Iseseisev töö, artikli vormis. Kiivi. Ajakirjanik: Tere kallid lugejad täna uurime kiivide elu olustiku ning kiividega seotud asjaolusid. Kiivi kasvataja: Tere kiividel on mitu erinevat nime ja nendeks on ladina k: Actinidia chinensis, Actinidiaceae ,inglise k: Kiwifruit, Chinese gooseberry, saksa k: Kiwi, Chinesische Stachelbeere, rootsi k: Kiwi. Ajakirjanik: Mis riik on kiivi kodumaaks? Kasvataja: Kiivi kodumaaks on Hiina ja Tavani mäestike metsaalad. Ajakirjanik: Missuguseid toitaineid toiduaine sisaldab kiivi? Kasvataja: Rohkelt on kiivides erinevaid suhkruid - sahharoos, fruktoos ja glükoos. Valke ja rasvu on kiivis kasinalt - alla grammi sajagrammise vilja kohta. Ajakirjanik: Mis ülesandeid nimetatud toitained meil organismis täidavad?
Kiivi Sissejuhatus • 54 liiki • Kiivit kutsutakse puuviljade “kuningaks”, kuna ta sisaldab suures koguses C-vitamiini • Pärinevad Kagu-Hiina mägedest • 20 saj. tutvustati kiivi seemneid Uus-Meremaal • Üle 70% kiividest kasvatatakse Itaalias, Uus- Meremaal ja Tšiilis. • 2011. aastal toodeti 1.44 miljonit tonni kiivit 2005. aasta kiivi tootmine https://en.wikipedia.org/wiki/File:2005kiwi_fruit.PNG https://en.wikipedia.org/wiki/Kiwifruit#/media/File:Kiwifruit_Female_Flowers.JPG http://truecommercial.nzherald.co.nz/media/78012/169-bushmere-rd-gis borne-kiwifruit-orchard.jpg?w=960&h=540&mode=crop Kiivide kasulikkus • Ilus nahk • Parem uni • Südamele hea • Aitab vererõhku alandada • Parandab seedimist Genoomi iseloomustus • Kiivi sort “Hongyang” on heterosügootne
Kiivi (Actinidia chinensis) Uku Volke Taust · Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. · Sealt edasi hakati teda palju kasvatama Uus-Meremaal · Nimi kiivi on otse samanimeliselt linnult pärit · Tänapäeval Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis, Vahemeremaades, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal. Bioloogia · "Kiivi" on vilja nimi, tegelikult kasvavad kiivid aktiniidia taimedel · Aktinaadiad on põõsakujulised roniväätidega taimed. · Paljundamiseks on vajalik 7-8 emastaime kohta vähemalt 1 isastaim.
Teadlased Ohio State University'st leidsid, et sidruniõli lõhn ei mõjuta inimese immuunsüsteemi, kuid võib parandada meeleolu. Päritolu sõna sidrun võib olla Lähis-Ida. Üks esimesi esinemistest "sidrun" ilmub Lähis inglise tollidokumendi 1420-1421. Üks haridusteaduse eksperiment uuris külge elektroodid sidruni ja kasutada seda kui aku elektrienergia tootmiseks Kuigi väga väikese võimsusega. KIIVI Kiivit ümbritseb tihe kest ja see väldib puuviljast veekadu ja säilitab seismisel mahlakuse. Rohkelt on kiivides erinevaid suhkruid - sahharoos, fruktoos ja glükoos. Kiivi sisaldab eriti palju A, B ja C vitamiini ning mineraalsoolasid. Päritolu Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi
7 , Pilt 1.8 ) ladina keelne nimetus : Actinidia chinensis Välimus : Piklikümar roheka viljalihaga lõunamaine puuvili . Kiivil on pruun karvane kest, roheline ja klaasjas seemneterohke viljalihaga . Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi Sisaldus : Kiivi sisaldab väga palju C- vitamiini . Üks kiivi annab 120% organismi ööpäevasest C- vitamiinivajadusest . Sisaldab ka provitamiini A , D vitamiini , kaltsiumi ,- kaaliumi ja rauaühendeid . Kodumaa : Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi- kiwi järgi oma nime on saanud
Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud.viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit kohata aedades ilutaimena. Tegelikult on kiivi aktiniidia vili. Aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. 7-8 emastaime kohta on vaja vähemalt 1 isastaim. Niisiis viljaks kutsutakse "kiivi"-t. Kiivid kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi. Kiivi on piklikmunajas või ruljas, 5-8 cm pikk, kuni 5 cm jäme ja kaalub 65-100 g. Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks
kujuga, piisavalt tugevad jne). Küpsuseastet määrata kodustes tingimustes ei saanud, kuid proovides maitsmise teel olid nad minu jaoks täpselt parasjagu mahlased ning hea küpsusega. Valitud kiivid kuulusid II klassi. Viljaliha näis veatu, tugevad. Esinesid mõned üksikud pindmised vea (koor oli saanud kahjustada, viljal mõned armistunud lõhed, väikesed muljutised ). Esines suuruserinevusi, kuid, mis ei olnud oluliselt silmaga märgatavad. Keskmiselt kaalus üks kiivi 71 g. Miinimumkaal oli aga nõuetes määratud 62g. Mädanenud tooted puudusid. Hälve jäi kindlasti alla 10%-i. Pakendi nähtav osa esindas kogu pakendi sisu. Sisaldas sama päritolumaaga, samat sordi ja sama kvaliteediga kiivisid. Suurused olid varieeruvad, kuid mitte oluliseks faktoriks. Identifitseerimistunnustest oli kirjas ainult päritolumaa, pakendaja, pakendaja kontaktandmed. Sordinime ei olnud, kuid see ei ole ka kohustuslik kirja panna. Kaubanduslikest andmetest oli
