SELJAAJU Sandra Lasn Kirke Leming Grey-Maria Lain Anete Saarna Elis Lisete Kostabi Emily Sabre Birgit Pärtel Sisukord Seljaaju · Seljaaju on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa · Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures · Väikese sõrme jämedune · 31 paari närve · Ühendada kehas toimuvat peaajuga Närvirakk · Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. · Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse. · Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks molekulide rühma: lipiidid ja valgud · Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt fosfolipiidest, glükolipiidest ja kolesteroolist..
1. Mida on vaja organismi normaalseks toimimiseks? Rakkude pidevat koostööd. 2. Mis tähtsus on tüvirakkudel? Kiire paljunemine, diferentseeruvad erinevate kudede rakkudeks. 3. Mis on kude? Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude rühm koos vaheainega. 4. Paiguta antud mõisted õigesse kohta. Tõrvirakud, silelihaskude, magu, näärmeepiteel, silelihase rakk, närvikude, epiteelrakk, närvirakk. Rakk- tüvirakud, silelihase rakk, epiteelrakk, närvirakk Kude- näärmeepiteel, silelihaskude, närvikude Elund- magu Elundkond- seedeelundkond 5. Mis on homöostaas, kuidas toimub regulatsioon? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. Hormoonide ja ainevahetuse abil. 6. Kuidas tagab organismi tasakaalu, kui sõidad rattaga? (lk 92) 7. Mis on apoptoos? Programmeeritud või kontrollitud rakusurm. 8. Millised võimalused on rakkudel omavaheliseks suhtlemiseks? Piluliidused ehk poorid, signaalained, hormoonid. 9
Küsimused lk 71 + lisaküsimused 8-10 1. Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka. Koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. 2.Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet Keemilise sünapsi tööpõhimõte on informatsiooni edasiandmine ja töötlemine ning vahendada selgroogsetel närvisüsteemist tulevaid signaale lihastega (neuromuskulaarne liides e. motoorne terminal) Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 3.Kui palju rakke on inimese peaajus? Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb
heterotroofse toitumisega; jaotatakse traditsiooniliselt selgroogseteks ja -rootuteks o luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure o mandunud organid evolutsioonis taandarenenud, funtsionaalselt tähtsuseta jäänukmoodustis o mittesesoonne sigimine kindlalt määratletud innaaja puudumine o neuriit (akson) närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele o neuron närvirakk; iseloomustavad pikad jätked o närviimpulss elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus lühikeseks ajaks muutub rakumembraani polarisatsioon; impulss kas ei teki üldse või on alati ühes neuronis ühesugune o närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada o organism (elusolend, elusorganism) elav terviklik rakuline süsteem
kaasa närvisüsteem. Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil. 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... .....................1 Sisukord........................................................................... .....................2 Närvisüsteem................................................................... .....................3 Närvirakk ehk neuron...........................................................................3 Närviimpulss.................................................................... .....................4 Kokkuvõte........................................................................ .....................5 Kasutatud kirjandus.......................................................................... ....6 2 Närvisüsteem (NS)
· Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt rakuvaheainet on palju. Sidekudesid on mitu tüüpi, mis on erineva ehituse ja ülesannetega: · a) luukude · b) kõhrkude · c) rasvkude · d) veri (on vedel kude) Koed - ühesuguse ehituse ja talitusega rakkude rühm. Loomsed koed: 1. Nii nagu taimed, koosnevad ka loomad erinevatest organitest ja need omakorda erinevatest kudedest. 2. Too mõiste rakk, kude, elund ja elundkond juurde kaks näidet. Rakk: närvirakk, munarakk, seemnerakk, luurakk, lihasrakk Kude: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Elund: kopsud, magu, peensool, neerud. Elundkond: seedeelundkond, hingamiselundkond, vereringeelundkond, erituselundkond. Erinevalt taimekudedest on loomsetes kudedes rohkem rakuvaheainet. Eritatakse nelja tüüo loomseid kudesid: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. 3. Ühenda sobivad mõisted joontega: Sidekude Närvikude Lihaskude Epiteelkude 4
