2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised hiljem? Miks? Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5
8. Tööealist Rahvastikku rühmitatakse: *Majanduslikult aktiivne rahvastik-hõivatud isikud *Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik-pensionärid,õppurid,heitunud isikud. 9. Töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus ehk töötuse määr ja selle muutumine on oluline majanduse olukorda iseloomustaja näitaja.Kui see suureneb majandus halveneb. 10. Keskeriharidusega ja kõrgharidusega.Sest need töökohad on vastutusrikkamad ja neid töökohti on rohkem. 11. Rohukasv on väga hea see soodustab piima karjanduse arengut ja tasane pinnamood ja jahedavõitu suved sobivad kartuli,rukki,odra,ja nisu kasvatamiseks. 12. Eestis põhjustab tööpuudust see et Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed ja seetõttu ohustab pankrott neid rohkem,väike ettevõtetel on vähe kapitali. 13. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: *Tooraine olemasolu *Tarbija olemasolu *Teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolu. *Energiaallika olemasolu.
multsida kohapealse või juurdetoodud materjaliga kuivamisohu vähendamiseks. Eriti hea on selleks saepuru, mis hoiab niiskust, on hele ja seetõttu soojeneb ise vähe ning lagunemisel tüsendab taimeümbruse orgaanilist kihti. Samasugust tegevust on vaja niisketel ja märgadel liivsavi- ja turvasmuldadel, et kaitsta väiksemaid puutaimi külmakohrutuse eest kevadel ja sügisel. Kuna sellistel muldadel on hea rohukasv, saab siin selleks kasutada kuluheina. Kohrutusohtlikel muldadel ei tohi taimeümbrust kobestada. Mitmed loomaloogid ohustavad kultiveeritud taimede tüvesid koorimise, hõõrumise ja närimisega ning võrseid kärpimisega. Selliste märkimisväärsete kahjude suuremastaabilisteks ennetusabinõudeks on ulukite arvu reguleerimine koos nende söödabaasi täiendamisega.
Toiduainetetööstuse tooraine kasutamine Kasutavad sisseveetavat toorainet Kasutavad kohalikku toorainet Suhkrutööstus Piimatööstus Tubakatööstus Veinitööstus Sokolaaditööstus Konservitööstus Maitseainetetööstus Leivatööstus Lihatööstus Kui on niiskem kliima, siis rohukasv suurem parem lehmade pidamiseks Kui ei ole piisavalt soe, siis riis ja puuvill ja eksootilised puuviljad apelsin sidrun jäävad ära Niiske, soe kliima suurem saak. Istandused peamiselt lähisekvatoriaalses vöötmes. Mägisem lambad; tasasem lehmad Tasane maa soodustab põlluharimist 5. Selgita maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning nimeta probleemide esinemispiirkondi. 1
karjatamisel kopli ühel hektaril. Loomade arv piiratud karjamaaosa ühel hektaril sõltub rohutagavarast ja taimiku söödavusest. Intensiivse rohukasvu korral peaks lehmade arv olema 80-100, keskpärastes tingimustes 50-60. kevadel võib karjatamiskoormus olla suurem, aga sügisel võiks lehma kohta pinda rohkem olla. Rohu kõrgus pärast karjatamist mõjutab rohukasvu intensiivsust. Suve esimesel poolel võib rohu madalamaks karjatada, sest siis kasvab rohi kiiresti. Sügisel on rohukasv aeglane ja siis ei tohi liiga madalaks karjatada. Normaalne karjatamiskõrgus sõltub rohukamara tüübist, olles pealiskõrreliste-rohkel 5-6 cm ja aluskõrreliste karjamaal 4-5 cm. Pärast karjatamist sügisel eo tohi liiga palju rohtu talve alla jätta. Sobivaim on ühtlane mõõdukas karjatamine. Kui seda pole võimalik teha ja karjamaal on rohkesti rammutukkasid, siis tuleb sügisel niita (Older 2007). 4. Karjatamise mõju Luhad
