põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh, L.-Viru 31,4 tuh ja Pärnu 25,9 tuh v.Piimat. koondub suurtootjatele 46%loomi , kus tootmise efekt. kõrgem kui väiketoot 11% loomi. 31. 03 lõppenud 06/07 kvoodia. tarnisid Eesti piimat. lõpptarbijale 600,4 tuh t .piima täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kvoot oli 646,4 tuh t sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus 12,9 tuh t. Tarnekv. täideti 593,0 tuha t.- 94% ja otseturustusk. 7,4 tuh t ehk 57%.Veiseliha osatäht. kogu lihatoodangus oli tõusnud - 28%. Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust.
Kodustatud vorm: india veepühvel Liik: filipiini pühvel Kodustatud vorm: puudub 3. Perekond: aafrika pühvlid (Syncerus) Liik: kahverpühvel Kodustatud vorm: puudub Pärisveislaste sugukond jaguneb kolmeks perekonnaks: 1. veis (Bos) 2. aasia pühvel (Bubalos) 3. aafrika pühvel (Syncerus) Veiste perekond on arvukas ja neist on paljud kodustatud. Koduveiste ulukeellaseks peetakse ürgveist ehk tarvast (Bos taurus primigenius). Viimased tarvad surid välja 17 sajandil. Tarvas oli levinud laial territooriumil ja teda kodustati mitmes kohas. Ta oli suurt kasvu (turja kõrgus 140-150 cm), raske pea, tugeva massiivse kaela ja sügava rinnaga, pika kerega, sirge seljaga ja jämedate jalgadega
Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Oluline märksõna on jõudlus loomade võime anda mingit toodangut teatud keskkonnatingimustes. On olemas kahesuunalise jõudlusega tõud piima-lihatõud ja liha-piimatõud (esimene pool näitab, kuhu poole suurem saagikus kaldub, puahs tõud siiski parem) Piimatõud: 1)Eesti Holsteini tõug(EHF) mustakirju veis 2)Punasekirju Holstein 3)Eesti Punane veisetõug (EPK) 4)Sveitsi tõug valge suuümbrus 5)Dzorsi tõug valge suuümbrus, ilusad silmad 6)Eesti maatõug (EK) Tõu määramise aluseks värvus. (must vs punane dom.must, sarved vs nudi dom.nudi) Lihatõud: 1)Aberdiin-Angus 2)Hereford pea ja kõhualune valged 3)Sarolee 4)Limusiin 5)Soti mägiveis 6)Hele akviteen kaksikpepu e topeltlihastik e Doppellender laudja osas 7)Belgia sinine - doppellender 7. Kasvu ja arengu mõiste
Maatõugudel sarvi ei kasvagi. *Ammlehmad-lihalehm, kellelt vasikad piima imetavad *Veised saavad suguküpseks 6-8 kuuselt. , enne paaritumist vajalik saavutada õige kehamass!! 6 kuu vanuselt emased eraldatakse isastest, et vältida juhuslikke tiinestusi. *Esmakordne seemendamise opt. vanus 15-18 kuud. (Mullikate kehamass peab moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist). Peale seemendamist tiinus, mis kestab umbes 9 kuud. Umbes 2 aastaselt võiks lehm esimest korda poegida. Tiinestamine kas kunstlikult või loomulikult. Kunstlikult lahjendamata ja lahjendatud sperma. Nii värske kui sügavkülmutatud spermaga, mis säilib -196 C. 60% EMASVEISTEST TIINESTUB ESIMESEL KORRAL KUNSTLIKUST SEEMENDAMISEST. *50% sünnib emasvasikaid, 50% pullvasikaid. Seetõttu oluline sorteerimine, sorteeritakse XY kromosoome, et sünniks rohkem naislehmi. *Embrüo siirdamine annab emasloomalt rohkem järglasi, tehakse tulevikus spermapullide saamiseks.
