Johann Wolfgang von Goethe ''Faust'' on traagiline näident.See avaldati kahes osas.''Fausti'' peetakse Goethe kõige tähtsamaks teoseks. ''Faust'' räägib kuradi(Mefistofeles) ja inimese(Faust) vahelistest suhetest ja kuidas üks teist mõjutab. Tähtsaimateks tegelasteks on Mefistofele ehk kurat,Faust ja Margaret (ehk Gretchen),kes tekitas Faustis suurt huvi ja tundeid. Tähtsamad sündmused (lk 10)Direktor palub Komödandil ja Luuletajal tööle asuda. (lk 13)Issand ja Mefistofeles veavad Fausti vooruslikuse peale kihla. (lk 31-37)Issand annab Mefistofelesele vabad käed Fausti suhtes.Faust ja Wagner jalutavad lihtrahva seas,kes Fausti kiidavad,Faust räägib oma isast.Isa oli tal võidelnud katkuga.Wagner ja Faust silmavad puudlit.Faust võtab ta koju kaasa.(lk 38)Selgub puudli tõeline pale-Mefistofeles. (lk 41-43)Saades aru,et Mefistofeles on kurat,ei taha Faust teda takistavat pentagrammi ära võtta,et ta saaks ära minna
Anna Ahmatova (1889-1966) Ahmatova sündis 1889. aastal Odess lähedal, kui tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Seal elas ka Puskin, ke soli Ahmatova jaoks elav õpetaja, kelle poole pöördus Anna elu erinevatel hetkedel. Ja sellegi poolest ei kummardanud Anna Puskinit. Anna iseloom ei olnud sugugi kerge ta oli tihtipeale kurb ja tujukas, kuid samas ka hulljulge. 1910. aastal leidis Anna oma suure armastuse- Nikolai Gumiljovi, neil sündis poeg Lev, kuid sellegi poolest ei püsinud nende kooselu väga kaua kõigest 1918. aastani. Ahmatova esimesed värsid ilmusid välja 1911 aastal, mis olid üllatvalt küpsed algaja kohta.1912. a jõudis trükki esikkogu ,,Õhtu,, sellele järgnesid kogud nagu ,,Palvehelmed,, , ,,Valge parv,, ja ,,Teeleht,,. Anna poeedi keel on lihtne, kui peidab endas sügavaid tundeid: need on naise tunded, väljedatud naisele omases keeles. Anna loomingut märkas ka ...
Oma teises luuletuses mida tuntakse kui ,,Ei,meie ei tule kunagi tagasi siia randa" nime järgi, omab sisu sellest kui noor oli kunagi Eesti riik ja et,kuidas see muutus peale võimu muutust-vanaks ja halliks,kuid selle luuletuse lõpus toonis autor ,sellest et lootus jääb püsima alati ja et Eesti rannik muutub taas kunagi värviliseks ja kauniks. Luuletused kodumaast oli Karl Ristikivil ainult üks põhiteema sisu ,teine luuletuse sisu on kindlasti luuletajal seotud ajaga.Ajaga seotud luuletused olid suunatud pagulusele ja elu mõttele,luuletused ,,Minagi olin arkaadia teel" ja ,,Meie juured ei ole lapsepõlves" on suunatud elu mõttele ja paguluse, esimene luuletus räägib noorkust,kes otsib oma teed elus ja püüab liikuda mööda seda rada,kuid see ostub talle võimatuks,kuna elu ja aeg on muutunud ja see tee,mida mööda see nooruk kõndis on nüüd kadunud tal käest ja ta ei tea keda selles süüdistada ka saatust või ennast?
