Teaduslikud arengud kloonimise tehnoloogias Looduslikud kloonid Kloonimise tehnoloogia analüüs ei saa mööda vaadata faktist, et ka inimeste puhul saab rääkida loomulikest kloonidest ühemunaraku kaksikud, kelle sündimistõenäosus on keskmiselt 4 paari 1000 sünni kohta (Bulmer 1970). Ehkki üherakukaksikute genoom on identne (nii rakutuuma kui ka mitokondriaalne), ei ole nad siiski teineteise identsed koopiad. Erinevused nende arengus tulenevad spontaansetest mutatsioonidest ja arenguprotsessidest ning alates esimesest raku
Usun, et on palju neid kes tahavad kloonida ilusaid ja andekaid inimesi, või veel parem ilu ja mõistus ühes isikus oleks lausa jackpot. Kas on mõtet kulutada sellepärast raha kallile tüvirakutehnoloogiale, nad oleksid niisama silmailuks, neile peaks siis hakkama rakendust otsima, aga tööpuudus ja konkurents on niigi suur. Mina küll ei tahaks, et kellegi kloon napsaks minu eest näiteks töökoha. Teiselt poolt vaadatuna kui kloonid meie eest töö ära teeksid, muutuksime ise laisaks . Siit areneb uus eetiline küsimus tõenäoliselt näeksid suuremad inimtööjõudu kasutavad tööstused, nt. õmblusfirmad, võimalust saada kerge vaevaga odavat tööjõudu. Kuna kloonid tahavad ju ka elada täisväärtuslikku elu siinkohal väga loodan, et keegi hakka orje paljundama - siis suureneks loodusvarade , toiduainete ja muu vajaliku tarbimine, kuid ei saa unustada, et Maal on umbes 7 miljardit inimest, kellest
2. Hübridoomiatehnoloogia ja monokliinsed antikehad Somaatiliste rakkude hübriidimise meetod imetajate rakkude liitmine üheks rakuks, mille ühendtuumad sisaldavad mõlema lähterakke ja kromosoome. Hübriidtehnoloogia Rakutehnoloogilste võtete kogum hübridoomide loomiseks. Nt. immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine jne. LK 21 JOONIS!!! Kordamisküsimused: 1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses tekivad kloonid looduslikult (vegetatiivsed taimed ribosoomide abil). Biotehnoloogias tehakse kloonid tehislikult. 2. Millistel bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Taimedel on kasvukuhikus, pungades jms. Algkude, mis samas parandab ka haavu. Samuti pole meristeemi rakud diferentseerunud. Nad on säilitanud jagunemisvõime ning nad võivad anda alguse kogu taime arengule. 3. Mis eesmärgil loodi hübritehnoloogia ja mis probleemid see lahendas?
väiksem ellujäämistõenäosus, sest nad on kiskjatele kergesti nähtavad. See näitab emastele, et vaatamata väljapaistavast sabast on nad olnud suutelised varasemalt toime tulema, mis näitab, et tegemist on tugeva ja paremate geenidega isasega. 2. Putukas - Achias rothschildi – Kui isane putukas on sümmeetriline, siis see peegeldab emastele usaldusväärsust, et järglased tulevad ka sarnased. Lõppude lõpuks oleksid sama liigi putukad ühesugused eristamatud kloonid. Siis poleks emasputukatel vahet kellega paarituda ja tekiks neid liiga palju, mis ohustaks teiste taime/loomaliikide ellujäämisi. 3. Punahirv – Paaritumiseks valitakse tavaliselt võimsate sarvedega isane. Kahjulik pool seisneb selles, et suured muudavad looma kohmakaks ja võib raskendada puude vahel liikumist. Samuti jahimehed kütivad enamasti medali suuruste sarvedega ulukaid, mis tagab madala ellujäämisvõimaluse suurtele isashirvadele. 4. Tuukan –
1960 hakati meristeempaljundust laialdaselt kasutama Kasutatakse: looduskaitses(hävimisohus olevate taimede kaitseks) Erinevate kultuuride saamiseks(maasikad, viljapuud, pohlad, nelgid, krüsanteemid, kased nt maarjakask, ohustatud taimeliigid nt käpalised). Kloonimine Kloonitakse DNAst, rakust, organismist uut organismi Kloonimine- geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Järglased on kloonid. Meristeempaljundus Meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt mitmete vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. rakud pole diferenteesunud Kasvufaktorite toimel võivad meristeem rakud anda alguse kogu taime arengule(totipotentsed) Algkoe omadus võimaldab kasvad suureks taimeks Paljundus Eraldatakse kasvukuhikust väike koelõik ja kantakse steriilselt