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal
50lehma., kunstlik seemendus- võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust, embrüosiirdamine-biotehnoloogiline meetod võimaldab suurendada ühelt emasloomalt saadavate järglste hulka. Kutsutakse esile superevulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine. Lehm rahutu, tammub jalalt-jalale. Panna puhas allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Kui vasikas väljutatud, tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda-stimuleerib hingamist ja vereringet. Kohe panna vasikas nisa otsa imema-saab immuunsuse. 18. Abort-tiinuse katkestamine kuni 210.tiinuspäevani, enneaegne sünnitus-tiinuse katkemine alates 211..266 päevani. Põhjustab riknenud sööda säämine, traumad või muud
Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik viljastumine, embrüosiirdamine - Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emaslooma käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus - laseb end teistel endale selga hüpata. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munaraku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua
ulatuslikult piimatõugude ristamisel. Loomade kasvukiirus on suur. Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid. Eestisse toodi 1995. aastal. ŠAROLEE – pärineb Prantsusmaalt. Värvus varieerub valgest helepruunini. On nii sarvilisi kui ka nudisid. Varem oli selle tõu miinuseks raske poegimine. Kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Esimesed heade jõudlusnäitajatega šaroleed toodi Eestisse 2000 a. AKVITEENI HELE – aretatud Prantsusmaal. Väga heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on võimas, väga hästi nähtav looma välimikus. Iseloomulik on nn topeltlihastik laudja 11 osas. Värvus kollakasvalgest pruunini. Nii sarvedega kui ka nudid. Eestisse toodi esmakordselt 2002. aastal. BELGIA SININE TÕUG – see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk. Rasked
..2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima.
Tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga: regul paaritus ja vabapaaritus(pull karjas). Kunstlik seemendus võimaldab ähendada emsaloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu (saab valida parimaid aretusväärtusega pulle). Embrüosiirdamine loomulikul teel saadakse ühelt lehtmalt 1 kuni 2 järglast. Lehmale süstitakse hormoonpreparaate , millega kutsutakse esile superovuluts s. o mitme munar üheaegne vabanemine. Seejärel seemend lehm kürge aretusväärtuse pulli spermaga. 6-7 päeva pärast loputatakase embrüod emakast välja, kontr nende seisundit ja seejärel siirdatakse retsipendile. Sünnitus- lehm muutub rahutuks ja häbemest eritub lima. Pannakse alla puhas põhk ja vlm ette sünnitusabi vahendid, tavaliselt kulgeb sünnitus ilma abistamiseta. Vastsündinu hooldamine vastsündinu ninast ja suust tuleb eemaldada lima ja pannakse kohe ema ette, ta limpsib vasika puhtaks, see stim vasika vereringer ja hingamist
Vastsündinuperiood: kestab 2...3 nädalat, mil loom kohaneb väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal kujuneb termoregulatsioon, vereloome kandub maksast ja põrnast luuüdisse, arenevad närvi, hormonaalne, fermentatiivne ja kaitsesüsteem. Esialgu söödetakse vastsündinut ternespiimaga, mis varustab teda antikehade. Piimaperiood: põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt. Perioodi teisel poolel kohanevad noorloomad liigile omaste põhisöötadega. Sugulise küpsemise periood: arenevad intensiivselt suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Kujunevad sugupoole omadused. Täiskasvanuperiood: suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse, mil loomad annavad kõige paremaid järglasi ja neil on kõrgeim jõudlus. Vananemisperiood: ilmneb ainevahetuse langus ja toodangu vähenemine, mis on tingitud
Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma. Majanduslik kasutusiga – periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Üleskasvatamise periood peaks kujunema võimalikult lühikeseks. Eestis on lehmade keskmine esmaspoegimisiga keskmiselt 28 kuud. Majanduslikult on kasulik, kui lehm püsib kaua karjas ja temalt saab eluajal palju järglasi ning rohkesti piima. Praegu on lehmade majandusliku kasutamise periood lühike, 2008.a. oli see ainult 3 aastat. Seega lüpsab lehm keskmiselt neli-viis laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike, sest lehmade piimatoodang saavutab maksimumtaseme alles kolmandal laktatsioonil. Lühikese kasutusea põhjuseks lehmade praakimine liiga varajases eas.
