herring heeringas roll pastry tainast rullima oysters austrid chop parsley peterselli lõikuma mussels rannakarbid sweet magus shrimps krevetid bitter, sour kibe, hapu squid kalmaar tender õrn octopus kaheksajalg tough vintske prawn hiid-krevett fatty suure rasvasisaldusega apricot aprikoos lean vähese rasvasisaldusega olives oliivid spicy vürtsikas pear pirn mild nõrga maitsega melon melon sparkling mullitav tangerine mandariin still mullita
Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal (Octopus vulgaris). Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. Kaheksajalga Grillitakse, hautatakse koos Tomatitega Veinis või marineeritakse Oliiviõli ja Küüslauguga. Kasutatakse ka salatites.Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased. Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne Jaapanis ja Vahemeremaades. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks.
käes siniseks. Hingamiselunditeks on üks paar mantliõõnes paiknevad lõpuseid. Peale seepiate on tuntud peajalgseiks ka kalmaarilised (Teuthida) ja kaheksahaarmelised (Octopoda), kellest mõned on väga mürgised. Kaheksajalg Kaheksajalg kuulub peajalgsete sugukonda, mille esindajaid leidub maakera kõikides soojades meredes. Sinakashalli kaheksajala pikad kombitsad on kaetud tihedalt iminappadega. Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased. Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne Jaapanis ja Vahemeremaades. Poodides müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema.
Värskeid kooritud krevette on ka mõnus grillida või vokkida võis, kastades maitsestamiseks küüslauku ja peterselli. Samuti võib neid veinis hautada. Kuigi juba möödunud sajandi 30. aastatest on teada, et krevette saab ka kultuuris kasvatada algas nende märkimisväärne tootmine alles 1970- datel, kuid sealt alates on mahud järsult suurenenud. Krevette süüakse omaette toiduna ning lisandina paljudes toitudes. Kaheksajalg Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks. Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse koos tomatitega veinis või marineeritakse oliiviõli ja küüslauguga. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada
vulgaris). Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. Kaheksajalga Grillitakse, hautatakse koos Tomatitega Veinis või marineeritakse Oliiviõli ja Küüslauk-uga. Kasutatakse ka salatites. Kaheksajala liha on sitkevõitu ja seda on vaja eriliselt töödelda (taguda), et liha muutuks muredamaks. Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased. Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne Jaapanis ja Vahemeremaades. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks.
Pearu ja Andres on tüüpilised näited Peategelaste iseloomustused eestluslikust võistlusest ja rivaalitsemisest. Seesugused vägikaika vedamised Pearu oli Vargamäe Oru talu peremees. Teda iseloomustab tõenäoliselt kõige põhjustavad aga alati asjatuid pingeid. paremini sõna ,,sõjakas". Ta oli vintske, jonnakas ning lapselik oma tujukuse Töö tähtsus. Andrese jaoks kehtis põhimõte, kus tööd tehes tuleb ka tõttu. Enamasti ei teinud ta kellegi jaoks midagi ilma ise sellest kasu saamata, armastus. Paraku sündis suurest rassimisest vaid see, et ta kurnas enda naise kuid vahel võis ta hea tuju tõttu täitsa lahke olla. Pearu peksis enda naist ning oli liigselt ära ning jäi töökusest hoolimata elu lõpuks ilma ka armastusest.
Eesti keel ,,Keel ja ühiskond" Uurimuslik kodutöö Norra keel Georg Ermel 10.c klass 28.10.2015 I. Osa 1) Norra keel on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel. Keelkonnad on Indoeuroopa, põhjagermaani, idaskandinaavia. 2) Norra keelt kõnelevad naaber riigid. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. 3) Norra keelt kõneletakse: Norras, Rootsi, Isalndil ja Taanis. 4) Riigi keelena seda kõneletakse ainult Norras ja kokku on kõnelejaid 4,7 miljonit. 5) 19. sajandi keskpaigast kuni 20....
