liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump, mis töötab järgmisel põhimõttel. Spiraalkambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelist ruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhu suurenemise kiiruse vähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrget rõhku on raske saada, kuid valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m3/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m, kasutegur 0,6 ... 0,9. Töötab ka siis, kui labad on kahjustunud. Tõstevõime on hea, imamisvõime ei ole väga hea. Suurematel pumpadel võlli ümber nöörtihend ja
Tiiviku pöörlemine kantakse tiguülekande 2 ja reduktori abil arvestusmehhanismile 1. Selleks, et vältida voolupööriseid tiivikul, mis suurendab arvesti ebatäpsust paigutatakse tiiviku ette labadega vooluvaigisti 5, mis suunab voolu pikki riista telge. Pöördlaba 4 on riista häälestamiseks tegelikule kulule. Väikeste kulude mõõtmiseks (kuni 3,5m³/h) kasutatakse labadega tiivikut, (b)see on lihtsam kuid ka ebatäpsem 7. Elektrood nivoo kontrollmõõteriistad. Elektrood nivoo KMR kujutab endast veemahutisse paigaldatud erineva pikkusega elektroode ,
*tuleb rajada tuulisele kohale (mägi, rannikuala) *võivad segada radarite tööd PLUSSID: *neid võib rajada ka väikese energia tarbimise korral *tuuleenergia on väga odav EESTIS RAJATUD TUULEPARGID: Pakri tuulepark · koguvõimsus on 18,4 MW ning sellega suudetakse arvestuslikult katta ligikaudu Paldiski linna elektrienergia vajadus. Virtsu Tuulepark · Virtsu tuulepargi mastide kõrgus on 63 meetrit ja elektrimootori rootori diameeter koos labadega 44 meetrit. · koguvõimsus on 1,8 MW ning sellega suudetakse arvestuslikult katta ligikaudu 500 kodumajapidamise aastase elektrienergia vajadus. Sõru sadama Tuulepark Viru-Nigula Tuulepark MINU ARVAMUS: Ma arvan, et seda on mõtet rajada ainult siis, kui on piisavalt tuult. Kindlasti on tuulikute rajamine kallis, kuid sealt saadav energia on nii odav, et see teeb selle peagi tasa. Tuuleenergia kasutamine on arenenud riikide jaoks hetkel, sest tuulikud on kallid.
Pööretearv: 3500 r.p.m Õli mahutavus Aktuaatoris: 220 l Pumbajaamas: 1000 l Hoiutankis: 900 l Torustikus: 50 l Kokku: 2170 l Tööpõhimõtte kirjeldus : Roolimasin koosneb ühest hüdrauliliselt käitatavast labadega rootorist, mis on ühendatud otse rooliballeriga. Pumbajaam annab õli läbi solenoidklapiga juhitavast hüdrojagajast, ühele poole labasid või teisele poole labasid. Õli läbib enne hüdromootorisse sisenemist lukkklapi, mis sõltuvalt õli sisseandmis suunast laseb õli sisse ühelt poolt ja samal ajal laseb välja teiselt poolt. Kui pump survet ei anna, siis lukkklapp blokeerib õli väljapääsu hüdromootorist, et blokeerida balleri liikumine. Pumbad võivad töötada koos või eraldi.
4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioonkompressor ehk labakompressor - põhiosadeks on korpuses ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad tsentrifugaaljõu mõjul korpuse sisepinnani ning moodustavad suletud kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt survepoolele. 6) Tsentrifugaalkompressor - põhiosaks on labadega rootor, mille pöörlemisel gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse. 7) Telgkompressor e. aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub gaasile üle konsoolselt rootori külge kinnitatud labade kaudu. Joonis: a kolbkompressor: 1 kolb, 2 silinder, 3 sisselaskeklapp, 4 väljalaskeklapp; b rotatsioonkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 laba; c tsentrifugaalkompressor: 1 rõngaskamber, 2
nimimõõtmetega fraktsioonidesse 257-Nimetage betoonitööde masinad tööprotsessi iseloomu järgi. Tsüklilise,Pideva 263-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad vabalangemisega segistid? ,Vabalangemisega segistid on sobivad liikuvate betoonisegude, mille ,,koonuse vajumine" on suurem kui 3cm valmistamiseks 269-Millised on sundsegamisega segistite tüübid tööseadme elementide liikuvuse järgi? ,Seisva trumli ja liikuvate labadega,Pöörleva trumli ja selles liikuvate labadega 275-Kuidas liigitatakse mördisegistid segamisvõlli asendi järgi? Horisontaalvõlliga,Vertikaalvõlliga e mikser tüüpi 281-Nimetage betoonipumpade tüübid konstruktsiooni järgi. Kolbpumbad a)Ühekolvilised b)Kahekolvilised,Membraanpumbad,Rootorpumbad 287-Loetlege r/b toote valmistamise tehnoloogilised protsessid. Toormaterjalide vastuvõtmine ja ladustamine,Sarruse valmistamine,Betooni valmistamine,Toote