piima tetrapakend leivaviil moosipurk hernekonserv kilo viinamarju küpsisepakk limonaadipudel kahvel supitaldrik nuga lusikas mitte kunagi tavaliselt matemaatika (lüh) kehaline kasvatus õppeaine unine loodusõpetus üles tõusma igav matemaatika vahetevahel ajalugu huvitav ärkama inglise keel muusika alati seen õun banaan sest ananass viinamari hernes sidrun naaber ploom melon porgand kiivi tibu suhkur liha puuviljamahl sink või muna vorstid kohvi kook virsik kartul kapsas maasikas aprikoos pirn sõrmused apelsin salat täna tomat kirss arbuus pirukas piim küpsised juust vesi moos jäätis tee sai, leib kala supp
Uus-Meremaa Kliima, muld Põhjasaar-lähistroopiline Lõunasaar-parasvöötmeline pruunmullad Taimestik Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569 https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html Tänan kuulamast!
Puuviljad · Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega Kiivi · Viljaliha roheline või kollane, sisaldab paju musti seemneid, mille sisu on mõru · 1 kiivi=120% ööpäevasest C-vitamiini vajadusest, 100g=40 kcal · Sisaldab provitamiini, A-, D- ja E-vitamiini, Ca, K, Cr, Mg, P ja Fe, foolhapet · Ensüümid ja kiudained edendavad seedimist, on kõhtu lahtistava toimega · Proleolüüthape lagundab kolesterooli ja soodustab vereringet
o Valusad liigesed o Haavade aeglane paranemine · Tõsisel puudusel: o Hammaste väljalangus o Kergesti murduvad luud o Lihasnõrkused · Liigtarbimisel: o Oksendamine o Kõhulahtisus o Neerukivid o Väsimus o Iiveldus · C vit laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel · Seda leidub: marjad, puu- ja köögiviljad, mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitrulised, kaalikas, kartul · Kokkupuutes raua või vasega laguneb kohe · Tõstab tuju · Osaleb suguhormoonide tekkes · Parandab veresoonte tööd · C vitamiin hävib toidu korduval ülessoojendamisel
E-vitamiin E-vitamiin E-vitamiin ehk Vitamiin E ehk tokoferoolid on E-vitamiinilaadset toimet avaldavate ainete koondnimetus E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime On igapäevaselt vajalik Täielik puudumine organismist võib kahjulik ja ohtlik olla Milleks E-vitamiini vaja on? Kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks Lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks Kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises Veretrombide ärahoidmiseks Soodustamaks toitainete transporti rakkudeni Vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks Glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Järglaste saamiseks E-vitamiini allikad Päevalilleseemneõli Rapsiõli Maapähkel Mandliõli India pähkel Oliiviõli Lõhe Päevalilleseemned Spargelkapsas Mandel Kiivi Kreeka pähkel Porgand Sarapuupähkel ...
väiksemad ning õhukese ja kergesti eralduva koorega, nende magus õrn lõhnav viljaliha sisaldab sidrunhapet (1,1%), suhkruid (kuni 10,6%) ning C- ja B-vitamiini. Mandariine süüakse toorelt või neist valmistatakse keedis, dzhemmi, jooke ja muud sellist. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri- ja parfümeeriatööstuses. Mandariinide maailmatoodang oli 1996. aastal 16 miljonit tonni. Esikohal on Hiina. Kiivi Kiivi (Actinidia chinensis, Actinidiaceae) kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud. Viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi
Mälumäng 1-6.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: .......................................... 1. Kas lindudel on hambad? EI 2. Kas lind Kiivi saab lennata? EI 3. Kas öökullid saavad oma silmi liigutada? EI 4. Mis lind toob rahvajutu järgi lapsi? TOONEKURB 5. Missugustele lindudele meeldib näpata säravaid asju? HARAKAS 6. Meie metsades elutseb vaid üks kaslane. Kes? ILVES 7. Mitu jalga on krabil? 10 8. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas isased või emased? EMANE 9. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 10. Milline täpilise karvkattega loom on kiireim maismaal?