Neuraalne Humoraalne NEURON = närvirakk HORMONES - Sisenõrenäärmete eritatavad (närvisüsteemi abil) keemilised signaalained, mis koos 1.Peaaju närvisüsteemiga reguleerivad organismi 2.Seljaaju talitlust. 3.Närvid (mõjuvad vere kaudu) Toime on kiire (>400km/h) Hormoonid sisenõrenäärmed
R 1. Neuroloog ja psühhiaater, kes võttis kasutusele elektroentsefaloogia? 2. Närviimpulsside ülekanne? 3. Seal asuvad elutähtsad reflekside keskused? 4. Prantsuse kirurg ja antropoloog, kes uuris ajupoolkerade asümmeeriat (1824-1880)? 5. Üks närvisüsteemi osa? 6. Kompuutertomograafia lühendatult? 7. KNS-i vastus sise- ja väliskeskkonna ärritustele? 8. Kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus? 9. Haigus, mida iseloomustab mälu halvenemine? 10. Närvirakk teise sõnaga? 11. Koosneb pea- ja seljaajust? Ott Saarsalu 10RL
mitmesuguste näärmete talitlust.Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi.Refleks-automaatne muutus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele muutusele.Refleksid väljenduvad- 1)liigutustena 2)Siseelundite talitluse muutusega Refleksid jaotuvad-1)tingimatud- pärandatud järglastele 2)Tingitud-õpitakse elu jooksul.Refleksikaar-Erutuse kulgemise tee:1)Erutust vastuvõttev närvirakk.2)Närvikiud,mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi.3)Kesknärvisüsteemi piirkond analüüsib erutust. 4)Närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse elundisse. 5)Elund, mis erutusele reageerib.
näärmete talitlust. Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi. Refleks-automaatne muutus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele muutusele. Refleksid väljenduvad-1)liigutustena 2)Siseelundite talitluse muutusega Refleksid jaotuvad-1)tingimatud-pärandatud järglastele 2)Tingitud-õpitakse elu jooksul. Refleksikaar-Erutuse kulgemise tee: ● 1)Erutust vastuvõttev närvirakk. ● 2)Närvikiud,mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. ● 3)Kesknärvisüsteemi piirkond analüüsib erutust. ● 4)Närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse elundisse. ● 5)Elund, mis erutusele reageerib.
tingimine. 64. Inimese unikaalsuse kriteeriume-Sündimine, suremine, õppimine, areng, rääkimisoskus, mõtlemine, paljunemine. 65. Kesknärvisüsteemi ehitus-piklik aju, hingamiskeskus, südametöö keskus, peaaju, seljaaju 66. Peaaju ja selle osad-Suuraju, piklik aju, keskaju, seljaaju, tagaaju, piklik vaheaju 67. Seljaaju. eristatav närvisüsteemi osa, mis paikneb peamiselt selgrookanalis 68. Neuron- ehk närvirakk 69. Neurotransmitterid- on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.
h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus Ülesanded: reguleerida elundite ja elundkondade talitlust, kohandades neid pidevalt toimuvatele muutustele. Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline. 5. Närvikoe mõiste Närvikude kude, mis koosneb neuronitest ja neurogliiaraakkudest ning annab erutust impulssidena edasi 6. Närviraku mõiste Närvirakk närvisüsteemi funktsionaalne üksus, mis koosneb kehast ja jätketest 7. Närviraku ehitus Närvirakk koosneb kehast, mille keskel on tuum ja jätketest. 8. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel Ehituse alusel: a) Unipolaarne b) Bipolaarne c) Pseudopolaarne d) Multipolaarne Talitluse alusel: a) Sensoorne b) Motoorne c) Kontaktne 9. Närvikiu mõiste, liigid Närvikiud on närviraku pikk jätke, mida ümbritsevad kestad
Bioloogia 27.04.2012 Närvisüsteem · Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse kooskõlastamisest · Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel
Vasak aju poolkera 2) Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt Parem ajupoolkera 3) Patsient ei suuda muutuda agressiivseks olukordades, kui teda rünnatakse Parem ajupoolkera 4) Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata Vasak ajupoolkera 5) Joobes inimese mõtlemises on toimunud muutused Vasak ajupoolkera 5. Sünapsi kaudu saabub impulss närvirakku ja sünaptiliseks ülekandeks kaudu antakse see edasi teisele närvirakule 6. Joonista närvirakk ja märgi nimetused KT-s juba joonistasin ja arvutis ei saa joonistada!