Minu mõttekangas Katki kärisend, tuhat korda temas Süda värisend. „Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. – Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane.“ Tuttav probleem Liivile kui ka tänapäeval elavatele inimestele. Just need read annavad edasi geeniuse elukäigu. Luuletajal oli väikesest peale tervisehädad, mis vanemas eas ei lasknud kaua töötada. Tänu sellele leidis ta end mitmeid kordi kinnilöödud uste taga, sest kes keegi ei tahtnud tööle santi. Rahata jäänud, kuid usku kaotamata üritas Liiv edasi. Kahjuks tema otsimised vilja ei kandnud ning pidi olema pikka aega näljas. Luule aitas Liivil üle elada raskeid aegu, kirjutades tundis ta end vabalt. Siiani hinnatakse kõrgelt Liivi luule loomulikkust, ükski sõna ega riim ei jäta võltsi muljet
ka oma kõnes Nobeli preemia kättesaamisel. Sellest algavad luuletaja meelest kõik suured otsingud ja avastused, ja seda mitte ainult kirjanduses. Kogumik ,,Herakleitose jões" viib meid rännakule läbi inimlikkuse ja inimeseks olemise lahinguvälja, mis näitab ennast ühtaegu nii trööstitu kui ka lootusrikkana. Läbinägelikkuse ja iroonia kõrval tõuseb Szymborska tekstide tähtsa omadusena esile nende lapselikkus kõige paremas tähenduses. Luuletajal on õnnestunud oma loomingus näidata tavapäraseid esemeid ja olukordi harjumatus ja ebaharilikus, kohati lausa imetabases valguses. Kuigi tihtilugu räägitakse Szymborskast kui võrdlemisi pessimistliku maailmavaatega luuletajast, on ta ise rõhutanud elu ja maailma absoluutset imelisust. Sõjad, kaotusvalu ja kõikjal valitsev kurjus sulanduvad tema loomingu vaatenurgast üldisesse pilti eksistentsist, mis hoolimata oma konarustest moodustab siiski harmoonilise terviku
7.märtsil 1934 Ernst Enno suri. Matustel ei olnud ühtegi kirjanikku, küll aga palju linnaelanike, õpilasi . Ernst Enno luulelooming on sissejuhatuseks uusromantismile ja ,,Noor Eesti" liikumise poolt kultiveeritud moodsale luulele. Väliselt pole Enno kunagi kuulunud ,, Noor Eesti" rühmitisse, kuid sisult on ta meie tähtsamaid uusromantika lüürikuid. Enno luule arenemistee on olnud pikk. Ta esimesest trükitud laulust esikkoguni on läinud rohkem aega kui ühelgi meie teisel luuletajal. 1896-1897, enne Enno Riiga-sõitu , toimus tema elus veel üks, hõbeuuri saamisest palju põnevam suursündmus A. Grenzsteini toimetatud ,,Olevikus" trükiti ära neli tema luuletust. Need esimesed salmid iseloomustavad kogu Enno elu ja loomingut. Esimene 4. Juunil 1896 ilmunud luuletus, kandis pealkirja ,,Ma kuulan". Mets vaikne ja vaga kuuvalgel, Ma kõnnin sääl üksinda; Lind lauluga uinund öö algel... Mu süda, mis ootad sa? Ma kuulan ja ootan ma kuulan,
Kui eluhakkab allamäge minema, on raske saavutada õnnetunnet, mis varem oli. Sama võib õelda ka Indreku ja Kristi kohta. Noorik tapis end, kuna arvas, et noormees on surnud. Naine otsustas oma elupäevad lõpetada, sest armastas Indrekut meeletult. Kui indrek juhtunust teada sai, oli ta sokis ega teadnud mida teha, ta ei saanud kogu öö magada, ainult vähkres voodis. Indrek ei mõistnud enam õnnelik olla. Elu hakkas alla minema ka praegusel luuletajal Andres Elbingul, kellel oli raske lapsepõlv, ta ei suutnud leida oma kohta elus , hakkas liikuma vales seltskonnas ning ühe peo käigus tappis ta kogemata joomakaaslase ning istus tänu sellele viisaastat vanglas. Suhetesse ja armastusse võib kiilu lööma hakata ka see, et inimestele surutakse peale midagi, mis ei ole nende võimuses ning samuti ka vähene tähelepanu ning hoolimine. ,,Tõe ja Õiguse" I osas läks nii Andrese ja Krõõdaga. Krõõt oli nende suhte alguses rõõmsameelne
Sinille tärkamine oleks nagu kevade esimene samm millega algaks talve lõpp ja kevade algus. Viimane paat T- Eestlaste massiline põgenemine rootsi 1944. Aastal. PM- Eestlaste põgenemine oma kodumaalt ja kuidas nad pidid maha jätma oma kodumaa ja tuttavad(sugulased). S- Kuidas inimesed pidid maha jätma oma kalli kodumaa ja teadmatus oma tuleviku ees nii Eestis kui välismaal. Ma arvan ,et see on väga isamaaline luuletus ja näha on ,et luuletajal on olnud mure Eestimaa Pärast. Kas Kuulete kevade kutset T- Kuidas kevad toob inimestele uut energiat. PM- Kevade tulekuga algab uus ja parem aeg. S- Kevadeti ärkab peale looduse ka inimene ja asub tegutsema. Inimestele on kevad kui lootuse sümbol ja seda on luuletaja ka siin luuletuses öelda tahtnud. Rukkilill T- Luuletus räägib igatsusest armsama vastu. PM- Lugu räägib armastajast ja tema igatsusest armastatu vastu. S-Igatsemine on alati valulik.