Haigus- ja külmakindel Prantsuse roosid n peened, tihti harjaselised ja väikeste ogadega. Leht koosneb tavaliselt 5 väiksest lehekesest, mis on tavaliselt alates jaanipäevast ning paar nädalat juulis. Ainult üks kord, ent selle eest rikkalikult. Nad o Prantsuse roos 'Aimable Amie' va ehk isegi koguni kergemeelse mulje. Kuid välimus tüssab! See siin on üks vintske roos, kes saab h ikujulised ning täidetud, et kroonlehed on südamikus kurrutatud nelja selgesti eristuva segmendina. 1 hammastuselt. rvata võiks. 'Duchesse de Montebello' Laffay, 1829 Põritolu: gallica-damascena hübriid. Õied: üsna suured, ümarad, täidetud. Värv heleroosa ning pungad on tu Kõrgus: 120 cm Kasvukuju: võib kasvada suureks põõsaks Õitseaeg: algab juunis Vastupidavus: palju vastupidavam kui pealtpoolt paistab.
mustrilisi kerakalasid, kes ei peida ennast kiskjate eest. Kerakala unikaalsed kaitseviisid aitavad tal kompenseerida aeglast edasiliikumist. Ta on oma aegluse tõttu üsna lihtne saak. Kerakala kasutab oma saba pealmiselt tüürina, kuid seda võib kasutada ka järsu kiiruse tõstjana. Kerakala hea silmanägemine kombineeritud tema võimega oma kiirust järsult tõsta on esimesed ja kõige olulisemad kaitsemehhanismid kiskjate vastu. (Keiichi, Matsura & Tyler, 1998) Kalade nahk on vintske ning pealt kaetud kolmekandiliste ogadega. Rahuolekus liibuvad ogad vastu kala nahka, seevastu ohu või ärrituse korral sünnivad kala kehaga ulatuslikud muutused. Kala pumpab tahtlikult, oma lihaste abil kõhunaha all paiknevasse söögitoru kotjasse umbjätkesse ohtralt vett, ta mõõtmed suurenevad kiiresti ja varsti meenutab uimeline pigem suurt kera. Muide – veest välja võetud kerakalalane ahmib endasse hoopis õhku ja paisub samuti nagu täispumbatud pall
Kapsast eriti ei söö. Kohastunud elama tihedates tihnikutes. Karjalise eluviisiga loom. Karjad moodustuvad tavaliselt emise juhtimisel. Väga suure karja puhul võib ka kult karjajuht olla. Sünnihetkel kaalub põrsas 1,2-1,4 kilo. Esimesed 4 elukuud on vöödilised, siis vöödid kaovad. Kõige viljakam emis on 6-aastane. Siga on üsna tark loom ja oskab karja hoida ohtudest eemale. Esimese eluaasta jooksul sureb ca 50% põrsaid ära. Kannatab hästi igasuguseid vigastusi. Tugev ja vintske loom. Hirv. 26 alamliiki. Eestis elab euroopa punahirv (kuskil 1500-1700 isendit). Punahirvel sooline dimorfism suur. Emased isendid poole väiksemad. On dendrofaag, kuid sööb ka väga palju põllukultuure (kapsast, kartulit, tervilja). Armastavad toituda ka vetaimedest. Hirv on tüüpiline polügaam. Hirved elavad karjades. Varjulise eluviisiga. Hirvel ainult 1 vasikas. Euroopas kõige rohkem hirvi Sotimaal (150 000 isendit). Loendus
keskkond mõjutab meid suurel määral. Ühiskonnas valitsevad tavad, arusaamad ja uskumused. Inimene on nõrk ja habras ning ta laseb kollektiivsel ühismõtlemisel end juhtida, sest nii on kergem. On kergem minna vooluga kaasa, kui hakata teises suunas ujuma. Sellepärast on Leemet tähelepanuväärne, sest tema ujus alati teises suunas. 11. Lollus on tugevam kui tarkus Kummaline, et ussisõnad on unustatud, kuid usk haldjatesse jääb. Lollus on tugevam kui tarkus. Rumalus on vintske nagu puujuur, mis puurib end maasse seal, kus kunagi kõndisid inimesed. Lollust on kergem uskuda, sest seda pole vaja õppida, omandada, see on sündides kaasa antud. Tarkust tuleb omandada ja see on raske. Inimene läheb alati kergema vastupanu teed. Kui talle öelda, et jumal aitab ja piisab vaid uskumisest temasse, siis inimene usub, sest miks ta peaks vaevama end veel ussisõnade äraõppimisega? 12. Sina arvad alati, et sinul on õigus