Pavlov uue ajajärgu kesknärvisüsteemi tegevuse uurimises ja ühtlasi psüühika olemuse mõistmises (Saarma 1984 : 28). Pavlov'i 1891-1900 aastatel meditsiinikoolis tehtud uurimustöö näitas, et närvisüsteem mängib domineerivat rolli füsioloogias ning edasiste uurimustega jõudis ta tingitud reflekside olemuseni (nobelprize www). 3 1. Närvisüsteemi ülesehitus Närvisüsteemi ehituslik ja talitluslik ühik on närvirakk e. neuron. Närvirakk on spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmiseks ja erutusimpulsi edasijuhtimiseks. Oma kuju ja suuruse poolest erinevad närvirakud üksteisest õige ulatuslikult. Kõikidel närvirakkudel, olenemata suurusest, on ühesugused ehituslikud ja talitluslikud iseärasused: närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest, närviraku välismembraan on võimeline genereerima närviimpulsse ning närvirakul on arvukalt ühendusi teiste rakkudega eriliste moodustiste, nn. sünapside abil (Kivistik 1997 : 22)
Kordamisküsimused 1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2
poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine.Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ehk virgatsained, mille tulemusena jääb lihas pidevasse erutusseisundisse ehk tekib lihaskramp.Tavaliselt on haiguse peiteperiood (aeg, mil haigustekitaja on küll organismis, kuid haigus veel ei avaldu) 18-36 tundi.Põhisümptoomiks on halvatus, mis algab pea- ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata ka hingamislihaseid. Suremus selle haiguse puhul (ka täiskasvanutel) on 5-10%, sest alati ei
homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru...
Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Närvisüsteemi ülesehituse ja töö üldpõhimõte Neuron: närvisüsteemi ehituskivi { Närvisüsteem koosneb tohutust hulgast { Närvirakk ehk neuron on närvisüsteemis närvi- ja gliiarakkudest toimuva kommunikatsiooni põhiühik { Erinevate hinnangute kohaselt ulatub { Neuronitevahelised ühendused hoiavad koos närvirakkude arv inimese närvisüsteemis kindlate ülesannete täitmisele
kuid ei saa areneda tervikorganismiks. Nabaväädivere tüvirakud: need tüvirakud saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest ning säilitatakse. Hiljem on võimalik sellel inimesel neid kasutada, kelllelt need pärit on. Täiskasvanu tüvirakud: need rakud on luuüdis kogu elu Caden Ledbetter On üks esimene patsient, kellele siirati tema enda nabaväädivere tüvirakke. Seda tehti Dallase lastehaiglas haruldase närvirakk-kasvaja mitmekuise kemoteraapia järel. Poisi vanemad olid lasknud sünnil nabaväädivere säilituspanka panna. 28.veebruaril 2008a.
Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Clostridium botulinum bakter Nakatumisviisid Toidubotulism – eriti ohtlikud õhukindlalt säilitatavad lihatooted, kuna bakter on anaeroobne Haavabotulism – Bakter nakatab/mürgitab haava kaudu Beebibotulism – Eosed satuvad organismi ning paljunevad seal, seejärel mürgitavad. Tekkemehanism 1. Haava kaudu/toiduga satub mürk organismi 2. Verega tungib lihastes paiknevatesse närvirakkudesse 3. Närvirakk lõhkeb – tekib halvatus Lihashalvatus Sümptomid Halvatus– põhisümptom Nägemise hägustumine Oksendamine Diagnoosimine Oksemassi ja väljaheidete analüüsil tuvastatakse mürk Elektromüograafia abil kontrollitakse lihaste tegevust ja reaktsiooni Ravivõimalused Ravimina antakse haigestunule botulismi antitoksiini ehk mürki kahjutuks tegevat ainet – HBAT HBAT – Immunoglobuliin G nimeline antikeha IgG omab 4 peptiidside
Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota ainult õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda nt saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 min jooksul 100 kraadi juures. Tekkepõhjused ja tekkemehhanismid Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid e virgatsained, mille tulemusena tekib lihaskramp. Tavaliselt on haiguse peiteperiood 18-36 tundi. Sümptomid Põhisümptomiks on halvatus, mis algab pea- ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata ka hingamislihaseid. Esmalt tekib neelamishäire, samuti kahelinägemine ja kõnehäire. Samal ajal esinevad iiveldus, oksendamine, kõhuvalu. Kaasneda võivad ka suukuivus, kurguvalu ja nägmise hägustumine.
Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri eritatav mürkaine botuliin. Botulism on raskeim toidumürgitus, mis arstiabi puudumisel lõpeb surmaga. Botulismi tekitajad toodavad kõige tugevamat teadaolevat bakteriaalset mürki. Tekkepõhjused ja mehhanismid Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid, mille tulemusena tekib lihaskramp. Sümptomid ehk avaldumine Haiguse sümptoomid võivad varieeruda väga kergest haigestumisest raske haiguseni, mis võib 24 tunni jooksul lõppeda surmaga. Põhisümptoomiks on halvatus, mis algab pea ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata ka hingamislihaseid. Sellisel juhul ei suuda inimene enam iseseisvalt hingata ning vajab kiiresti abi.
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit
süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid, harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas aastatel 1888-1891, et iga närvirakk on eraldi tervik, signaal levib mööda närviraku jätkeid ja selle ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub nende kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron" 1891.a. Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk. Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e. informatsiooni vastuvõtvatest jätketest ja ühest aksonist e. informatsiooni lõpporganisse
Taalamuses toimub peaajju sisenevate närviimpulsside esmane "sorteerimine" ja juhtimine suuraju erinevatesse piirkondadesse. Hüpotaalamus on vegetatiivse närvisüsteemi regulatsioonikeskus. Siis juhitakse organismi tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamus juhib ka hüpofüüsi tööd. Närvirakud ja närvid Nii kesknärvisüsteem kui piirdenärvisüsteem koosnevad ehituslikult närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude ülesandeks on närviimpulsside edasikandmine üle kogu keha. Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas levates retseptorites. Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad
BIOLOOGIA · Korrata kontrolltööks õ. lk. 84-93 · Kirjeldus: NS, KNS koosnemine; peaaju 5 tähtsamat osa ja nende ül: suuraju, väikeaju, piklikaju, keskaju: side pea- ja seljaaju vahel; lihastoonus; vaheaju: ainevahetust, paljunemist, eritamist, kehatemperatuuri reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja motoorsete närvirakkude erinevus; tingimatute ja tingitud reflekside erinevus ja näited NÄRVISÜSTEEM-ül vastu võtta informa...
· Närviraku lühikesed jätked võtavad signaale vastu rakkudest ja annavad pikkade jätketega seda teisele neuronile edasi mida mööda liigub impulss lõpuks seljaajju ja peaajju · Mis on sünaps? · Närvirakkude vahel asuv ühendus mille kaudu impulss liigub ühelt närvirakult teisele · Mis on refleksid? · organismile tekitatud ärrituse vastus · Kuidas refleksid toimivad? · keha ärritab midagi;närvirakk võtab ärrituse vastu;sünapsi abil liigub ärritus mööda teisi närvirakke ajju; järgneb liigutus · Mis on humoraalne regulatsioon? · Sisenõrenäärmete regulatsioon organismis, verre või lümfi imenduvad · Millega peab organism võitlema? · Viirustega ehk võõrvalkudega · Millised on inimese kaitsemehhanismid? · 1. Nahk ja limaskestad · 2. Valged Verelibled · 3. Lümfotsüüdid · Kuidas toimib immuunsüsteem?
piirde ................................närvisüsteem närvid .............................................. 2)Seleta mõisted: närvirakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale. Koosneb rakukehast ja jätketest a) Neuron ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................................ organismi vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele.