võime. Näiteks: Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Tekib rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. Rakkude lahjendatud segu viiakse plastikplaadi väikestesse kannudesse kasvusöötmesse (selektiivsööde, milles elavad ja paljunevad ainult teatud omadustega rakud). Hübridoomikloonidest leitakse oodatavat antikeha piisaval määral tootvad kloonid immunoloogilise testi abil. Hübridoomi omadused: 1) aktiveeritud lümfotsüüdist pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu 2) müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime 3) iga hübridoomikloon produtseerib üht tüüpi antikehi monokloonsed antikehad e väga spetsiifiliste omadustega antikehad. Monokloonseid antikehi kasutatakse: 1) vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus
erinevatest rakkudest v. kudedest koosnev organism.GMOsid saab ka teistmoodi, ei pea alati teise organismi rakkudega liitma neid. Nt saab gmosid ka geenivaigistusega. B-Bioonika on bioloogia ja tehnoloogia piiriteadus. Nt ventilatsioonisüsteemid ja keskkonnasäästlikud autod. Embrüonaalkloonimine. Munarakk viljastatakse in-vitro meetodil. Varane embrüo jaotatakse osadeks. Osad taastuvad ning need siirdatakse erinevate emasloomade emakatesse. Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. Nt lehm, emad võivad erinevad olla, kuid vasikad tulevad kõik samasugused. Kõik rakud on totipotentsed ehk võimelised arenema organismideks. Loomuliku protsessi tehnoloogiline seisund. Väärtuslikust isendist on võimalik saada mitu. Tüvirakud saab eristada: 1)blastotsüstist saadavad(või sügoot)- võimelised arenema, ükskõik mis organiks, isegi tervik organismiks. Nad on totipotentsed
12. Selgita, kuidas viiakse läbi embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine imetajatel. · Embrüonaalkloonimine: varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseks tervikorganismiks - nad on totipotentsed. Selle käigus võetakse loomalt munarakk, see viljastatakse in vitro, embrüo jagatakse moorulastaadiumis osadeks ning saadud osad siirdatakse erinevatele retsipientloomade emakasse. Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. · Tuumkloonimine: somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku. Vaja on kahte doonorlooma. Ühelt võetakse somaatilised rakud, teiselt munarakud. Munaraku tuum eemaldatakse ja järelejäänu liidetakse somaatilise rakuga elektriimpulsi abil. Seejärel lastakse sügoodil areneda, kui see on jõudnud embrüo staadiumisse, siis siirdatakse see kolmandale isendile. Embrüo areneb surrogaatema kehas. 13
surevad. Sellest ka tugev eetiline vastuseis, eriti inimese kloonimise võimalikkusele. Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas seda saab kasutada ? Tüvirakud võivad, olenevalt päritolust ja arenguvõimest, diferentseeruda terviklikuks organismiks või mis tahes rakutüübiks. Neid saab kasutada mingi koe kahjustumise korral uue koe ,,ehitamiseks". Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias ? Looduses tekivad kloonid vegetatiivsel paljunemisel. Biotehnoloogias kasutatakse meristeempaljundust alkgoe kasutamine, suure arvu viirusvabade vegetatiivsete järglaste saamiseks. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus ? Meristeemrakud on totipotentsed ehk arenguliselt täisvõimelised. Mis on hübridoomid ning kuidas neid saadakse ? Hübridoom on B-lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis toodab monokloonseid antikehi.
Embrüo siirdati Sündis kloon – kolmandale lambale Dolly http://www.millerandlevine.com/cloning/dolly-fig-13-13.jpg Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Pole suudetud kloonida ahve, konni. Tegelikult enamus katsetustest ei õnnestu: nt. hobune saadi 328 katsetuse tulemusel. Kloonide eluiga on normaalsest lühem. Miks? Tegelikult ei ole kloonid väljanägemiselt ja omadustelt identsed. Ka ühemunakaksikute sõrmejäljed on erinevad. Miks kloonida? 1. Transgeensete organismide saamiseks 2. Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. 3. Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks: võetakse hävimisohus looma tüvirakust tuum ja viiakse see lähedase liigi munarakku. Munarakk siirdatakse tagasi looma emakasse. Sünnib hävimisohus liigi esindaja. Inimese kloonimine?
