Tartu Ülikooli Kirjastus "Psühholoogia Gümnaasiumile" (1)

Psühholoogia  gümnaasiumile 
Tartu Ülikooli Kirjastus 
Psühholoogia, psüühika, teadvus 
Psühholoog  töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on 
hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. 
-  Psühhoteraapia  - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. 
- Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja  vaimuelu  olemust ning 
avaldumise viise. 
Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised 
tegevused). 
- Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma 
käitumist. 
Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. 
- Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. 
Teadvustamata  psüühilised protsessid: 
1) teadvustele kättesaamatud (например, зрение не позволяет видеть все детали) 
2) kunagi olnud teadvuses (automatiseerumine) 
-  Eneseteadvus  - teadvuse üks vorm - teadlik olemine ja arusaamine iseendast. 
Psüühika peamise eesmärgi - maailmast tervikpildi loomine - saavutamiseks tuleb 
lahendada terve rida konkratsemaid ülesandeid (psüühika funktsioonid). 
Taju 
- понимаем материальные вещи, ориентируемся в пространстве, понимаем логику 
расположения предметов и значение символов. 
-  kujundid  -  meelte  kaudu saadud kujutisi või pilte. 
Mälu 
- säilitab kujundeid. 
- память не копирует окружающий мир, а откладывает в том виде, как мы его 
воспринимаем. 
-  Mäluprotsess  - protsess, millega mingeid sündmusi või olukorg’di salvestatakse, 
säilitatakse ja taastatakse. 
1
Mõtlemine 
- Mõtlemine - meelte poolt ja muul viisil loodud  kujundite   manipuleerimine  ehk 
kasitsemine. 
Keel 
- kokkuleppiline. 
- sümbolite süsteem. 
Tunded 
- tunded inimestel ja loomadel on samad 
- ülesandeks on teavitada organismi võimalikult kiiresti teatud liiki olukorras ning 
valmistada teda ette kindlal viisil tegutsema. 
Tegevuse juhtimine 
- psüühika juhtib tegevust (например, если человек хочет стать отлетом, то ему надо 
для этого соответствующе тренироваться - мотивация) 
Keha ja vaim: 
1) kahesus - keha võtab ruumi (materiaalne), vaim - mitte 
2) ühtsus - keurling närvisüsteemi omadus - füüsikaline  monism , mille kohaselt ei ole 
peale juba tuntud või veel avastaist vajavate füüsikaliste, keemiliste ja  bioloogiliste  
nähtuste erilist vaimsete nähtuste maailma. 
- Iga psüühikailmingul on vaste sündmuste näol, mis toimuvad närvisüsteemis. 
Inimene ei ole ainus, kel on kultuur - loomadel on ka. 
Pärilik info antakse edasi  geenidega , kultuuri info - keelega. 
Слова различных языков народа воспринимаются и понимаются по-разному. 
Igal rahval on oma tüüpiline arvamus mitmete inimeste hinge- ja vaimuelunähtuste kohta. 
Rahvapsühholoogia ja teadusliku psühholoogia olulisemad erinevused: 
1) Teaduslik psühholoogia näeb oma peamise eesmärgina psüühika ja käitumise üldiste, 
igal pool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamist, mitte aga unikaalsete ja 
kordumatute detailide uurimist. 
2) Teadusliku psühholoogias suurem ja tähtsam osa teadmisest on saadud katse ehk 
eksperiendi teel. 
3) Teadusliku psühholoogia väidet on ümberlükatavad. 
4) Teaduslik psühholoogia on rajatud vastastikustele kontrollitavusele (mitte keegi ei ole 
teaduses  ülemislikku sõnaõigust). 
Kokkuvõtte 
- Psühholoogia uurib, kuidas on inimese psüühika ja käitumine korraldatud. 
- Psüühika peamiseks ülesandeks on luua sidus ja terviklik pilt organismi  ümbritsevast  
maailmast, mis võimaldaks tal  liikuda  vabalt nii füüsiliselt kui ka sotsiaalses ruumis. 
2
Sigmund  Freud  ( 1856 -1939) 
Arst ja  professor  
- Uuris psüühikahäirete all kannatavaid patsiente => inimese psüühikas on 
väljatõrjumismehhanism (alateadvus) 
Charles  Darwin  (1809-1882) 
- «Emotsioonide väljendumine inimesel ja loomadel» (1872) 
- Arvamus: kujunes  evolutsioonis  välja seos psüühika teatud  seisundite  ja 
harjumuspäraseks muutunud liigutuste vahel. 
Juri   Lotman  (1922-1993) 
- Arvamus: kultuur on kõik see, mis ühiskonnas ühest  põlvkonnast  teise mittepärilikul 
viisil edasi kantakse. 
Gordon  Gallup 
Loomapsühholoog 
- Leiutas lihtsa ja teravmeelse viisi, kuidas kontrollida, kas katsealused on eneseteadvused 
või mitte - peeglitest (orangutan ja  šimpans ). 
Wolfgang  Köhler  (1887-1967) 
- «Ahvride mõistus» (1917) 
3
Psühholoogia ajaloost 
-  Sisevaatlus  -  introspektsioon  - väärtuslikku informatsiooni saamine, iseenda mõtete ja 
seisundite jälgimine ning kirjeldamine. 
Aristotelesi raamatu «Hingest» võib pidada esimeseks põhjalikuks psühholoogiaraamatuks. 
19.sajand - psühholoogia nagu iseseisev teadus. 
- Eristusläve - minimaalne stiimul väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 
75%-l katsekordadest avastama. 
Inimese silm, sarnaselt teiste  meeltega , ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi 
suurusi. 
Meie meeled on tundlikud madala intensiivsusega  stiimulite  suhtes ja muutuvad üha vähem 
tundlikuks, kui stiimuli intensiivsus kasvab. 
- Korrelatsioonikordaja - arv, mis iseloomustab seose tegevust. 
Korrelatsioon  näitab, kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta. 
Kokkuvõtte: 
- Psühholoogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19.sajandil teisel poolel. 
- Inimese hinge- ja vaimuelu võib jõuda üldiste seaduspärasusteni, mida saab jäljendada 
täpsete arvuliste suhetega. 
Hinge astmed Aristotelese järgi: 
Aristotelese arvates on hing kõige elava omadus: olla elus tähendab omada hinge ja hinge 
omada tähendab olla elus. 
-  Vegetatiivne  hing/toitumisvõime - on nii inimesel, loomadel kui ka taimedel. Selle 
madalaima psüühika vormi ülesandeks on tagada kasv, toitumine ja paljunemine. 
-  Meeleline  hing/aistimisvõime - on loomadel ja inimestel. See psüühika liik võimaldab 
tajuda ümbrust, kindlustades sellega liikumisvõimed. 
-  Mõistuslik  hing/mõtlemisvõime - on ainult inimestel. Mõistus on ainult inimesel ja selle 
poolest erineb ta kõigist loomadest. 
Temperamenditüübid: 
- Koleerik - kergesti ärrituv, tundlik, äge 
- Melanhoolik - kurvameelne, murelik, aeglane 
- Sangviinik - keevavereline, tormakas,  seltsiv  
- Flegmaatik -  tuim , loid,  kannatlik  
4
Wilhelm  Wundt  (1832-1920) 
-  1879  a - teadusliku psühholoogia  tinglik  sünnimoment - inimese psüühika uurimise 
katsed. 
Rene  Descartes  ( 1596 - 1650 ) 
Prantsuse filoosof ja mõtleja 
- «Arutlus meetodist». 
- Arvamus «On olemas üks asi, milles keegi pole kunagi kahelnud - see on  iminese  võime 
kahelda. 
- Uurimisimeetod «sisevaatlus» ehk «introspektsioon». 
Immanuel  Kant  (1724-1802) 
Saksa filoosof 
- Arvamus: «Psühholoogia ei saa kunagi selliseks teoreetiliseks teaduseks, nagu näiteks 
füüsika,  matemaatika  ja eksperementaalne teadus (kirjeldab ainut nähtusi ja sündmusi)». 
- tema eksis 
William Hamilton (1788-1856) 
Šoti  filoosof 
- Katse => inimese psüühilisi protsesse on võimalik eksperementaalselt uurida. 
Ernst  Weber  (1795-1878) 
Saksa  arstiteadlane  
- Eristusvõime  uurimine  
-  Weberi  reegel (Weberi seadus) - (∆S/S=C)

S - stiimul, ∆S - eristusläve suurus, C -  konstantne  
Gustav  Theodor  Fechner (1801-1887) 
Saksa õpetlane 
-  Psühhofüüsika  seadus ( Fechneri  seadus) - seadus, mis ühendab füüsilise ja vaimsete 
asjade maailma. 
