sigimiskäitumist praidides järgmiselt: Vennaskonna kõige domineerivam liige kasutab oma eelisõigust ja rakendab kogu oma energia lõvitari seksuaalsete nõudmiste rahuldamiseks. Emane kutsub teda ligi sada korda päevas ronima kaksiratsi oma kergitatud tagupoolele. Päeva või paari pärast kaotab esimene isane oma paaritamisjõu ja mõni tema puhanumatest vendadest tõrjub ta kõrvale. Selline seksuaalne jõulisus mängib rahu hoidmisel väga olulist rolli. Indlev emalõvi on võimeline rahuldama kõiki oma "abikaasasid", ja kuna kõik nad kopuleeruvad temaga palju kordi, pole keegi isastest kindel, kes on tema järgmise kutsikapesakonna isa või isad. Ühte paari järgiti Serengetis innaajal järjest kaks ja pool päeva ja selle aja jooksul paaritusid nad, uurijate arvates, 157 korda. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105–112 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises koopas, lõhes või augus
aprillis), siis alustatakse uttede paaritamist novembri algusest.Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn. Haaremirühmad ja igale rühmale kinnistatakse üks sugujäär. Jäär lastakse uttede juurde kas päeval karjamaale või öösel lauta. Kõige paremas toitumuses uted indlevad kõige varem ja need on ka parema viljastusvõimega. Jäära rinna värvimine (14 päeva üks värv ja siis vahetus heledamad ennem- ümberindlejad üles märkida. 2. Käestpaaritus. Indlev utt pannakse jääraga ühte sulgu, parim viljastusaeg 18-20 tundi inna algusest. Hommikul avastatud indlev utt lastakse ööseks sulgu. Paaritusgrupi suurus olenevalt jäära vanusest:Üldine rusikareegel 100 ute kohta peaks karjas pidama 3 jäära. Paarituskoormus (uttede arv ühe jäära kohta) sõltub paaritamiseks kasutatava jäära vanusest.Täiskasvanud jäärale arvestatakse 40-50 utte 1-2.a vanusele jäärale 30-40 utte Noorjäärale (minimaalselt 47-50 kg) 20-25 utte. Noorutt peab
keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn. haaremirühmad ja igale rühmale kinnistatakse üks sugujäär. Jäär lastakse uttede juurde kas päeval karjamaale või öösel lauta. Kõige paremas toitumuses uted indlevad kõige varem ja need on ka parema viljastusvõimega. Jäära rinna värvimine (14 päeva üks värv ja siis vahetus heledamad ennem- ümberindlejad üles märkida 2. Käestpaaritus. Indlev utt pannakse jääraga ühte sulgu, parim viljastusaeg 18-20 tundi inna algusest. Hommikul avastatud indlev utt lastakse ööseks sulgu. Üldine rusikareegel 100 ute kohta peaks karjas pidama 3 jäära. 6. Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused Uttede talvine poegimine toimub detsembrist, jaanuaris, veebruaris- kõige külmemal aastaajal. Kevadine poegimine toimub soojematel kevadkuudel- märtsis, aprillis. Kindlasti sobib kevadine poegimine sellistesse
vähendavad emistel gonadotroopsete hormoonide sekretsiooni ja põhjustavad endokriinse bilansi hälbeid, mis omakorda võib olla embrüonaalse suremuse üheks põhjuseks. 29. Emiste seemendamise aeg sõltuvalt innaperioodi algusest ja selle pikkusest. EMISTE SEEMENDAMINE Sõltuvalt emiste innaperioodi algusest pärast põrsaste võõrutamist, eristatakse varaseid, normaalseid ja hiliseid indlejaid. Nende seemendamiseks võib anda järgmised soovitused. VARA INDLEV EMIS: pikk innaperiood Inna algus: 3/4. päev pärast võõrutamist Inna kestus: 3 päeva (või kauem) Seemendamise aeg: 1. kord = 24-36 tundi pärast inna algust 2. kord = 12-16 tundi pärast 1. seemendust 3. kord = 12-16 tundi pärast 2. seemendust (ainult väga pika innaperioodi puhul) NORMAALSELT INDLEV EMIS Inna algus: 5. päev pärast võõrutamist Inna kestus: 2,5 päeva Seemendusaeg: 1
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