Kloonimine Kloonimist on kasutatud juba väga pikka aega ning kasutatakse ilmselt ka edaspidi. Tänu kloonimisele on inimestel võimalik viljeleda põllumajandust, teha teaduslikke eksperimente ning arendada edasi kultuurtaimi, mis rikastavad meie toidulauda ja teadlikkust looduslikest liikidest ning nende sobitumisest teiste liikidega. Kloonid on kas raku või organismi vegetatiivsest järglaskonnast ja seetõttu geneetiliselt alati ühetaolised. Kloonide tekkimised on mitmeid eri võimalusi. Kuid mitte just alati ei ole kloonimisel ainult positiivsed küljed ning seetõttu on antud tegevus tekitanud palju poleemikat ja arutelusid. Selle vastu, et taimi kloonimise teel paljundatakse, pole inimesed üldiselt protestiavaldusi korraldanud, sest sellega kaasnevad vaid positiivsed tagajärjed. Näiteks kartuli mahapanekul
muutmine ja tootmine siirdamine Jäätmete Biokütusetoot lagundamine mine KLOONIMINE Kloonimine on kloonida tekitamine. Kloon on vegetatiivselt paljunemisel tekkinud ühe vanema järglased. Selle isendid on identsed omavahel ja vanemaga. Looduslikud kloonid on nt: mugul taimed, risoomidega paljundatavad maikellukesed, saar, paju. Jaguneb biotehnoloogiliselt: embriokloonimine ja tuum kloonimine. Embriokloonimine tähendab embrio lõhestumist ning põhineb totipontentidel tüvirakkudel mis on eraldatud lootest 2-16 raku staadiumis. Nt: healt tõult lehmalt võetakse munarakk ja viljastadakse. Kasvatadakse embrio, see jagatakse osadeks ja saadakse mitu testitud embriot. Milles on kõik rakud et areneda tervik organismiks
1. Kuidas tekivad imetajatel looduslikud kloonid? (Vt. lk 28) Varase embrüo iseenesliku lõhestumise tagajärjel tekib ühemunamitmikud, kõige sagedamini kaksikud. 2. Milles seisneb... (Vt. lk 28) ... Embrünaalkloonimine seisneb munaraku viljastamisest in vitro, seejärel jagatakse moorula staadiumis embrüo osadeks, lastakse taastuda ja siis siidratakse mitme isendi emakasse (varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks) ... Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud 3. Kirjelda tuumkloonimist lammas Dolly näitel! (Vt. lk 29) Võeti tuumadoonorist udararakud, munaraku doonorist võeti munarakk, mille tuum eemaldati. Seejärel liideti rakud elektriimpulsiga, see impulss käivitas ka sügoodi embrüonaalse arengu. Embrüo siir...
Embrüo siirdati Sündis kloon kolmandale lambale Dolly http://www.millerandlevine.com/cloning/dolly-fig-13-13.jpg Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Pole suudetud kloonida ahve, konni. Tegelikult enamus katsetustest ei õnnestu: nt. hobune saadi 328 katsetuse tulemusel. Kloonide eluiga on normaalsest lühem. Miks? Tegelikult ei ole kloonid väljanägemiselt ja omadustelt identsed. Ka ühemunakaksikute sõrmejäljed on erinevad. Miks kloonida?: 1. Transgeensete organismide saamiseks 2. Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. 3. Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks: võetakse hävimisohus looma tüvirakust tuum ja viiakse see lähedase liigi munarakku. Munarakk siirdatakse tagasi looma emakasse. Sünnib hävimisohus liigi esindaja. Inimese kloonimine?
Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks...
Just sellel taime algkoe omadusel (totipotentsusel) põhineb paljude taimede võime kasvada pistokstest ja isegi väikestest koetükikestest terviklikuks taimeks. Imetajate kloonimine embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseteks tervikorganismideks-nad on totipotentsed. Emrüonaalkloonimisel saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. 13. Peast! 14. Geeniteraapia-geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks; seisneb normaalse inimgeeni siirdamises defektiga indiviidi somaatilistesse rakkudesse.
