arenemine ja eluea pikkus selle all kantaks.Lehmadel varavalmimuse näitajaks on esimese seemenduse vanus ja esmapoegmise iga. Suguküpsus saabub veistel heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt.Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada,sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Esmakordse seemendamise vanus Eesti veiste tõugudel on 15…18 kuud.Optimaalne esmapoegmise vanus on 24 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund,kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Tiinestamine ehk periood pärast viljastumist mis kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva. Kunstlik seemendus vähendab tiinestamiseks vajalike pullide arvu.Võimaldab spermat effektiivsemalt kasutad, sest ühest ejakulaadist saab mitu spermadoosi ja seemendada rohkem emasloomi kui loomulikul paaritusel.
maksavad palju. (PIKK, 2014b) Selleks, et piimajõudlus ja toodang oleks talus või farmis jätkusuutlik ja kasvaks on vaja tuleviku kindlustamiseks heade omadustega noorloomi. 2.2. Seemendamine ja embrüosiirdamine Lehma tiinestamiseks on oluline avastada õigel ajal indlemine. Ainsaks usaldusväärseks väliseks innatunnuseks on pulli või teise lehma pealehüppamise sallimine ehk paigalseismise refleks. (Valdmann, 2011) Traditsiooniliselt toimub looma tiinestamine loomulikult ehk siis indleva lehmaga lastakse kokku pull, kes lehma ära seemendab. Tänapäeval kasutatakse enamjaolt kunstlikku seemendamist, sest see on kõige tõhusam, soodsam ning annab parima ülevaate. Kunstlik seemendamine võimaldab healt pullilt saada suure hulga järglasi. Sügavkülmutatud spermat kasutades võib järglasi sündida üle 10 000. Lehmiku kehamass esmasseemendusel peaks olema 370-400 kg ning vanus umbes 13 kuud (ETKÜ, 2010)
selle all kannataks. Suguküpsus saabub veistel heades tingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Esmakordse seemendamise vanus. Eesti veisetõugusel on 15-18 kuud. Kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täisk lehma kehamassist. Ind on seot munarakkude valmimisega munasarjas. Eritub verre innahormoon östrogeen, mis põhj muutusi käitumises. Tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga: regul paaritus ja vabapaaritus(pull karjas). Kunstlik seemendus võimaldab ähendada emsaloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu (saab valida parimaid aretusväärtusega pulle). Embrüosiirdamine loomulikul teel saadakse ühelt lehtmalt 1 kuni 2 järglast. Lehmale süstitakse hormoonpreparaate , millega kutsutakse esile superovuluts s. o mitme munar üheaegne vabanemine. Seejärel seemend lehm kürge aretusväärtuse pulli spermaga
Maatõugudel sarvi ei kasvagi. *Ammlehmad-lihalehm, kellelt vasikad piima imetavad *Veised saavad suguküpseks 6-8 kuuselt. , enne paaritumist vajalik saavutada õige kehamass!! 6 kuu vanuselt emased eraldatakse isastest, et vältida juhuslikke tiinestusi. *Esmakordne seemendamise opt. vanus 15-18 kuud. (Mullikate kehamass peab moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist). Peale seemendamist tiinus, mis kestab umbes 9 kuud. Umbes 2 aastaselt võiks lehm esimest korda poegida. Tiinestamine kas kunstlikult või loomulikult. Kunstlikult lahjendamata ja lahjendatud sperma. Nii värske kui sügavkülmutatud spermaga, mis säilib -196 C. 60% EMASVEISTEST TIINESTUB ESIMESEL KORRAL KUNSTLIKUST SEEMENDAMISEST. *50% sünnib emasvasikaid, 50% pullvasikaid. Seetõttu oluline sorteerimine, sorteeritakse XY kromosoome, et sünniks rohkem naislehmi. *Embrüo siirdamine annab emasloomalt rohkem järglasi, tehakse tulevikus spermapullide saamiseks.
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. · Kombineeritud jõudlusega n.o kahesuunalise jõudlusega tõud. Neil on küllalt kõrge piimatoodang ja head lihaomadused. Olenevalt sellest kumb jõudluse liik on ülekaalus, liigitatakse need omakorda liha- piima ja piima-lihatõugudeks. 15. Veiste varavalmivus, suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus.
esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik viljastumine, embrüosiirdamine - Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emaslooma käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus - laseb end teistel endale selga hüpata
Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. (herefordi, šorthorni, aberdiin-anguse) 3. Kombineeritud jõudlusega – nö kahesuunalise jõudlusega tõud. Neil on küllalt kõrge piimatoodang ja head lihaomadused. Olenevalt sellest kumb jõudluse liik on ülekaalus, liigitatakse need omakorda liha-piima ja piima-lihatõugudeks. 5) Veiste varavalmivus, suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga. Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus.
4)melanhoolne tüüp e melanhoolik nõrk, halvastikohanev loom 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Suguküpsus on veistel heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund, mil ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega mun asarjas. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse
Veisetõugude klassifikatsioonid. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e kohalikud tõud 2. ülemineku ehk parandatud tõud 3. aretus- ehk kultuurtõud Loomade jõudluse alusel: 1. Piimatõud – hollandi friisi, džörsi, äärširi, görnsi, taani punane. Suurima piimatootlikkusega on mustad. 2. Lihatõud – herefordi, šorthorni, aberdiin-anguse 3. Kombineeritud jõudlusega – kahesuunalise jõudlusega tõud. Veiste varavalmivus, suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga. Varavalmivusega vähendatakse üleskasvatamise kulutusi. Lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel taotletakse mõõdukat varavalmivust. Veistel saabub suguküpsus 6-8 kuu vanuselt. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud. Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel – 15 kuuselt!!
.................... 25 3.6. VEISTE ARETUSTEHNIKA........................................................................................................................................... 26 3.6.1 VARAVALMIVUS, SUGUKÜPSUS JA ESMAKORDSE SEEMENDUSE IGA...................................................... 26 2.6.2. VEISTE IND EHK ÖSTRUS ...................................................................................................................................... 27 3.6.3. VEISTE TIINESTAMINE JA EMBRÜOSIIRDAMINE ............................................................................................ 28 3.6.4. SÜNNITUS JA VASTSÜNDINU HOOLDAMINE. .................................................................................................. 29 3.6.5. ABORT, ENNEAEGNE SÜNNITUS JA AHTRUS. .................................................................................................. 29 3.6.6. MAJANDUSLIK KASUTUSIGA JA ELUIGA.........................................
takistab spermatosoidi tungimist munarakku. munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem. 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 2007.aastal tehti keskmiselt ühhe tiinestumise kohta 2 seemendust. VEISTE TIINESTAMINE loomuliku paarituse teel pulliga või kasut. KUNS. SEEM.. Kunst. Seem.võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. kõrge aretusv. pullilt koguda säilit. võimalikult palju spermadoose,suurendada saadavate järglaste hulka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