Võimaldab spermat effektiivsemalt kasutad, sest ühest ejakulaadist saab mitu spermadoosi ja seemendada rohkem emasloomi kui loomulikul paaritusel. Embrüosiirdamine on bioteniline meetod,mis võimaldab emasloomadelt saada ühe sigimistsükkli jooksul normaalsest tunduvalt suuremal arvul järglasi. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahend.Normaalselt lehm sünnitab ise kuid sageli on vaja ka inime abi.Vasika sünnimisel esimena ona vaja eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda.Seejärel tuleb vasikas panna nia otsa imema nii ruttu kui võimalik selleks et ta saaks emast ternespiima. 18. Abort, enneaegne sünnitus, esmaspoegimise vanus, ahtrus. Tiinuse katkemist kuni 210. Tiinuspäevani nimetatakse abortiks.Tiinuse katkemist 211…266 päevani nimetatakse enneagseks sünnituseks.Ahtraks nimetatakse
Piimakari Koosneb veistes, kes on aretatud piima tootmiseks ehk piimaveised(piimatõud). Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud(lihatõud). Veis-(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas Lehm- emane veis alates esimesest poegimisest. Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom
Kasvu poolest võistlevad selle tõuga vaid Simmentali tõugu veised. Värvus varieerub helekollasest ja beezist valgeni. Shorthorni tõug ... - vana Inglismaalt pärinev kuulus universaalne lihatõug (shorthorn täh. inglise keeles lühisarviline). Sellest pärinevad paljud kaasaegsed lihaveisetõud vanad tõud enne lühisarvelisi olid pikasarvelised. Liha on väga rasvane - majanduslik tasuvus on vähenenud. Tapasaagis 70 %. Lehmad lüpsavad 3005-4000 kg piima aastas. Tänapäeval on eraldatud tõurühm, keda aretatakse piimatoodangu suurendamise suunas, et luua uut piima-lihatõugude hulka kuuluvat tõugu. Longhorni tõug Limousine'i tõug ... laudjas ebaharilikult kõrge võrreldes turja kõrgusega suured singid Belgian Blue ... silmapaistvalt arenenud lihastikuga, geenimutatsiooni tulemusena kahekordne lihastik
kuud (ETKÜ, 2010). Lehmi peaks seemendama 70-80 päeva pärast poegimist. Teaduse arenedes on asi jõudnud nii kaugele, et embrüosiirdamist kasutades on võimalik ka healt lehmalt saada aastas kümneid järglasi. Uus-Meremaal saadi ühelt lehmalt aasta jooksul embrüosiirdamisega koguni 83 järglast (PIKK, 2014b) 2.3. Tiinus Tiinestumine ja järglaste saamine on lehmade piimajõudluse kohalt üks tähtsamaid faktoreid, sest aher lehm ei ole loomakasvatajale majanduslikult kasulik seega on oluline, et nii lehmad kui ka mullikad jääksid õigeaegselt tiineks. 5 Poegimisvahemik peaks olema 12,5 kuud, 13,5 kuulist poegimisvahemikku loetakse juba kriitiliseks. (Petrova, 2012) 6 3. Sigimise mõju laktatsioonitsüklile 3.1. Uuslüpsiperiood
Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Lihastik on väga hästi välja kujunenud turjal, landel, laudjal ja sinkidel. Suur sünnimass (üle 40 kg) põhjustab raskeid sünnitusi. Pole harvad keisrilõikused. Seepärast ei saa kasutada piimatõugu mullikate seemendamisel. Hele akviteen e. akviteeni hele: aretatud Prantsusmaal. Originaalnimega Blonde d`Aquitaine tõug on väga heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on väga hästi nähtav looma välimikus. Iseloomulik on nn topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Seda tunnust kannab üle 35% vasikatest. Belgia sinine tõug: see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Sagedased on rasked, sünnitused, mille põhjustajaks on olnud sarolee tõu kasutamine aretuses. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud. Värvuselt heledad. Piemont: tõug on aretatud Itaalias
5. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. a. Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt kalajahust, millele lisatakse kalaõli, taimseid jahusid (soja, nisu) ja lisandeid mineraalaineid ja vitamiine sisalda-vaid premikseid, gluteeni, punaseid pigmente, immunostimulantide segusid (Biofocus, Ergosan) ja haiguste raviks mõeldud erisöötadesse ka ravimeid, näiteks antibiootikume. Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Põhja-Euroopas, sh Eestis, nõuavad tarbijad, et suurte lõhelaste liha peab olema erepunane. Seepärast on tähtsad söödalisandid karotinoidid e punased pigmendid. Karotinoidid, mida kasutatakse lõhelaste söötades, on astaksantiin ja kantaksantiin. Üldiselt jaguneb sööt vastsete söömaõpetamiseks ja noorkala söötmiseks kasutatavaks puruks ja graanuliteks (pellets)
....................................................................................lk 4 1. 2. Eellüps........................................................................................................................lk 5 1. 3. Lüpsimasina allapanek................................................................................................lk 5 1. 4. Lüpsiaeg......................................................................................................................lk 6 1. 5. Lüpsi lõpp...................................................................................................................lk 6 1. 6. Nisakannude eemaldamine..........................................................................................lk 6 1. 7. Nisade hooldus.............................................................................................................lk 7 1. 8. Mullikate lüpsmine............................................................................................