Psühholoogial on abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav. 6. Psühholoogia staatus. Seisund. Praeguseks ei ole tekkinud terviklikku psühholoogiat, eksisteerivad üksikud distsipliinid, psühholoogilised uuringud (Koch, 1981). See psühholoogia ajaloolase väide kehtib praegu. Kas psühholoogias peaks olema üks metodoloogia; kas on nii, et mõni valdkond on teaduslikum kui teine. Alates W. James`ist kaks metodoloogiat: õrn, pehme (tender) ja vintske, kõva (tough). 2) Üks valdkond on rohkem teaduslikum, teine vähem. 3) Vintske sarnane loodusteadustega, samasugused eksperimendid nagu nt füüsikas. Nt unenägude uurimisel keegi ei saa uurida aatomeid, st et see on teistsuguse olemusega ja tuleb raked 7. APA. APA is the largest association of psychologists worldwide 8. Psühholoogia areng. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19.saj teisest poolest. 1879.a asutas W
....................22 Lahustvuse mõjutegurid..................................................................................23 11) Kristallhüdraadid.............................................................................................24 12) Kasutatud kirjandus.........................................................................................25 Mis on keemia? Kas sa oled kunagi imestanud miks küpsetamine muudab mõne toore ja vintske toiduaine maitsvaks söögiks? Küpsetamine on väga hea näide selle kohta, kuidas keemiline reaktsioon muudab ühe aine teiseks. Keemikud kasutavad keemilisi reaktsioone, selleks, et valmistada plaste, ravimeid, värve ja paljusid teisi igapäevaelus vajalikke materjale. Nad uurivad ka, kuidas olemasolevaid aineid kokku pannes uusi saada. Keemikud on valmistanud umbes 4 miljonit ainet, igapäevaelus kasutatakse neist umbes 35 000. Keemilisi aineid saadakse keemilisi
· Haarmeid ja päid kasutatakse kastme valmistamiseks ja hautatakse koos täidetud kehaga. · Seepiat võib kasutada samades retseptides mida kasutatakse ka teiste peajalgsete puhul. · Eriti väikesed tindikalad, kääbusseepiad on väga maitsvad friteeritult. 3-6 cm pikkustel seepiatel on peen, pähklit meenutav aroom. · Valmistatakse sarnaselt kalmaari ja kaheksajalaga. Tuleb enne valmistamist pehmendada, sest muidu on liiga vintske. · Populaarsed Jaapanis, Indias ja Vahemeremaades. · Kuivatatud seepiat ehk tindikala müüakse aasia kauplustes ja neid tuleb enne tarvitamist leotada. 17 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Peajalgsed · http://et.wikipedia.org/wiki/Kalmaar · http://et.wikipedia.org/wiki/Jõevähk · http://et.wikipedia.org/wiki/Krabid · http://www.zbi
Mingu perse, selliste lapsetempudega nad minust küll lahti ei saa. Mina ei anna kunagi alla!" Leemet võrdles ennast pidevalt onu Vootele ja vanaisaga ning pidas end nendest nõrgemaks. Tsitaat: "Mingis mõttes meeutas ta mulle onu Vootelet, ehkki muidugi palju metsikumal kujul. Nad olid tehtud ühest ja samast puust, ainult et onu Vootele oli selle puu sile ning tugev tüvi, mida torm siiski võib murda, samal ajal kui vanaisa sarnanes sügavalt maa alt välja tiritud jämeda ning vintske juurikaga, mille pooleksväänamine pole jõukohane isegi karule. Ja mina - mina olin selle puu latv, tuules painduv ning habras. Ma olin tipp, kus oksad muutusid nii peeneks, et ei kandnud enam isegi väikest lehelindu. Minust kõrgemal ei tulnud enam midagi, ainult taevas, tühi ja sinine." Rästik Ints Rästikud iseloomustavad tarkust. Kui siili peetakse romaanis rumaluse sümboliks, siis rästikuid nimetatakse inimese vennaks ning nende tarkust võrreldakse inimese