Minu Toiduained Köögiviljad: Progand,Tärkliselised Kaunviljad Lihad: Linnulihad, Munad, Sealiha, Kala, Peekon Ilma suhkruta Naturaalsed juustud, Sinihallistus juust, Cheddar, Asiago juust Kodustehtud jogurt (süüa 24 tunni jooksul peale valmistamist) Puuviljad Õunad,Banaanid,Ananassid, Aprikoos, Avokaado,Viinamarjad, Kiivi, Ploomid Mahlad (värsked) Ilma suhkrute ja lisanditeta Pähklid,Kreeka põhklid, maapähkleid koorega, Mandlid Õlid: Oliiviõli, kookoseõli, Maisiõli, Avokaadoõli Kerge tee ja kohv Maitsestamata zelatiin Sinep ja äädikas Sahariin Kõrvits Mandlivõi Pähklivõi Ilma suhkruta mandlipiim Mandliõli Küpsetus Sooda Basiilik, Loorberi leht Peet Kõik Marjad Mustad oad Brick cheese Brokkoli Brüsseli kapsas VÕI Kapsas Ära söö kui on kõht lahti või gaasid Konservitud Kalad Lillkapsas
Lõuna-Apelsini mahl, kanafilee keedukartuli ja salatiga, tordi lõik Õhtu-Pozarski kotlet ahjukartuli ja salatiga, ananassi mahl, banaan Teisipäev: Hommik-Valge tee, keedumuna, võileib sulatatud juustu ja vorstiga Lõuna- Sealiha tatra ja salatiga, viinamarja mahl Õhtu- Porgandi püreesupp, salat ja rohelie tee, apelsin Kolmapäev: Hommik- Kohvi piimaga, kohupiim Lõuna-Jõhvika mahl, kala riisi ja salatiga, saiake Õhtu- Kanasupp, võileib singi ja juustuga, greibi mahl, kiivi Neljapäev: Hommik- Piim, banaan Lõuna- Kotlett makaronide ja salatiga, tomati mahl Õhtu- salat, granaatõun ja ploomi mahl Reede: Hommik- Kummeli tee, müsli piimaga Lõuna- Kanafilee tatra ja salatiga, multi mahl Õhtu- Seljanka, pirni mahl ja saiake Laupäev: Hommik- Kohupiim, piparmündi tee Lõuna- porgandi hernehautis sealihaga, smuuti Õhtu- Lasanje, puuvilja segu Pühapäev: Hommik- Kohukesed ja kakao Lõuna- salat, dessert, ananassi mahl Õhtu- Hakkliha makaronidega, vesi
Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt.) Neil on seemned mahlase viljaliha sise peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal. o Pähklilised puuviljad (kreeka, sarapuu, seedri, india pähklid, mandlid, arahhis jne.). söödava osa moodustab tuum(seeme), mis on ümbritsetud koorega. suvesordid- 10-30 päeva sügissordid- 2-3 kuud
7. TEE NII VAHELDUMISI 3 KIHTI. VIIMASELE KÜPSISEKIHILE ÄRA HAPUKOORT PANE. LAPSEVANEM: 8. KALLA KAUSSI VAHUKOOR, LISA 3 SL SUHKRUT NING VAHUSTA SEE PARAJAKS KREEMITAOLISEKS MASSIKS. SUUREMAD LAPSED VÕIVAD TEHA SEDA ISE VANEMA JÄRELEVALVE ALL. LAPSED: 9. KATA KÜPSISED VAHUKOOREGA 10. KOORI JA VIILUTA KIIVI. 11. KAUNISTA TORT KIIVIVIILUDEGA NING VAARIKATEGA. VIHJE: KAUNISTAMISEKS SOBIVAD KA MAASIKAD, MUSTSÕSTRAD, MUSTIKAD VÕI MUUD MARJAD, MIDA SA ARMASTAD. 11. RIIVI SOKOLAAD JA RAPUTA SEDA TORDILE. 12. PANE TORT MÕNEKS TUNNIKS KÜLMKAPPI, ET KÜPSISED SAAKSID KORRALIKULT LÄBI IMBUDA.
Püünsi kool MINU TOIT Referaat Koostas: Andre Aleksander Tunger Klass: 5. klass Juhendaja: Hele Pomerants 2 Püünsi 2013 3 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamisel...