Karjamaade väetamine: taimede seisukohalt pikem. Heintaimi ei tohi lasta õitsema minna Ebaõige karjatamisaja valikuga võime Lämmastikku anda 70-90 kg/ha kohta kahes jaos kui liblikõieliste sisaldus on 15-30 %. Kui on üle 30%, kaotada 50% saagist. Vaheaeg muutub suve jooksul. Rohukasv kevadel kiirem. Kevadel läheb esimese siis ei ole vaja anda lämmastikväetisi. Suuremad lämmastikunormid ( üle 90 kg/ha kohta), samuti N saagini 15-20 päeva, aga 1 ja 2 ringi vahe on 15-16 päeva 2ja 3 ringi vahe on 20-25 päeva. Suve teisel väetiste andmine kevadel ergutavad eeskätt kõrreliste kasvu. Niisutavatele kõrreliste karjamaadele võib poolel tõuseb vahe 30-35 päevani ning sügisel isegi 40-45 päevani. Puhkeaja pikkust saab reguleerida
karjatamisviisid 1. Karjatamine kogu karjatamissesooni vältel kogu olemasoleval rohumaal (mis mõeldud karjatamiseks)Eelised:· Lihtne viis · Suhteliselt odav, sest vajalik vaid karjamaa välispiiride tarastus ning nõutav vaid 1 (2) jootmiskohta · Lambaid karjatatakse ilma häirimata samal maatükil · Kui karjatamiskoormus õige saavutatakse karjamaa kõrge saagikus ja tallede hea juurdekasv: Puudused: · Raske kontrollida üle või alakarjatamist, sest sesooniti rohukasv erinev · Rohu kasutamise efektiivsus väiksem kui rotatsioonilisel karjatamisel (ülekasvanud, vana rohi, kõrge karjatamiskoormuse puhul sügisel karjamaa paljas) 2. Rotatsiooniline või kopliviisiline karjatamine, kus karjamaa on jaotatud üksikuteks kopliteks (3...8) ja lambaid karjatatakse neis rotatsioonis nii, et iga koppel saaks puhata vähemalt 4 nädalat Eelised:· Väiksem ala-või ülekarjatamise oht- parem rohu kasutus · Rohumaa kasutamise efektiivsus hektaril kõrgem, sest
Karjatamisviisid 1. Karjatamine kogu karjatamissesooni vältel kogu olemasoleval rohumaal (mis mõeldud karjatamiseks) Eelised: · Lihtne viis · Suhteliselt odav, sest vajalik vaid karjamaa välispiiride tarastus ning nõutav vaid 1 (2) jootmiskohta · Lambaid karjatatakse ilma häirimata samal maatükil · Kui karjatamiskoormus õige saavutatakse karjamaa kõrge saagikus ja tallede hea juurdekasv. Puudused: · Raske kontrollida üle voi alakarjatamist, sest sesooniti rohukasv erinev · Rohu kasutamise efektiivsus väiksem kui rotatsioonilisel karjatamisel (ülekasvanud, vana rohi, kõrge karjatamiskoormuse puhul sügisel karjamaa paljas) NB! Selle süsteemi olulisim aspekt on leida õige karjatamiskoormus (lammast/ha-l) antud rohumaatükile, mis nõuab mitmeaastaseid kogemusi 2. Rotatsiooniline või kopliviisiline karjatamine, kus karjamaa on jaotatud üksikuteks kopliteks (3...8) ja
karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Karjatamisel tuleb jälgida, kui pikaks kujuneb teekond laudast karjamaale. See ei tohiks olla üle kahe kilomeetri, sest liiga pikk teekond on lehmale väsitav ja piimatoodang väheneb. Lehmi joodetakse karjamaal looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 54. Noorkarja pidamine. Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel. Siis võib neid pidada väga mitut moodi
antakse laudas toorkiurikast kuiva heina või kuivsilo. Heina koguseid järk-järgult vähendatakse nii kuidas rohi kasvab ja rohtu juurde tuleb ning tavaliselt mai lõpul juuni alguses minnakse täielikult üle karjamaasöödale. Parema kvaliteediga hein tulekski jätta selleks perioodiks. Tuleb mõõdukates kogustes ka jõusööta juurde anda. Jõusööda kogus sõltub haljassöödast ja lehma piimatoodangust. 1 kg piima kohta 500 g jõusööta. Suve keskel, mil karjamaadel rohukasv aeglustub, tuleb hakata lehmadele lisaks andma etteniidetult mitmesuguseid lisahaljassöötasid (haljas põldhein, haljassegatis, -mais). Päevas peaks täiskasvanud lehm saama noort kuivainevaest rohtu 60…70 kg. Joogivesi peab olema lehmadele kättesaadav kas looduslikest veekogudest või tuleb see tsisternidega kohale vedada. Lehm joob päevas, olenevalt ilmastikust 60…70 l, isegi 100 l vett. 11