aastat e.m.a. Põhja-Kreekast ja Anatooliast. · Hobune kodustati märgatavalt hiljem. Arvatakse, et kodustamisprotsess algas ilmselt 4. aastatuhande e.m.a. lõpus Musta- ja Kaspia mere steppides, kuhu tarpan liikus Ida- Euroopast. · Põhja-Aafrika ja praegune Sahaara kõrb oli üks esimesi loomade kodustamise kohti, kust koduloomad edasi levisid Niiluse orgu. 5000-4000 a. e.m.a. oli Egiptuses juba arenenud loomakasvatus, kus koer, siga, kits, veis ja hani olid tuntud koduloomadena. Hiljem kodustati antiloobid, eeslid ja kaamelid. · Tigrise ja Eufrati jõgikond Aasias (praegu Iraak) oli Mesopotaamia kultuuride levikuala. Nende jõgede lääne- ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed, lambad, sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. India ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis,
piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium), * vesi ja õhuhapnik.
3. Madalad tegevuskulud, tööviljakus suur. 4. Ühele loomale vajaminev pind väike. Puudused: 1. Juurutamisel ja ümberrühmitamisel esineb loomadel stress. 2. Põhisöötade individuaalne normeerimine ei ole võimalik. 5 3.VEISEFARMI RISTLÕIGE 3.1. Veiste puhke-söötmis (kombilatrites) pidamine Veiste kombilatrites pidamisel on igal loomal eraldi puhkeala. Lõaspidamislautadest erineb see sellepoolest, et lõad puuduvad. Lehmad fikseeritakse latritesse latri tagaosas paikneva konksuga varustatud kapronköie abil. Kasutusel on ka variant, et lehmad fikseeritakse latripiirde tagaosa külge liikuvalt kinnitatud raamikujulise sulguri abil. Vastava mehhanismiga on võimalik korraga vabastada kogu loomarühm ja suunata see lüpsikotta [3, lk 187]. Kombilatritega lehmalauda ristlõige on esitatud lisas A, joonisel A.1. 3.2. Veisefarmi mõõtmed Veisefarm on projekteeritud 351 looma jaoks
2. Rakendatud transpordiseadmed on kohmakad ja suurte mõõtmetega 3. Lüpsja töötingimused on rasked 7 3.VEISEFARMI ANDMED 3.1. Veiste lõas pidamine Igal lehmal on eraldi ase, millel ta on lõaga fikseeritud. Sellel loom puhkab, saab sööta ja joogivett. Asemel võib olla allapanu. Lauda kõige tähtsamaks tehnoloogiaelemendiks on looma ase. See peab olema niisugune, et oleks tagatud veise rahulik ja mugav puhkus, veis enamiku ajast puhkab, ta saaks sööda hõlpsasti ja kadudeta kätte, oleks puhas nind töid oleks võimalik teha mugavalt väikese energia- ja ajakuluga. [2, lk 22]. 3.2. Veisefarmi mõõtmed Veisefarm on projekteeritud 29 looma jaoks. Farmis on üks laut, mis on täpselt mõeldud 30 looma tarbeks. Laut on kaherealine, ühe sööda- ja kahe sõnnikukäiguga. Loomaread on paigutatud piki hoonet, ühes reas on 15 looma. Üks koht on varuks. Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala
Selleks tuleb iga karjatamine registreerida põlluraamatus. Karjamaa zootehniline saak arvestatakse loomadelt saadud toodangu alusel vastavalt nende söödanõudlusele normatiivide kohaselt. Karjamaa saagiarvestuseks ainevahetusliku energia kaudu on vaja: 1. - määrata loomade elatuseks, kehamassi juurdekasvuks ja toodanguks (piim, liha, vill, juurdekasv, töö) kasutatud sööda hulk megadzaulides (MJ) LKS = ET+ PT+ KMJ-norm, kus LKS loomade poolt kasutatud sööt, MJ ET elatustarbenorm, MJ PT piimatarbenorm, MJ KMJ kehamassi juurdekasv, MJ 2. arvutada karjatamisperioodil antud lisasöötade (LS) energiaväärtus MJ, arvestust tuleb pidada kõigi lisasöötade (jõusööt, haljassööt jm) kohta. 3. registreerida niiteliselt koristatud karjamaarohu saak (NK), MJ Suvise karjamaarohu saagi leiame valemiga: karjamaasaak MJ/ ha = LKS-LS+NK, kus LKS loomade poolt karjamaal kasutatud sööt, MJ