Toitumisnõustaja ja treener Raseduse ajal on oluline ka vitamiin C, mis aitab haiguste ja väsimuse vastu ja ainevahetushäirete puhul. See vitamiin tagab hammaste ja luustiku vastupidavuse, tugevdab immuunsüsteemi. Vitamiin C allikad: apelsinid, sidrunid, mandariinid, kibuvits, paprika, värsked kibuvitsamarjad ja astelpaju, punane paprika, mustsõstrad, kiivi, valge peakapsas, spargelkapsas ehk brokoli, lillkapsas, kaalikas. - Omega 3 (kui süüakse iga päev rasvast kala, siis ei pea aastaringselt tarbima). Võib ka, sel päeval jätta tarbimata, kui menüüs on mõni rasvane kala ( n. õhtusöögiks ahjulõhe NB! Ka imetamise ajal on omega 3 ning D vitamiin väga olulised. Omega 3 saab veel lisaks: kreeka pähklitest, tumedad rohelised aedviljad ja linaseemned. ISUD võivad olla märk kindlate toitainete tarbimise suurenemise vajalikkusest.
Kartul Seemne 2-4°C 92...95% 3...15% 0,06...10% Toidu 3-6°C Viinamari -1...0°C 90...95% 2...3% 10% Sidrun 7...15°C 85...90% 5...10% 0...10% Õun +1°C ±0,5°C 92% 1,5% 1,5% Paprika 7...10°C 95...98% 2...5% 2...5% Kurk 10..12°C 85...90% 3...5% 0...5% Avokaado 5...13°C 85...90% 2...3% 3...10% Küüslauk -1...0°C 60...75% 1...2% 0...15% Mustikas -0,5...2°C 90...95% 2...5% 10...20% Kõrvits 10°C 60% 5% 3% Roheline sibul 0°C 95...100% 2...4% 10...20% Lillkapsas 0...1°C 95...98% 2...3% 3...5% Redis 0°C 95...100% 1...2% 0...5% Kookospähkel 0...2°C 80...
päevalilleseemned, lihaste düstroofiat, turseid kaeratoidud, oder K naftokinoonid spinat, kapsas, herned, põhjustab vere hüübimise häireid ja põhjustab punaliblelahustuslikku roheline tee, linnaseleib, verevalumeid aneemiat, higistamist, palavikku kiivi Q ubikinoonid sojaõli, täisteraviljatooted, soodustab oksüdatiivse stressi teket pähklid, spinat põhjustab lihaste düstroofiat ja aneemiat, Väsimus, jõuetus, koormustaluvuse langus, suurenenud
14°C. Läänerannikul sajab keskmiselt 1600mm ja idarannikul 1300mm aastas HTG Majandus Põhilised ekspordiartiklid:põllumajandus, aiandus, kalandus, metsandussaadused ja infotehnoloogia. Kasvatatakse: veiseid ja lambaid 63% elektrienergiat toodetakse hürdoelektrijaamades Leidub küllaldaselt maavarasid: nafta, kivisütt, maagaasi, rauamaaki ja kulda HTG Varia Sümbol: Kiivi Kiiviks nimetatakse ka puuvilja, mis toodi UusMeremaale sisse ja see sai oma nime linnu järgi Uusmeremaalased harrastused: kanuusõit, purjetamine ja ragbi Kukkurloomad: sipelgakaru, vombat HTG HTG populaarne koht televisiooni programmide ja filmide tegemisele, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia" ja "Viimane Samurai". HTG Tänan kuulamast!
Tervisliku toitumise tagab meile täisteratoodete söömine. Päeva tuleks alustada just müslit süües ja jälgida päeva jooksul tarbitavate soolade ja rasvade kogust, sest neid toitaineid on toidukordades liiga palju. Lisaks kolmele põhitoidukorrale soovitatakse teha ka 2 vahetoidukorda ning süüa siis värsket puuvilja, toorest aedvilja, kodujuustu või jogurtit. Toidukorda on soovitatav alustada just puuviljade söömisega. Hästi sobivad nendeks lisaks õuntele ka viinamari, ananass, kiivi, banaan, kirss või maasikas. Puuviljaga saame vähe kaloreid, meil ei suurene veres kolesterooli tase, aga saame hulga vajalikke süsivesikuid, mis on tervisele väga kasulikud. Juba 1961a. hakati USA-s soovitama veresoonte lupjumise ja südameinfarkti vastu 2-3 õuna söömist päevas. Puuviljade koostisainedsisaldavad palju A, B, C vitamiine, mineraalaineid, mikroelemente millel on hea toime seedesüsteemis, südame vereringes, lümfisüsteemis, närvisüsteemis, peaajus
periood Niisked Lähis- Niisked mandrite Koola- või Kakaduu, emu, Mahagon, ginko, lähistroopilised troopiline äärealad punamullad känguru, koaala, magnoolia, kameeli metsad kliimavööde kuskus, nokkloom, rododendron, Mussoonmetsad dingo, kiivi, sipelgasiil eukalüpt, bambus, hikkoripuu Kõrb Peamiselt Mandrite Mullad kas Fennek, skorpion, Hiidkaktus, aaloe, troopiline siseosades, puuduvad, või kaamel, lõgismadu, velvetša, datlipalm, kliimavööde mäestike varjus, esinevad kilpkonn, varaan, viigikaktus,
viimastel aastakümnetel osaks saanud mitte ühelegi teisele toiduainete grupile. Uute sortide aretamise, transpordivõimaluste avardumise ning riikidevaheliste kaubandussuhete laienemise tulemusena on nendest toiduviljadest saanud tähtis kauba- ja ekspordiartikkel. Seetõttu on paljud lõunamaise päritoluga puu- ja köögiviljad saanud laialdaselt kättesaadavaks ka põhjapoolsemates piirkondades. Eksootilistest puuviljadest on viimasel ajal eriti suurenenud ananassi, kiivi, avokaado, karambooli ja papaia pakkumine ning tarbimine. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:7) Töö alustamisel tuli selgeks teha, millised puuviljad ja pähklid referaati valida. Maailmas on liike ja sorte väga palju. Seekord sai otsus langetatud sellistele troopilistele puuviljadele ja pählitele, mis on Eesti kaubanduses pidevalt kättesaadavad. Referaati sai sisse võetud ka köögivilju, mida tarvitatakse ja säilitatakse nagu puuvilju (nt arbuus).