kloon üles kasvatada. Ent selline protseduur on temagi sõnul kindlasti aastakümnete kaugusel isegi siis, kui seda mingil hetkel lubataks." (Aesma, 2018) Koreas toimuvad kommertskloonimised ning umbes 100 000 dollari eest on võimalik oma surnud koer kloonida. Et oma lemmik kloonida, tuleb surnud koer mässida märgadesse rätikutesse ja asetada külmkappi. Peale seda on omanikul viis päeva, et saata loom lahkamisse ning saada terve koeproov ja saata see Koreasse. Tedlased hoiatavad, et kloonid on küll välimuselt täpselt originaallooma moodi, kuid käitumiselt erinevad. Käitumisharjumused kujunevad välja varajases nooruses kogetuga seoses ning on mõjutatud keskkonnast ja ümbritsevatest oludest. (Laanep, 2014) Käesoleva aasta algul suutsid Hiina teadlased kloonida kaks makaaki. See on esmakordne, kui teadlastel on õnnestunud kloonida esikloomalised. Teoorias näitab see, et on võimalik sarnaselt ka inimest kloonida
mis seejärel ühinevad. Surrogaatema on see, kes kannab teise organismi rasedust. Eesti seadused keelavad surrogaatemaduse. Kunstlikul viljastamisel pannakse tihti tagasi 2-3 embrüot, mis alati ei hakka kõik arenema, kuid tihti hakkavad ja tulemuseks on mitmikud. Kloonimine Kloonimist on laias laastus kahte sorti embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine. Kui on viljastatud munarakk, mida nimetatakse sügoodiks, ta jaguneb ja tekib moorula. Ühemunaraku kaksikud on kloonid. Kui moorula lammutada rakkudeks, hakkab see arenema uuesti. Seda kasuatatkse tõuaretuses. Nii saab ühest moorulast tekitada väga palju uusi embrüoid. Iga embrüo on teisega identne. Lammas Dolly. Oli vaja tõestada, et saab kloonida ükskõik millisest keharakust. On vaja munarakku (n kromosoomi) ja ükskõik millist keharakku (2n kromosoomi). Munaraku tuumast eemaldatakse n kromosoomi ja asemele pannakse keharakust võetud 2n kromosoomi. Nüüd on diploidne munarakk,
Raku- ja embrüotehnoloogia Õp lk 19-36 Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III Kui kultuur on kasvama läinud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. RAKENDAMINE: *võimaldab saada terveid taimi, mis on jõulisemad ja suurema saagikusega. *raskestipaljundavate taimede istutusmaterjali saamiseks (viljapuud, orhideed). *hävimisohus taime...
See voolib meist haritud isiksuse. Kui ma ütlen olla haritud, siis paljud seostaksid seda tubli õppuriga koolis. Mina julgeksin vastu väita ja öelda, et haridus ja tänapäeva koolisüsteem ei sobi kuidagi kokku. Kõiki ei saa mõõta ühe puuga ja see fakt teebki haridussüsteemi ebavõrdseks. “Tarkmees” mäe otsas pani paika ranged reeglid ja mõõtmed haridussüsteemi loomiseks. Süsteem, kus värvilise iseloomuga individuaalidest saab kooli lõpetamisel ühtselt mõistetavad kloonid, kes vastavad ni,i nagu on ette dikteeritud. Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust. Aastatagune Suli Breaks’i video “Why I hate school, but love educatio n” (eesti “Miks ma vihkan kooli, kuid armastan haridust”) sai palju tähelepanu ning pakkus kõneainet tuhandetele inimestele. Järgnevalt toongi välja tema mõtted haridusest: “Seega sa tahad omandada doktorikraadi. Miks?
Inimestele pakkus väga huvi Bentley maastur, mis on kahjuks veel ideeauto ja pole teada, kas see üldse tootmisse tuleb. Kuid kui see auto tootmisse läheks, oleks hinnaks umbes 500 000. See ei olnud seal siiski kõige kallim auto. Üks Lamborghini ainueksemplar müüdi maha 2,1 miljoni euro eest. Kuhugi pole kadunud ka nn ,,autospioonid", kelle tubli töö tulemusena veerevad aasia konveieritelt maha vägagi kuulsate automudelite sarnased kloonid. Kui varasematel aastatel võis seal näha mõnda üksikut aasia päritolu autohuvilist, siis nüüdseks käiakse seal autosid uudistamas ja pildistamas mitmekesi. Üks neist mõõdab, katsub ja uurib autot ning teine kirjutab kõik märkmikusse üles. Volvo oli sellel aastal väljas oma uue 5-ukselise luksuskompakti V40'ga. Uus Volvo V40 on enda klassis praeguseks ainuke auto, millel on küljes lisaks paljudele teistele ohutusfunktsioonidele ka jalakäija turvapadi
psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt samasugused oleksid. On uuritud kahte täielikku võõrast ning järeldatud, et nende iseloomus ega käitumises pole midagi
Väljasuremisohus loomaliikide populatsioonide taastamine. · Pooltväited Heade omadustega loomade paljundamine · Vastunäited Looted surevad kas enne või pärast emasorganinsmi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt. Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes. Kloonid vananevad kiiremini. 9. Tüvirakud(liigid, kus esinevad; kasutusvõimalused) · Liigid Totipotentsed tüvirakud moorula staadiumi rakud, võivad diferentseeruda mistahes rakutüübiks ja saavad kasvada organismiks. Pluripotentsed rakud embrüoblasti staadiumi rakud, võivad diferentseeruda mistahes rakutüübiks, aga ei saa kasvada organismiks.