- n=k*log(Sn/So)

n - eristuslävede arv, k - kordaja, Sn ja So - vastavalt hinnatavad ja minimaalselt 
tajutavad  stiimulid tegevust => tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus. 
5
Wilhelm Maximilian Wund (1832-1920) 
Saksa filosoofiaprofessor 
- Maailma esimene psühholoogialaboratoorium 
Francis  Galton  (1822-1911) 
Inglane 
- Artikel « Andekuse  ja iseloomu  päritavus » 1865 
6
Inimene - osa loomariigist 
Vastavad teadmisvaldkonnad: 
- Võrdlev  loomapsühholoogia  
- Etoloogia 
- Käitumisökoloogia 
- Sotsibioloogia 
-  Evolutsiooniline  psühholoogia 
Inimeste eellaste ja loomariigi esindajate uurimine peaks jälgima inimesele omane 
psüühika, tegevus ja tunnetus. 
Evolutsioonilise arengu idee kohaselt tekivad keerulisemad vormid lihtsamatest. 
Psüühika olemasolust võib rääkida siis, kui maailm hakkab  jagunema  2 osaks: 
1)  subjekt  - tunnetav organism 
2) objekt - väljapoole jääv ümbritsev maailm 
- Käitumine - keeruline protsess, mis eeldab väga mitmesuguste organite ja 
organisüsteemide koostööd keskkonnas ettetulevate asjaolude jälgimisel kõrvuti 
organismist endast lähtuvale seisundite ja vajaduste jälgimisega. 
- Käitumismehhanism - vahend ja võimalus, mis organismil on käitumise korraldamiseks 
vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. 
Põhilised käitumise korraldamise  mehhanism : 
- närvitegevus (kõige oluline) 
- hormonaalsete tasemete muutused 
- boloogilised rütmid 
- kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine 
- õppimine 
- sühtlemine teiste organismidega 
Ilma närvisüsteemita pole psüühika, teadvus ja eneseteadvus võimalik. 
Erutus  (возбудимость) - ainsale rakule iseloomulik närviprotsesside evolutsiooni põhiline 
eeltingimus (esimene evolutsiooni etapp). 
Närvikoe (нервная ткань) - erutuvus arenes erinevates rakkudes  erineval  määral, kuni info 
vastuvõtmise, töötlemise ja vahendamisega hakkasid tegelema eriliste omadustega  rakud  ja 
rakurühmad, mis  omavahelise  ühendusete baasil moodustasid närvikoe. 
Närrivõrk (нервная сеть) -  ühetaoline  närvikiudude kogum närvirakkude vahel ning 
närviimpulsid selles levivad takistamatult igas suunas. 
Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteem - erinevad tüüpi närrirakud spetsialiseerunud 
erinevate funksioonide täitmiseks, moodustades närviteid ja infotöötluskeskusi. 
7
-  Refleks  - käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse 
viivitamatu reaktsiooniga. 
Kahekülgselt  sümmeetriline  närvisüsteem - lülilise keha pea- ja  sabaosa  on eristeteved, nel 
kujunevad ka esimesed meeleorganid (физ. органы чувтсв), mis ajapikku täiustuvad ning 
eristuvad üksteisest. 
Kesknärvisüsteem - närvitegevuste ja käitumise kontrolli koondumie. 
Seljaaju  evolutsioon - liituvad närviteed selgejooneliseks kõhtmiseks närviketis, millest 
korraldatakse eraldi iga kehalüli tunde- ja lihasorganite tööd, samuti kooskõlastatakse 
tegevust  tervikuna . 
-  Instinkt  - üksteisele järgnevate reflekside  kompleksne  ahel, mis moodustab tervikliku 
tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks (on kaasasündinud). 
Instiktiivne tegevus on iseloomulik alates alates närvisüsteemi evolutsiooni kahekülgse 
sümmetria etapil. 
Selgroosete loomade tsentraliseeritud närvisüsteemis  toiminud  evolutsioonilisi muutusi 
iseloomustab kesknärvisüsteemi osatähtsuse suurenemine, jätkuv  peaaju  areng ja paljude 
uute ühenduste tekkimine närvirakkud vahel. 
- Libiline süsteem -  algeline  aju ning reguleerib selliseid tegevusi nagu toitumine, 
soojätkamine , järglaste eest hoolitsemine ning mitmesuguste muude vajaduste tekkimine 
ja rahuldamine. 
Ajukoore mahu lisandumisega kaasneb infotöötlusvõime suurenemine, käitumise 
paindlikumaks muutumine, kogemustest õppimise võime ja organismi enda psüühiliste 
nähtuste  tajumine . 
Meeleelundite ja närvisüsteemi iseärasused sõltuvad keskkonnast. 
Teised käitumismehhanismid: 
- hormoonid (размножение) 
- bioloogilised rütmid (повседневные потребности) 
- kasvamine ja areng (üldise elukäigu kujunemine) 
- õppimine 
-  suhtlemine  ehk kommunikatsioon 
- Hormoonid - mitmesigustes keha sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis vabanevad 
verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse (nt testosteroon, 
östrogeenid , prolaktiin). 
- Õppimine - uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasiside 
käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. 
8
Õppimise tüüpid: 
1) Harjuamine - habituatsioon - korduvalt ettetulevad sündmused (ei häiri). 
2) Tundlikkuse  teravnemine  (обострение чувств)- sensitisatsioon - teravnemine mingi 
stiimuli või sündmuse suhtes (häirib). 
3) klassikaline tingimine - õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel - 
«приучает» посторонний, чтобы дать что-то 
4) operantne tingimine - õpitakse oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel - сам научился 
чему-то, чтобы получить что-то 
Inimeste unikaalsus: (=> ei piisa eristamiseks loomadest) 
1) tööristade valmistamine 
2) keel 
3)  ratsionaalne  mõtlemise oskus 
4) kultuur 
- Grammatika - reeglid, mis määravad märkide järjestuse ja kombinatsioonid. 
- Kultuur - selgelt eristunud õpitud ja paindlikke käitumisviise, mida kantakse põlvest 
põlve edasiliigikaaslastelt õppimise teel. 
— 
Australopiteegid  - inimese ürgused agvitaolised eellased, lühikesekasvulised olendid, kes 
liikusid juba kahel jalal. 
Homo habilis (esimene inimene) - harbaste luude, australopiteekidest suurema aju ja 
nüüdisinimese kolju ning hammastega sarnaste tunnustega varajane inimene. 
Homo erectus (püstine inimene) - kes oli pikka kasvu, pikajalgne ja kitseste  puusadega , 
tanäpäeva inimese omaga sarnase kehaehitusega  olend . 
Arhailine Homo  sapiens  (erukas inimene) - keda leidude dateeringu järgi peetakse umbes 
500 000 aasta vanuseks. 
Homo sapiens sapiens (nüüdisinimene) - aju mahu kasv, käitumise suurenev  paindlikkus , 
tööriistade valmistamise ja tule kasutamise oskus, lihatoidu osakaalu kasv ning ühiskonna, 
kultuuri ja sotsiaasete suhete areng. 
9
Charles Darwin (1809-1882) 
- Evolutsiooniteooria  põhiprintsiipid 

10
Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilise alused 
Käitumise kõrgemaiks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju 
ja nävid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid 
nimetatakse tuumadeks. 
Hallaine moodustub suurtest, silmanähtavatest närvirakkude kogumitest. 
Valgeaine - piirkond, kus domineerivad närvirakkude pikad  jätked  (paistab ajakude 
heledam). 
Peaaju jagatakse eesajuks, (mille moodustavad vasak ja parem  ajupoolkera ), vaheajuks, 
keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks. 
Piklikaju  - seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, neelamist ja 
kehaasendit kontrollivad tuumad. 
Ajusild  - ärkveloleku ja und,  näolihaseid , keelt, silmi ja kõrvu korraldavad tuumad. 
Väikeaju  - neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. 
Keskaju  - kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoide kehatemperatuuri, 
tajuda valu, kontrollida arkveloleku ja une vahendumist ning kordineerida liigutusi. 
11
Vaheaju  - talamus, kus tuumasid talitlevad kui vahejaamad tajud teabe edastamisel 
ajukoorde - hüpotalamus, toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja 
seksuaalse käitumise olulised keskused. 
Eesaju  - massivsed  basaaltuumad , mis võimaldavad meil tahtmist mööda ja  sujuvalt  liikuda 
ning osalevad mäluprotsessides. 
- Hüpokampus - väga tähtis mälujälgede moodustumiseks, eriti ruumimälu osas, ning 
emotsionaalne õppimine on seotud tihedasti  mandelkeha  ja ämugdala talitlusega. 
- Uuem  ajukoor  - neokorteks - silmatorkavaim inimaju osa, mis  laseb  meil mõistusepärselt 
käituda. 
