Esimene vajalik niitmine teha teise karjatamise järel- takistab umbrohu levikut ja kõrreliste generatiivorganite moodustumist. Essimene niitmine on kevadel.Teine niitmine on augustis-esteetiline tähtsus. Järelniitmise kõrgus 7- 10cm.Järelniitmisel rohtu ära ei veeta. Äestamine,rullimine ja teised hooldusvõtted Tugevasti mõjutab rohukamaraid roojahunnikud , nende ümber jääb rohi söömata, nende all võivad taimed hukkuda,asemele kasvavad umbrohud.15-20% karjamaast jääb rooja alla.karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega.Äke ei vigasta rohukamaraid.Karjamaad kahjustavad ka mutid.takistab traktoritega töötamist.Kevadisel äestamisel on mitmekülgne tähendus mutimullahunnikud aetake laiali ja eemaldatake kulu.Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks.Eriti on see vajalik turvasmuldadel. Umbrohutõrje 1.loomade tervist või toodangut kahjustavad 2. halva söödavusega 3. madalasaagilisusega 4
kaup kauba vastu Kirikukümnis- andam viljasaagilt ja kariloomadelt kogudusekirikule, ei moodustanud alati 1/10 saagist Pärisorjus- talupoegade sõltuvuse vorm, mida iseloomustas sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Küla- maa-asula mille moodustavad lähestikku asuvad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus. Koosnes põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ja kalastuskohtadest. 2. Jahedad ja vihmased ilmad või lausa looduskatastroofid, nagu suured üleujutused ja põuad, tõid kaasa viljaikaldusi. Põuane või vihmane suvi tähendas seda, et ees ootas terve aasta nälgimist. 3. 11.-13.sajandil oli Euroopa kliima väga soodne. Ilmastik oli soojem kui tänapäeval. Hoolimata mõnest eriti külmast talvest, kestis soe periood kuni 13.sajandi lõpuni. 14
põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus, mis koosneb põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest. 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? Jahedad ja vihmased ilmad, suured üleujutused ja põuad tõid kaasa viljaikaldusi, nii ei saanud toita ka loomi ning tekkis näljahäda. 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid- 11-13.saj oli kliima tänapäeva kliimast soojem, siis oli võimalik Šotimaal viinamarju kasvatada. Järgmiste sajandite jooksul oli kliima väga muutlik. 14.saj esimesel
See kõik kokku moodustab kauni kompleksse maastiku.(Tarupettäi 2008) 2008. aasta seisuga on Karula rahvusparki, mis asub Karula maasikurajoonis, inventeeritud 411,5 hektarit poollooduslikke kooslusi. See number ei ole lõplik, vaid täieneb aasta aastalt. Samas mõned poollooduslikud kooslused kaovad, kas siis kultuuristamise, ülesharimise või kopra ja metssea tegevuse tulemusena.(Tarupettäi 2008) Kaitsealal ringi liikudes on näha, et puudus on nii heina- kui ka karjamaast. Inimesed taastavad üsnagi suurel hulgal endisi heinamaa-alasid. Puhastatakse võsastunud põldude servades juba metsaks muutunud maad. (Tarupettäi 2008) Lisaks on aktiivselt hakkatud väikeveekogusi puhastama ja alustatud on uute veekogude rajamisega, mudakonnade elupaikade parandamiseks. (Tarupettäi 2013) Suurimaks probleemiks Karula maastikurajooni aladel on kindlasti seotud veekogudega, mis antud piirkonnas on