Niisked Lähis- troopiline Niisked mandrite Koola- või Kakaduu, emu, känguru, Mahagon, ginko, Tihe asustus, põllumajandus, Liigne metsade lähistroopilised kliimavööde äärealad punamullad koaala, kuskus, nokkloom, magnoolia, kameelia, kalapüük maharaiumine, muldade metsad dingo, kiivi, sipelgasiil rododendron, eukalüpt, väljakurnamine, tööstus ja Mussoonmetsad bambus, hikkoripuu olmereostus Kõrb Peamiselt Mandrite siseosades, Mullad kas Fennek, skorpion, kaamel, Hiidkaktus, aaloe, Inimasustus hõre, maavarade Ülekarjatamine, muldade
❏ aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses, ❏ vähendamaks nitrosoamiinide teket, ❏ foolhappe ja B12-vitamiini ainevahetuseks, ❏ aju normaalseks funktsioneerimiseks, ❏ vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, ❏ luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, ❏ raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. ❏ Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. Kasutatud kirjandus: ❏ http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vitamiinid.html ❏ http://www.gritamin.ee/sites/default/files/u3/Dvitamins.jpg ❏ http://mybody.ee/wp-content/uploads/2014/08/vitamiinid1.jpg ❏ http://www.skinvitality.ca/blog/wp-content/uploads/2013/06/vitamins.jpg ❏ http://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2013/11/C.jpg ❏ http://www.chilli.ee/upload/1668e731a7931c41ed05317df5bcc1c4_1401641766
põhjustab vere kapsas, herned, punaliblelahustuslikku K naftokinoonid hüübimise häireid ja roheline tee, aneemiat, higistamist, verevalumeid linnaseleib, kiivi palavikku makrellid, sardiinid, muna, kanaliha, sealiha, põhjustab lihaste soodustab oksüdatiivse Q ubikinoonid sojaõli, düstroofiat ja aneemiat stressi teket täisteraviljatooted, pähklid, spinat soja-, rapsi-,
lähistroopilised troopiline mandrite punamullad känguru, koaala, magnoolia, põllumajandus, maharaiumine, metsad kliimavööde äärealad kuskus, nokkloom, kameelia, kalapüük muldade Mussoonmetsad dingo, kiivi, rododendron, väljakurnamine, sipelgasiil eukalüpt, bambus, tööstus ja hikkoripuu olmereostus
Suhkrud Kadi Hinrikus KM12-PE Suhkrud KORRUS Peamised suhkrud Leib, teraviljatooted, Maltoos, sahharoos kartul Puu- ja köögiviljad Fruktoos, glükoos, sahharoos Piimatooted, Laktoos, sahharoos toidugrupp liha-kana- kala-muna Lisatavad toidurasvad Laktoos Suhkur ja maiustused Sahharoos – peamiselt lisatavast suhkrust Suhkrud ja magusained meie ümber Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida lisab toidutööstus näiteks karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms või need, mida inimene lisab ise toiduvalmistamisel ja ka näiteks kohvi või tee sisse. Tarbimine Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata toidupüramiidi tipus, ehk...