Ajukoor - tagab käitumise paindikkus,  kohasus  muutliku olukorraga, kuid selle juures 
sõltub ajukoore  tõhusus  koorealuste tuumade talitlusest. 
Traditsiooniline bioloogiline psühholoogia keskendus erinevate psüühiliste protsesside 
keskuste otsimisele. 
Iga psüühiline funktsioon ning selle  mitmekesisus  tagatakse paljude tuumade vahel 
moodustuvate koostöövõrgustike talitlusega. 
- Gliiarakud - isoleerivad  neuroneid  ja nende jätkeid üksteisest, aitavad närvirakkudel 
toituda ning loovad närvikoe ruumilise ülesehituse. 
Kui närviraku keha ja aksoni piiril  asuval  aksonikünkakesel on rakumembraani 
polariseeritus naaberneuronitelt saabunud erutavate signaalide mõjul vähenenud üle teatud 
piiri, vallandub tegevuspotensiaal. 
12
- Virgatsained - keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul 
närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude taitlust, seondudes retseptoritega. 
- Sünapt - koht, kus toimub närvierutuse ülekanne  ühelt  närvirakult teisele. 
-  Retseptorid  -  valgud , mis seovad virgatsaine molekule ning kas käivitavad rakus signaali 
esindamiseks biokeemiliste protsesside ahela või muudavad kohe rakumembraani 
elektrilisi omadusi. 
Näiteid virgatsaineist, mida 
Näide vastavatest närvi- või psüühilistest 
kasutab mitu rühma neuroneid
funktsioonidest
Atsetüülkoliin
Õppimine, mälu, ärkveolek
Glutamaat
Üsna universaalne erutusvirgatsaine, enim uuritud 
seoses õppimisvõimega
Noradrenaliid
Tähelepanu, ärksus
Dopamiin
Üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus 
Serotoniin
Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni
Gammaaminovõihape
Väga universaalne pidurdusvirgatsaine, eriti 
interneuronites
Endropioidid (nt β-endorfiin)
Valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju
Neuropeptiin Y
Söögiisu  suurendamine , ärevuse mahasurumine
Neuronite jätked, jätketel asetsevad ogad,  närvilõpmed  ja nei paiknevad  struktuurid  on 
saabuva  elektrilise ja keemilise teabe mõjul pidevas muutumises. 
Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi (особенности) ajukahjustuse asukohaga, saab 
teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. 
- Kõnekeskused - ajupiirkonnad, mille kahjustus teeb võimatuks  kõnelemise  või kõne 
mõistmise. 
Ülesannete lateraliseeritumine - eelistatult ühes ajupoolkeras paiknemisele. 
- Elekterentsefalograafia (EEG) - aju elektrilise protsesside registreerimine kolju pinnale 
paigutatud elektroodidega (eritleda une sügavust, hinnata ärksust arkveoekus, 
diagnoosida mõnesid närvihaigusi). 
Aju on ju evolutsiooni tulemus ning loomade ajus on palju inimajuga homoloogilist, sama 
funktsiooni täitvat. 
13
- Arengudüsleksia - pärilik närvirakkude rände (миграция нервных клеток) häire peaaju 
arenemise ajal. 
Peeneotsaliste mikroelektroodidega saab kirjeldada üksikute närvirakkude aktiivsusmustrit 
ja näha, missuguste ärritajate peake üks või teine neuron erutub. 
Iga  närvirakk  integreerib kogu dendriitide kaudu saadava teabe ühemõtteliseks 
otsustuseks_ tekitada tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal või mitte. 
- Psühhofarmakoloogia - teadvus ravimitest, mis muudavad haiget ja  tervet  psüühikat. 
Stressil  on 2 poolt:  eustress  ehk hea ja  distress  ehk  kahjustav   stress . 
Ecstasy  (MDMA) toimemehhanism - hävib osa serotiinineuronite närvilõpmetest - see 
muudab inimese implusiivsemaks ja depressioonile vastuvõtlikumaks. 
Narkolepsia - болезнь, при которой мышцы моментально расслабляются, и человек 
попадает в мгновенный сон (puudub hüpokretiiniretseptor sünnipäraselt). 
Kasutedes erinevates uurimissuundades biokeemiliste ja käitumiskatsetega kogotud 
teadmisi kombineeritult teadmisega aju ehitusest, saab inimese psüühika 
alusmehhanismide kohta püstitada kaugele minevaid hüpoteese, mille kontrollimise teeb 
võimalikuks moodsate tehnikasaavutuste kasutamine inimese närvisüsteemi  uurimisel . 
- Arvutitomograafia (CT, computerised tomography) - ajukoe tiheduse hindamise meetod 
kitsa röntgenikiire liikumise järgmisel arvutis,mis võimaldab näiteks lokaliseerida 
ajuverevalumi ja sellega ajukahjustuse koha juba elupuhuselt täpselt määrata. 
- Magnetresonantskuvamine (MRI, magnetic resonance imaging) - kasutab ära 
aatomituumadele omase võnkesageduse. 
- Positronemissioon  tomograafia  (PET) - võimaldab hinnata  verevoolu  kiiruse muutumist 
ajuosades ning selle kaudu aju erinevate piirkondade aktiivsust ülesannete lahendamisel. 
- Funktsionaalne magnetresonantskuvamine (fMRI) - arvestab aju verevoolu ja 
hapnikutarbimist ning näitab  ajupiirkondade  aktiivsust kolmemõõtmelises virtuaalruumis 
ja hea ajalise lahutusvõimega. 
Kokkuvõtte: 
- Närvisüsteem koosneb närvi- ja gliaarakkudest. 
- Dendriidid - jätked, mis kannavad elektrilise poyentsiaalide vahe muutust ehk 
närvierutust rakukeha poole. 
- Akson (nouronil on üks) - jätke, mis kannab närvierutust teiste rakkudeni. 
14
Jan  Purkinje  
- 1839. aastal kirjeldas neuronit esmakordselt. 
15
Pärilikkus  ja inimeste erinevused 
Psüühiliste funktsioonide bioloogiline olemus seisneb organismi võimes tunnetada 
keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja muuta oma käitumist vastavalt nendele 
tingimustele. 
Anatoomilised ja psüühilised  tunes  on arenenud bioloogilise evolutsiooni tulemusena: 
omadused arenevad päriliku muutlikkuse ja loodusliku valiku tagajärel. 
Geneetilised inimese psüühilise omaduse erinevuste tüüpid: 
1)  alternatiivne  - osal inimestel on mingi psüühiline peatoloogia, teised on terved. 
2)  kvantitatiivne  - tunnus avaldub indiviididel erisugusel määral (nt ühed on 
intelligentsemad kui teised, ühed on agressiivsemad). 
Monogeensed psüühilised  puuded : 
-  Daltonism  - meeleelundite tajupuude klassikaliseks näiteks on värvipimesuse kaks vormi, 
mida tuntakse ühise nimetusega. 
-  Fenüülketonuuria  - ainevahetusepuude, mis  seisned  selles, et  maksarakkudes  avalduva 
autosoomse geeni retsessivse mutatsiooni tõttu areneb homosüdootidel sügav vaimne 
alaareng . 
-  Hüpotüreoos  - endokriinsüsteemi  puue , täpsemalt kilpnäärme hormoonide puudulikkus 
(kasvu  pidurdamine  ja sügava vaimse alaarend). 
-  Huntingtoni  haigus - autosoomne dominantne  mutatsioon  tingitud neurodegeneratiivset 
haigust, mis avaldab keskeas (liikumise ja iseloomu häired, vaimse  taandareng  - 2-3 
aastat pärast surm). 
 Mitmed vaimse arengu ja käitumise puuded on tingitud karütüübi anomaaliatest. 
- Karütüüp - indiviidi  keharakkude  kromosoomistikku iseloomustav mõiste; seda 
kirjeldadakse kromosoomide arvu, suuruse, kuju ja vöödistusmustri järgi, mi on 
mikroskoopiliselt vaadeldav mitoosi metafaasis). 
- Downi sündroom - mitmesuguste füüsiliste arengu puuete kõrval kõige olulisemaks 
häireks sügav vaimne alaareng. 
- Päritavus - geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses 
muutlikkuses (ehk inimese keskmises erinevuses). 
h^2=Vg/Vp 
Vg - geneetilistest teguritest tingitud muutlikkuse ulatus 
Vp - tunnuse muutlikkuse kogumäär 
Päritavuse uurimiseks inimese psüühiliste tunnuste puhul on 2 viisi: 
1) kaksikute meetod 
2) perekonnastatistiline meetod 
Konkordantsed kaksikud - ühesugusega tunnusega (nt mõlemad normaalsed või defektsed). 
