3)korralik kätepesu 4)haigete juurest eemalolemine 5)puhta vee ja toidu kasutamine 6)antikehad, t-lümfotsüüdid, vaktsiinid Linnugripp - nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus 1)H5N1 2)kõrge patogeensusega , esineb suremus 3)madala patogeensusega , võib jääda märkamatuks 4)Levib: Seedetrakti ja hingamisteede kaudu, levitavad kodu ja ulukilinnud, eriti veelinnud. 5)Ravi puudub, nakatunud linnud hävitatakse. Viiruse leviku teed: 1)Vahendid: munarestid, puurid, söötjad/jootjad . 2)Inimesed: riided, jalanõud. 3)Transport: Traktorid, autod. 4)Linnult linnule: roe, korjused, suled . Haigustunnused: näopiirkonna turse, söögiisu kadumine, Ennetamine: 1)hoida linde suletud hoonetes, 2)katta kodulindude sööginõud, 3)tagada lindude eraldatus, 4)farmides kasutada Kaitseriietust, 5)hoida puhtust - desinfitseerimine
Selle vältimiseks kasutatakse elektrilisi "treenereid", mis on paigutatud 3-4 cm turjast kõrgemale. Roojamisel on loom sunnitud taganema sõnnikukanali poole. Vastasel juhul saab ta juhtmest elektrilöögi. Poolpikad asemed, pikkuseks on 170...190 cm. Asemete vahel võivad olla metallpiirded, mis takistavad lehmal naaberasemele astumast. See on vajalik selleks, vältida kõrvalasuvale lehmale magamise ajal udara või nisade peale astumist. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil. Jootjad on monteeritud sõimevõrele arvestusega 1 jootja kahe lehma kohta. Veekulu sõltub looma füsioloogilisest seisundist ja piimatoodangust. Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Paljud vanat tüüpi laudad ei võimalda kasutada tänapäevaseid seadmeid. Uuemates
vältimiseks kasutatakse elektrilisi "treenereid", mis on paigutatud 3-4 cm turjast kõrgemale. Roojamisel on loom sunnitud taganema sõnnikukanali poole. Vastasel juhul saab ta juhtmest elektrilöögi. Poolpikad asemed, pikkuseks on 170...190 cm. Asemete vahel võivad olla metallpiirded, mis takistavad lehmal naaberasemele astumast. See on vajalik selleks, vältida kõrvalasuvale lehmale magamise ajal udara või nisade peale astumist. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil. Jootjad on monteeritud sõimevõrele arvestusega 1 jootja kahe lehma kohta. Veekulu sõltub looma füsioloogilisest seisundist ja piimatoodangust. Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Paljud vanat tüüpi laudad ei võimalda kasutada tänapäevaseid seadmeid. Uuemates
68 VEISEKASVATUS C Pikk (A), lühike (B) ase ja lamav lehm lühikesel asemel (C). 1 asemeeraldaja; 2 joogiautomaat; 3 puhketsoon; 4 söötmistsoon; 5 sõnnikutsoon; 6 klambriga Grabneri lõõg. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil. Jootjad on monteeritud sõimevõrele arvestusega 1 jootja kahe lehma kohta. Veekulu sõltub looma füsioloogilisest seisundist ja piimatoodangust. Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Vanemates lautades söödetakse nii jõusööta kui ka koresöötasid käsitsi
annaabi.ee 