Roa nimetus: Puuviljasalat Kuupäev: Alus: Tooraine: Algretsept: Tooraine vajadus vastavalt ülesandele Kadu Bruto Neto Bruto Neto Märkused: % 2 p/g 2 p/g p/g p/g 1. Ananass 45 91 50 2. Kiivi 9 44 40 3. Pirn 10 56 50 4. Viinamari (punane) 4 52 50 5. Banaan 40 83 50 6. Mandariin 26 54 40 7. Rõõsk koor (35%) 20 20 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. Tooraine kaal: 400 300 Roa väljatulek: LISANDID: 1. 2. 3. 4. Valmistamine 1. Pese ja koori puuviljad. 2
absoluutne tagatav miinimum on 50100 mg; tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval kuni 200 mg; terapeutiline tase algab 250 mg. Leidub 100g kohta mädarõigas, paprika kibuvitsamari 426,0 mg aedmaasikas 58,8 mg must sõstar 181,0 mg sidrun 53,0 mg rabamurakas 158,0 mg ananass 47,8 mg kiivi 92,7 mg lillkapsas(keedu) 44,3 mg spargelkapsas(keedu) 64,9 mg mustikas 44,0 mg papaia 60,9 mg punane sõstar 41,0 mg apelsin 59,1 mg valge peakapsas 36,6 mg mango 36,4 mg kaalikas 25,0 mg
happeid, eriti just sidrunhapet, samuti vees lahustuvaid kiudaineid. Vesilahustuvatest vitamiinidest tasub märkimist greibi foolhappe sisaldus. Kiivi Kõige kasulikum on vilju nautida värskelt, neid eelnevalt jahutades. Värsked kiivid kas kooritakse või lõigatakse pooleks. Viimasel juhul õõnestatakse viljaliha süües lusikaga kestast välja. Vilja võib ka koorida ja seejärel seibideks lõigata. Üks kiivi sisaldab endas täiskasvanud inimese C-vitamiini päevanormi. Lisaks sisaldab kiivi ka ohtralt kiudaineid ja rohkesti kaaliumi, magneesiumi, vaske ja tsinki. Kiivi aitab ära hoida ka kõhukinnisust. Mango Serveerimiseks koori vili ning lõika viljaliha kuni kivini ruutudeks, seejärel eralda viljaliha mõlemalt poolt kivi. Mahlakat sisu süüakse lusika abil. Magus mango maitseb natuke banaani-mündi, sidruni ja ananassi moodi, maitses aimub ka männivaiku. Sõltuvalt sordist on viljaliha kiudjas või kreemjas. Sobib serveerida suhkru, vanilli ja vahukoorega
šanss võimalus tušš värvaine glögi kuum jook šampoon peapesemisvahend krokodill suur troopiline roomaja kissell paks marjajook arhitekt ehituskunstnik detail väike koostisosa kiivi puuvili geograafia maatedus barett peakate bataat köögivili bioloogia elusorganisme uuriv teadus bukett lillekimp tangeriin puuvili, kääbusmandariin geomeetria matemaatika haru, mis uurib ruumilisi vorme geiser kuumaveeallikas žurnalistika ajakirjandus
rott, horv, metssiga, põder, varblane, kuldnokk, rästad jne) on soodsa elukeskkonna tõttu hästi kohanenud, kuid paljud neist on mõjunud kohalikule loodusele hukatuslikult. Enne inimese tulekut oli Uus-Meremaal arvatavasti 60 linnuliiki, kellest 40% on nüüdseks välja surnud. Praeguseks on Uus-Meremaale alles jäänud veel mõned lennuvõimetud või väga saamatult lendavad linnud. Neist kuulsaim on kiivi. Kiivisid on õigupoolest kolm liiki, kõik öise eluviisiga, nii et nende looduses vaatlemine nõuaks samasugust ettevalmistust kui soov näha Eestis põldvutti või rukkirääku. Kiivisid peetakse aga mitmel pool loomaaedades, kus tema aviaariumis on öö ja päev kunstliku valgustuse abil ära vahetatud, et päevased külastajad saaksid hämaras läbi klaasi jälgida, kuidas pimedavõitu lind kõdus sahistab ja osavalt nokaga süüa otsib.
· Alustada päeva täisväärtusliku (korralik hommikusöök) · Vitamiinid peavad tulema toidust, mitte preparaatidest · Piisavate mineraalainete kättesaamiseks on vaja mitmekesist toitu, inimese kehas on enam kui 90 erinevat mineraalainet 8. Minu menüü hinnang. 8.1Menüü 1.päev Hommikul: 3 juustu võileiba ja tee Lõuna: makaronid singiga,leib,piim,õun Õhtu : kartuli-tangupuder veiselihaga, hapukurk, küüslaugusalat, õunamahl, kohupiim maasikamoosi, kiivi ja apelsiniga. 2.päev Hommikul: 3 võileiba ja tee Lõuna: hapukapsabors, kakaokisell, astelpajumoos, leib, piim. - Oode: 2 banaani, halvaa. - Õhtu: pelmeenid, hapukurk, õunamahl, porgandisalat, kohupiim vaarika- ja maasikamoosiga. 3. päev Hommik: kohupiim apelsiini,kiivi ja maasikamoosiga ja 3 võileiba Oode: segumahl ja shokolaad. Lõuna: kartulipuder, viinerid, leib, piim, pirn Oode: kartuli-tangupuder singiga, hapukurk, küüslaugusalat kodujuustuga, porgandimahl
Iseseisev töö "Põllumajandus" Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Põllumaa hõlmab 63,60745% riigi territooriumist, sellest 10,8% on kunstliku niisutusega maa ja haritav maa on 19,8%. Mitmeaastased põllukultuurid on 8,9%. Rohumaad hõlmavad 34,9% Kreeka territooriumist, siseveekogud on 2,4% ja muud maad - 1,5%. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast - Umbes 70 % maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu ning riik on üks mägisemaid Euroopas sellepärast teen järelduse, et loodustingimused ei ole soodsad põllumajanduse arengule. 3) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus - Kreekas valitseb ...