16
Diskordansted kaksikud - erineva tunnusega (nt üks on normaalne, teine -  defektne ). 
Holzingeri päritavus H=(K ük - K ek)/(100 - K ek) 
K ük - ühemunakaksikute kondrantsus 
K ek - kahemunakaksikute kondrantsus 
Kokkuvõtte: 
- Psüühika bioloogiline olemus seisneb organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, 
häälestada end nendele ja muuta käitumist vastavalt tingimustele. 
17
Taju 
- Taju - protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal  luuakse  terviklik pit 
(nn tajukujud) vahetult mõjuvatest  objektidest  või nähtustest. 
-  Tajukujund  - vaid üks ümbritseva maailma tõldendustest ja erinevad vaatlejad pööravad 
tähelepanu maailma erinevate külgedele. 
V1 ja V2 - reageerivad kõige paremini sellele, kui mingis kindlas kohas silmapõhjas on ühe 
kindla  orientatsioon  valguspiir 
V4 (all) - värvitaju 
V3 ja V3A - registreerivad orientatsiooniga jooni, kuid ainult siis, kui nee liiguvad mingis 
kindlas suunas 
Taju eesmärk on umritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada 
adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduse üle. 
- Disparaatsus - silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga 
väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. 
Informatsioon - adekvaatne teave ümbritseva keskkonna kohta - võib sisalduda keemilistes 
ainetes, mis õhus või vees levides organismi jõuavad, mehhaanilises energias, mida 
tajutakse näiteks survena, puudutsena või  helina . 
18
- Tajukujund -  keeruliste  otsuste ja arvutuste lõpptulemus,  kusjuures  otsustamis- ja 
arvutamisprotsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 
Absoluutsed piirid iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse minimaalset (või 
maksimaalset) väärsust, mida organism on suuteline tajuma. 
- Suhtelised piirid - objektide kõige väiksemad erinevused, mida tajusüsteem on 
võimelineavastama. 
Psühhofüüsikalised  sõltuvused   kirjeldavad  stiimulite füüsikaliste suuruste ja subjektiivsete 
tajumuljete  seoseid . 
Erutus levib piki närve teatud lõpliku kiirusega. 
Stiimul püsib veel mõnda mega nn sensooses mälus (tajumine ei lakka siis, kui stiimul on 
lõpetanud). 
Мы понимаем, что в близи и в дали объект остается все такого же размера, не 
зависимо от того, что зрение воспринимает вблизи объект огромным, а в дали с 
размером мыши (это мы понимаем с младенчества 6-8 месяцев). 
Ühe seisukoha järgi on inimesed tundlikud objektide omaduste suhete vastu objektitega, 
mis sõltumata vaatlustingimustest on invariantsed, muutumatud (=> понимаем, что 
объект отдален и на столько, благодаря окружающим предметам). 
Teine seisukoht väitab, et kuna väikesed lapsed siiskinka eksivad objektide omaduste 
hindamisel, on taju kontantsus elukogemuse ja õppiise tagajärg. 
See, mida me näeme (värvus suurus, kalle jne) mingis kujutise punktis, ei sõltu üksnes 
punkti füüsilisest omadusest, vaid ka sellest, millised onpunkti ümbrusest kujutise osade 
omadused (искожение реальности). 
Восприятие так же зависит от того, что мы воспринимали до или после: 
- heli kõrgus või valjuse hindamine 
- liikumise suuna 
- orentatsiooni või vormi tajumine 
- raskuse võrdlemine 
Kutsub  kohanemine  ehk  adaptatsioon  mingi  omadusega  esile mõningate järgmise 
tajukujundite teatud liiki monutuse. 
Kaks protsesse liiki: 
1) iseeneslikud (spontaansed) - erinevus ümbritsevast taustast (kokteilipeo fenoment). 
2)  juhitud  - erakordne tähtsus 
Taju  valivus  ja tähelepanu - suuname oma  tahtliku  tähelepanu kord ühele, kord teisele 
asjale. 
19
Looduse poolt kaasaantud võimaluste realiseerimiseks on adekvaatne stimulatsioon 
hädavajalik. Samavõrd oluline on aktiivsus ümbritseva maailma  tundmaõppimisel . 
- Taju õppimine - oskus märgata uusi omadusi ja tunnuseid või üha väiksemaid erinevusi 
stiimulite vahel. 
— 
-  Akommodatsioon  - silma kohanemine erineval kaugusel olevate objektide vaatamiseks. 
Inimese puhul toimub akkommodatsioon silmaläätse kuju muutumise abil. 
Liikumisparallaks  - vaatleja oliikumise puhul pole nägemisvälja muutused juhustikud, vaid 
süstemaatilised: lähedaste objektide  nihe  võrkkestal on suur ning mida kaugemal objekt 
asub, seda lühem on tema poolt läbitud teepikkuse  projektsioon  silmapõhjas. 
Inimese nägemises on vaid kolm erisuguse värvipigmendiga retseptorrakkude tüüpi, igaüks 
maksimaalselt tundlik erineva lainepikkusega elektromagnetlainete suhtes. 
- Kontuur - koht kujutises, kus valguse intensiivsus või lainepikuste  kompositsioon  väga 
järsult muutub. 
-  Lateraalne  pärssimise  mehanism  - protsess, mille käigus kõrvuti asetsevad  ühikud  
suruvad teineteise aktiivsust maha. 
Liikumistaju aluseks on hoopis sündmuse ajalise järgnevuse registreerimine. 
20
Hermann  von  Helmholtz  (1821-1894) 
- Teadvustamata  otsustuste  tajuteoorija. 
James Gibson ( 1904 -1979) 
Cornelli Ülikooli professor 
- Õkoloofiline tejuteooria (nt saab aru et  tool  on istumiseks). 
Stanley  Smith  Stevens  (1906-1973) 
Ameerika  psühholoog  
- Astmefunktsioon (stiimuli füüsiline suurus ja tajumulje)

ψ=k*S^n

ψ - tajumulje tugevus

S - stiimuli füüsiline suurus

n - spetsiifiline  asendaja 

k - skaleerimiskonstant 
- Logaritmfunktsioonil ja astmefunktsioonil (kui n mõisteid esitatakse tarvilike ja piisavate tunnuste abil. 
- Teine teooria => mõisted  esitatakse prototüüpidena. 
Inimese vaimse arenguprotsessid: 
1)  assimilatsioon  (sarnastumine) - inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat infot 
niiviisi, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri. 
2) akommodatsioon (kohandamine) - inimesed muudavad oma tunnetusstruktuure nii, et 
need oleksid kooskõlas uute kogemustega. 
- Operatsioon - vaimne tegevus, mis võimaldab kujunditega kooskõlastatult ehk 
koordineeritult manipuleerida. 
Arenguastmete teooria: 
1) sensomotoorne aste (0-2 av) - kaasasündinud refleksid - mõtlemine areneb 
assimilatsiooni  ja akommodatsiooni abil. 
2)  operatsioonide - eelne  aste (3-7 av) - ei suuda jälgida protsessi, ei soka seletada 
järgnevusi ega ole võimeline järeldama, mis juhtus. 
3) Konkreetsete operatsioonide aste (7-12 av) - suudab jälgida protsessi .. -||- 
4) Formaalsete operatsioonide aste (12-.. av) - suudab arvestada eeldustega ja tuletada 
neist järeldusi, valdav on loogiline-teaduslik mõtlemine. 
Teaduslik mõtlemine on osas kultuurides olemas, teistes puudub. 
26
Gottlob  Frege  (1848-1925) 
loogik ja filosoof  
- Teooria arendamisele. 
- Kangilaski ja Laasbergi «Tähendus, tõde, meetod) - tema tööd 
Eleanor  Rosch (1938-…) 
- Prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria. 
Jean Piaget (1896-1980) 
Šveitsi  teadlane  
- Lapse mõtlemise arenguteooria 
- Peeter Tulvist «Mõtlemise muutumisest ajaloos» - teised teooriad 
- Arvamus: «Psüühiliste protsesside ülesanne on aidata saavutada organismi ja ümbritseva 
keskkona tasakaalu. 
27
Keel 
- Keel - inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. 
Üldised omadused: 
1) osutamine (указатель, содержание инфо) 
2) tähendus 
3) suhtlemine 
4) kontruktiivsus (конструкция предложения, комбинация знаков) 
5) reeglid (piirangud) 
-  Foneem  - väiksem häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest 
erineda (nt  veri  ja vari). 
- Morfeemid - keele väiksemad tähenduslikkud ühikud (nt eba-sõbra-lik). 
-  Süntaks  - reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke  fraase  ja 
lauseid. 
