Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Veisekasvatus (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Veiste kodustamine ja põlvnemine - Kodustamine seotud ühiskondliku arenemisega, algus langeb kiviaega, veiste kodustamise ajaks võiks olla 6-2 tuhat aastat e.m.a, kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel märgatavad, koduloomade värvus kontrastne, välja arenenud organsüsteem, mis täidaks inimse vajadused, koduloomadel järglasi rohkem.
  • Veiste ulukeellased – Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast, viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael , sügav rinnak , pikk kere .
  • Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis – Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse.
  • Tõu mõiste ja kujunemine – Tõug on ühte liiki kuuluvate loomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik ja majanduslikult kasulikud omadused. Tal peab olema kindel leviala. Tõude kujunemine 1. Etapp – toimub aretuskomponentide valik ja paaride valik vastavalt aretuseesmärgile. Toimub plaanipärane ristamine ja ristandite hulgast valitakse sobivad loomad, et kujundada uut tõurühma. Etapi lõpuks saadakse suur ja sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. 2. Etapp – toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. Etapp lõppeb tõu tunnustamisega ja tõuraamatut hakatakse pidama . 3. Etapp – tõu jõudlusomadused, konstitutsioon, ja kehaehitus välja kujunenud kõige paremal tasemel. 4. Etapp – tõu mandumine, tõug on ennast ammendanud ja ei vasta enam majanduslikes tingimustes põstitatud nõuetele. Alustatakse uue tõu loomist.
  • Veisetõugude klassifikatsioon Arenguastme järgi: 1. Primitiivsed tõud – aretuskomponendiks uute tõugude loomisel, 2. Parandatud tõud- neid on parandatud teiste tõugudega, 3. Kultuurtõud . Veisetõugusid liigitataks : piimatõud, lihatõud, kahesuunalise jõudlusega tõud.
  • Piima- ja lihatõud –Piimatõud: Eestis põhiliselt kahte värvi tõud: eesti punasekirju ja eesti mustakirju. Mustakirjud tõud: Eesti holsteini tõug, punane on Eesti punane veisetõug ja veel on ka Eesti maatõug. Lihatõud: Hereford, Limusiin,
  • Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv – Areng – keha diferentseerumine ja kujunemine keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Arengon organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Arengu käigus rakud, koed ja organud diferentseeruvad ning neil tekivad uued funktsioonid. Kasv – looma organismi kvalitatiivne muutmine, mis avaldub massi, organite ja kudede suurenemises. Selle aluseks on rakkude pidev pooldumine. Absoluutne juurdekasv – looma massi ja kehamõõdmete suurenemine mingis ajaühikus. Absoluutne juurdekasv (A) saadakse, kui perioodi lõppmassist (Wt) lahutatakse sama perioodi algmass(W0). Suhteline juurdekasv – (K) näitab, mingi ajaperioodi absoluutse massi-iibe (Wt+Wo) suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse (Wo)(%).
  • Kasvu ja arengu etapid – Looteline ehk embrüonaalne periood- Idulasperiood, eellooteperiood, looteperiood. Lootejärgne periood – (kestab noorlooma sünnist surmani) vastsündinuperiood, piimaperiood, sugulise küpsemise periood, täiskasvanu periood, vananemisperiood.
  • Kasvu ja arengu seaduspärasused – 1. Seaduspärasus – organid , mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiresti lootejärgsel perioodil ja vastupidi, 2. Seaduspärasus – puudulik söötmine v haigus mingil kasvuperioodilpidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim.
  • Veise eksterjöör – vaata joonist
  • Loomade mõõtmed ja mõõtmine - Mõõdetakse kasvu ja arengu jälgimiseks, kehaehituse tüübi ja kehamassi määramiseks. Mõõtmete arv sõltub sellest, milleks neid kasutatakse. Mõõtmisel peavad loomad asuma tasasel pinnal, nende jalgade seis peab olema nii eest kui ka külgvaates paralleelne. Loom peab olema normaalsel kõrgusel ja otse. Mõõtevahenditeks on mõõtekepp, sirkel , mõõdulint ja nurgamõõtja ehk goniomeeter. Erisatakse kõrgus-, laius-, pikkus-, sügavus- ja ümbermõõtmeid.
  • Konstitutsiooni mõiste ja tüübid – Looma söötmis ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatud seisundit teatud jõudluse saavutamiseks.. Tüübid: töökonditsioon, sugukonditsioon, näituse konditsioon ( pisut ületoidetud), nuumakonditsioon( rasvkude paks), patoloogiline konditsioon a) ületoitumus, b) nälgimine.
  • Temperament – flegmaatik , koleerik, sangviinik ja melanhoolik.
  • Varavalmivus , suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus – Varavalmivus – organismi omadus kiiremini kasvada, et saada järglasi. Nad saavutavad kiiremini täiskasvanu faasi ja nende eluiga on lühem kui hilisvalminud loomadel. Veistel SUGUKÜPSUS heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Siis ei ole õige noorl. veel seemendada, organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15…18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul.
  • Ind, tiinestamine , kunstlik viljastumine , embrüosiirdamine - Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emaslooma käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus - laseb end teistel endale selga hüpata. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munaraku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua munajuhas viljastamata, siis kattub ta valgukihiga, mis takistab spermatosoidi tungimist munarakku. munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem. 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus . Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. Veiste tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga või kasuatakse ka kunstlikku seemendamist. Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst .seemendamisel saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säiliatakse. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. –196 C. Loomulik paaritus jaguneb käestpaarituseks ja vabapaarituseks. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270…290 ). Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Piimatoodang
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Veisekasvatus #1 Veisekasvatus #2 Veisekasvatus #3 Veisekasvatus #4 Veisekasvatus #5 Veisekasvatus #6 Veisekasvatus #7 Veisekasvatus #8 Veisekasvatus #9 Veisekasvatus #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor preciousone Õppematerjali autor

    Lisainfo

    väga hea veisekasvatuse kontrolltööks

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    MerilinKonrad profiilipilt
    MerilinKonrad: Oli kõvasti abi!
    16:19 07-12-2014


    Sarnased materjalid

    14
    doc
    Veisekasvatus
    45
    doc
    Veisekasvatuse arvestus
    2
    docx
    VEISEKASVATUS
    11
    docx
    Veisekasvatus
    158
    pdf
    Veisekasvatuse alused
    42
    docx
    Veisekasvatuse vastused
    29
    doc
    Veisekasvatuse vastused 2013
    54
    pdf
    Lamba- ja veisekasvatus





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun