Vastandumine kunstis - dada... http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/no 99_kunstikool/saated/bb8b588c-cba6-4b 8c-a2f8-04d2e64c5a46/no99-kunstikool- 715-jaanika-eesti-2013 Funktsionalism ja konstruktivism (1920ndad) Funktsionalismi sünd • Reaktsioon sõjakoledustele • Kunstnike (eriti arhitektide) soov parandada oma kunstiga elukeskkonda • Vastandus toretsevale juugendile • Soov mõjuda massidele • Väljendati süsteemsust, lihtsust ja korda (inspiratsioon kubismist, geomeetriast) • Funktsionaalsus ennekõike! Kunstikool Bauhaus (1919- 1933) • Funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaik • Rajajaks Walter Gropius 1919. a Saksamaal • Kool tegutses algul Dessaus, hiljem Berliinis • Koolis õpetati visuaalseid kunste, neist olulisimad arhitektuur ja tarbekunst • Siin õpetasid ka V. Kandinsky ja P. Klee • Natside võimuletulek 1933. a lõpetas kooli tegevuse • Tänapäeval tegutseb Bauhausi hoones muuseum https://...
juuli 1887 s urnud 2.oktoobe r 1968 pra nts us e -a me e rika kuns tnik la hkus kodus t 10-a a s ta s e lt ja õppis oma va ne ma te ve nda de e e s kujul jä rgmis e d 7 a a s ta t Roue nis Corne ille ' lüts e umis va ra s e d tööd on pos timpre s s ionis tlikus , kubis tlikus ja fovis tlikus s tiilis Ducha mpilt pä rine b mõis te "re ady-m ade ", mis tä he nda b, e t te ha s e s va lmis ta tud a s ja d oma ka s uta mis ke s kkonna s t e ra lda tuna on kuns t "Jalg ratta ratas " 1913 "Fo ntään" 1917 "S e its e po is s me e s t pruuti lahti riie tamas " 1915/1923 "L.H.O.O.Q." 1919 "Rro s e S e lavy" "Me rtzbau " 1933 "Pruut" "Akt tre pil" os ka s hä s ti ma le t mä ngida oli tuge v ma te ma a tika s ja joonis ta mis e s te guts e s ma le a ja kirja nikuna 1927 a bie llus ta a utotöös turi tütre Lydie S a ra zin-La va s s origa ning la huta s 1928
juurdunud ettekujutust sellest. Maalid "Suudlus" kui ka "Adele Bloch Bauer I" kuuluvad Klimti "kuldse perioodi" tööde hulka. Maalidel on kasutatud ehtsat lehtkulda. Klim ti tö ö d o n p urus ta nud "ADELE BLOCH-BAUER h inna re ko rd e id kui I" m a a ilm a e nim h inna tud kuns tite o s e d . 2 0 0 6 .a . juuni a lg ul o s tis R o la nd La ud e r Ne w Yo rg i Ne ue G a le rie ` le Klim ti m a a li " Ad e le Blo c h Ba ue r I" 1 3 5 m ilj. d o lla ri e e s t, m is p urus ta s va ra s e m a a va likul o ks jo nil p a kutud h inna re ko rd i, m id a o li h o id nud P a b lo P ic a s s o " P o is s p iib ug a " ,,ELU JA SURM" Ma a ilm a n ä itus e l R o o m a s 1 9 11 .
Sürrealism kunstis · Sürrealismilises kunstis puudusid igasugused piirid. Samuti üritatati kasutada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamistmaalimist. · Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tulemus oli näha alles lõpuks. · Sellest kasvas välja variant, mille puhul laste või vaimuhaigete tuletatud kujundid muudeti peaagu abstraktseteks märkideks. Veristlik kunst · Sür r e a l i s mi kuns t i s uun d, mi l l e e e l kä i j a ks o n Gi o r gi o d e Ch i r i c o. Se e s uu nd pe a b un e nä gud e s t j a h a l l ut s i na t s i ooni de s t s ündi nud k uj une i d kuj ut a ma r e a l i s t l i kul t j a l ood us l ä h e da s e s vor mi s . · Gi or gi o de Chi r i c o Ta ma a l i s k umma l i s i j a ä ngi s t a va i d pi l t e . Ne e d on t a va l i s e l t l i nn a - võ i i nt e r j ö ör i va a t e d, mi l l e s s e i s a k s
See mõjutab ka nende käitumist ja suhtlusstiile. Keeruline on väita, et eestlane ei kasuta teatud suhtlusstiile või et ta kasutab ainult teatud suhtlusviise. Enam jaolt üritab eestlane läbi ajada alistuva suhtlusstiiliga, kui võimalik ja teadmised võimaldavad, kasutab ta ka kehtestavat. Paljuski tarvitatakse aga kergema vastupanuteed ja kasutusele tuleb agressiivne stiil. 1 McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (1995) Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker 2 veenmi s kuns t .pbw or ks .com/ f /Kehtestav +suhtlemine ,IT .ppt
Kunstiajalugu Kool 9.kl Nimi Merovingide kunst 5.-7. Saj. Frangi riigi valitsejate suguvõsa järgi nimetus. Kirjutati ümber kristliku sisuga käsiraamatuid. Kirjutati pärgamendile. Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal. Karolingide kunst 8. Saj. Jätkus käsikirjade kirjutamine ja kaunistamine. Ehitati suuri kloostri komplekse-vaimse ja majanduselu keskused: kirik, kool, laut, köögiviljaaed, põllud, kõrts. Romaani stiil 10.saj. Kasutati Vana-Rooma ehitusvõtteid. Algasid palverännakud pühapaikadesse. Hakkati ehitame teede äärde suuri kirikuid ja kloostreid. Aknad tehti ümarkaartega ja kirikud tehti väikeste akendega ja paksude seintega, mis tehti kohalikust maakivist. Gooti stiil Tunnuseks...
VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos v...
m a a litud , p ra ktilis e lt o li s e d a ka te rve linn · Jo o nis tus te te e m a d e ks re lig io o n: kujuta ti ts e re m o o nia id , ta va s id , ritua a le · T ä h e le p a n u o n p ö ö ra tud ka inim e s te riie tus e le ja lo o m a d e le · Ei ka s uta tud va rje e g a p e rs p e ktiive , s uurus e jä rg i s a i a ru, ke s o n p ild il tä h ts a im Müürijoonistused Kunst - maskid · Üh te d e ks kuns tip ä ra s te ks vä lje nd us viis id e ks · Ka s uta ti m a tus e ts e re m o o nia te l, p a nd i ka ng e la s te le p ä h e · Ma s kid vo rm itud vä g a ra s ke te s t kivid e s t, m a s kid e s s e uuris ta ti ja va h e l ka e ti ne e d ka m o s a iikid e g a · Eks p e rd id p e a va d m a s ke kõ ig e h inna lis e m a te ks e s e m e te ks Me h h iko s Maskid Kunst - savikujukesed
13. Kuidas muutus van Goghi maalimisviis aastatega? Tooge näiteid tema loomingust Enne: *rahutud pintslilöögid; tume, porine koloriit, maalid lihtrahva elust või tavalistest esemetest. „Saapad“ Pärast: *loominf isikupärasem, värvid intensiivsemad(kirkad, jõulised), joonistus tinglikum. „Tähisöö“, „Autoportree“ 14. iseloomustage Gaugini maailimisviisist. Toose näiteid tema loomingust * Veendumus: kuns peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi müstilist, igavest ja salapärast. *Uskus, et lihtsates, arhailistes vormides sisaldub püsivaid, igavesti vaimseid tähendusi. * Loobus varjudest, kasutas sageli pindade katmiseks ühtainust punast tooni – saavutas monumentaalse ja värvitoreda üldistuse => süntetistlik stiil * Sümbolistlike sisude osatähtsus vaibus ajapikku * värvid jooned, vormid muutused rohkem väljendamise kui jäljendamise vahendiks.
Ühel ruutmeetril 1-2 hane. Temp täiskasvanud hanedel 10-15 kraadi, suvel võib kasvatadaq õues või solaariumis milles peab olema suplus koht. Et hanesid nuumata tuleb piirata nende liikumis vabadust. Sööda segu on madalama energia sisaldusega kui teistel lindudel. Kasvatamise seisukohalt broileriteks ja põhikarja täienduseks. Hane tibud vajavad täiendavat soendamist. Kunst ema periood 20-30 päeva, broilerid saadakse hübriididena ja temp, kunst ema all 30 kraadi. Peale kuns ema perioodi võib hanesid pidada suve laagrites- kerge ehitis, jälgida et ei pääseks juurde rööv linnud. Valgus päeva reguleeritakse põhikarja täiendamiseks mõeldud põhikarja tibude puhul. Broileriteks kasvatamisel jaotatakse söötmine kahte perioodi. 1. 1-20 päevani. 2. 21-realiseerimiseni. Realiseeritakse tavaliselt 2-3kuuselt, teise söötmis järgu söödad ei pea olema proteiini rikkad kuid peavad olema energia rikkad. Kasutatakse mõlemaid sööda viise
asjtundjate tulisi vaidlusi esitai aruanne, et tegemist on keskealise naisega. Toimusid uued pühatsemised ja mattused ehki Jürka kindlalt arvas koos oma naisega mõlemal vastsündinud kaksikud käes, et need ei ole Lisete omad ja, et kogu see temp on mötetu. Politsei uuring lõpetatakse kuna kõik tunduvat heasüdamelised. PEATÜKK VIIS Jürka läheb oma lapsi kirikusse kirja panema, et nendega ei juhtuks sama saatust mis temaga. Pastoril on hea meel teda nähs kuns just oli tal teda vaja.,Räägib, et ta isikutõend on võlts kuna helistas paika kust Jürka pidevalt tulema kuid nende dokumendid teda ei tuvastanud, selgub, et Peetrus on teda veidike petnud. rääkis küll, et lihtsam on maale lihtsalt tulla mitte siia sündida aga sündides ei vaja sa isikutunnistust. Pastor lubaba aga asjad Peetrusega korda ajada ja õilis ning aus Jürka rahuneb. Jätkavad siis laste kirjapanemise teemal. Kõneluse ajal tõestabJürka mis ta
munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem. 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 2007.aastal tehti keskmiselt ühhe tiinestumise kohta 2 seemendust. VEISTE TIINESTAMINE loomuliku paarituse teel pulliga või kasut. KUNS. SEEM.. Kunst. Seem.võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. kõrge aretusv. pullilt koguda säilit. võimalikult palju spermadoose,suurendada saadavate järglaste hulka
Ajaloofilosoofia Prof Eero Loone loengu konspekt Tartu, 2000 2 Sisukord 1 Ajaloo mõiste 7 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