-  Diskursus  - ühe või mitme inimese järjestikulisi  suulisi  või kirjalikke lausungeid. 
Keele arenguetapid: 
3.  elukuu  - koogamine (крик, издавать звуки). 
4. elukuu - lalisemine (болтовня). 
6.-7. elukuu - häälemäng. 
9. elukuu - kajakõne- ehk ehholaaliaperiood (imiteerib täiskasvanu kõnet). 
10. elukuu - esimene sõna (ühesõnalise lausungite periood). 
1,5 aastat - kahesõnalise lausungite periood. 
2-2,5 aastat - keerulisemad  lausungid  (oskab vastata küsimustele). 
3-4 aastat - üleleguleerimine (teeb vigu). 
- Keeleorganiteooria - teooria, mille kohaselt inimese ajus on sünnist saadik kõnelemis- ja 
kõnest  arusaamise  organ. 
- Keelelise relatiivsuse  oletus  ( hüpotees ) - hüpotees, mille kohaselt eri keeltes räägivate 
inimeste mõtlemisviis ja  ettekujutus  maailmast erinevad. 
Keel peaks määrama maailma nägemise ja maailmast mõtlemise viisi. 
Kokkuvõtte: 
- Keel on tihedas seoses mõtlemisega ning teadmista ja kogemuste omandamisega. 
28
Noam  Chomsky (1928-…) 
Ameerika  keeleteadlane  
- Keeleorganiteooria kõige väljapaistvam eindaja. 
29
Motiivid ja vajadused 
-  Motivatsioon  - üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. 
-  Motiiv  - üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. 
- Vajadus - keha või psüühika toimimise seisukohtalt olulise omaduse puudujääk. 
Vajadus võib olla: 
1) bioloogiline vajadus 
2) kultuuriline vajadus 
Bioloogilised vajadused on kiiresti rahuldatavad, aga enamasti tähtamad on kultuurilised 
vajadused. 
- Eesmärk - tegelik või kujuteldav bjekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse. 
Inimese tegevuste põhjus ehk motiiv on seotud enamasti tulevikuga. 
- Tegevus - mingile  objektile  suunatud sihipärane aktiivsus. 
Между началом и нашей целью есть промежуточные цели/примеры (eesmärgid), 
которые мы достигаем. 
- Homöostaas (tasakaal) - keha biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide optimaalse 
toimimise suhteliselt  kitsas  vahemik, mida ogranism ise säilitada püüab. 
Kui enamuse bioloogiliste motiivide sihiks on tasakaalu säilitamine või taastamine 
(восстановление), siis enamus kultuurilise motiive hoopis lõhuvad (расторгнуть/
нарушить) tasakaalu. 
Bioloogiline motivatsioon: 
- aktivatsioonitase ja uni 
-  nälg ja söömine 
- janu ja joomine 
- suguiha ja  seksuaalsuhted  
-  sõltuvus  uimastitest (наркотик) 
- Aktivatsioonitase - närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määr. 
- Näljatunne - motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest. 
Janutunne tekib siis, kui  vedelikukaotus  ulatub 0,5%-ni kehakaalust. 
- Suguiha - soov leida  partner  ning astuda temaga seksuaalvahekorda (suguhormoon 
testeron). 
30
- Uimastid - sellised söödavad, joodavad, sissehingatavad ja süsitavad ained, mis tekitavad 
soovi seda ainet ikka ja jälle tarbida, seega tekitavad sõltuvuse. 
Kultuuriline motivatsioon: 
- arengumotivatsioon 
- sotsiaal-kultuuriline motivatsioon 
- Arengumotivatsioon - püüdluste (нужда/желание) kogumi iseenda võimete, oskuste ja 
iseenese  ning oma suhete paremaks muutmiseks. 
Arengumotivatsioonid: 
- uudishimu (любопытство) 
- kontrollitunne (adekvaatne tunnetus) 
- tunnetuslik  ebakõla  ehk  kognitiivne  dissonants (ebaloogika) 
- saavutusvajadus 
Kognitiivse  dissonantsi  teooria: 
1) Kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu. 
2) Muudab oma  arvamusi  nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks. 
- Saavutusvajadus - hetkl tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või 
puudumine. 
Saavutusmotivatsiooniga tõed: 
1) Inimene, kes püsitab endale eesmärgid, saavutab  enamat , kui see, kellel selged 
eesmärgid puuduvad. 
2) Inimene, kes püstitab endale kõrgemad eesmärgid kui teine, saavutab rohkem, kui see, 
kes piirdus madalamate eesmärgidega. 
3) Mõistlikus saavutamisulatuses olevad järjest kaugemad ja kõrgemad vahe-eesmärgid 
eitavad väga tugevasti kaasa lõppesmärkide poole püüdlemisel. 
Sotsial -kultuuriline motivatsioon: 
Paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsamaid armastuse-, eneseohverduse- ehk 
altruismi-, teiste tunnetele kaasaelamise ehk  empaatia -, usaldusväärsete ja püsivate suhete 
olemasolu ehk kiindumuste- ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. 
Sotsiaalne soodustamine - ühe tegutsemine  innustab  teist ning tulemus on parem sellest, 
mida kumbki üksinda oleks saavutanud. 
Sotsiaalne looderamine - koos  tegutsedes  on summaarne keskmine tulemus iga  tegutseja  
kohta väiksem, kui oleks igal  üksikul  tegutsejal eraldi. 
31
Sigmund Freud 
- «Psühhoanalüüsi mõned elementarsten õppetunnid» (1938). 
Leon  Festinger (1919-1990) 
Ameerika psühholoog 
- Kognitiivse dissonantsi teooria 
Abraham  Maslow  (1908-1970) 
- Motivatsioonihüpotees: inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga 
inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. 
32
Emotsioonid  
Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust järgmised: 
1)  Emotsioon  tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 
2) Emotsioonid - mitmetahulised, kogu keha  haaravad  protsessid, millega kaasnevad 
muutused nii inimese füsioloofias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus 
väljenduses. 
3) Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed 
ja negatiivsed emotsiooid) või üksikute spetfiifiliste kategooriate (nt  kurbus ,  rõõm , 
viha) kaudu. 
Emotsioon: eelnev sündmus =>  füsioloogiline   reaktsioon  => regulatsioon. 
B. Mesquita ja N. Frijda teooria / koostosad emotsionaalses käitumises: 
- Emotsioone põhjustavad sündmused. 
- Sündmuste  kodeerimine  - sündmused liigitakse erisuguse tähendusega kategooriasse (nt 
alandus, solvang). 
- Hinnang - sündmusi hinnatakse vastavalt sellele, millist mõju nad avaldavad inimese 
heaolule ja toimetulekule. 
- Füsioloogiline reaktsioon - stereotüüpsed mudelid emotsioonide füsioloogiliste muutuse 
kohta. 
- Tegutsemisvalmindus. 
- Emotsioonide avaldumine - emotsionaalses käitumises. 
- Regulatsioon - emotsioonide avaldumist kas pidurdatakse või võimeldatakse tahtlikult. 
- Emotsioonid - ahelprotsess, millega kaasnevad  keerukad  muutused mitmesugustes 
inimorganismi valdkondades ja millel on nii bioloogiline alus kui ka stosiaalne ja 
kultuuriline  komponent . 
Põhiemotsioonide kriteeriumid (- P. Ekman): 
1) Universaalse näoväljenduse olemasolu. 
2) Emotsiooni esinemine teisel primaatidel. 
3) Emotsiooniga kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised muutused. 
4) Emotsioon tekib iseloomulike ja eriliste eelnevate sündmuste tulemustena. 
5) Emotsiooniga kaasneb püsivate ja kooskõlaliste  vastuste  mudel. 
6) Emotsiooni kiire teke. 
7) Lühiajaline kestus. 
8) Emotsiooniga kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt. 
9) Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata. 
Vihast nägu on kiirem ja hõlpsam rahvahulgast üles leida (- A. Öhman). 
Vasak  poolkera  - analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja  keelelised  
võimed. 
Parem poolkera -  ruumitaju , võim asju  abstraktselt  ja tervikpildina ette kujutada ja 
musikaalsed võimued (emotsioonide kogemine ja reguleerimine). 
33
Kokkuvõtte: 
- Emotsioon - organismi seisund,  milega  kaasnevad märgatavad kehaised muutused, mida 
subjektiivselt  teadvustatakse mingi tundmusena ja mille nimetamiseks on keeles oma 
sõna. 
Inimesel on kokku 22 näolihatse paari, millest 18 on tegevad emotsioonide näoväljenduste 
esitamisel ja vaid 4 on seotud närimise ja mälumisega. 
ajupoolkerade  tegevuse alternatiivne  käsitlus  emotsioonide kogemisel ja väljendamisel 
oletab, et positiivsete (meeldivate) emotsioonide töötlus leiab aset pigem ju vasakus 
poolkeras  ja negatiivsete (ebameeldivate) emotsioonide töötlus valdavalt aju paremas 
poolkeras. 