Bioloogia KT ''Närvisüsteed ja refleksid'' Mõisted -HALLAINE peamiselt närvirakkude kehadest koosnev kesknärvisüsteemi osa -VALGEAINE peamiselt närvirakkude jätketest koosnev kesknärvisüsteemi osa -AJUKOOR koosneb hallainest, on krobeline ja käärudega -REFLEKS organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. -REFLEKSIKAAR tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb -NEURON rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. KNS PNS Koosneb selja- ja peaaju üle kogu keha paiknevad närvid Ülesanne juhib kogu organismi tegevust ühendab keha kõiki organeid KNS'ga ...
elutegevust. Mitokondrid tegelavad rakuhingamisega. Ribosoomid toodavad valku. Lüsosoomid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure. Kromosoomid kaitsevad DNA-d ja aitavad seda raku jagunemise ajal kokku pakkida. Vakuool on varuainete säilitamiseks ja rakule mitte vajalike jääkainete ladustamiseks. RAKK on organismi väikseim ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. Näiteks: Närvirakk Erütrosüüt ehk punane verelible transpordib hapniku ja süsihappegaasi. KUDE on sarnase ehituse, päritolu ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Epiteelkude katab nahka, limaskesti, teiste kudede vabu pindasid. Toestuskude moodustab eri elunditele tugistruktuure Lihaskude on organismi liigutamiseks. Närvikude kogub informatsiooni sise- ja väliskeskkonnast, juhib seda edasi. ELUND on kindla asendi, ehituse ja ülesandega osa organismist.
ORGANISM on organismi koe moodustavad see on kudede ühiseid ülesandeid organism on väikseim sarnase ehituse ja kogum, mis täidab täitvad elundid ühtne tervik, üksus, nt talitlusega rakud kindlat ülesannet moodustavad mille talitlusi närvirakk elundkondi reguleerivad keeru- . ad mehhanismid 3.ORGANISMI TASE Iga organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst. Sellega tagatakse ka organismi sisekeskkonna stabiilsus ehk HOMÖOSTAAS.Võrdle homöostaasi kindlustamisel osalevaid regulatsioonimehhanisme. NEURAALNE HOMORAALNE REGULATSIOON REGULATSIOON
1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid?
Selleks, et inimene midagi teeks, on tal vaja, et organism oleks aktiveeritud. T-tüüpi inimesed otsivad adrenaliini, kellel on vaja, et optimaalne aktivisatsiooniseisund oleks kõrgem. On ka neid, kellel on tase individuaalselt keskmisest madalam. · Yin-Yang teooria Inimesed võivad käituda ka sellepärast, et on mingid vastandprotsessid, mis panevad inimesi käituma. Inimese organismid toimuvad närvisüsteemis 2 protsessi: närvirakk töötab, ei tööta erutus- ja pidurdusseisund. Need protsessid lähevad üksteisele üle pidevalt. · Abraham Maslow püramiiditeooria Inimesed käituvad vastavalt vajadustele. Kõige alumine osa (5.) püramiidis on füüsiline vajadus (seksuaalne, õhk). Järgmine on turvalisuse või kaitstuse vajadus inimene ei tunne oma elu ohus olevat, kui millegagi tegeleb. Kolmas aste on kuuluda erinevatesse inimgruppidesse, vajadus läbisaamisele ja suhtluse, armastuse järele
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused-
KUIDAS AJU KASUTADA FAKTE AJUST Täiskasvanu aju kaalub u. 1300g, moodustab 2% keha massist ning kasutab 25% kogu metaboolsest energiast ja 40% glükoosist. ⅓ meie geenidest on seotud aju arenguga. Inimajus on umbes 100 miljardit närvirakku ja iga närvirakk on jätkete abil ühenduses keskmiselt 10 000 närvirakuga. AJU PLASTILISUS Mida rohkem aju stimuleeritakse, seda rohkem loovad närvirakud omavahel ühendusi ja seda paremini edeneb õppimine. Aju plastilisuse suurendamiseks tuleb hakata tihedamini kasutama neid aju osasid, mis on seni jäänud tahaplaanile. Uued neuronitevahelised ühendused saavad tugevneda vaid läbi kordamise ning harjutamise, mis võib lõpuks muuta uue tegevuse igapäevaseks