hüdroalumosilikaatide hulka. Savi kaevandamine Enamus savi leiukohti asuvad pinnakatte lähedal ja nii on neid lihtne kaevandada. Kaevandatud savi tuleb esmalt tükeldada ja puhastada suuremast prahist. Siis savi kuivatatakse ja peenestatakse. Kuiv puru valatakse üle veega ja jäetakse ligunema vähemalt ööpäevaks, kuni savist ja veest on tekkinud püdel mass. See mass segatakse ühtlaseks lobriks (kui võimalik siis kuulveskis või labadega segumasinas) ja sõelutakse läbi erineva tihedusega sõelte. Sõelale jääb kruus ja liiv, lobri valgub läbi. Seejärel lobri taas kuivatatakse, kaalutakse, peenestatakse ja saadud savile lisatakse juurde vajalikke lisaaineid ja vesi, et saada sobivat savimassi. Eelnev kuivatamine on vajalik, et teada saada savi täpset kaalu. Savi segatakse lisaainetega kokku jällegi koos veega. Savi leidumine Eestis kaevandatakse savi Kallaveres,
nad on töökindlad.Tekitavad sissevoolu torus hõrenduse, mis võimaldab vett võtta 6,7m madalamalt pumbast.Miinused:Pumbad keerulise ehitusega, klapid nõuavad pidevat hooldust ja pumbad ei võimalda prügisisaldusega vett.Pumpi kasutatakse trümmisüsteemides ja puhastuspumpades, kus on vaja suurt imamisvõimet (IMG611) 2)Tsenrfifukaalpump-teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil.Teo kujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas.Sissevoolutoru siseneb kere tsentrisse välja volutooru on ääres,kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist äärte poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhuall väljavoolutorusse.Tsentrist tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa.Suurema rõhu saamiseks tehakse tsenrfikiaal pump mitme astmeliseks, eelised:pumbad on suure tootlikusega ja väikeste mõõtmetega,neid saab käitada elektrimootori või turbiiniga ilma reduktorita
pinnale krohvimistööde käigus. Pritsi õhuga toitmine võib neis toimuda tsentraalselt või perifeerselt. 11. krohvisegu silumise ja tasandamise seadmed ja nende liigitus. pealekantud krohvisegu tuleb siluda ja tasandada. Käsihõõrutite asemel võib kasut mehhaanilisi hõõruteid, mida on saadaval kahesuguse jõuallikaga: elektrilised ja pneumaatilised; ning kahesuguse tööorganiga: vastassuunas pöörlevate ketastega ja labadega varustatud pöörleva tiivikuga. 12. Maalritööde masinad ja seadmed. Pahteldamine – pahtlisegud on enamasti valmissegudena saadaval, kuid kui on vaja neid kuivsegust valmistada, kasut nende segamiseks elektrilise käsitrelli padrunisse kinnitatavat labadega varustatud mikser-tüüpi segisti võlli, millega võib segu valmis segada tavalises veeämbris. Pahtlisegude peale kandmist suurtele krohvitud pindadele kergendavad vannidega varustatud pahtlirullid
MW ehk 18 590 hobujõudu, ja 3 Wärtsilä 16-silindrilist mootorit, millest igaühe võimsus on 18,48 MW ehk 24 780 hj. 16-silindrilised mootorid vajavad tööks igas tunnis mootori kohta 1377gallonit kütust ja 12-silindrilised 1033 gallonit. Mootorite koguvõimsus on 97 MW. Sõudeseadme moodustavad 3 ABB juhitavat 20 MW pöördkäiturit ja 4 5,5 MW Wärtsilä põtkurit CT3500. Pöördkäiturid on 6 m pikkuste labadega. Nad on pööratavad ja sellepärast ei ole laeval tüürivaja. Laevaperes oli esmareisil 2165 liiget, aga 2012. aasta jaanuari seisuga 2394 liiget. Laev võib peale võtta 6400 reisijat. Laeval on 18 päästepaati, millest igaüks mahutab 370 inimest, kokku 6660 inimest. Lisaks on laeval täispumbatavad päästeparved. Ajalugu Laev telliti 4.veebruaril 2006. Kiil pandi laevale 19.juunil 2007. 2008. aasta mais korraldati laevale nime saamiseks konkurss
keldris olevaid akusid. Hoolimata generaatori suurusest oli ta võimsuseks ainult 12kW. Põhjuseks oli see, et aeglaselt pöörlevatel generaatoritel pole just kõige suurem tõhusus. Brushi tuulegeneraator Taanlane Poul la Cour, avastas hiljem, et kiiresti pöörlevad ja väheste labadega tuulegeneraatorid on elektri tootmiseks tõhusamad kui aeglased ja suured generaatorid. Kõige esimene modernne patarei on tehtud Alessandro Volta poolt. 1800.-ndal aastal, tänu ühele lahkarvamusele galvaanilise efekti üle mida kaitses Luigi Galvani, arendas ta voltailise kuhja, tänapäeva patarei eelkäija, mis tootis
aktiveerimissagedus ca 1...2 p/min segamis- e töösagedus kuid võib olla ka kolmas tühjendamissagedus, mis võib olla suurem kui töösagedus 268-Kuidas liigitatakse sundsegamisega segistid trumli telje asetuse järgi? a) vertikaalsed e taldrik-tüüpi b) horisontaalsed e künakujulised 269-Millised on sundsegamisega segistite tüübid tööseadme elementide liikuvuse järgi? a) seisva trumli ja liikuvate labadega (vt TV joon 2.2), b) pöörleva trumli ja selles liikuvate labadega 270-Millised on sundsegamisega segistite tüübid segamislabade liikumiskiiruse järgi? a) aeglasekäigulised 30...36 p/min, b) kiirekäigulised e turbulentsed 500...650 p/min. 271-Kuidas liiguvad tööseadme elemendid pärivoolu segisteis? pärivoolu segistid, kui labade ja trumli liikumine on samasuunaline, 272-Kuidas liiguvad vastuvoolu segisti tööseadme elemendid?