millegi taastootmiseks, keha uuendamiseks. Keha vajab päevas paarkümmend grammi valku, kuid iga päev vahetub kehas pool kilo valke. Katabolism-lammutamine(osa aineid kasutatakse ära anabolismiks) Anabolism- üles ehitamine Toitefaktorid Toitefaktoriteks nimetatakse organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente ja orgaanilisi ühendeid ning nendes sisalduvat energiat. Toitefaktorid on: a) Energia b) Proteiin ja selles leiduvad asendamatud aminohapped (loomadel 9, lindudel 11) c) Rasv ja selles leiduvad asendamatud rasvhapped d) 24 mineraalelementi Ca, P, Mg, K, Na, Cl, Fe, Zn, Mn, Cu, Co, I, Se, Mb, Cr, vanaadium, Ni, Sn, Al, F, As, Li. e) 15 vitamiini A, B1, B2, B6, B12- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, lipoonhape, D-, E- ja K-vitamiin. f) Vesi ja õhuhapnik. September-detsember 2008. a. Energia Keemiline energia(ATP), mehhaaniline energia 30%(tööenergia, mida saadakse ainevahetuse
· Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur hulk tööjõudu ja sööt on alati värskem kui sõimes või söödalaval söötmisel. Madala temperatuuri tõttu on pidurdatud haigustekitajate areng ja loomad samas karastunumad viirus ja nakkushaigusi vähem, pidev liikumine tagab lihaste ja liigeste hea toonuse vähe liigestehaigusi ja raskeid sünnitusi Madal õhutemperatuuri tõttu on inimestel talvel sellises laudas ebamugavalt külm töötada, söödakulu on talvel mõnevõrra suurem, sest loomad kulutavad osa sellest täiendava koguse
ettenähtud ajal. Pikk valguspäev mitte ainult ei suurenda lehmade piimatoodangut, vaid suureneb ka loomade poolt tarbitav söödakogus ja paraneb sööda omastamine ning loomade rasvumine väheneb. Lehm peab ennast asemel mugavalt tundma, loomale peaks olema võimaldatud piisav allapanu, kas siis, kuiv turvas, saepuru või põhk. Kindlasti peaks olema loomadel piisavalt süüa, sest see on üks põhilisi tegureid, mis piimatoodangut mõjutab. Karjamaa ei tohiks asuda kaugemal kui 2 km lüpsi kohast, lehm kulutab muidu oma energia lauta jalutamisele ja piim läheb alla. Kõikidel histogrammidel olid näitajate jaotused ebasümmeetrilised, millest võib järeldada, et enamus ettevõtteid müüb toodangut väikestes kogustes ehk tegemist on valdavalt väikeste ettevõtetega. Olulisemate mõjutajate kohta koostasime histogrammid. Kõikumised on väga suured. Kõikumiste põhjuseks võivad olla erinevad tunnused. 2 3.2
moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. 9 Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. 8) Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (ka põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest. koguenergia = (23,9 proteiinisisaldus (%) + 39,8 toorrasvasisaldus (%) + 20,1 toorkiusisaldus (%) + + 17,5 lämmastikuta ekstraktiivainete sisaldus (%) : 100
hobusekasvataja. Kohalikku hobust oli püütud parandada mitme tõuga, kuid üldiselt see ei õnnestunud. Berg ostis Poolast Klementsovo hobusekasvandusest norfolk-roadsteri täku Hetmani, kes osutus sobiva tüübiga tori hobusetõu alustajaks. Hobuste aretuses oli suuri teeneid ka Mihkel Ilmjärvel, Otto Nuudil ja Harri Mauringul. Veisekasvatus Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel.
piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A, B1, B2, B6, B12vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D, E, Kvitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium),
energia kogus MJ päevas jagatud looma metaboliseeruva energia tarve elatuseks, MJ päevas) Söötmistase sõltub loomaliigist ja söödaratsioonist ning peab kindlasti olema üle ühe. Kui söötmistase on alla ühe, siis loom nälgib, kui aga ühega võrdne, siis loom elab ära, kuid toodangut ei anna. Suure toodangu eeliseks on kõrge söötmistase, kuid söömusel on piirid, ehk söötmistase ei saa lõputult suureneda. Enamasti on söötmistase 3...4 piirides. Kui lehm lüpsab päevas palju piima peab söötmistase olema maksimaalsuse piiril. Nuumsigade kindla juurdekasvu säilitamiseks tuleb määrata vastav söötmistase, mis tavaliselt on 3 piirides. Madalam on söötmistase munakanade söötmisel, sest nende elatustarve on suhteliselt suur. Loomade aretuse üheks põhieesmärgiks peaks olema söömuse suurendamine, seeläbi suureneb ka maksimaalne söötmistase, mis on eeltingimuseks söötmistaseme võimalikuks kasvuks. (Ülo Oll 1994 ) 1
protsessideks. Osaliselt lagundatud ained jäävad seedimata ja imendumata ning väljuvad organismist rooja, uriini või higiga. Metabolism on ainete lagundamise ja sünteesimise protsess. Toitumiseks nimetatakse toitainete ettevalmistamist ning saamist söötadest, kui neid süüakse. Süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium ja fosfor moodustavad taime- ja loomaorganismist põhiosa (98,5%). Keemilise koostise andmed näitavad, palju toitaineid sööt sisaldab. Nende andmete põhjal on võimalik teataval määral otsustada sööda toiteväärtuse üle. Kõige enam vajab organism hapniku kõrval vett. Vee roll on osaleda lahustaja ning transpordivahendina organismis. Lisas lihtsustab see veel loomal ka sööda mälumist. Kui organismis on rasv või pool valkude kogusest lammutatud, jääb organism ellu. Kui organism kaotab 1/10 oma veekogusest, tähendab see organismi surma. Loomorganismi veesisaldus veise kehas on
Rühmasulus Kui pikk on sigade tiinusperiood? Keskmiselt 111-117 päeva Palju on keskmise viljakusega seal põrsaid? 10-12 Mis oli lammaste arvukus Eesti keskmiselt 2008. aastal? 70 tuhat Mida on vaja uttede söödaratsioonis 4. ja 5. kuul teha? Vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu Kui palju peab saama tall ternespiima ühel jootmiskorral? 50 ml talle kg sünnimassi kohta Mis on alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapasaagis? 45-50% Kui vanalt saab lehm täiskasvanuks (keskmiselt)? 4-5 aastaselt Eesti holsteini tõugu veiste osatähtsus piimaveiste üldarvust on ca? 2/3 Lihatõugu veistele on iseloomulik hingamistüüpi konstitutsioon? Vale Kui suur on keskmiselt normaalse lehmapiima kuivaine sisaldus? 11-12% Kas uus lüpsiperiood algab lehma tiinestumisega? Ei Milliseid lihakvaliteedinäitajaid hinnatakse organoleptiliselt? Lõhn, maitse, värvus, tugevus, puljong Millele viitab normaalsest suurem somaatiliste rakkude arv piimas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
