liikuline klassikaliste traditsioonide suunas estetism ja sümbolism uue lainena. Uusklassikalise sümbolismi esindasid noor luulepõlvkond arbujad. Arbujate loomingus jätkuvad nooreestiliku sümbolismi maailmanägemise jooned. 1940. aastaks olid luules kesksele kohale kinnistunud arbujad. Eesti luule kaanon oli kujunenud arbujatekeskseks, vahepealsed eluläheduslikud suundumused taandusid. 1940. aastaks oli modernismieelne situatsioon, sürrealism jõudis Tallinna. 1940nda esimeses pooles
Aastate 1890-1905 kunst erineb suuresti realismist, impressionismist ja ka järgnevatest kunstivooludest on eklektiline, mitemekesine ning piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel hägune. Prantsusmaal sümbolism, juugendstiil, postimpressionism. Uusromantism: maailm on müsteerium, mida ei saa teadusega seletada. religiooni tähtsus suurenes, eriti idamaiste usundite (spiritism). Populaarseks said intuitsiooni ja sisekaemust pooldavad filosoofid nagu näiteks Schopenhauer, Nietzsche, Bergson. Estetism - kunst on omaette väärtus, elule mõtte andja. Sümbolism - literatuurne kunstivool, kus on suured ja igavesed teemad nagu näiteks sünd, surm, erootika, armastus, elu ringkäik, inimese osa looduses. Ebatavaliste süzeedega, mis on mitmetähenduslikud, salapärased, müstilised. Chavannes tuntuim töö ,,Vaene kalur". Prantsuse sümbolismi eelkäija. Moreau - ,,Rändav poeet", ,,Pegasus", kreekapärane ,,Sfinks" (muidu kass naiserindadega). Salome teema
hulgas väga head geneetilist kraami. Praegu arstid, Hollywoodi näitlejaskond. 9. Dekadentsi ja mandumismeeleolud levivad kogu Euroopas nii kui inimene sünnib, siis saavutab arnegus õitsengu ja siis sureb. Sellist tendentsi pakutakse kogu maailmale ja kõikidele riikidele välja. Eeskujuks antiikne Kreeka ja Vana-Rooma, kui võimsad kunagi olid. Sajandi algus pole just eriti helge aeg. Kirjandus reageerib sellele nõnda, et kõigepealt kerkib esile estetism ilu väärtustamine. Kuna maailm on surmale määratud, siis hakatakse ,,imetlema" vana sureva maailma ilu. Veneetsia. Itaaliast kirjutatakse palju. Romaan pealkirjaga ,,Surm Veneetsias." Keskendutakse iseendale ja kasutatakse palju sisemonoloogi. Maalikunstis on impressionism minu mulje kirjeldus. Kirjanduses tõuseb esile ka inimese alateadvus, see on ka seotud ühe teadlase psühhoanalüütiliste töödega, S. Freud. Arutatakse,
tahetakse) Rõhk üksikindiviidi looval kirel, inspiratsioonil, sümbolismil, ajaloolilisel teadvusel. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab kirjandusteose olemasolu. 19. sajandi lõpp: Looja (kirjaniku) ja kodanliku ühiskonna vastandus, vastuhakk kodanlikule korralikkusele. L'art pour l'art / Art for Art's Sake (Kunst kunsti pärast), elu peab matkima kunsti, mitte vastupidi. Estetism, dekadents - kunsti ja ühiskonna & kunsti ja moraalsuse seose eitamine, kunst kui kõrgelearenenud sensuaalse naudingu pakkuja, ilu kultus (ilu iga hinna eest), rõhk sugestiivsusel, sensuaalsusel, sümbolitel Realism, naturalism > Gustave Flaubert, Emile Zola > kirjandus kui ühiskondliku reaalsuse täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic)
annaabi.ee 