sisepinnale on kinnitatud kaks paralleelselt asetsevat spiraalset teraslinti, mis algavad trumli põhjast ning lõpevad täiteava serval. Trumli pöörlemisel ühes suunas juhivad spiraalid segu trumli põhja suunas, reverseerimise aga suunavad segu täiteava suunas, kust see väljumisel langev väljastamisrenni nind sealt vastuvõtuseadmesse. 5. Sundsegamisega segistite liigitus. 1. Tööseadmete elementide liikuvuse järgi a) seisva trumli ja liikuvate labadega – tsentraalse pöörleva rootoriga ja tsentraalselt pöörleva traaversiga b) pöörleva trumli ja selles liikuvate labadega – pärivoolu ja vastuvoolu segistid 2. Trumli telje asendi järgi a) vertikaalsed e taldrik-tüüpi b) horisontaalsed e künakujulised 3. Segamislabade pöörlemissageduse järgi a) aeglasekäigulised 30..36 p/min b) kiirekäigulised e turbulentsed 500..650 p/min. 6. Segusõlmede iseloomustus. Reeglina varustatud lihtsamate seadmetega ja kasutusel peamiselt
oktoobril 2002 .a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark Virtsu Tuulepark, millega astuti suur samm edasi perspektiivse ja loodussõbraliku energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1,8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit. Eestit ootab ees energiakriis. On viimane aeg hakata mõtlema üleminekule oma tuumaelektrijaamale. Tuumaenergia on erakordselt puhas. Nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Praegu ümbritseb Eestit tihe tuumajaamade võrk nii põhjast, idast kui ka läänest. Ka Leedu kavatseb pärast Ignalina energiaplokkide sulgemist kasutada jaama infrastruktuuri uue tuumajaama
Veetranspordis on kasutusel laevad ja praamid. Jõgede piirkondades parvetatakse näiteks palke. See meetod ei ole levinud Eestis. Venemaal on meetod jätkuvalt kasutusel. Pidevtranspordivahendid on erinevad linttransportöörid või tiguajamiga transpordivahendid, mille abil transporditakse materjali ühel kõrguselt teisele. Kui materjali soovitakse järsu kaldenurga all transportida, varustatakse transportlint labadega, mis takistab materjali tagasi veeremast. Väiksemate kallete puhul on kasutusel labadeta lindid. Üldotstarbelised ehitusmasinad Üldotstarbeliste ehitusmasinate hulka kuuluvad tõstemasinad, mullatöömasinad, vaiatöömasinad ja -seadmed, betooni- ja raudbetoonitööde masinad, viimistlus-ja katusekattetööde masinad. Tõstemasinad Laialt on levinud laadurekskavaatorite kasutamine tõstetöödel, masinatel on statsionaarselt
Sellise tihendi eelised on odavus ja reguleerimise lihtsus . Uuematel pumpadel kasutatakse . lauptihendeid. Lauptihendi põhimõte on, et tihendus saavutatakse kahe pöörleva ketta vahel, mis omavahel libisevad. Difuusor: Difuusori ülesanne on muundada vedeliku kiiruse energia rõhu energiaks. Difuusoreid võib olla 3 tüüpi . 1. Spiraalselt laienev kanal - kanal valatakse pumba kere sisse. 2 .Labadega difuusor- tööratta taha paigutatakse labadega aparaat ,kus labade vahe suureneb 3 .Kombineeritud difuusssor. PROFIILSETE ROOTORITEGA ROOTORPUMP. PROFIILSETE ROOTORITEGA ROOTORPUMP. Tööpõhimõte: Üks rootoritest on vedav rootor ,teine veetav. Rootorite pöörlemisel ,seal kus rootorid lähevad hambumisest lahku ,tekib hõrendus .Vedelik täidab rootorite ja korpuse vahelised tühimikud , liigub koos pöörlevate rootoritega rootori pöörlemise
maanteeühendus ka kaugemate piirkondadega rahuldaval tasemel. Veetransport: veetranspordis on kasutusel laevad ja praamid. Jõgede piirkondes parvetatakse näiteks palke. See meetod ei ole levinud Eestis. Venemaal on meetod jätkuvalt kasutusel. Pidevtranspordivahendid: On erinevad linttransportöörid või tiguajamiga transpordivahendid, mille abil transporditakse materjali ühel kõrguselt teisele. Kui materjali soovitakse järsu kaldenurga all transportida, varustatakse transportlint labadega, mis takistab materjali tagasi veeremast. Väiksemate kallete puhul on kasutusel labadeta lindid. Labade vajadus on seotud materjali eripäraga (milline on materjali varisemise kaldenurk). Tiguajamiga transportöörid teisaldavad materjali kruvipõhimõttel. Sõltuvalt kruvi pöörlemise suunast liigub materjal ühele või teisele poole. Kruvi põhimõttel töötvad ka betooni transportivad betooni mikserid. Pööreldes ühte pidi segab masin betooni, pööreldes
komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjestus pinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Rambid Laevas on viis rampi, mis on üksteisest erinevad ,aga omavad kõik suurt tähtsust. Rambid on hüdrauliliselt liigutatavad. Vööri ramp: Pikkus 18,0 m , see on koos labadega. Vaba sõiduruum on 4,7 m , kõrgus 5,0 m. Ahtri ramp: Pikkus 11,0 m koos labadega, mis on 3,0 m. Vaba sõiduruum on 18,0 m lai, 5,0 m kõrge. Tõstetav tilting ramp: Täis pikkus koos labadega on 44,0 m, mõlema laba pikkus on 2,5 m vaba sõiduruumi laius on 6,0 m, kõrgus 5,0 m. Tõstejõud on 250 t.