34
Empodoklese (492 - 432 eKr) 
Antiik-Kreeka filoosof 
- Esimesed katsed, et täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse. 
- Arvamus: «On võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi algomadustele - soe/külm ja 
kuiv/ märg  => tuli (soe ja kuiv), vesi (külm ja märk), õhk (soe ja märg), maa (kuiv ja 
külm). 
Aristoteles  (384-322 eKr) 
- «Nikomachose eetika» 
- Arvamus: «Inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik 
kesktee nende äärmuste vahel». 
Rene Descartes (1596 - 1650) 
- «Hinge kired» 
- Kuus põhiemotsiooni: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus. 
Jaak Panksepa (1943 - …) 
Emotsiooniuurija 
- Anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvad närviringed: hirmu-, huvi-, viha- ja seotuseringe. 
Charles Darwin (1809 - 1882) 
- «Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel» (1872) 
Paul Ekman (1934 - …)  
- Põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus (отващение) ja üllatus (+ põlgus). 
35
Isiksus 
- Isiksus - need käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest 
erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. 
Projektiivtestid - kus inimestele näidatakse mingi ebamäärasuse seisuga pilti ja küsitakse, 
mida ta seal näeb. 
Psühhoanalüütiline teooria (- Rorschach): 
Inimene ei pruugi ise midagi teada oma käitumise sügavamatest  tagamaadest, mida see 
test peaks mõõdma ja need ei pruugi käitumises üldse oseselt avalduda. 
- Skaala - üks omadus mõõtvate küsimuste hulka (inimesed, kes on nõus skaala ühe 
väidega, peaksid olema nõus ka  teistega ). 
Skaala peab olema valiidne (mõõdaks seda omadust, mida me tahame mõõta), kuid ajaline 
püsivus ja küsimuste omavaheline  kooskõla  on ainult eetingimused. 
Kokkulangevuse määra näitab korrelatsioon inimese enda ja tema sõbrade või heade 
tuttavate hinnangute vahel. Heade isiksusetestide puhul on sellised korrelatsioonid üsna 
kõrged. 
- Korrelatsioon - kahe omaduse või  muutuja  seose mõõt; muutujad ei pea olema 
põhjuslikult seotud. 
Isiksuse viiefaktoriline mudel: 
1)  Neurootilisus  -  kalduvus  (склонность) kogeda negatiivseid emotsioone. 
2) Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid 
emotsioone. 
3)  Avatus  kogemusele - huvi ümbritseva maailma ja oma  siseelu  vastu. 
4)  Sotsiaalsus  - kalduvus  usaldada  teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. 
5) Meelekindlus - kontroll oma soovide ja impulsside üle. 
- Introvent - inimene, kes eelistab seltskonnale sagedamini üksindust, kuid üksiolemine ei 
tee neid tingimata õnnetuks. 
-  ARAS  - süsteem, mis aktiveerib ajukoort, ja tema üheks funktsiooniks on une-ärkveloleku 
tsükli kontrollimine. 
Mida väiksem on muudest, mittepärilikest faktoritest tingitud populatsioonisisene 
muutlikkus, seda suurem saab olla päritavus. 
— 
36
Uurimine koeradega (M.  Seligman ): 
Õpitud abituseks - olukorras, kus loom on oma füüsiliste ja vaimsete võimete poolest 
võimeline vältima ebameeldivat olukorda, käitub ta abitult, loobudes isegi võitlemast oma 
elu eest, kui see on ohus. Põhjus on olukorra kontrollimatus. 
37
Hans Jürgen  Eysenck  (1961 - 1997) 
- Ülenev  retikulaarne  aktivatsioonisüsteem (ARAS) - introvertide ja ekstravertide erinevus 
teooria. 
- Teooria järgi on introvertidel edukaks tegevuseks vajalik optimaalne (parim, soodsaim) 
aktivatsioonitase madalam kui ekstravertidel. 
38
Vaimsed võimed 
- Intelligentsus - inimese üldine vaimne omadus, mis avaldub oskuses arutleda, näha 
toimiva mõtet ja taibada asjade põhjuslikke seoseid, mõtelda üldistes kategooriates, 
õppida varasematest kogemustest, jõudakiiresti probleemi lahenduseni. 
- Intelligentsus - võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme,  planeerida , 
näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. 
Üldise vaimse võimekuse testides palutakse lahendada erinevaid analüüsioskuseid , loogilist 
mõtlemis ja  arusaamist  nõudavaid ülesandeid - eristatakse traditsiooniliselt spetsiifiliste 
võimete, oskuste ja teadmiste testidest. 
Spetsiifilised  võimekuse testid mõõdavad  kitsamat  võimekust või laiemalt võttes 
spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali, mis on teatud  elukutse  või valdkonna juures 
otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks. 
Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid 
teadmisi. 
- Indikaatorite indiferentsuse reegel - reegel, mille kohaselt kõik vaimsete võimete alltestid 
on omavahel oluliselt seotud, kuivõrd sisaldavad ühisosana kõigile alltestidele omast 
üldvõimekust, mida nimetatakse sageli g-faktoriks. 
Emotsionaalse intelligentsuse osad (- D.  Goleman ) 
1) Võime enda emotsioone ära tunda. 
2) Võime hallata oma emotsioone. 
3) Võime ennast motiveerida. 
4) Võime teiste emotsioonide ära tunda. 
5) Võime luua ja hoida suhteid teistega. 
6) Stressialuvus, kontroll oma kihude üle ja iseloom (karakter). 
- Neurootilisus - emotsionaalse stabiilsuse puudumine. 
— 
Wechsleri intelligentsusskaalad - eesmärgiks on määratleda ülesannetekeerukuse tase, mida 
inimene ei ole suuteline enam eksimatult lahendama: 
1) WAIS ( Wechsler   Adult  Intelligence  Scale ) 
2) WISC (Wechsler Intelligence Scale for  Children ) 
Raveni progresseeruvad maatriksid (RPM): 
Mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust 
ja analüüsvõimet. 
- Liikuv intelligentsus -  keskonnast  sõltumatu üldine vaimne potentsiaal, mis on teadmise 
omandamise aluseks ning väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid 
seoseid. 
39
IQ - intelligence quotient (intelligentsuskvoot). 
IQ = (vaimnevanus) / (kronoloogiline vanus) x 100  (- W.  Stern ). 
Tänapäeval kasutatav IQ arvutamise valem: 
IQ = 100 + (X-μ)/σ x 15 
X - antud inimese poolt testis saadud toorpunktide summa 
μ - keskmine punktide arv, mida normgrupi inimesed testis tavaliselt saavad 
σ - normgrupi tulemuste  standardhälve  
15 - ülesannete arv 
Normaalijaotus sõltub vaid kahest paraametrist, mis määravad tema täpse kuju ja asendi: 
keskväärtus (μ) ja standardhälve (σ). 
Vaimsete võimete paljususe teooria (- H. Gardner): 
-  Intelegentsus  - võimed, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi 
luua. 
- Vaimset võimekud:  keeleline , loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehaline, 
enesetunnetamis- ja suhtlemisintelegentsus. 
- « Idiot  savant» - inimene, kelle õppimis-, kirjutamis-, ja lugemisvõime jääb oluliselt alla 
keskmise inimese võimele, kuid les sellele vaatamata ilmutavad erakordseid oskusi 
mingis ühes kitsas valdkonnas. 
- Autism -  psüühikahäire , mille iseloomulikuks tunnuseks on  äärmuslik  
andassetõmbumine, vähene huvitatus välismaailmast. 
Andekad inimesed erinevad vähem andekatest peamiselt elujõulisuse ja tundlikuse väliste 
stiimulite poolest (- Galton). 
Kuivõrd kogu info väliskeskkonnas jõuab  meieni  meelte vahendusel, siis ilmselt sõltuvad 
inimese võimed eelkõige tema  sensoorsest  tundlikkusest (- Galton). 
-  Stanford -Biner skaala -  standardiseeritud  skaala, mille abil osutus võimalikuks tulemusi 
võrrelda ning otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased 
samas vanuses keskmise võimetega õpilastele. 
40
Raymond  B. Cattelli (1905 - 1998) 
- Liikuv intelligentsus - tegevus on närvisüsteemi arenguga, mis väljendub võimes 
analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. 
- Ladestunud ( kristalliseerunud ) intelligentsus - areneb elu jooksul teadmiste 
omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. 
Charles Spearman (1863 - 1945) 
- Üldfaktori teooria. 