täielikult ära söödud ja n.-ö. alla surutud, on populatsioonid vahetult pärast karjatamise lakkamist üllatavalt elujõulised (ilmselt edukalt toimiva seemnepanga tõttu), seda muidugi vaid mõnel aastal, kuni kulukiht võimsust võtab. Kahtlemata pole enamuse liikide puhul karjatamise aja ja koormuse täpset mõju uuritud. Seetõttu võib ka osutuda, et mõne I kaitsekategooriaga liigi puhul karjatamist igaks juhuks välditakse või need kasvukohad muust karjamaast taraga isoleeritakse. On liike, mis suudavad eksisteerida vaid piisava karjatamise tingimustes. Näiteks liblikaliigi komapunnpea (Hesperia comma) käekäik nommedel ja loopeasetes kadastikes soltub otseselt nii konkreetse toidutaime olemasolust kui ka niidu hooldusvottest - valmikud munevad vaid paljastunud maapinnal paiknevatele madalaks pügatud lamba-aruheina mätastele
karjatamise aega ning kestust ja ilmastikku. Karjatamiskoormus tuleks hoida pigem mõõdukas kui väga väike või suur. Vähese koormuse puhul jääb osa taimi söömata ning need hakkavad domineerima. Optimaalsest suurema koormuse puhul on väljaheidete kogumid, trambitud kogumiskohad ja teerajad liiga ulatuslikud ärasöödud taimede taastumine aeglane või puudulik. Mõlemal juhul liigirikkus kahaneb. Sobivaks peetakse, kui vähemalt pool karjamaast on söödud madalmuruseks. Madalmurusus sobib teatud niiduliikidele, kuid ei sobi samas paljudele teistele. Karjatamisperioodi jooksul on otstarbekas muuta kariloomade hulka karjamaal. Kui kariloomade arv ei muutu, jääb suve algul, kui heina kasv on kiirem, osa sellest söömata. Ent 11 samas võib suve lõpul tekkida toidupuudus. See ei ole hea ei loomade ega koosluse
Järgmisel karjatamisringil on nad noored ja jälle söödavad. Võrreldes kopliviisilist ja vabakarjatamist on rohusaak 30-50% suurem ja loomakasvatuslik produktiivsus 25-35% suurem. Portsjonviisiline karjatamine Karjatamist alustatakse laudast kaugemalt, tehakse püsielektrikarjused osade eristamiseks. Ühe portsjoni suurus peaks olema nii suur, et loomadel jätkuks süüa 4- 5 tunniks. Enne lauta ajamist tuleks loomad lasta uuele osale karjamaast. Enne lauta tagasi laskmist lastakse lehmad uuele karjamaale, et nad kõhu väga täis sööksid. Karjamaade vahelduvkasutamine Igal aastal rohi niidetakse kevadel 1-2 korda ja siis karjatatakse 3-4 ringi. Selliselt karjamaalt saab toota nii talvise sööda kui ka suvel sööta. 3-4 aastat karjatatakse, 1 aastal kasutatakse niiteliselt. Karjamaa niiteline kasutamine Mõeldav erandjuhul (laut valmis, karjamaa valmis, loomi ei ole). Niitesagedus peab olema suurem(4-5 korda)
Energiahein- on kütuseks toodetav hein. Eesis päideroog, roog-aruhein ja ida-kitsehernes. 23.)Looma ja karjamaa vahelised suhted 29) Rohumaade majanduslik väljund ja selle hindamine Loomade karjatamine loob uued tingimused karjamaal N: tallamine, väljaheited, mikrobioloogiliste Igasugune tootmine kui ka vahendamine peab olema majanduslikult tulus. tegurite muutumine. Alles karjatamine teeb karjamaast karjamaa. Rohu söömine erineb rohu söömisest. Sissetulek - kulud = kasum Loom valib rohtu, mida ta sööb, kuid niitmisel eemaldatakse rohi valikuta. Kärpimise kõrgus sõltub Kulud / toodangu summa = toodangu ühiku omahind taimede kõrgusest, tihedusest ja kasvufaasist. Kärpimisel teevad loomad minutis 30-90 hammustust. Osa Et tootmine oleks õigustatud, peab omahind olema realiseerimishinnast väiksem. Kui nii pole, siis
Sellist ülemineku perioodi talviselt söötmiselt karjamaasöötmisele nimetatakse siirdeperioodiks. Kui heina ei anta, siis tekib lehmadel kõhulahtisus ja piimatoodang väheneb. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel aetakse lehmad järgmisse koplisse. Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus lehmad söövad 1-2 päeva. Seejärel söödetakse järgmisel portsjonil jne. Karjatamisel välditakse lehmade liikumist suurel territooriumil, mis suurendab rohu tallamist. Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Karjatamisel tuleb jälgida, kui pikaks kujuneb teekond laudast karjamaale. See ei tohiks olla üle kahe kilomeetri, sest liiga pikk teekond on lehmale väsitav ja piimatoodang väheneb. Lehmi joodetakse karjamaal