Maad võtab liivlik nukrus ja sarkasm: "Ta tukub, ta tukub, ta tukub // ta tukub mehike ikka", kirjutab Beier kogu avaluuletuses. Tunnustused 2002 Juhan Liivi luulepreemia Tartu Kultuurkapitali Gustav Suitsu luulestipendium 2008. Lüürik või küünik? Poeet või inimene? on tema kohta artiklipealkirjades ennegi küsitud. Üks on selge jälgede segamine, pihtimuste ja blufi suurejooneline sulandamine on luuletajal veres; oma sünnipärast tundeküllasust tembib ta jaheda kuiva iroonia, sageli eneseirooniaga; viskab otsekui vigurit, tabades nagu muuseas märki. Varjunimesid ja varikujusid on Priidul võimsasti veelgi, erakordne empaatia võimaldab tal kergesti sisse elada erinevatesse elutundeisse. Mitmedki luuletused kõnelevad Priidu Beierist kõrvaltvaates kaastunde ja hukkamõistu kurbhumoorika seguna. Poeet Priidu Beier on avaldanud kaheksa luulekogu
Ta oskab poetiseerida seda, mida teised ei märkagi, ja kasutab hoopis erilisi, sageli ka omaloodud sõnu. Majakovski ütleb selgelt välja, et ta luuletab prostituutidele, kes kannavad teda nagu pühakut kätel. See on enda teadlik võõrandumine ,,kotletist rasvase suuda õgarditest", kelle maailmapilt on ,,kitsas nagu austril" ja kellele ei olegi määratud mõista kunsti. Kompromissid on välistatud mõlemalt poolt. Majakovski luules on kõik erakordselt suur: luuletajal pole raske sammuda läbi ookeani, panna Päike endale monokliks, temaga mõnusalt teed juua ning maailma asju arutada. Jumalaga on Majakovskil erilised suhted: ta ei tunne tema ees tavapärast aukartust, pigem arvab luuletaja, et tal on õigus jumalale nõudmisi esitada. Luuletuses ,,Kuulake!" tormab ta hingeldades jumala juurde ja palub tal süüdata valgus. Majakovski luuletab jumalavastasusest oeemis ,,Pilv pükstes"(1915 a.) ning lunastava ohvri ideed tragöödias ,,Vladimir
"Talveunest ärkamine" Lydia Koidula ja Juhan Liivi loodusteemalise luule võrdlus Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõige alust, algust ja tuge. Kevad on aastaaeg, kus loodus ärkab talveunest. Lumi sulab, lilled hakkavad õitsema, mets läheb vaikselt rohelisemaks, lõunast saabuvad linnud. Pakane on möödas, kuigi viimasel ajal on talved suhteliselt soojad olnud, võrreldes varasemate aastatega. Päevad muutuvad pikemaks ja soojemaks. Kevad on küllaltki oluline aastaaeg paljude inimeste jaoks, sest mitmetes tegevusvaldkondades algab uus hooaeg
Ta oli täielik vastand Quasimodole väliselt ilus kuid hingelt tühi ja mõttetu. Romaanis ilmneb kaks omavahel tihedalt põimunud sisulist joont: üheks oleks melodramaatiline armujoon, kus ühe naise saatusse tungib neli meest, igaüks erineva suhutmisega; teiseks- sündmustikuta kultuuriromaan, ehituskunsti kivine eepos keskaegse Pariisi taustal. Romaani põhisüzeeks on võitlus Esmeralda ümber, mida peavad, nagu eespool märgitud, neli meest. Kõige nigelam osa on filosoofil ning luuletajal Gringoire'il. Ülejäänud kolmel on tütarlapsega ülimalt melodramaatilised suhted, mis on ülepingutatult paljude õnnetusttoovate juhuste tõttu saatuslikud. Kõigiga neist kolmest tekib mustlannal vahekord, mille laad sõltub iga mehe sotsiaalsest palest kuna oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna. Raamatut läbiv teema on saatus. Olen seisukohal, et inimese saatus on talle sünnihetkel kaasa antud
Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma
1958 ilmus "Luuletused", 1965 jõudis trükki poeedi viimane kogu "Aja jooks". Juba 30. aastatel alustatud traagiline poeem "Reekviem" ilmus Venemaal alles 1987. aastal. Paljusid Ahmatova luuletusi hoidsid tema lähedased alles vaid mälus, mitte paberil, sest kardeti "öiseid külalisi". 1960. aastatel esitati Ahmatova Noobeli preemia kandidaadiks, Itaalias määrati talle rahvusvaheline kirjanduspreemia, Oxfordi ülikool nimetas ta oma audoktoriks. Luuletajal lubati küll minna kõrgeid autasusid vastu võtma, kuid tunnustus oma kodumaal oli lootusetult hijaks jäänud ja mõttetuks muutunud. Anna Ahmatova suri 1966. aastal Moskva-lähedases sanatooriumis. Loomingu isikupära: Poeet Ahmatova (talle ei meeldinud, kui teda nimetati poetessiks) luulekeel on lihtne, kuid peidab endas sügavaid tundeid: need on naise tunded, väljendatud naisele omases keeles, mille vene luules loob just Ahmatova
Noor Majakovski jättis agressiivse mulje, seetõttu võis jääda märkamata tema õrnus ja kaastunne nende vastu, kellega ta tundis hingesugulust ja kelle kannatusi mõistis. Tema sõnakasutus on sama jahmatav, ülbe ja julge nagu ta luuletaja- minagi. Ta oskab poetiseerida seda, mida teised ei märkagi, ja kasutab hoopis erilisi, sageli ka omaloodud sõnu. Piem luuletab ta prostituutidele, kes kannavad teda nagu pühakut kätel. Tema luules on kõik erakordselt suur: luuletajal pole raske sammuda läbi ookeani, panna Päike endale monokliks, temaga mõnusalt suvilas teed juua ning maailma asju arutada. Jumalaga on Majakovskil erilised suhted: ta ei tunne tema ees tavapärast aukartust, pigem arvab luuletaja, et tal on õigus jumalale nõudmisi esitada. Luuletuses ,,Kuulake!" tormab ta hingeldades jumala juurde ja palub tal süüdata valgus. Ajal mil ta tegi niinimetatud ROSTA aknaid, et kindlustada nõukogude võimu, siis see
Tugevamate luuletuste hulka tuleks arvata lembeluuletused, mille tundeskaala ulatub galantsest ihalusest verilõõskava kireni. Keskenduv sotsiaalne sisukus on veel saavutamata , kuid 40-ndate aastate lõpus tiheneb ajakonkreetsus , kasvades luuletustes ,,Müürist müüri . Kõminal kui võnguks." (1947) otsekui isikukohaseks proloogiks ,,Sõerikastajale". Krossi poeedi-isikupära kujuned 30 ndate aastate kõrgtasemelise luulebaasil, võttes vastu mõjustusi ka maailmakirjandusest. Luuletajal ei tulnud kaasa teha seda tasalülitamist, mis leidis aset 40. - 50 ndail aastail. Teravalt sotsiaalne luulesõnum, mille tõi ,,Söerikastaja" , oli kirjutatud elukogenud ja vilunud käeg 2.2 2.2. ,,Söerikastja" (1958) Jaan Krossi esikokgu algatuslikkus seisnes eeskätt sisulistes uuendusimpulssides. Mitte sedavõrd poeetiline, kuivõrd kodanikujulgus seletab luuletuskogu erkordne kõlajõud. ,,Söerikastja" oli ajalaulude raamat, senikuulmatult avalik hukkamõist möödunule, muutuva
Teised luulekogud 1930. aastate lõpul ja 1940. aastate algul kirjutatust pani Betti Alver 1943. aastal kokku luulekogu ,,Elupuu". Sõjajärgsetes kitsastes kirjastusoludes ei õnnestunud raamatut välja anda. Luulekogu ilmumata jäämine oli Alverile ja üldse eesti luulele tagasilöök, mida ehk mingil määral leevendas suure osa selleaegsete luuletuste ilmumine ,,Loomingus" ja koguteostes ,,Ammukaar". Pärast selle kogu koostamist ei olnud luuletajal kaua aega enam võimalik jätkata saavutatud kõrgustel. Algasid Betti Alveri elu- ja luulepimeduse aastad. Sõjajärgses kitsikuses üritasid Betti ja Heiti Talvik jätkata kirjanduslikku tööd. Peamiselt tegutsesid nad ilukirjanduse tõlkijatena. 1948. aastal tegi kirjastus Alverile ettepaneku tõlkida Puskini luulet. Alver oli nõus ning 1949. aastal ilmuski Puskini mahukas valimik ,,Luuletusi". 1955. aasta on oluliselt tähtis Betti Alveri