Lamba karjamaarohu söömus sõltub karjamaarohu värskusest ja see omakorda rohu pikkusest. Lammaste karjamaad peaksid olema lühema rohu pikkusega kevadel ja suvel. Tabel. Lambakarjarohu soovitav pikkus erinevatel perioodidel (The Modern Shepherd, 1990) Sesoon Rohu pikkus, cm Seletus Kevad 4 Tagab uttedele kõrge piimakuse ka suurema karjatamiskoormuse korral Suvi 6 Kiire rohukasv, kuid rohul ei tohi lasta seemnepäid tekkida Sügis 7-8 Karjamaarohu toiteväärus langeb, suureneb vajadus talledele juurvilja söötmiseks Hilissügis 4 Rohi on vaja maha karjatada, et vähendada külmakahjustusi Lühem karjamaarohu pikkus (ca 4 -6 cm) suurendab tallede kasvukiirust, sest rohi on
-karjamaad lüpsikarjale peaksid olema lauda lähedal -iga läbikäidud km piimatoodang väheneb 5-10% -ööpäevas kasutavad lehmad söömiseks -10 tundi, mäletsemiseks - 5-6 tundi, liikumiseks - 1 tund, joovad 10 min.; -päeval söövad - 60% -karjatamisviisid: -vabakarjatamine ekstensiivne viis -kopliviisiline karjatamine - ühes koplis 1-3 päeva, ühe kopli suurus 10 lehma kohta 0,2-0,3 ha, kevadel rohukasv 18-21 päeva, sügisel 30-36 päeva - koplite arv planeerida sügise järgi -koppel ei tohi olla lai õige laius = lehmade arv x 0,8...1,2 -portsjonkarjatamine portsjon 1-1,5 tunniseks söömiseks (+1-1,5 tundi muu tegevus); tööaeg 2 tundi iga päev -karjatamist alustada kopli kaugemast osast, järjest laudale lähemale; enne lauta minekut anda uus portsjon, laudast tulles samale tagasi
sinilill, salu- ja mets-tähthein (Stellaria nemorum ja S. holostea), võsaülane, metstulikas (Ranunculus cassubicus), h. naistesõnajalg, h. ussilakk, longus helmikas, kevadine seahernes (Lathyrus vernus), h. jänesekapsas, sõrmtarn, imekannike (Viola mirabilis), metskastik, metstarn (Carex sylvatica) jt. Samblarinne on hõre ja katkendlik - metsakäharik, laanik, raunik, roossammal (Rhodobryum roseum), tüviksammal (Climacium dendroides) jt. Raiestikel pärsib LU teket lopsakas rohukasv ja seepärast uuenevad raiutud alad peamiselt halli lepa, haava ja kasega. Rohttaimedest kasvab raiestikel lopsakalt h. naat ja metskastik, sageli ka püsik-seljarohi, h. kopsurohi, salu- tähthein jt. Kultiveeritakse KU, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, külvates kuni 4500 külvikohta ha-le, Ta, istutades kuni 1500 tk ha-le ja Sa, istutades liiki kuni 3000 tk ha-le. Laialehiste lehtpuude - enamusega puistud on säilinud vähesel arvul vaid Abruka saarel,
Hea saagikuse korral enamgi. Karjatamisel tuleb jälgida, kui pikaks kujuneb teekond laudast karjamaale. See ei tohiks olla üle kahe kilomeetri, sest liiga pikk teekond on lehmale väsitav ja piimatoodang väheneb. Lehmi joodetakse karjamaal looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 49. NOORKARJA PIDAMINE Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni. Sellel perioodil on
rohtu. Hea saagikuse korral enamgi. Karjatamisel tuleb jälgida, kui pikaks kujuneb teekond laudast karjamaale. See ei tohiks olla üle kahe kilomeetri, sest liiga pikk teekond on lehmale väsitav ja piimatoodang väheneb. Lehmi joodetakse karjamaal looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 49. NOORKARJA PIDAMINE Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni. Sellel perioodil on noorveistel pidamistingimuste (nagu söötmistingimustegi) suhtes
See ei tohiks olla üle kahe kilomeetri, sest liiga pikk teekond on lehmale väsitav ja piimatoodang väheneb. 75 VEISEKASVATUS Lehmi joodetakse karjamaal looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 5.2.4.5. NOORKARJA PIDAMINE Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni. Sellel perioodil on noorveistel pidamistingimuste (nagu söötmistingimustegi)
annaabi.ee 