Robert Sternberg (1949 - …) 
- Intelligentsuse osad: analüütiline, kreatiivne ja praktiline. 
Daniel  Goleman 
- «Emotsionaalne intelligentsus» (1995) 
41
Kultuur ja sotsiaalne käitumine 
- Kultuur - eraldi seisav või eristuv tervik, mis eksisteerib rohkem või vähem  piiritletud  
territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja 
tavade kaudu. 
Kultuurierinevused  inimeste väärtuseelistuses (- Hofstede): 
1) Võimudistants - mil määral peetakse võimu ühiskonna loomulikuks osaks ja lepitakse 
selle ebavõrdse jaotumisega kultuuri liikmete seas. 
2) Individualism- kollektivism  - kuivõrd tugevad on kultuuri inimeste ja grupi seosed. 
3) Ebakindluse  vältimine  - mil määral peetakse kultuuris teadmatust ja ebakindlust elu 
normaalseks koostiosaks ning kuivõrd hästi ja mugavalt tuntakse ennast uutes ja 
ebaselgetes  olukordades . 
4) Maskuliinsus-feminiinsus - mil määral rõhutatakse kultuuris edukust, ambitsioonikust ja 
materiaalseid väärtusi vastandina elukvaliteedile, meeldivatele inimsuhetele ning 
vastastikusele hoolivusele ja sõltuvusele. 
Kui individualistlikes maades tugineb hinnang eluga rahulolule ennekõike sellele, kuivõrd 
on kogetud teatud perioodi jooksul positiivsed emotsioone, siis kollektivistlikes maades 
saab eluga rahulolu hindamisel valdavaks kultuurinorm (see, milline seisukoht valitseb 
kultuuris eluga rahulolu osas). 
Sotsiaalne taju erineb füüsilise maailma tajust selle poolest, et tugineb suures osas inimese 
subjektiivsetele järeldustele ja tõlhendustele toimuva kohta. 
Keskonnas toimuva  mõtestamist , tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad 
lihtsustused, mida psühholoogias kasutatakse skeemideks. 
Esmamulje  kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate 
alusel. 
- Kausaalne  atributsioon  - sündmus, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamist. 
- Atributsioonteooria - kogum ideid sellest, kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste 
kohta järeldusi (kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet, 
et toimuva põhjustest aru saada. 
- Atributsiooniviga - kalduvus seletada iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, pigem 
situatsiooniteguritega, allahinnates sealjuures enda isiksusest tulenevaid põhjusi. 
Teiste ebaõnnetsumiste taga kaldutakse aga nägema just ennekõike teiste isiksuseomadusi. 
- Enesehinnang - inimese üldine positiivne suhtumine iseendasse. 
- Stereotüüpid - teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise tehtud omistused inimeste 
omaduste ja käitumise kohta. 
Meie-gruppi kuuluvad inimesed on kõik oma näoga, nemad-gruppi kuulujad on aga kõik 
ühte nägu. 
42
Stereotüüpide põhjused: 
1) Kokkupuudude puudumine - liiga vähesed kokkupuuded teistesse gruppidesse 
kuulujatega. 
2) Ebatüüpilise esindaja skeem - mida ebatüüpilisema esindajaga on tegu, seda väiksema 
tõenäosusega oma uskumusi muudetakse. 
— 
Skeemid  suunavad tähelepanu, organiseerivad infot mälus, mõjutades seda, mida hiljem 
mäletatakse ning milliseid järeldusi tehakse. 
Esmasuse efekt (- S. Asch) - teisest inimesest mulje kujunemisel mängib olulist rolli see, 
millist infot tema kohta esmajärjekorras saadakse. 
Walter  Lippmann «Avalik arvamus» (1922) 
Ogranisatsiooni tunnused: 
- Koosneb inimestest või inimgruppidest. 
- Nende tegevus on koordineeritud. 
- Liikmeskond on üsna täpselt piiritletav. 
- Liikmed puutuvad pidevalt kokku. 
- Organisatsiooni liikmetel on ühine eesmärk või ülesanne. 
- Hoiak - püsiv valmisolek reageerimiseks või hinnanguks (valmidus reageerida positiivselt 
või negatiivselt inimestele, situatsioonidele ja nähtustele). 
Hoiakute avaldumise aspektid töises tegevuses: 
1) Töösse suhtumine - avaldub oma tööülesannete täitmiseks. 
2) Tööga rahulolu - peegeldab inimese üldist  positiivset  või negatiivset  suhtumist  tööga 
seonduvasse. 
- Väärtus (ценность) - tõekspidmiste kogum, mis juhib inimese tegevust ja otsustamist 
erinevates olukordades. 
- Liider - grupi liige, kellel on kõige suurem mõju grupi  liikmetele . 
Liidrid on väga suur osa grupi juhtimises, vahetus tegevuse suunamises, mõjutamises ja 
reguleerimises. 
- Võim - isiku õiguste kogum, mis võimaldb jaotada teistele ülesandeid tagada ja 
kontrollida nende täitmist. 
-  Karismaatiline  liider - inimene, kes oskab võimendada oma  eeldusi  ja on võimeline 
järgijaid eriliselt  mõjutama . 
43
Geert Hofstede (1928 - …) 
- «Kultuuri tagajärjed: tööga seotud väärtuste rahvusvahelised erinevused» (1980). 
Bernard Weiner (1935 - …) 
California  Ülikooli psühholoogiaprofessor 
- Otsused põhjuste  omistamise  protsessis: inimesest ennast või olukorrast; kontrollivad või 
mitte; püsiv või ebapüsiv käitumine. 
44
Psüühikahäired 
Tänapäevane õige sõna tavapärasest kõrvalekalduvate nähtuste jaoks on psüühikahäired. 
- Skisofreniia - mitmesuguste vormidega vaimuhaigus. 
Põhjustab kinnisideid, tagakiusamishirmu, meelepetteid, häiritud on tahte- ja  tundeelu . 
Psüühikahäirete seletuseks põhimõtted: 
- ebanormaalsus 
- häirete seletamise mudelid 
- häirete piiritlemise süsteemid 
- Subjektiivne norm - endast lähtuv normi  määratlus  (normaalne on see mis minuga 
sarnaneb ja seetõttu on käitumine hästi ennustatav). 
Objektiivsuse pool: 
1) Kultuurinorm. 
2) Normatiivne norm - normaalne on see, mida peaks tegema - mis antud kultuuri 
normide järgi oleks ideaalne. 
3) Statistiline norm - sõnastab selgelt mõned normi tunnused ja kavandab nende 
mõõtmise vahendid. 
4) Kliiniline norm - häirib ennast ja teisi ning takistab elu. 
-  Ebanormaalne  - see, mis on ennustamatu, norme  rikkuv , kultuurile sobimatu, 
harvaesinev, endale ja/või teistele kannatusi (страдание) põhjustav, häiriv ning 
ebafunktsionaalne (takistab elu ja tegevust tööl, kodus jm). 
- Psühhoos - tegelikkusega kontakti kaotanud psüühika. 
Mitmesuguste psühhooside  seletused : 
- demonoloogiline 
-  moraalne  
-  psühholoogiline  (- Kraepeli) 
- sotsiaalne (- Kraepeli) 
- Demonoloogiline mudel - psüühikahäirete seletus, mille kohaselt vaimse elu häired 
tekivad inimese hinge oma võimustesse saanud kurjast vaimust. 
Meditsiini mudeli järgi on vaimuhaigus haigus nagu iga teinegi. 
Mõned haigused: 
- Deliirium - kujuneb pikaajalisest alkoholi kuritarvitamisest. 
- Traumajärgne dementsus - ajurakkude hävimisest löögi või muljumise tõttu. 
Biopsühhosotsiaalne teooria - miks just sel ajal, sel inimesel, just see häire: 
1) Bioloogilised põhjused. 
2)  Psühholoogilised  tegurid - isiksuse iseärasusi koostoimes stressoritega. 
3) Sotsiaalsed tegurid. 
45
Diateesi ja stress mudel - momendi seisund kujuneb välja  püsivalt  olemasoleva soodumuse 
(diateesi) ja  momendil  mõjuvate pingetegurite (stressorite) koosmõjus - kui ükskõik kumd 
on null, siis häiret välja ei kujune. 
Häirete rühmad: 
1) orgaanilised 
2) psühhoosid 
3) neuroosid 
Häirete teine jaotus: 
1) Eksogeensed - haigused, mille põhjus on tulnud väljaspoolt, keskkonnast. 
2)  Endogeensed  - haigused, mis on tekkinud sisemisel  põhjusel . 
RHK-10 häirete klassifikatsioon: 
1) Orgaanilised häired - häirepildid, mille korral kognitiivsed võimed on vähenenud 
(tähelepanu ja mäletmise maht on väike , ei oska kasutada teadmisi) - dementne. 