Lord George Noel Gordon Byron (1788 1824; suri 36aastaselt) Byron oli luuletaja, kes oli oma eluajal üle-euroopaliselt tuntud nii tormilise elukäigu, erakordse isiksuse kui suurepärase loomingu tõttu. Sündis 22. jaanuaril 1788 Londonis. Byroni isa "Kapten" Jack Byron oli abielus juba varem ja sellest abielust sündis 1784 Byroni poolõde Augusta, kellest hiljem kujunes üks luuletaja lähedasemaid inimesi. Pärast Augusta ema surma (poolõde kasvas üles oma vanaema juures) abiellus isa samal aastal (1894) uuesti Byroni emaga Catherine Gordon oli väike, paks ja pika ninaga; samas aga pärines vanast soti suguvõsast, oli väga rikas, haritud, kokkuhoidlik, äkkvihaga ja uhke oma päritolule. Isa poolt põlvnes tulevane luuletaja põlisest aadlisoost, ning Byroni isa Jack oli priiskaja, julge, ilus ja kindlameelne. Catherine maksis pidevalt pillava isa võlgu, kuid armastas oma mehega koos ka pidutseda. Catherine armastas oma meest piiritult...
luuletaja olukorda. Üheks pidevaks mureallikaks osutus korteriküsimus.Omaette oleku soov ja vajadus üüriga kokku hoida sundisid teda enamasti asuma kõledaisse katusekambritesse, ,,tuultela-toakestesse". Alles 75-ndaks sünnipäevaks sai Haava Tartu linnavalitsuselt kingituseks korraliku korteri Tähtvere pargi lähedal, kus luuletaja elas surmani. Läbi elatud traagilistest löökidest ja süvenevast üksindustundest tekkis luuletajal tagakiusamise kinnisideed. Kõigest hoolimata ei kaotanud haava kõrge eani loomis tahet. Oma seitsmendal ja kaheksandal elukümnendil avaldas ta luuletuskogud ,,Siiski on elu ilus " (1930), ,,Laulan oma eesti laulu" (1935) ja koostas mahuka memuaaride käsikirja ,,Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest". Pühitsedes 1954. aastal oma 90ndat sünnipäeva, lisas poetess juubeliks ilmunud ,,Luuletustesse." Uue tsükli kahe viimase aastakümne värssidest, mis sisaldab ka
Sai alguse luulest, levis edasi maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile. ,,Prantuse sümbolism" Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades Baudelaire androgüünsus = mees-nais-us, kahesoolisus. Baudelaire järgi läheb luuletajal oma kavatsuste teostamiseks küll vaja mehelikku tahet, kuid selleks, et tal üldse oleks poeetilist meelt, peab ta olema üles kasvanud läbinisti naiselikus õhustikus, olema teatavat sorti androgüün. Aristokratism Kattub osaliselt dändismiga.. Baudelaire arvates on ,,rahvahulkade poeesiaks" vein ja nussimine: seepärast ei tohi ükski valitsus piirata alkoholi müüki. Sotsialism on nakkus, mis toob rahvale ainult kannatusi. Vanemas eas pooldas
Tema osavõtt sõjategevusest oli lühiajaline. Tänu energilisele vanaemale, kes võttis abiks kogu oma Peterburi aristokraatliku suguvõõsa, kutsuti Lermontov peagi tagasi ja määrati 1838. aastal jälle oma endisesse polku. Lermontov saabus 1838. aastal Peterburi tagasi juba kirjanikuna, kes oli esinenud mitme ajakirja veergudel. Järgnesid kõige viljakamad loomisaastad, hoolimata päevakava alatasa tükeldavaist seltskondlikest ja teenistuskohustustest. Luuletajal tekkis uusi tutvusi kirjandusinimeste seas, laienes tutvusringkond. Tal olid väga sõbralikud suhted ühe tuntuma noore kriitiku Vissarion Belinskiga. Kuid oma kontaktides oli Lermontov Puskinist märksa suletum ja valivam. Ta suhtus üsna põlglikult seltskonna tühimeelsesse koorekihti ning too aristokraatlik koorekiht heitis Lermontovile nagu Puskinilegi oma vaenukinda. Ühel ballil tekkis Lermontovil tüli Prantsuse saadiku Barante'i pojaga. Selle põhjused pole