Esimene vajalik niitmine teha teise karjatamise järel- takistab umbrohu levikut ja kõrreliste generatiivorganite moodustumist. Essimene niitmine on kevadel.Teine niitmine on augustis-esteetiline tähtsus. Järelniitmise kõrgus 7-10cm.Järelniitmisel rohtu ära ei veeta. Äestamine,rullimine ja teised hooldusvõtted Tugevasti mõjutab rohukamaraid roojahunnikud , nende ümber jääb rohi söömata, nende all võivad taimed hukkuda,asemele kasvavad umbrohud.15-20% karjamaast jääb rooja alla.karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega.Äke ei vigasta rohukamaraid.Karjamaad kahjustavad ka mutid.takistab traktoritega töötamist.Kevadisel äestamisel on mitmekülgne tähendus mutimullahunnikud aetake laiali ja eemaldatake kulu.Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks.Eriti on see vajalik turvasmuldadel. Umbrohutõrje 1.loomade tervist või toodangut kahjustavad 2. halva söödavusega 3. madalasaagilisusega 4. Takistavad kultuurliikide kasvu
seedimiseks vajalik mikrofloora. Sellist ülemineku perioodi talviselt söötmiselt karjamaasöötmisele nimetatakse siirdeperioodiks. Kui heina ei anta, siis tekib lehmadel kõhulahtisus ja piimatoodang väheneb. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel aetakse lehmad järgmisse koplisse. Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus lehmad söövad 1-2 päeva. Seejärel söödetakse järgmisel portsjonil jne. Nii kopliviisilisel kui ka portsjonkarjatamisel välditakse lehmade liikumist suurel territooriumil, mis suurendab rohu tallamist. Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Päevas sööb lehm, olenevalt piimatoodangust, kehamassist ja rohu saagikusest; 40-80 kg rohtu. Hea saagikuse korral enamgi. Karjatamisel tuleb jälgida, kui pikaks kujuneb teekond laudast
mikrofloora. Sellist ülemineku perioodi talviselt söötmiselt karjamaasöötmisele nimetatakse siirdeperioodiks. Kui heina ei anta, siis tekib lehmadel kõhulahtisus ja piimatoodang väheneb. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel aetakse lehmad järgmisse koplisse. Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus lehmad söövad 1-2 päeva. Seejärel söödetakse järgmisel portsjonil jne. Nii kopliviisilisel kui ka portsjonkarjatamisel välditakse lehmade liikumist suurel territooriumil, mis suurendab rohu tallamist. Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Päevas sööb lehm, olenevalt piimatoodangust, kehamassist ja rohu saagikusest; 40-80 kg rohtu. Hea saagikuse korral enamgi. Karjatamisel tuleb jälgida, kui pikaks
Sellist ülemineku perioodi talviselt söötmiselt karjamaasöötmisele nimetatakse siirdeperioodiks. Kui heina ei anta, siis tekib lehmadel kõhulahtisus ja piimatoodang väheneb. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel aetakse lehmad järgmisse koplisse. Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus lehmad söövad 1-2 päeva. Seejärel söödetakse järgmisel portsjonil jne. Nii kopliviisilisel kui ka portsjonkarjatamisel välditakse lehmade liikumist suurel territooriumil, mis suurendab rohu tallamist. Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Päevas sööb lehm, olenevalt piimatoodangust, kehamassist ja rohu saagikusest; 40-80 kg rohtu. Hea saagikuse korral enamgi.
annaabi.ee 