pidusöömingut, kus mereannid, salatid, külmad liha lõigud ja juustud võrdselt võistlevad gurmaanide tähelepanu pärast. Lisaks neile võib sealt tavaliselt leida ka mõnusaid lihapalle, keedetud ansooviseid ja laineliseks lõigatud kartuleid, mida kutsutakse Jannssoni ahvatluseks. Kõige enam tarvitavat leiba kutsutakse knäkebröd (näkileib), mis näeb välja kui ristkülikukujuline õhuke ehituspapi tükk ja maitseb kui töötlemata tselluloos. Mujal näkileivana tuntud kloonid põhinevad tegelikult rootsi retseptil mis on nii rabe,et puruneb, kui sellele võid peale määrida; siit ka Rootsi komme seda määrides peos hoida. Kes iganes mõtskleb selle üle, mis rootslastele eluvaimu sisse puhub ei tarvitse oma pead vaevata see on kohv. Kohv on ainus põhjus, et hommikul üles tõusata, ning tasu iga väiksemagi päevasaavutuse eest. Õhtusöök ilma kohvita on mõeldamatu. Rootslased ostavad Euroopa Liidu rahvastest kõige vähem alkoholi
2) sperm süstitakse otse munarakku pipeti abil arenevat embrüod kasvatatakse söötmel ning siirdatakse siis naise emakasse. 1. asendusema naine, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. 2. embrüosiirdamine algusjärgus oleva embrüo ülekandmine indleva emaslooma emakasse 3. retspient vastuvõtja, saaja Imetajate kloonimine Embüronaalkloonimine Loodusliku protsessi tehnoloogiline teisend. Embrüo lõhestamine. Kloonid sarnased omavahel. Pole sarnane sellega, kellelt on pärit sügoot. Lehmad. Varase embrüo rakud on totipotsentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. Saadakse mitu järglast. Igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Tuumkloonimine Somaatilise keharaku tuuma siirdamine munrakku. Saadakse 1 järglane. Ühelt võetakse munaraku tuum, teiselt munarakk. Kloon on sarnane tuumaomanikuga. Lammas Dolly. Reproduktiivne kloonimine
Kloonimise tüübid: 1. embrüonaalkloonimine (embrüo lõhestuse meetod)-varase embrüo(moorula) lõigustusrakud on kõik võimelised arenema tervikorganismiks-nad on totipotentsed. Embrüonaalkloonimine etapiti: · munarakk viljastatakse katseklaasis · varane embrüo jaotatakse osadeks · osad taastuvad ning need siiratakse eri vastuvõtjate emakasse · saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. 2. tuumkloonimine-somaatilise e. diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku, millest on tuum kõrvaldatud. Etapid: · tuumadoonorilt võetakse udararakud · eemaldatakse munarakudoonori munaraku tuum · rakud liidetakse elektriimpulsi abil · vegetatiivse sügoodi areng · varajane embrüo siirdatakse kolmandale lambale e. surrogaadile
Kordamisküsimused bioloogias 12.klass Biotehnoloogia Õp lk 8-18 Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? 2.Selgitage, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Nimeta bioloogia erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi (bioonika, biokeemia, biofüüsika, biogeograafia, biomeetria, looduskaitse, meditsiin, biotehnoloogia, geenitehnoloogia). Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Mis on biotehnoloogia? Biotehnoloogia eelised Biotehnoloogia probleemid Millega tegeleb bioonika? Millega tegeleb küberneetika? Mis on biogeograafia? Kuidas kasutatakse toiduainete tööstuses seente poolt toodetud ensüüme? Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias ja millised on nende eelised teiste organismide ees? Nimeta prokarüootide eelised ...
1997.a. saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly. Katse näitas, et imetajate tuumas on kogu organismi arenguks vajalik aktiivne geneetiline info olemas. Kas Dollyl on ainult tuumadoonori geenid? Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Pole suudetud kloonida ahve, konni. Tegelikult enamus katsetustest ei õnnestu: nt. hobune saadi 328 katsetuse tulemusel. Kloonide eluiga on normaalsest lühem. Miks? Tegelikult ei ole kloonid väljanägemiselt ja omadustelt identsed. Ka ühemunakaksikute sõrmejäljed on erinevad. Miks kloonida? 1.Transgeensete organismide saamiseks 2.Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. 3. Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks: võetakse hävimisohus looma tüvirakust tuum ja viiakse see lähedase liigi munarakku. Munarakk siirdatakse tagasi looma emakasse. Sünnib hävimisohus liigi esindaja.
ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. 9. Mis on roheline revolutsioon? Roheline revolutsioon on saagikamate teraviljasortide ja moodsama agrotehnika ning niisutussüsteemide kasutuselevõtt eesmärgiga parandada oluliselt arengumaade toitlusolusid. Selle kandvaks osaks oli lühikõrreliste teraviljasortide(kääbusnisu, -riis) aretamine ja viljelemine. Õ.lk. 19-23 1. Millistel organismidel tekivad kloonid? Kloonid tekivad vegetatiivselt paljunevatel organismidel(ka looduses). 2. Selgita mõistet transgeenne! Organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. 3. Taimede meristeenpaljunemise põhimõtteline skeem? 4. Mida sisaldab agar-agariga tahkestatud sööde? Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid. 5
Haigused, mis hõlmavad ebanormaalsete valkude suurenenud hulka plasmas või seerumis. Paraproteiini haigused Grupp pahaloomulisi haiguseid, mis hõlmavad plasmatsütoosi, Waldenströmi makroglobulineemiat ja mõningatel juhtudel lümfoproliferatiivseid häireid nagu lümfotsüütiline leukeemia ja non-Hodgkini lümfoomi. Plasmas esinevad ebanormaalsed immunoglobuliini molekulid e. paraproteiinid. Neid sekreteerivad pahaloomulised kontrollimatud B-lümfotsüütide kloonid. Erinevalt tavalistest immunoglobuliinidest esinevad need plasmas suures konsentratsioonis ja omavad ainult ühte kerget ahelat (kappa või labda) Vastavalt konsentratsioonile, suurusele ja kujule moodustavad nad molekulidevahelisi sildasid, suurendades sel viisil viskoossust. Adsorbeerudes erütrotsüütide pinnale võivad põhjustada rakk-proteiin-rakk võrgustikke, mis jällegi suurendab viskoossust kogu suspensioonis, eriti madalate kiiruste puhul.
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised faktorid- aine, energia ja info voog, mis mõjutab organisme. Faktorökoloogia Jaotusviisid: · Abiootilised/ abiootilised. Abiootilised on eluta keskkonna tegurid. Biootilised teiste organismide otsene või kaudne mõju. · Perioodilised/ aperioodilised. Perioodilised on näiteks öö ja päeva vaheldumine, tõus ja mõõn, aastaajad. Aperioodilised näiteks looduskatastroofid. · Keemilised/ füüsikalised/ bioloogilised/ (sotsiaalsed). Keemilised näiteks mulla elementaarkoostis (pH jne), füüsikalised: raskusjõud, UV-kiirgus. Bioloogilised: asustustihedus, toitumissuhted. Sotsiaalsed: isenditevaheline kommunikatsioon, rollijaotus · Looduslikud/ antropogeensed. Looduslikud: elus ja eluta keskkonna mõju. Antropogeenne: inimtegevuse otsesed ja kaudsed tagajärjed. · Vastavalt elupaigale: muld/ õhk/ vesi. (Nende kaudsed ja sekundaarsed mõjud eluteg...
(Kool) RUJA Referaat Koostas: Juhendas: (Linn, aasta) Sisiukord (Kool)..........................................................................................................................................1 RUJA...........................................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 Koostas: ......................................................................................................................................1 Juhendas: ....................................................................................................................................1 Si...
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav...
Lõigatud DNA fragmente saab sisestada sarnaselt lõigatud vektorisse, mis kannab replikatsioon origini, et rakus iseseisvalt replitseeruda. Saadakse hübriid-DNA molekulid ehk rekombinantsed DNA molekulid, mis transformeeritakse sobivasse peremeesrakku. Iga peremeesrakk võtab ühe rekombinantse DNA molekuli sisse. Transformeeritud rakud pannakse kasvama ning rekombinandid paljunevad peremehest eraldiseisvalt. Paljunemisega tekivad kloonid ehk identsed rakud. Väljaplaatimisega saab kloonid eraldada ning uuesti kasvamapanemisega saab kloone juurde paljundada. Lõpuks puhastatakse rekombinantne DNA välja. 53. Inimese geenide ekspressioon, cis ja trans mõjuvad valgud, UTR regulatoorsed järjestused, imprinting. cis ja trans mõjuvad valgud osalevad geeni ekspressiooni regultasioonil. Trans-mõjuvad valgud kodeeritakse kaugelasuvatelt geenidelt, seega peavad migreeruma transkriptsiooni
(Ethical, Legal, and Social Implications of Human Genetics Research, ELSI programm). ELSI: Kujunes 5% üldisest HGP maksumusest, Geneetilise informatsiooni säilitamise privaatsus ja õige kasutamine, Geneetika meetodite integratsioon meditsiini, Ühiskonna informeerimine ja teadlikkuse tõstmine, Eetilised probleemid, Geneetika sobitamine religioosse, filosoofilisse, sotsioökonoomilisse tausta. HGP kasutatud strateegiad: Kloonid > füüsilised meetodid (cDNA, ESTid, STS, FISH, somaatiliste rakkude ja radiatsioonihübriidid, füüsiline kaart, sekveneerimine), Haigused > kromosoomihälbed, geneetilised meetodid (perekonnad (probleemiks nn must pilv heterogeensus, ebaregulaarne pärilikkus), päritavus, polümorfsus, homosügootsus, esialgne haigusegeeni lokalisatsioon, geenikaart), Inimese genoomikaart, geeni identifitseerimine. 9. Genoomide kaardistamine ja sekveneerimine. Geneetilised kaardid: RFLP
sarapuupähklid.“ Harilik sarapuu (Corylus avellana) on meil tavaline põõsas viljakama pinnasega metsades. Saartel kasvab kohati ka sarapikke, mis on tekkinud kunagiste puisniitude asemele. Poest ostetud sarapuupähklid on tavaliselt aga pärit istandustest, kus kasvatatakse suureviljalisi, enamasti hübriidseid sorte. Meil algas sarapuu uurimise ja sordiaretuse kõrgaeg läinud sajandi 50. aastatel. Aga loodusest valitud suuremate pähklitega kloonid ei viljunud sugugi igal aastal ning lõunapoolsete sortidega saadud ristandid polnud küllalt talvekindlad. Tasapisi jäi aretustöö soiku. Ainsa mälestusena sellest ajast on järel ‘Alli’, suurte pähklitega põõsas Alli Süvalepa aias. Nõnda on harilik sarapuu meil ikka jäänud metsapõõsaks. Kuid rahva pähkliisu oli vahepeal nii suur, et tuli kehtestada lausa tooreste pähklite kogumise keeld. Enne septembri keskpaika ei tohtinud keegi korjamismõttega samme sarapikku seada
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
Biokeemia - teadus, mis uurib elusolendite koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD Taimede meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist (DNA-molekulist, rakust või organismist). Saadud järglaskond moodustab klooni. Nt: maasikavõsundid=maasika kloonid Kloonimise meetodid: paljundamine mugulate, sibulate, pistikute või poogendite abil. Meristeem on algkude, mis paikneb taimedel võrsete tippudes, pungades, lehtedes. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole difentseerunud, s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. On totipotentsed, s.t. nad võivad anda alguse kogu taime arengule. Kuidas toimub meristeempaljundus?
Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastavalt kõrge tootlikkuse ja täiusega. Enamik puid peab olema hea kvaliteediga ja hästi laasunud. Võrad kitsad ja peeneoksalised. Puud terved, ei tohi esineda haigusi ja kahjureid. Miinuspuu ehk puistu on aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslikud, okslikud, hargneva võraga, haiged puud. Vegetatiivne seemla metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude kloonid, mis omavahel tolmlevad mille tulemusena saadakse parema genotüübiga seeme. Kloon organismi (antud juhul puu) vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Vegetatiivsetel seemlatel on järgmised ülesanded: a) Seemlate peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks. b) Seemlates säilib plusspuude genofond.
Nõuded plusspuule: 1) Diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine; 2) Kitsa võraga, oksad peened. 3) Täiesti terved, sirge tüvi. Miinuspuu e. -puistu - aeglase kasvuga, väheväärtuslikud, haiged puud. Puud, mis ei kuulu ei plusspuude ega miinuspuude kategooriasse on normaalpuud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad. Vegetatiivne seemla – plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandus, kus koos kasvavad erinevad plusspuude kloonid, mis omavahel tolmlevad ning mille tulemusena saadakse parema genotüübiga seeme. Kloon – organismi vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Sugulise paljundamise korral saadakse üks geen ühelt ja teine teiselt vanemalt. Vegetatiivsete seemlate ülesanded: a) Kvaliteetsete seemnete tootmine. b) Säilib plusspuude genofond. c) Plusspuude pärilike omaduste selgitamine.
metsaselektsioon - on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikkuse suurendamisele. Seega on metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond. vegetatiivne seemla vegetatiivse seemla all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude kloonid, mis omavahel tolmlevad (ristuvad) mille tulemusena saadakse parema genotüübiga seeme (võrreldes tavalise puistuseemnega). Kuna seemlate rajamine ja hilisem hooldamine on seotud majanduslike kuludega, siis on seemlaseeme ka kallim võrreldes metsast kogutud seemnega. Vegetatiivsetel seemlatel on järgmised ülesanded: a) Seemlate peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks.