Samas näiteks frikadelle võib sulatada ilma pakendita - panna supi sisse koos veega keema. Liha kvaliteet Kvaliteetsele lihale kulutatud raha tasub ennast kindlasti ära, kuna see tähendab ka vähem jäätmeid, kõrgemat toiteväärtust ja paremat maitset. Toiduks kasutatakse ainult loomuliku ja värske lõhnaga ning värvusega liha. Hallikas, pruunikas, libe või laiguline pealispind ja ebameeldiv lõhn viitavad liha riknemisele - sellist liha ei tohi toiduks tarvitada. - Sitke ja vintske liha ei ole nii hinnatud kui mõnusalt pehme ja õrn liha. Liha pehmust mõjutab kõige enam sidekoe hulk. Mida rohkem sidekude seda tuimem liha. Sidekoerikas liha vajab pikemat laagerdamiseaega ja ka marineerimist. Eriti sitke on vanemate loomade liha. - Mitmesuguste haiguste vältimiseks ei ole soovitatav liha toorelt toiduks kasutada. - Toorest ja küpsetatud liha (st termiliselt töötlemata ja termiliselt töödeldud liha) tuleb alati hoida üksteisest eraldi
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
Lihapehmendaja on pulbrilisel kujul müüdav pinda ka päris kuivaks pühkida. Kuiva naturaalse papaiaviljade ekstrakti (papaiini) ja soola maitseseguga kaetud liha pinna võib segu. Kuna soola osakaal on papaiinis küllalt suur, pole selle grillimise eel üle pintseldada grillõliga, et kasutamisel eraldi soola lisada vaja. Liha hõõrutakse seguga sisse see saaks mahlasem ja pruunistuks ja lastakse seista kuni üks ööpäev. Kui liha ei ole väga vintske, võib paremini. pehmendajat kasutada soovituslikust normist vähem ja/või lasta sel toimida lühemat aega. Võimalik on papaiinisoolasegu vees Liha saame maitsestada nii kuiva segu kui lahustatuna ka lihasse pritsida. ka marinaadiga. Seega pole marinaadi Papaiin lagundab sidekude ja kiirendab liha pehmenemist kasutamine alati hädavajalik. Küll aga on kuumtöötlemisel, andmata samas kõrvalmaitseid
vastukaja äratada. Päevased saated kujutavad endast truudusetuse või meditsiiniliste kriiside ümber pöörlevaid seebioopereid või talk showsid, milles intervjueerijad pitsitavad oma külalisi paljastama intiimasju, millest ükski terve mõistusega inimene poleks nõus avalikkusele pajatama. Ameeriklase igatsus mille millegi eest midagi saada kulmineerub õhtuse game show hulluses. Üheks teiseks masse hullutavaks põhisaateks on vintske õhtune arutelu niisugustel süngetel teemadel, nagu laibaröövid, narkoäri ja prostitutsioon. Televisioon saavutas oma haripunkti kaabeltelevisiooni käikuminekuga, mis oma rohkem kui 50 kanaliga on suuteline kõikemõeldavat jaburust pakkuma. Mõned vestlusained meenutavd kõndimist kultuuri miiniväljadel. Keerake mistahes õhtupoolikul teler mõnele ameerika kanalile ja te näete inimesi miljonite vaatajate
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ...
tükkideks ja praetakse ühesuguses kuumuses kuni prae valmimiseni. Maitseainetest lisatakse ainult soola. Degusteeritakse kuumalt või külmalt. Liha iga omadus saab tavaliselt maksimaalselt 5 punkti. Igale degustaatorile lõigatakse umbes 30 g liha. Eri lihaproovide degusteerimise vahepeal (vähemalt 2 minutit) loputatakse suud veega või süüakse saiakuivikuid. Õrnust hinnatakse liha purunemise järgi hammaste all. Punkte määratakse järgmiselt: väga vintske 1, vintske 2, mõõdukalt vintske 3, pehme 4, väga pehme 5. Mahlakust jälgitakse mälumisel ja neelamisel. Punkte antakse järgmiselt: väga kuiv 0, puine 1, kuiv 2, kuivavõitu 3, mahlakas 4, hästi mahlakas 5. Lõhn määratakse nuusutamise teel degusteerimistüki tükeldamise ajal. Punkte antakse järgmiselt: ebameeldiv kõrvallõhn 1, lõhnata 2, nõrk veiselihale iseloomulik lõhn 3, keskmise tugevusega iseloomulik lõhn 4, meeldiv iseloomulik lõhn 5.