See oli kooskõlas ümbrusega, mis oli parajasti akna taga. Nii et see tekst oli elav, mitte surnud; mitte luuletus, vaid ümbrus ise. Korraga sain aru, et tekst või sõna või inimese eneseväljendus ei ole eraldi elust; et see on üks ja sama. See oli mulle väga tähts kogemus." Elu ja looming Poeesia ei sünni tühjast kohast, selleks peab olema põhjust ja nn prahvatamise julgust. Iga värsi, stroofi, riimi taga on alati luuletajal oma elu ja emotsioonid, mis kajastuvad tema loomingus ning teevad selle nii kirevaks. Lüüriku isiklik elutee ja muidugi paras annus julgust ning fantaasiat annavadki kokku sellise suurepärase ja meeliköitva loomingu läbi aastate. Viivi Luik sündis 6. November 1946. aastal Viljandimaal Võrtsjärve lähedal Tänassilmas. Tema isa oli rändelektrik, kes viibis sageli kodunt eemal, ema töötas kolhoosis. Omaealiste sõpradeta üksikut tüdrukut kasvatasid peamiselt vanaema ja ema
monotoonne. M. Heiberg. Debüteeris esikkoguga koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline "Mure-lapse laulud". Tema luuletustes on uue aja erudeeritus, teose vormi ja sisu, keele ja stiili optimismi, vabadusmeeleolusid (,,Ju kumab vahekordade hindamine. koit,, ,,Tuksata elu!,,).Ka temal väljenduvad ühiskondlik surutis ja isiklikud pettumused. Aga 17. J.Oks (1884-1918),O.Luts(1887-1953) ja nende veenvaks edasiandmiseks ei ole luuletajal teisi prosaiste. piisavalt oskusi ja vahendeid.1Maailma Sõja ajal Oksal olid keerulised tundekompleksid, mehe- kirjutas sa sotsiaalselt kaalukat ja tundlikku naise suhteid integreerivalt käsitlev looming. sõjavastast luulet. J.Lõo. Tema ainsa ilmunud Loomingulise tee algul toetus Luts oma luulekogu "Nägemised". Enam tuntuks on saanud loomupärasele realismitajule ning tema sulge
Ta ootas iga hetk solvanguid ja oli alati valmis vastama neile väljakutsega duellile. 1817. aasta suvel kutsus ta tühistel põhjustel duellile oma eakat onu S. Hannibali; kutsus kahevõitlusele ka Turgenevit, lütseumi õpingukaaslast Korffi, major Denissevitsi. Õnneks ei olnud need duellid surmaga lõppevad. 1819. aasta sügisel oli Puskinil kahevõitlus Küchelbeckeriga viimase väljakutsel, mõlemad tulistasid õhku ja pärast leppisid sõbralikult ära. Sellel hingeheitluse ajal oli luuletajal palju tuge sõprusest Tsaadajeviga. Aastail 1819-1820 leidus Peterburis küllalt inimesi, kes kandsid valitsusele vabatahtlikult ette sellest, mis Puskin luuletas, rääkis ja tegi. Eriti usinalt nägi vaeva Karazin, tema salakaebused Aleksandr I-le olid seda salvavamad, et Puskinit kujutati neis tsaari isikliku solvajana. Sel ajal kui Puskini saatust otsustati ja sõbrad tema eest keisri juures kostmas käisid, lasti
hoogne ega mässuline, vaid staatiline. Paljud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad B poolt tõlgitud E.A Poe teostest. Prantsuse sümbolism. Minisõnastik. 1990 pidas Hasso Krull erikursuse ,,Prantsuse sümbolism tänapäeval". Kursuse käigus koostas ta ka minisõnastiku tähtsamatest mõistetest. Märksõnade seletuses oli ennetavaid viiteid sellele, et arusaam kirjandusest oli juba muutumas. Baudelaire androgüünsus= mees-nais-us, kahesoolisus. B järgi läheb luuletajal oma kavatsuste teostamiseks küll vaja mehelikku tahet, kuid selleks, et tal üldse oleks poeetilist meelt, peab ta olema üles kasvanud läbinisti naiselikus õhustikus, olema teatavat sorti androgüün. Aristokratism- kattub osaliselt dändismiga. Juba Poe leidis, et rahvahulk on demokraatlikus Ameerikas suurim türann. B arvates on ,,rahvahulkade poeesiaks" vein ja nussimine: seepärast ei tohi ükski valitsus piirata alkoholi müüki. Sotsialism on nakkus, mis toob rahvale ainult kannatusi
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Val...
