Sisukord Sissejuhatus Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid enamasti halba ei tee, sest nad on omad. Omad bakterid võivad muutuda ohtlikuks vaid, siis kui nad satuvad suures koguses sinna kus nad olla ei tohiks. Inimese nahal ja seedekulglas on vähemalt 400 liiki baktereid. Kõiki pole üles leitud kuna nad ei taha söötme peal kasvada.Võib-olla on neid umbes 700. Oluline on see et kõik bakterid on omad ja vajalikud. Enamik inimese ihuomastest bakterites elab kas seedekulglas või nahal. Näiteks on naha pinnal keskeltläbi 1012, suuõõnes 1010 ja seedetraktis 1014 bakterit. Oleme nendega tihedalt seotud, kuna mikroobid osalevad otseselt meie ainevahetuses. Head ja halvad bakterid. Ent nagu looduses ikka, käib ka inimkeha sisemuses aktiivne konkurents. Kasulikud mikroorganismid peavad võitlema oma koha pärast mitmesuguste sissetungijatega ...
Lüsogeenne viirusnakkus- peremeesraku kromosoomiga seostunud genoom ei avaldu koheselt. Bakteriraku elutegevus jätkub ja viiruse genoom säilib. Krooniline viirusnakkus- viiruse paljunemine toimub suhteliselt aeglaselt, ei kahjusta oluliselt bakteriraku tegevust. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata. Paljude põlvkondade jooksul nt. HIV, hepatiit. Immuunvastus- organismi võime muutuda immuunseks. Vaksiinid- nõrgestatud haigustekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immuunvastuse. Äge viirusnakkus- viiruste kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm. Peidetud viirusnakkus e. latentsne- nakkus on võimeline päras kiiret paljunemist sisenema organismi teatud rakkudesse ja säilima nendes kaua. nt. HSV1-Herpes Simplex Viirus 1. Viirusvektor-viirustel põhinevad geenide ülekandesüsteemid.
Sünnituse käigus on nakatumisrisk 2530% ning see sõltub jällegi ema haiguse staadiumist mida kaugemale on arenenud haigus, seda suurem on ka risk ning veel paljudest muudest faktoritest. Vaginaalse (tupekaudse) sünnituse korral on risk nakkust saada suurem kui keisrilõikega sünnitades. Rinnapiimaga nakatumise risk on 722%. HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab vastavate ravimitega ära hoida! Nakatumise tõenäosust on võimalik vähendada mõne protsendini. 27. Vaksiinid Vaksiinid on vahend kunstlikult kujundamaks immunoloogilist mälu. Esimeseks vaksiiniks oli lehma rõugete tekitaja Vaccinia viirus, millega Ed. Jenner nakatas 13-aastast poissi James Phippsi ja poiss omandas immunsuse Variola viiruse ehk rõugete suhtes. (14. 05.1798.a.). Järgmised vaksiinid tulid kasutusele ca 80a pärast. L.Pasteur töötas välja vaksiinid loomade siberi katku (1881) ja marutõve (1884) vastu. Seejärel vaksiinid tüüfuse ja kooler(1896) ning katku (1897) vastu
· Rakuline ehitus · Aine-, energiavahetus ( jäägid ehk toksiinid mõjuvad inimestele kahjulikult ) · Stabiilne keskkond · Reageerimine ärritustele · Paljunemine · Arenemine Mikroorganisme uuritakse molekulaarsel tasemel ( ka rakulisel ) Elusolendid: · Ainuraksed ( elu sõltub keskkonnast ) · Hulkraksed Mikrobioloogia ül: · Leida võimalusi mikroobide kasutamiseks inimese huvides ( nt. ravimitööstus: vaksiinid; veinitööstus: pärmseened, pärm; ensüümid ) Biotehnoloogia teel. · Leida abinõud mikroobide kahjuliku mõju vähendamiseks, ennetamiseks. · Mikroorganismide kasutamine molekulaargeneetiliste protsesside uurimisel. MIKROBIOLOOGIA HARUD: · Põllumajandus huumuse teke. Azotobakterid segatakse seemnetega, soodustab lämmastiku omandamist · Tööstuslik toiduained, revimind, parfürmeeria.
Transgeensed taimed Taimerakule lisatakse vajalik geen. Nt et muuta maasikataime külmataluvaks, lisatakse maasikarakule lõhe geen, mis võimaldab kalal elada külmas vees. Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist. Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam. Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps, sojauba, sigur, mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. 1996 esimeste GM maisi j...
Tähelepanuvajadus Ei Jah Riided Ei Jah Mänguasjad Jah Jah Häda tegemine Liivakasti Peab väljas käima vähemalt 4 korda päeva jooksul. Toudu- ja veekausid Jah Jah Vaksiinid Jah Jah Need kõik on omaniku käest välja uuritud. Kokkuvõtteks Kitu on palju rahulikum kui Ronni. Koeral on suur tähelepanuvajadus ja tahab, et temaga alati tegeletakse, alati kui temaga korra rääkida hüppab ta sulle sülle ja lipsib su käsi ja nägu. Kassiga on hoopis teised lood. Ta soovib küll natuke, et temaga tegeletakse kuid kindlasti tal pole niisuurt vajadust inimeste läheduses olla kui koeral
annaabi.ee 