267-Nimetage autobetoonisegisti trumli võimalikud pöörlemissagedused? Aktiveerimissagedus ca 1...2 p/m, Segamis e töösagedus, Tühjendamissagedus, võib olla suurem kui töösagedus 268-Kuidas liigitatakse sundsegamisega segistid trumli telje asetuse järgi? a) vertikaalsed e taldrik-tüüpi b) horisontaalsed e künakujulised 269-Millised on sundsegamisega segistite tüübid tööseadme elementide liikuvuse järgi? a) seisva trumli ja liikuvate labadega (vt TV joon 2.2), b) pöörleva trumli ja selles liikuvate labadega 270-Millised on sundsegamisega segistite tüübid segamislabade liikumiskiiruse järgi? a) aeglasekäigulised 30...36 p/min, b) kiirekäigulised e turbulentsed 500...650 p/min. 271-Kuidas liiguvad tööseadme elemendid pärivoolu segisteis? labade ja trumli liikumine on samasuunaline 272-Kuidas liiguvad vastuvoolu segisti tööseadme elemendid? labade ja trumli liikumine on vastassuunaline
ventilaator. Asendame radiaatori vähe asjalikumaga ja ventilaatorit polegi enam vaja. Mikroskeemi korpuse ja radiaatori vahele tuleb lasta spetsiaalset soojusjuhtivust parandavat pastat (nagu see protsessori ventilaatorite komplektis mõnikord kaasas on) Protsessori ventilaatori ,,vagaseks tegemine" on hulga keerulisem. On teada, et mida vähem on ventilaatoril labasid, seda vähem müra ta põhjustab. Samuti on oluline laba kuju. Teravate ääretega labadega ventilaatorid mühisevad rohkem kui ümaramaid labasid omavad eksemplarid. Medali teine pool on see, et kirjeldatud vaiksemad tuulikud jahutavad ka halvemini. Igasuguste eksperimentide puhul on kasulik jälgida mõnda aega protsessori temperatuuri Nagu ka eespool juttu oli, siis oleks esmane varjant vahetada välja ventilaatorid, kuid see on kulukas. Üks variant on toita ventilaatorit tavapärase 12V asemel madalama pingega. Arvutist saab näiteks mugavalt kätte 7V
ning rumm istub rattavõlli kesta välisotsal olevatel laagritel, on tegemnist koormamata võlliga ning võllile mõjub ainult rattale edasikantav pöördemoment. 9. Hüdrotrafo ülesanne ja töötamine Hüdrotransformaator ehk hüdrotrafo kujutab endast pöördemomendi muundurit. Pöördemomenti muundab hüdrotrafo kinnises kontuuris ringleva vedeliku kineetiline energia. Pumbaratas on varustatud sisemiste labadega, millede abil tekitatakse vedeliku rõhk ja liikumine, kui pumbaratas pöörleb. Turbiiniratas võtabpumbaratta poolt tekitatud vedeliku liikumise vastu ja koos sellega hakkab ka ise pöörlema. Turbiiniratas asetseb pumbaratta sees. Turbiiniratas on ühendatd sidurivõlliga. Vabakäigusidur laseb reaktorirattal pöörelda vaid ühes suunas. Pumba, turbiini ja reaktoriratta labade vahed moodustavad töövedelikuga täidetud ruumi, mida nimetatakse ringlusruumiks
umbes 30cm, aordid on nagu vihmaveetorud. Kopsud mahutavad kuni 14 m3 õhku, see on väikese toa maht. Keele mass on 4 tonni, sellele mahub vabalt seisma elevant või sõiduauto. Sinivaala keha on sihvakas, pea madal ja lame, laia suuõõnega. Ninamikust poole kehapikkuseni on 55-68 nahakurdu. Loivad on ahtad, need talitavad sügavustüüridena ja põõretel. Seljauim on väike, asub kaugel taga. Sinivaala saba on horisontaalsete labadega. Uimepooled lamedad ja jäigad nagu autokumm. Saba lükkab keha vees edasi nagu laeva propeller. Vaal tõstab ja langetab saba suurte lihastega, mis kinnituvad selgroo üla-ja alapoolel. Uimelihased moodustavad vaala kehast kolandiku. Sinivaala värvus on tumehall, helesinise varjundiga, kirjatud helehallide laikude ja marmormustriga. Sinivaala hingamine
F1 päikeserataste vabakäigusidur F2 tagumise sateliitide raami vabakäigusidur Hüdrotrafo ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub motori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtratast ehk rektorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahel moodustuvad rõhgakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vehendusel. Mootori pöörlemisageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiinratta labasid ja paneb selle võlliga pöörlema. Turbiinratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtrattast vastassuunas siis vabakäigu sidur blokeerub
membraan, mis muudab ruumala. Membraani juhtvarrast võib liigutada ka suruõhuga. Sobib õrna konsistentsiga toodetele. 24. Rootorpumbad: viskoossed tooted. Saab koguseid mõõta. Võimalik väga suur surve, imikõrgus väike (vajalik pealevool). Korpuses kaks vastupidi pöörlevat liibuvat rootorit. Hammaspumba puhul pole vaja reduktorkambrit, vedav võll variaatori abil (regul.tootlikkust). Kruvirootorpump. 25. Lamellpumbad (siiberpumbad): Õrnadele toodetele. Ekstsentriline liikuvate labadega (siibritega) tööorgan, labad (kulumiskindel plastmass) liibuvad vastu korpust. Labad tsentrilised, tööorgan mitte. 26. Voolikpumbad: õrnad tooted, töökambriks elastne voolik. Vedaval võllil kolmnurkne (tipus elastse kattega tugiratas) rootor, ratas surub vooliku kokku vastu kaarjat korpuse seina ja toode torus liigub surveavasse. Ühikumaht- kahe ratta vahele jääv vooliku osa. 2 27
1- pumba korpus, 2- imitoru, 3- klapp algvaakumi tekitamiseks, 4- rootori labad, 6- survekamber ja toote väljutusava, 7- vesirõngas, 8- imikamber ja toote sisestusava Vesirõngaspumpades paikneb labadega rootor pumba korpuses ekstsentriliselt. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse
tööorgani. Hüdrotrafo · Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. · Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerib .
* kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; * hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; * hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. Lehtede tüübid: *liigestumata labadega lehed on lihtlehed *selliseid lehti kus ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsukeste abil kaks või enam lehelaba , nimetatakse liitleheks. Leherood ja roodumine: Leherood moodustuvad lehelaba põhikoes kulgevatest juhtkimpudest, mille kaudu toimub vee, mineraal- ja orgaaniliste ainete vool lehes. Pearoost hargnevad külgrood, nendest mõnikord veel kõrgemat järku rood, moodustades roodude võrgu . Lehtede roodumine toimub teatud korrapärasusega:
vahetamisega vahetada või pesta ka filter. 2.2 Hüdrotrafo Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Hüdrotrafo Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele.
lossimisavadest 7, mis suletavad vastavalt vajadusele siibrite või sulguritega 8. Tiguvõlli pöörlemisel lükkab teolint materjali edasi mööda korpuse põhja kuni see väljub korpusest avatud siibriga lossimisava kaudu. Võimaldavad materjali transportida horisontaalsuunas ja kaldega kuni 20 o. Tigukonveieri teoniidid võivad olla kas täisseinalise keermega (vt joon 4.2), latist keermega, erivormiga või spiraalsete labadega. 94-Nimetage elevaatoreid nende tööorgani tüübi järgi. a) koppelevaatorid, b) korvelevaatorid, c) riiulelevaatorid. 95-Milliseid süsteeme kasutatakse pneumotransport-vahendeis õhu liikumapanemiseks? a) vaakuumsüsteemi, b) surusüsteemi jac) kombineeritud süsteemi. 96-Milles seisneb aerotransportvahendite töö põhimõte? Aerotranspordi vahendeid ei tohi seostada lennundusega ja õhutranspordiga, sest need seadmed on oma olemuselt täiesti maised
Ülekande võll regulaator Koonuse regulaator Kohtumisnurga ja koonuse asendi muutmise kinemaatika · Laba asendi muutumine pöördetasapinnas · Kinnitussõrm · Laba kinnitus · Laba asendi muutus vertikaaltasandis regulaator Koonuse regulaator · Pöördemomendi · Ülekande võll · Pöörlev koonus tekitatakse tõstepropelleri labadega, mis on sarniirselt kinnitatud propelleri sõlme külge ja aerodünaamiliste jõudude mõjutusel on propelleri labad painutatud üles Y1 telje suunal. Tagumise propeller · Ülesandeks on tõstepropelleri poolt tekitatud reaktiivse momendi tasakaalustamine ja lennusuuna muutmine. · Ebasümmeetriline profiil · Sümmeetriline profiil · Tõstepropelleri profiilidest kasutatakse enamasti sümmeetrilist profiili kuna rõhutsentri asukoht muutub sellistel profiilidel vähe
Gravitatsiooniline sadenemine. Tsentrifugaalsadestamine. Miks tsentrifugaalsadestamisel on võimalik eraldada gaasivoolust väiksemaid osakesi kui gravitatsioonilisel sadestamisel? 11. Milliste põhioperatsioonidega on võimalik lahutada suspensioone? (Nimetada põhioperatsioon ja vastav liikumapanev jõud) Pumbad: Tsentrifugaalpump- vedeliku imemine ja surve toimub pidevalt ja ühtlaselt tsentrifugaaljõudude toimel, mis tekivad labadega tööratta pöörlemisel spiraalikujulises korpuses.Tsentrifugaalpumba tootlikkus Q, tõstekõrgus H ning võimsus N sõltuvad tööratta pöörete arvust n. Keerispump- kineetiline energia antakse veeosakestele nende keeriseliselt liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis. Vedeliku liikumine tööratast ümbritsevas kanalis on keeriseline.
voolurahustiga. Kalatrepp liitus 40 m pikkuse ülevoolupaisuga. Paisu kogupikkuseks oli 170 m ning kõrgus jõe põhjast 11,8 m. Kalatrepp kujutas endast raudbetoonist renni, kuhu kalade rände ajaks paigutati puidust pikivahesein ja ristvahesein. Jaamakompleks koosnes 20 m pikkusest veehaardest, masinasaalist, jaotusseadmetest ja veealusest osast. Masinasaali seati üles kolm Francis Zwillings Turbinen turbiini. (Turbiinid on kompaktsed mittereguleeritavate labadega nn. propellerturbiinid.) Generaatorid pärinesid firmalt AEG, 5 igaüks võimsusega 435 kW ning pöörete arvuga 375 minutis. Generaatorid andsid vahelduvvoolu, mis juhiti Tallinna Põhja Paberi ja Puupapivabrikusse. Esimesel tööaastal tootis jaam 3 834 950 kWh elektrienergiat. Järgmisel aastal oli toodang kõigi aegade suurim 6 476 915 kWh. Edasi kõikus toodang 3,54,5 milj
1- SAMA Hdrotrafo: Hdrotrafo-sidur 1.veetavvll 2.autom. kasti karteri otsasein 3.juhtratas-reaktor 4.pumpratas 5.turbiinratas 6.hdrotrafo 7.mootori vntvll ja hooratas Hdrotrafo koosneb: 1.pumpratas - ON HENDATUD HOORATTAGA 2.turbiinratas -VABAJOOKSU SIDUR(veovll) 3.reaktor -PAIGUTATUD VABAJOOKSU SIDURILE Kikide rataste sisepinnad on labad. Erineva kujuga. Hdrotrafo trattad moodustuvad kestas ringleva li ruumid. Mootori ttamine tidab liruumi liga. Pumpratas paneb oma labadega li prlema. Tekkinud tsentrifugaal ju toimel hakkab li lisaks prlemisele ka ringi kima. Tratastes moodustunud rnga kujulises nsuses ,tnu sellele ringlusele paisatakse li pumpratta labadelt turbiinratta labadele,ning sunnitakse see prlema. Turbiinratta labade kaldest tingituna muudab li vool suunda ja paiskub reaktori labadele. Reaktori labadelt suunatakse li tagasi pumprattale. Reaktor on fikseeritud soovitatud asendile vabajooksu siduri abil. Hrdotrafo lukusti ehitus 1.turbiinratas 2.kest 3
energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1,8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Tuulepargi kolmest tuulikust kaks kuuluvad Saaremaa ettevõttele Roheline Ring ning üks Eesti Energiale, viimane on Eesti Energia esimene Rohelist Energiat tootev tuulik. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 meetrit ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit (Eesti Energia 2007). Hiljuti kerkis ka Tartumaale esimene suur tuulegeneraator, mille 54 meetrise generaatori püstitas Puhja serva seal turvast ja briketti tootev Sangla Turvas. Praegu tuulegeneraator veel ei tööta, sest sellega alles tegeletakse. Elektritootmine ei ole Sangla Turbale uueks ettevõtmiseks, kuna firma toodab juba ammu endale vajamineva elektri turba põletamisel.
tagakaane ja korpuse vahel Tsentrifugaalpumpade teatud modifikatsioonideks on labapumbad,iseimevad tsentrifugaalpumbad Vesirõngaspumba põhimõte ja elemendid: 1- pumba korpus, 2- imitoru, 3- klapp algvaakumi tekitamiseks, 4- rootori labad, 6-survekamber ja toote väljutusava7-vesirõngas8-imikamber ja toote siesetusava. Vesirõngaspumpades paikneb labadega rootor pumba korpuses ekstsentriliselt. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga.ekstentrilise rootori labad liiguvad pöörlemisel korda mööda tekkinud vesirõngasse ning vastaspoolel taas välja.sellega tekitatakse surve.
28 1. Kinnised töörattad. Rattal on nii esimene kui tagumine ketas. Tööratta ketaste vahel on labad. Töörattad valatakse või needitakse kettad labade külge. 2. Poollahtised ehk avatud tüüpi töörattad (esiketas puudub). 3. Lahtised töörattad (tööratta labad ilma esimese ja tagumise kettata). Tööratta labad vedelike pumpamiseks on tavaliselt painutatud tööratta pöörlemisele vastassuunas, esineb ka sirgete labadega pumpasid. Seda tuleb silmas pidada ka tsentrifugaalpumba monteerimisel. Õhupumpades (ventilaatorid) on labad sirged või painutatud veidi ettepoole. Tööratta ehitus sõltub pumba otstarbest (puhastamise vajadusest jne). Tööratta materjal 1. Malm. 2. Roostevabateras. 3. Pronks. 4. Alumiiniumi sulam. 5. Plastik. Tööratta materjal valitakse vastavalt pumba parameetritele: 1. Malmtöörattaga pumbad survega kuni 0,5 Mpa (u < 40m/s) 2. Pronkstöörattaga kuni 1 Mpa (u < 80 m/s) 3