vereloomekasvaja müeloomi rakkude lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Nii tekib nende rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. Mõne minuti järel viiakse rakkude lahjendatud segu plastikplaadi väikestesse kannudesse kasvusöötmesse. See on erilise koostisega selektiivsööde, milles elavad ja paljunevad ainult teatud omadustega rakud, antud juhul hübridoomrakud. Tekkinud hübidoomikloonidest leitakse oodatavat antikeha piisaval määral tootvad kloonid immunoloogilise testi abil. Neid kloone paljundatakse ja kasvukeskkonnast eraldatakse antikehi. Hübridoomi omadustest on olulised kaks: aktiveeritud lümfotüüdist pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Iga hübridoomikloon produtseerib üht tüüpi antikehi. Need on nn. monokloonsed atikehad, mis erinevad tavalises antiseerumis sisalduvatest antikehade
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökol...
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende koha...
jaguneda, immuniseeritud hiire põrnarakkudega, mille hulgas on immuniseerimisel kasutatud antigeeni vastaseid antikehi tootvad B rakud. Ainult tekkinud hübriidsed rakud e. hübridoomid suudavad kasvada selektiivsel söötmel ning neil säilivad vanemrakkude kasulikud omadused võime piiramatult jaguneda ja samas toota kindlate omaduste ja spetsiifilisusega antikehi ehk monokloonseid antikehi. Soovitud spetsiifikaga antikehi produtseerivad hübridoomide kloonid on võimalik isoleerida ning kasvatada rakukultuuris antikehade tootmiseks. Kasutatakse haiguste raviks, kuid ei olnud eriti edukas, sest esiteks ei käivitanud hiire antikehad inimese Fc retseptorite ja komplemendivalkudega seotud efektormehhanisme, samuti oli antikehade poolväärtusaeg lühike. Teiseks, inimestel tekkis hiire antikehade vastane immuunvastus (HAMA - human anti mouse antibody), mis vähendas terapeutiliste antikehade toimet veelgi ja võis olla seotud kahjulike kõrvaltoimetega
Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades imetajate tuumas on kogu organismi arenguks vajalik aktiivne geneetiline info olemas. Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Pole suudetud kloonida ahve, konni. Tegelikult enamus katsetustest ei õnnestu: nt. hobune saadi 328 katsetuse tulemusel. Kloonide eluiga on normaalsest lühem. Tegelikult ei ole kloonid väljanägemiselt ja omadustelt identsed. Ka ühemunakaksikute sõrmejäljed on erinevad. Kloonimiskatseid tehakse ja jätkatakse eelkõige: Transgeensete organismide saamiseks. Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks: võetakse hävimisohus looma tüvirakust tuum ja viiakse see lähedase liigi munarakku. Munarakk siirdatakse tagasi looma emakasse. Sünnib hävimisohus liigi esindaja.
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid...
K7-s on edasi arendatud käskude samaaegset täitmist, samuti protsessori plaadil L1 ja L2 cache. K7 sobib tõenäoliselt Slot A emaplaatidele, mis ka 1999 müügile tulevad. Hinna poolest on K7 ikkagi odavam lähedal Inteli võrdväärsetele protsessoritele (K7 hind peaks olema 600$). Esialgsete testide põhjal on K7 kiirus P 3 Xeonist (samal sagedusel) täisarvude töötluses kiirem umbes 10 %, ujukomaarvutustes aga koguni 35-40%. See on üllatav, kuna traditsiooniliselt on Inteli kloonid olnud ikka ujukomaarvutuste koha pealt nõrgemad. Cyrixi järgmine protsessor peaks olema Jalapeno, palju kiirem kui 6x86 ning 3d-üksusega. CPU-sse ehitatud 3d-üksus peaks eelteadete kohaselt koha kätte näitama kõigile senistele graafikakaartidele. Ka on taktsageduseks reklaamitud 600-800 Mhz, mis peakski olema selle protsessori jõudluse aluseks. Enne aga peaks turule tulema Jedi, mis täidaks vahe M II ja Jalapeno vahel. Jedi peaks olema sisuliselt täiustatud FPU- ga 6x86.
1 s OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: 2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Operatsioonisüsteemid:.....................................................................................................................2 Operatsioonisüsteemi tüübid:............................................................................................................2 Operatsioonisüsteemide ehitus:.........................................................................................................3 WINDOWS.......................................................................................................................................3 Kasutus..............................................................................................................................................4 OS/2.........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