Kas mõni oluline rauaallikas on puudu? Maks, teraleib, sepik, rosinad, ploom, uba, suitsukala, sealiha, kanaliha, päevalilleseemned. Puudu on linnuliha, kuivatatud puuviljad, loomaliha. Märkida järgnevas loetelus ära head vitamiin C allikad. Jogurt piim juust jäätis kanamuna sealiha kanaliha maks keeduvorst viiner verivorst teraleib röstsai sepik maisihelbed mesi toores porgand õun keedukartul kartulikrõpsud rosinad pirn banaan apelsin kiivi tomat ploom paprika sibul salat uba hernes kurk päevalilleseemned sokolaad metsapähklid rapsiõli seened suitsukala limonaad Selgitage, miks sportlase toidus süsivesikutest kunagi puudu ei tohiks olla? Kuna süsiveskid on energiallikaks eriti kõrge intensiivsusega lihastööl. SV aitavd hoida käigus rasvade oksüdatsiooni. SV on energiaallikaks närvisüsteemile ja erütrotsüütidele. SV tähtsus on ka valkude kokkuhoid ja sihtotstarbeline säästmine.
Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami nahas ja luudes (- säilitab aeglane kiivi, paprika, ne, veresoonte elstsust); paranemine, tsitruselised, rasestumis Aju normaalseks stress kaalikas ja vastased funktsioneerimiseks; kartul. tabletid Tasakaalustab vere kolesteroolitaset; Vajalik luudele, hammastele ja igemetele; Soodustab paranemist; Antiosüdant, kaitseb vähi
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 1...
Võib kasutada Naistepuna 2x päevas. raseduse ajal, Greibimahl kuid tänaäeval Ženšenn KOOSTOIMED: eelistatakse Mustsõstar, kiivi, madalmolekulaars Rivaroksabaani viinamari, kapsas, biosaadavus eid hepariine. spinat, prorru jm sõltub toidust – roheline!. võtta koos
Bioloogia 2. põllumajandus 10k aastat tagasi:niiluse, eufrati ja tigrise vahel kasvatati nisu, peagi ka lambaid, kitsi, sigu ja veiseid. 9k aastat tagasi mehhikos kõrvitsalised, mais 8k a. kaug-idas hirss, riis Metsade aletamine. Mida rohkem toitu, seda enam paljunevad inimesed. 10k aastaga on hävitatud Maal,1/3 metsadest. Kas inimkonna saatuse mudel: Kunagi oli Lihavõttesaar (400 ruutkilti) kaetud metsaga. 1600 aastat tagasi tulid esimesed polüneeslased, tegid põllud, ehitasid maju ja paate ning paljunesid 7000 elanikuni. 1722 avastati erodeerinud muldadega, ilma ühegi puuta saar, kus elasvaidligi 200 vaenutsevat koopaelanikku. Neil polnud isegi paati, et kala püüda... kannibalism. Kaasaja põllumajandus peab ära toitma ligi 7 miljardit inimest. Igal aastal toodetakse Maal 6 miljardit tonni toiduaineid. ¼ maismaast kasutatakse põllumajanduses. 80% inimkonnast sõltub vaid 3 põllukultuurist nisu, riis, mais. Uued tehnoloogiad.... G...
· Valge · Lehtsigur oad · Guajaav · Nisujahu tuunikala · Apteegitill · Mustad · Tähtvili · Kaera- · Jääsalat oad · Karusmari helbed · Kurgid · Punased · Kiivi · Kaerajahu · Lillkapsas oad · Kinkan · Kaerakliid · Mais · Põldoad · Laim · Kinoajahu · Rohelised · Rohelised · Leeder · Koorimata
puu- ja köögiviljad, marjad, mahl - astelpaju, kibuvits, mustsõstrad, C askorbiinhape tikrid, maasikad, paprika, kaalikas, brokoli, tomat, kapsas, kartul, tsitruselised, kiivi Vitamiinipuudus Vitamiinupuudus võib tekkida mitmetel põhjustel: Toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt. alkoholism). Füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või vanuritel). Organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite.