Mootori väntvõlli pöörlemise suurenemisega toimub otstel rõhkude vahe. Sest suurema õlikoguse andmisega,võimendi süsteemis suureneb rõhkude vahe,pumba surumis surve ja kõrgrõhu torus, sest need on omavahel ühendatud. Kui võimendisse antav õhukogus on liiga suur, nihkub kolbklapp paremale,surub kokku vedru ja ühendab surveruumis minirõhuga. Möödavooluklapi sees olev kaitseklapp avaneb ja õli voolab kõrgrõhu ruumi ehk imiruumi. Sellega kaitseme pumpa ülerõhust. Metall labadega pumba ehitus 1.Paisupaak 2.pumbarootor 3.võll 4.pumbakere 5.staator 6.rootor 7.jaotusketas 8. kaitseklapp 9.staatorikaas 10.ülevooluklapp 11. filter 12. paisupaagi kaas Õlirõhu muutmine Roolivõimendi ül. on vähendada rooliratta pöörlemiseks kasutatavat jõudu. Koos sõidutingimustega muutub ka pidevalt õlirõhk võimendis. Auto paigal seismisel on rooli pööramine raskem. Liikumiskiiruse suurenemisel muutub kergemaks. Auto mugavaks juhtimiseks peaks rooliratta pööramine kõikidel
vesirõngaspumbad. Labapumpades tekitatakse vedeliku pöördliikumine pöörlevale võllile kinnitatud radiaalsete labadega. Iseimevate tsentrifugaalpumpades on survetoruga ühendatud õhueralduse kamber, millesse liigub pumba korpusesse sattunud õhk, sodustades toote sisseimemiseks vajaliku vaakumi teket. 93. 94. Vesirõngaspumbad 95. 96
1.Nimetage tegurid tootlikkuse tostmiseks ehitusel. Kirjeldage luhidalt . uute ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja tehnoloogiliste võtete kasutamine - 30 % . Mehhaniseerimine - 30 % . Ehitustööde juhtimise ja organiseerimise täiustamine - 40% 2.Kuidas jagunevad ehitustood, (2 ruhma). Loetle toid erinevates ruhmades . Üldehitustööd- mullatööd,vaiatööd,müüritööd,montaazitööd,betoonitööd,katusekattetööd,puidutööd,i solatsioonitööd,viimistlustööd Eriosade tööd- San.tehnilised tööd,Vee varustuse tööd,Kanalisatsiooni tööd,Kütte süsteemi ehituse tööd,Ventilatsioon süsteemi ehituse tööd,Elektri varustuse rajamise tööd, Nõrkv...
2. Keskmine indikaatorrõhk normaalrõhu korral: p0 = 1,013·105 [Pa] 41418 0,443 pi = 0,001 2,25 0,8 = 1,17 [MPa] 14,1 2 1,17 -1,16 Indikaatorrõhu vähenemine välisrõhu langemisel: 100 =0,8%. 1,17 Keskmise indikaatorrõhu langus (jäika labadega sõukriviga transportlaeva püsiva süvise ja muude muutumatute tingimuste korral) kutsub esile võlli pöörlemissageduse languse, mida ligikaudselt võib leida valemiga: pi 1 1,16 n2 = n1 × = 110 109 [p/min], kus lähteandmete põhjal n1 = 110 p/min pi 1,17 Kütuse indikaatorerikulu muutub järgmiselt: 3600 3600 g i1 = = = 0,196 [kg/kWh] Qa ×i 41418 × 0,443
Terakadude vähendamiseks heedril on asetatud heedrile lõikeseadme kohale haspel. Haspli ülesandeks on suunata lõigatavad kõrred lõikeaparaadi ette. Haspel kujutav endast labadega varustatud trumlitaolist pöörlevat tööorganit. Hasplite liigitamise aluseks on nende konstruktsioon, kusjuures määrav tähtsus on haspli töötavate elementide, labade või rehikute, ehitusel, kinnitusel ja asetusel. Vastavalt sellele eristatakse haspli järgmisi tüüpe: 1) radiaalsete labadega ja 2) kaldlabadega: a) jäiga kinnitusega, b) liigendilise kinnitusega Haspli tööreziimi parameetriteks on pöörlemiskiirus ning asetus lõikeseadme suhtes nii püstkui ka rõhtsihis. Kõik need peavad olema reguleeritavad vastavalt töötingimustele. Seejuures peab haspli pöörlemiskiirus olema sünkroonis kombaini edasiliikumise kiirusega. Haspli pöörlemissagedust muudetakse hüdrauliliselt juhitava variaatoriga.