-196˚C. Tänu sellele on kõrge aretusväärtusega pullilt koguda ja säilitada võimalikult palju spermadoose ning suurendada seeläbi saadavate järglaste hulka. Sügavkülmutamine võimaldab säilitada ja kasutada ka spermat aastaid pärast pulli surma. Samuti võib spermat transportida ükskõik millisesse maailma ossa. Praegu on Eestis 1 kunstliku seemenduse jaam, mis asub Kehtnas. Loomulik paaritus jaguneb: Reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus – indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. Vabapaaritus – isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma. Vabapaaritust kasutatakse enamasti mullikate puhul, kuna neil on sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasutatakse kunstlikku seemendust. Aretuslikust seisukohast on õigem kasutada kunstlikku seemendust, sest siis saab kasutada
eluiga on lühike. Piimaveistel taotletakse mõõdukat varavalmivust. Veistel saabub suguküpsus 6-8 kuu vanuselt. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud. Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel – 15 kuuselt!! Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Sügavkülmutamine. Loomulik paaritus jaguneb: Reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus – indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. Vabapaaritus – isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma. Majanduslik kasutusiga – periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi
Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. kõrge aretusv. pullilt koguda säilit. võimalikult palju spermadoose,suurendada saadavate järglaste hulka. kasutatavast pullist sõltub kogu karja tõuline väärtus Sügavkülmutamine võimaldab transportida, säilitada , kasut. spermat aastaid pärast pulli surma. Loomulik paaritus jaguneb: reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus, indlev emasl. suunatakse isasl.juurde , teostatakse paaritus. 1 pulli paarituskoormuseks arvest. aastas 70-80 lehma. vabapaaritus, isasl, vabalt karjas , paaritab indlevaid emasl. 1pulli kohta 40-50 lehma. Kasut. enamasti mullikatell, sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasut.kunst. seem. Aretuslikust seisukohast õigem kasut. Kunst. S., saab kasut. väärtuslike pullide spermat, (aretusväärtus kontrollitud). TIINUS Pärast viljastumist
Jäär lastakse uttede juurde kas päeval karjamaale või öösel lauta. Kõige paremas toitumuses uted indlevad kõige varem ja need on ka parema viljastusvõimega. Jäära rinna värvimine (14 päeva üks värv ja siis vahetus heledamad ennem- ümberindlejad üles märkida 47 2. Käestpaaritus. Indlev utt pannakse jääraga ühte sulgu, parim viljastusaeg 18-20 tundi inna algusest. Hommikul avastatud indlev utt lastakse ööseks sulgu. Paaritusgrupi suurus olenevalt jäära vanusest: Üldine rusikareegel 100 ute kohta peaks karjas pidama 3 jäära. Paarituskoormus (uttede arv ühe jäära kohta) sõltub paaritamiseks kasutatava jäära vanusest. Täiskasvanud jäärale arvestatakse 40-50 utte 1-2.a vanusele jäärale 30-40 utte
populatsioonis levitavad. Siit ka ütlus, et hea pull on pool karja! Sügavkülmutamine võimaldab säilitada ja kasutada ka spermat aastaid pärast pulli surma. Samuti võib spermat transportida ükskõik millisesse maailma ossa. Praegu on Eestis 1 kunstliku seemenduse jaam, misa asub Kehtnas. Loomulik paaritus jaguneb: · reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus, indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. · vabapaaritus, kus isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma.
Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. Piima peetus tekib juhul, kui loomale mõjub mingi stressor (näit. peksmine), mis vallanadab neerupealistest hormoon adrenaliini. See omakorda pärsib oksütotsiini mõju, mistõttu lehm ei sõõrdu täielikult ja osa piima jääb udarast väljutamata. Oksütotsiini mõju pärsib ka innahormoon östrogeen, mistõttu indlev lehm ei sõõrdu täielikult ja sel perioodil jääb osa piimast udarasse. 18. Lehmapiima keemiline koostis Lehmapiima keemiline koostis, % Koostisosad Keskmiselt Min . Maks. Ves 87,2...88,5 83,0 89,0 Kuivaine 11,5...12,8 11,0 17,0 Rasv 3,8...4,0 2,5 7,0 Valk 3,0...3,5 2,7 5,0 Piimasuhkur e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