· Pariisikartuli nuga väike, kulbikujulise teraga nuga, mida kasutatakse pariisikartulite tegemiseks. Võivad olla erinevates suurustes, erinevas mõõdus pariisikartulite lõikamiseks. · Oliivikulp oliivide hõlpsamaks välja võtmiseks purgist või muust nõus. Oliivikulp on väike kulp, mille põhjas on augud liigse vedeliku või õli välja voolamiseks. · Kiivilusikas - kiivilusikal on ühe külje peal tera, millega kiivi pooleks lõigata ning lusikas viljaliha väljalõikamiseks või söömiseks. Võib olla valmistatud ka plastikust. · Jäätisekulp lusika kujuga kulp, mille abil vormitakse jäätisest pallikesi. Kasutatakse ka melonist pallide lõikamiseks ning trühvlite, pralineede ja muude maiustuste vormimiseks. 1.3 RIIVID Riive kasutatakse erinevate toiduainete riivimiseks, neist peenikeste ribade või puru saamiseks.
NARVA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Nikolai Kolkov PUUVILJAD Referaat Juhendaja:Maria Intston Narva 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................3 VIIGIMARI..........................................................................................................4 FÜÜSAL.................................................................................................................4 PASSIOON............................................................................................................4 KOKKUVÕTE.....................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................6 ...
1.1. Uued Valio Gefilus 2GO jogurtishotid, mis on saadaval 100-grammistes taassuletava korgiga pudelites kiivi-, banaani-maasika ja ploomimaitselistena. Tegu on esimeste Eestis toodetud jogurtishottidega. Shokobox (www.shokobox.ee) tegeleb eksklusiivse kinkešokolaadi müügiga. Kõiki tooteid eristab unikaalne ja kordumatu disain ning šokolaaditoodete kvaliteet. Eesmärgiks on LED-elementide abil valgust kiirgavate põrandakatete arendamine. See innovatsioon avab uusi võimalusi LED-valgustuse pindadesse integreerimisel. Lisaks uutele seadmetele, tõi Apple välja ka uue süsteemi Apple Pay, mis peaks peatselt asendama poodides rahakotti. Esialgu vaid USA-s töötav süsteem on täielikult kontaktivaba ning sellega on võimalik maksta erinevates poodides või teenusepakkujate juures. Uus seadeldis (kell) sisaldab erinevaid rakendusi, töötab treeningvahendina ja on ühenduses iPhone'iga. Kellal on p...
· Serveerimine- 100-150 g temp.10-14`c · Lisandid ..... Tarrendained · Zelatiinipulber paisutatakse külmas vees, sulatatakse vesivannil · Zelatiinilehed leotatakse külmas vees, liigne vesi pigistatakse välja ja lahustatakse väheses kuumas vees · Zelatiin tardub 15-20`c juures 4 tundi · Agar-agar- Leotatakse 1:10-le 8-24 tundi, puhtasse vette ja Kuumutatakse keemiseni Tardub 35-40´c juures Tarretised · Puuviljadest ja mahladest- Ei sobi kiivi ja ananass · Piimast ja piimatoodetest- · Veinidest- · Kihilised tarretised- · Vahustatud tarretised- Vahud ja sambukid · Toorvahud- puuviljadest ja marjadest, kohupiimast, maitsestamine .... · Keedetud vahud- mannavaht, rukkijahuvaht, maitsestamine .... · Sambukid- marjapüree munavalge+ tarrendaine, lisandid ..... · Serveerimine ...... Kreemid · Muna- piimaseguta kreemid 35% rõõsk koor, Lisandid ...... Maitsestamine ..... Tarrendaine ..... Vormid..
EKSOOTILISED VILJAD Mesike Jalakas 6.C Käsitöö 2018 OGAMELON EHK KIWANO SISSEJUHATUS Ogamelon on veider segu värskest, suureseemnelisest kurgist ja kiivist. Seda nii maitselt, kui välimuselt, aroomilt ja tekstuurilt. Maitselt on ogamelon värske, veidi hapukas ning ülimahlane. Rohkem on tunda kiivi ja kurgi sugulust maitset. Ogamelon sobiks oma maitselt väga hästi salatikastmesse ja lihamarinaadi. OGAMELON EHK KIWANO Ogamelon on kurgi ja meloni sugulane Uus-Meremaalt. Ogameloni vilja läbimõõt on 5cm, kaal 200-250g ja vilja katab 4-6 mm paksune kuloranz koor. Ogameloni vilja sisu meenutab tumerohelist zeleed ning on söödav koos seemnetega. Ogamelon on hapukasmagusa, kergelt kurki, laimi ja banaani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