paksusteks tükkideks ja praetakse ühesuguses kuumuses kuni prae valmimiseni. Maitseainetest lisatakse ainult soola. Degusteeritakse kuumalt või külmalt. Liha iga omadus saab tavaliselt maksimaalselt 5 punkti. Igale degustaatorile lõigatakse umbes 30 g liha. Eri lihaproovide degusteerimise vahepeal (vähemalt 2 minutit) loputatakse suud veega või süüakse saiakuivikuid. Õrnust hinnatakse liha purunemise järgi hammaste all. Punkte määratakse järgmiselt: väga vintske 1, vintske 2, mõõdukalt vintske 3, pehme 4, väga pehme 5. Mahlakust jälgitakse mälumisel ja neelamisel. Punkte antakse järgmiselt: väga kuiv 0, puine 1, kuiv 2, kuivavõitu 3, mahlakas 4, hästi mahlakas 5. Lõhn määratakse nuusutamise teel degusteerimistüki tükeldamise ajal. Punkte antakse järgmiselt: ebameeldiv kõrvallõhn 1, lõhnata 2, nõrk veiselihale iseloomulik lõhn 3, keskmise tugevusega iseloomulik lõhn 4, meeldiv iseloomulik lõhn 5
tükkideks ja praetakse ühesuguses kuumuses kuni prae valmimiseni. Maitseainetest lisatakse ainult soola. Degusteeritakse kuumalt või külmalt. Liha iga omadus saab tavaliselt maksimaalselt 5 punkti. Igale degustaatorile lõigatakse umbes 30 g liha. Eri lihaproovide degusteerimise vahepeal (vähemalt 2 minutit) loputatakse suud veega või süüakse saiakuivikuid. Õrnust hinnatakse liha purunemise järgi hammaste all. Punkte määratakse järgmiselt: väga vintske 1, vintske 2, mõõdukalt vintske 3, pehme 4, väga pehme 5. Mahlakust jälgitakse mälumisel ja neelamisel. Punkte antakse järgmiselt: väga kuiv 0, puine 1, kuiv 2, kuivavõitu 3, mahlakas 4, hästi mahlakas 5. Lõhn määratakse nuusutamise teel degusteerimistüki tükeldamise ajal. Punkte antakse järgmiselt: ebameeldiv kõrvallõhn 1, lõhnata 2, nõrk veiselihale iseloomulik lõhn 3, keskmise tugevusega
Õde äratab, ema ajab minema, kuid tõuseb 18 siiski ja läheb uurima. Nikolai ärkab üles. Ei saa midagi aru. Võtab ema ette. NIKOLAI Oh, kurat, vana lits, kus mu piletid on? EMA Mida? NIKOLAI Sina, lits, sitta ma sind keppisin, ma andsin sulle ju raha, kus mu pilet on? EMA Pojake, mis pilet? NIKOLAI Ära minuga nii räägi, vana lits. Ma tahan hoopis nüüd seda nooremat, tule siia vintske vitt! ÕDE Kolla! NIKOLAI Keda te petate? Kus mu müts on? EMA Sa oled verine, kas sind lasti? NIKOLAI Kus mu müts on? Karvamüts? EMA Kolja… ÕDE Kolla… Näeb isa. Läheb täielikku pöördesse. NIKOLAI Kes sa, vanamees, oled? ISA Rahune maha! Nii mitu korda Nikolai vihastab ja haarab kuskilt lehmaketid. Hakkab nendega peksma. Isa on konkreetne, ei karda ja pöörab poisi kettidesse ISA Mirdi, too kaevust vett! NIKOLAI Sa tahad mind ära uputada või? Ma ei sure iialgi, erinevalt teist.
maitsele ja konsistentsile DFD-liha (D dark, tume, F firm, tihke, D dry, kuiv, pH tase suhteliselt kõrge). Võimalik on ka vastupidine olukord lühiajaline stress vahetult enne tapmist, mis puudutab peamiselt sigu PSE-liha (P pale, kahvatu, S soft, pehme, E exudative, vesine, pH tase suhteliselt madal, mis on tingitud glükogeeni kiirest lagunemisest piimhappeks). See liha on hapuka maitsega ja puuduliku aroomiga. Kuumtöötlemisel saadakse kuiv ja vintske toode. 2.2. Liha liigid Päritolu järgi liigitatakse liha kodustatud loomade liha veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse- jne. liha linnuliha kana-, broilerkana-, pardi-, muskuspardi, hane-, kalkuni-, pärlkana, vuti- jne. liha 7 ulukiliha. Eluslooma tapmisel saadakse lihakeha, mille töötlemisel omakorda rümp. Töötlemisel eraldatakse siseorganid, pea, esi- ja tagajalad ning saba. Rümpade tükeldamisel
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