2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired. 
3) Neurootilised, stressiga seotud ja muud taolised häired. 
Ägeda skisofreeniahoo ajal inimene näeb,  kuuleb  ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja 
olendeid, mida tegelikult olemas pole - need on meelepetted ja hallutsinatsioonid. 
- Luul - raske mõtlemishäire: tegelikkusele mittevastav mõte, milles inimene on ise 
veendunud, valveveendumus. 
- Paranoia - haiguslik  veendumus , et talle tahetakse midagi halba teha. 
Skisofreenia  bioloogilised põhjused: 
1) Virgatsainete  funktsioneerimine . 
2) Aju anatoomilised muutused. 
- Dopamiinihüpotees - oletus, mis seletab skisofreenia tekkimist virgatsaine dopamiini 
liigse vabanemisega. 
Skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed. 
- Neuroleptikumid - skisofreenilist psühhoosi  ravivad  ained. 
Mis on skisofreenia põhjus?
Kuidas seda on uuritud?
Tulemused
A. Diateesid 
- Kaksikute meetod, lapseandmised 
- .. 
- Geneetiline  eelsoodumus  
- Epidemioloogilised uurimused 
- Vajab uurimist 
-  Viirushaigused  raseduse ajal 
- Rahvastiku uuringud, 
- Hüpoteesid
- Lapse kasvutingimused
lapsendamised
B. Stressorid 
- Perede suhtlemise uuringud 
- Tõestatud 
- Kriitika ja emotsionaalne 
- Rahvastiku-uuringud
- Vajab uurimist
pealetükkivus 
- Elamine vaestekvartalis
46
- Psühhoteraapia kitsamas (spetsiifilises) tähenduses - tervisehäirete ravi psühholoogilise 
meetoditega. 
- Psühhoteraapisa laiemas tähenduses - psühhoteraapia all kombeks mõelda kõiki 
psühholoogilisi tegureid, mis soodustavad haigete, nii psüühikahäirete all kannajate kui a 
kehaliste  heigustega petsientide paranemist. 
- Psühhoteraapia - tervisehäirega isiku sihipärase mõjutamise protsess, mis tugineb 
psühholoogia seaduspärasustele ja mille eesmärgiks on häire kõrvaldamine või 
leevendamine. 
Psühhoteraapia rühmad: 
1) Psühhoanalüütilised / psühhodünaamilised 
2) Biheiviorstlikud (käitumuslikud) 
3) Humanistlikud / eksistentsialistlikud 
Kokkuvõtte: 
- Tänapäevased psüühikahäirete seletused on biopsühhosotsiaalsed. 
- Iga häire kujuneb diateesi (eelsoodumuse) ja stressori (pingelise keskkonnateguri) 
kokkusattumisest. 
— 
Skisofreenia
Depressioon
Kesksed  häired
Kognitiivsed häired (luul, mõtete  Meeleolu- ja aktiivsusehäired.
katkemine, hallutsinatsioonid) ja 
psüühika terviklikkuse kadu.
Tegelikkuse hindamine Puudilik kontakt reaalsusega.
Kontakt tegelikkusega olemas.
Kujunemise põhjused
Diateesil on suur, stressorite 
Diatees  suhteliselt väikese, 
väike osatähtsus.
stressorid suurte osatähtsusega.
Mõistetavus
Väga  veidrad  psüühhilised 
Üsna arusaadavad psüühilised 
protsessid, neid on raske ette 
elamused, neid on mingil määral 
kujutada sellel, kel endal pole 
kogenud peaaegu igaüks, eriti 
taju- ega mõtlemisehäireid olnud. raskemal ajal.
Sagedus
Harvaseisnev, 1%-l inimestest.
Sage, 10-20%-l inimestest.
Seletus
Valdavalt meditsiiniline mudel.
Valdavalt psühholoogilised mudelid.
Depressioon: 
- Biopolaarne (kahepoolsest) häire, mille korral meeleolu ja aktiivsuse tõusu (maania) 
hood vahelduvad meeleolu ja aktiivsuse madalaeisu (depressiooni) perioodidega. 
- Unipolaarne häire, kus esinevadki ainult depressioonid, mis kestavad vähemalt kaks 
nädalat ( ravita  jäädes aga ligi aasta). 
47
Depressiooni põhisümtomid: 
1) Alenenud meeleolu. 
2) Huvide ja elurõõmu kadumine. 
3) Kõrgenenud väsitatavus ja vähenenud aktiivsus. 
Depressiooni lisasümptomid: 
1) Tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine. 
2) Enesehinnangu ja enesetunne langus. 
3) Süü- ja väärtusetunne. 
4) Trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku. 
5) Enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod. 
6) Une, isu, seksuaalsoovi ja elufunktsioonide langus. 
- Äge stressreaktsioon - raske psüühiline häire, mille puhul esineb nõutus, 
tähelepanuvõime ahenemine,  suutmatus  ära tunda inimesi ja kohta, aga ka tardumus ja 
endassetõmbumine või rahutus ja situatsioonist põgenemine. 
- Psühhofüsioloogilised häired - haigused, kus emotsionaalne pinge on tekitanud kehalisi 
muutusi. 
- Psühhodünaamiline - vaade, mis  tunnistab  teadvustamata protsesside ja 
käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oleta S. Freud ja tema 
järgijad. 
- Biheiviorstlik - käitumisse puutuv;  lähenemine , milles teadusliku psühholoogia 
uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. 
- Kliendikeskne teraapia (- Rogersi) - kahe inimeste  kohtumine , kes on täiesti võrdsed, 
ainult et terapeudiks  oleval  poolel on empaatia, tingimusteta tunnustamine ja siirus. 
- Eksistentsialistlik teraaapia - teraapia, milles teraupeudid keskenduvad elufilosoofiale 
ning peavad tehnikaid teisejärguliseks, laenates mis tahes tehnilisi võtteid mis tahes 
teraapiast, kuid need aga aitavad leida vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. 
Süstemiteooriatel põhinev suundmus - üha enam võetakse häirega inimest mitte kui 
isoleeritud indiviidi, vaid kui süsteemi osa koos teda ümbritsevate lähisuhete ja 
lähiisikutega. 
48
Psühholoogi elukutse ja psühholoogia  rakendused  
Euroopa Psühholoogiaassotsioonide Föderastioon (EFPA) esindab 130 00 psühholoogi. 
Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) kuulub 180 000 psühholoogi. 
Kliiniline psühholoogia rakendab psühholoogia põhimõtteid,  meetodeid  ja protseduure 
väga mitmesuguste häiretega inimestele 
Kliinilise  psühholoogia valdkonnad: 
1) Psüühikahäirete  süstemaatika  (missuguseid ebanormaalsusi on olemas) ja  diagnostika  
(millised tunnused igal häirel on, kuidas need avalduvad ja kuidas neid välja uurida). 
2) Psüühikahäirete teooriad (kuidas neid ebanormaalsusi seletada). 
3) Psühhoteraapia, sekkumine,  nõustamine  (missuguseid aitamismeetodeid on 
psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda). 
Tervisepsühholoogia uurib psüühiliste ja sotsiaalsete tegurite toimet inimese tervisele. 
Kohtupsühholoogia rollid (võidakse kohtus vajada): 
1) Lihtsalt tunnistaja nagu iga teist tunnistajat, kui ta teab midagi kohtualuse või juhtumi 
kohta. 
2) Spetsialistine, et ta annaks üldteoraatilisi seletusi mõne psühholoogilise probleemi 
kohta. 
3) Eksperdina, et ta vastaks ekspertiisimääruses esitatud küsimustele. 
Nõustamispsühholoogia määrab oma  ühisosa  vaid eesmärgi kaudu: parandada inimeste 
heaolu, leevendada pingeid, lahendada  kriise  ja probleeme, konflikte inimeste ja gruppide 
vahel. 
Koolipsühholoogia  töö põhieesmärgiks on aidata õpilastel koolis paremini toime tulla. 
Psühholoogid: 
1)  Eetilised  printsiibid - peab saladuses kõik, heatahtlik. 
2) Informeeritud nõusoleku põhimõtte - ei tee inimesega midagi muidu, kui ta ei ole 
veendunud, et inimene on aru saanud kõigest, mida temaga teha kavatsetakse ja et ta ei 
ole seda nõusolekut  andes  olnud mis tahes surve all. 
3) Kompetentsusnõue - hoolikalt silmas pidama ome teadmise ja oskuse  piire . 
— 
- Polügraaf - emotsionaalse erutuse füsioloogiliste märkide registreetija, rahvasuus ka 
«valedetektoriks» nimetatud (emotsionaalse pinge intsrumentaaldiagnostika EPI). 
49