2. kui mootor seisab st. käivituskang on asendis STOPP siis reverskang on plokeeringust vaba ja teda on võimalik lülitada kas EDASI – või TAGASI käigule, samas on plokeeritud käivituskang. Peale käigu sisse lülimist (reverseerimist) fikseerub nukkvõll ja vabaneb käivituskang, peale mida võime teostada PM käivituse. Mitte reverseeritava mootoriga laeva reverseerimine. Sellistes laevades kasutatakse reversreduktoreid ja pööratava labadega sõukruve (RSS) REDUKTORID. Lahutab ja ühendab omavahel väntvõlli ja sõuvõlli Annab edasikäigu Annab tagasikäigi Vävendab väntvõlli pöördrid sõuvõllile vajalikuks suuruseks. Reduktoreis kasutatakse enamjaolt hammasülendeid, mis on kompaksed, töökindlad ja hõlpsasti hooldatavad. Pöörlemiskiiruste ülekande on rangelt konstantne (erand juhtudel, kui gabariit pole piiratud võib ülekanne küündida kuni 20)
2korda nädalas pestakse aparatuuri happelise pesemislahusega, et vältida torustiku seinale piimakivi teket. 46. Piima esmane jahutamine ja säilitamine. Piima jahutamine vahetult peale lüpsi on vajalik selleks, et piirata mikroobide kasvu ja tagada seeläbi piima säilimine. Lautades kasutatakse erinevaid jahutus- ja säilitusseadmeid. Praegusel ajal on enamlevinud piima jahutamine ja säilitamine piimatankides. Enamus piimatanke on varustatud segistitega, laiade labadega, mis aeglase kiiruse juures perioodiliselt piima segavad. Segamine väldib koore tõusmist pinnale ja pinnakihi temperatuuri tõusu. Piimatangi suurus sõltub piima äraveo sagedusest, karja suurusest ja poegimisajast. Piima jahutamiseks ja säilitamiseks on piimatank varustatud jahutussüsteemiga, mis töötab samal põhimõttel nagu külmutuskapp. Osadel tankidel toimub jahutamine jääveega. 47. Veiste käitumine (etoloogia). Etoloogia ehk käitumisõpetus uurib loomade liigiomast käitumist
teisele ning mikroobide sattumist piima, mis alandab omakorda kvaliteeti. 46. Piima esmane jahutamine ja säilitamine - vahetult peale lüpsi on vajalik selleks, et piirata mikroobide kasvu ja tagab seeläbi piima säilimise. Lautades kasutatakse erinevaid jahutus- ja säilitusseadmeid. Praegusel ajal on enamlevinud piima jahutamine ja säilitamine piimatankides. Enamus piimatanke on varustatud segistitega, laiade labadega, mis aeglase kiiruse juures perioodiliselt piima segavad. Segamine väldib koore tõusmist pinnale ja pinnakihi temperatuuri tõusu. Piima jahutamiseks ja säilitamiseks on piimatank varustatud jahutussüsteemiga, mis töötab samal põhimõttel nagu külmutuskapp. 47. Veiste käitumine Veised ei talu masinate poolt tekitatud müra, nad vajavad ruumi lamamiseks, tõusmiseks ja ümberpööramiseks, veiste puhul esineb ka stressi, erinevate
kolonni, kus ta läbib CaF2 · 3Ca3(PO4)2 + 20HNO 3 = 6H 3PO4 + 10Ca(NO 3)2 Ca(OH)2: täidise kihi ning laguneb karbamiidiks, eraldades veeauru. + 2HF Ca(OH)2 + Cl2 CaOCl2 · H2O Karbamiidi lahus 14. KCl tootmine sülviniidist. Kompleksväetised. Protsess viiakse läbi pöörlevas labadega trumlis < 50°C tsirkuleerib läbi kolonni alumises osas oleva auruga Põhiline protsess KCl tootmisel on tema ekstraktsioon juures juhtides kloori vastu allavalguvale lubjale. köetava soojusvaheti, sülviniidist NaCl KCl. Seismisel pleegituspulber laguneb: soojenedes ette ning siseneb vaakumaurutusaparaati. Seda protsessi saab kahte viisi läbi viia
puhul. 2.5 Hüdrotrafo Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
sulamikihi paksus tänapäeva laagrites ulatub 0,5-1,5mm. Laagripoolte ühenduspindade juurde tehakse võrdlemisi laiad ja madalad süvendid, et suunata õli ühtlasemalt lagri tööpinnale. Õli suunatakse raamlaagrile tavaliselt läbi nipli laagrikaantes. Laagrikaaned on kinnitatud tikkpoltidega, kinni pingutatud dünamomeetrilise võtmega ja kinnitatakse splindiga. 10.Tsentrifugaalpump: spiraal kambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelistruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhusuurenemise kiirusevähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrge rõhusaamiseks valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m³/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m. Pump ja selle imitoru tuleb enne käivitamist täita veega. Surve poole klapp/kraan peaks olema suletud,sest kui el.mootor
Need pumbad tekitavad sissevoolutorus hõrenduse, mis võimaldab võtta vett6-7 meetrit madalamalt. Kuid need pumbad on rasked oma ehituselt. Klapid nõuavad pidevat hooldamist ja ei võimalda pumbata tahkete aineosakestega ega prügist vett. Kasutatakse trümmisüsteemides ja puhastuspumpadena tankerite lastisüsteemides, seal kus on vaja suurt imevat võimet. Tsentrifugaalpump teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil. Teokujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas. Sissejooksu-toru siseneb kere tsentrisse, väljavoolutoru on ääres (perifeerias). Kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist perifeeria poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhu all väljavoolutorusse. Tsentris tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa. Suurema rõhu saamiseks tehakse tsentrifugaalpump mitmeastmeliseks. Need pumbad on suure tootlikkusega ja küllalt väikeste mõõtmetega. Neid saab
aastani sõuti nn. klassikaliste aerudega. 1959. aastal kasutati Euroopa meistrivõistlustel Maconis (Prantsusmaal) esmakordselt lühemaid ja laiemaid aerulabasid. Selliseid aerulabasid hakati kutsuma Maconi labadeks. 1970ndatel aastatel hakati paadi kattematerjalina kasutama nn. plastikut (klaasriie kaetud värviga). 1980ndatel aastatel võeti kasutusele plastikaerud. Suure muutuse tegid aerud läbi 1992. aastal, kui Barcelona olümpiamängudel võeti kasutusele asümmeetriliste labadega aerud, nn. kirvesaerud. Praegu on FISA kehtestanud paadi miinimumkaalu nõuded. Kuigi see loob võistlejatele võrdsemad tingimused, pidurdub see siiski teatud määral paadi arengut. Lühike sõudmise ajaloo kronoloogia on esitatud tabelis 1.1, kus on arvesse võetud ka eestlaste parimad saavutused läbi aegade. 8 Tabel 1.1 Sõudmise ajalugu kronoloogias Aasta Kirjeldus 2500 e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