ja sotsiaalsed teemad inimestega seotult tulevad esile. Eelnevalt ei osatud sotsiaalsuse teemat ette näha. Esimeste teostes olid looduse teemad ja looduse taustal mõtlemine. Andrus Kasemaa Liivi temaatika ja maastike, kuhu üles ehitanud kirjandusliku omailma. ,,Poeedirahu" (2008). Luuletab vedelemisest. Palju armastusluulet, mis on homoseksuaalse taustaga. Püsiteema on sõda või laiemalt vägivald, ka vaesus. 18. Kuidas avaldub kontseptuaalne suhe luuletamisse? Mõnel luuletajal on kirjutamisel kohe algusest peale eelnevalt olemas selgem kontseptsioon ja tihti kujunevad selle mõjul siis ka suuremad kompositsioonid. Näiteks paljudel Krulli raamatutel on eelnevalt olemas olnud kontseptsioon, nii on sündinud tema eeposed, aga mõni muugi raamat ("Veel ju vist" jmt). Valdur Mikita on väga kontseptuaalne oma luuleraamatutes, aga samamoodi võib siis öelda, et näiteks Afanasjevi "Tünsamäe tigu" või
nähtud kunst, vaid iga ajastu lepib enda jaoks ise kokku, mida kunst tegelikult tähendab. Sellel kultuuriväljal, kus kokkulepe tekib sünnib on väärtuse skaala teiste väljadega (majandus väärtuslikum on see mis rohkem maksab, poliitika millel rohkem võimu, teostada) täiesti ümber pööratud. Kultuuriväljal oma väärtusega on pigem vastupidine. · Kultuuri välja väärtusskaala on ümber pööratud Korralikul luuletajal on tingimata tuberkuloos ja sureb vara, korralik kultuuritegelane elab katusekambris ja on võlgades, sööb mida tuttavad välja teevad ning selle kaudu on kindlustatud, et tegemist on huvitava ja olulise kunstniku, luuletajaga. Hukka on mõistetud bestsellerite autorid, populaarkulutuuri maitsega kaasaminejad sest tõsiväärtuslik kultuur sünnib nii, et ta majanduslikest ja poliitilitest reaaliatest ei hooli. Sellel kultuuriväljal
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Kirjutas tema laadis ka. Goethe sel perioodil uurib pärimust ja teeb seda, mida hiljem tegid romantikud. Töötles rahvalikke süzeesid, muutes need kirjanduseks. Ta ei kopeerinud neid üks-ühele, aga töötles neid. Sellel tegevusel sel perioodil oli Goethe niisuguse luule kujunemise seisukohalt oluline tähendus. Antiikmeetrumid ei sovi hästi saksa keele loomulike rütmitega ja see muutuski sel perioodil üsna märgatavalt. Alustas luuletajal Voltaire vaimus rokokoo vaimus ja 70ndatel tekkis mitu uudset joont. Võime vaadelda teda kui romantilist poeeti. I- tema luulesse ilmub looduse teema.See on muutuva kirjanduse tunnusjoon Euroopas ja II- Goethe luuletustes on tihti märgata meeleolu ja looduse kooskõla.Looduse ja luuletaja tundemaailma seos. Tegelikkuses pole see reaalne, sest kurvad sündmused võivad olla kõige ilusama ilmaga. Tal tuleb ka uus armastuse käsitlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