signaal jätkub. NEUROKRIINNE SIGNALISATSIOON · Esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid, mis sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi · Neurotransmitter liigub sünaptilise vedeliku vahendusel märklaudrakuni, kus ta seostub spetsiifiliste retseptoritega: · Märklaudrakk võib olla postsünaptiline (kaugus 50 nm) või presünaptiline (sama rakk) · Näit. noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele · Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali: · Raku sisemembraanil on negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng: · Sellist tasakaalu kontrollivad kaks faktorit: · Närviraku membraanis on ioonkanalid, mis lasevad läbi teatud ioone (mitte kõiki) · Ioonide ebaühtlane jaotus raku sise- ja väliskeskkonna vahel tagatakse
Organiseerituse tase- uurimisobjekt Molekulaarne- neuroon Rakuline- DNA Organismiline- süda Liigiline- Suur-kirjurähn Ökosüsteemne-raba Biloogia eriharu-elukutse Etoloogia-Lindude vaatlemine Ökoloogia-Maa uurimine Tsütoloogia-Rakkude uurimine Anatoomia-lahkamine Molekulaargeneetika-Mikroskoobiga töötamine Organiseerituse tase Molekul-vee molekul. Molekul on aine väikseim osake Organell-mitokonder. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Rakk-närvirakk- Rakk on elu esmane organiseerituse tasee,kus ilmenevad elu kõik omadused Kude-närvikude- Sarnase ehituse või talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. Elund-kops. Elund ehk organ on organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus. Elundkond-närvisüsteem. Elundkond on kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. Organism-koer. Elav terviklik rakuline süsteem
Vöötlihaskude- koosneb lihask iududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: Skeletilihased- lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda. Südamelihas- on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele. 4) Närvikude- kude, mis suudab vastu võtta ärritusi , neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada. Neuron- närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nim dendriitideks. Pikemad jätked aksonid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Inimese erinevad elundkonnad? (9) 1) Katteelundkond- võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest. 2) Tugielundkond- lihased koos toesega, võimaldab liikuda.
koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: · kehaline ehk somaatiline Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) · vegetatiivne Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid (silmapupillide ahenemine) Refleksikaar Erutuse kulgemise tee: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Põlverefleks Närvisüsteemi ülesanded: reguleerib organismi elundite talitlust kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd kohandada organismi
Refleksid See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele. Reageerimine toimub enne, kui info jõuab seljaajust peaajju. Osata nimetada tingitud ja tingimatuid reflekse Tingimatu kaasasündinud. Neelamis-ja imemisrefleks Tingitud omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid. Silmapupillide ahenemine, kõndimine, rääkimini. Refleksikaar See on erutuse kulgemise tee. 1.erutust vastuvõttev närvirakk 2.närvikiud, mis juhivad erutuse KNS'i 3.KNS'i piirkonnas info analüüsimine 4. närvikius, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse 5. organ või elund, mis erutusele reageerib.
Piirdenärvisüsteem(PNS)-kehaline e. Somaatline(juhib tahtele alluvaid tegevusi) ja vegetatiivne(tahtele allumatud tegevused). Inff liigub elektriimpulsina närvikraku sees Sünaps-ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse Refleksid-tingimatud(kaasasündinud, neelamis-ja imemisrefleks) ja tingitud(omandatakse) Reflekikaar- Erutuse kulgemise tee: 1. erutust vastu võttev närvirakk 2.närvikiud juhivaderutuse kesknärvisüst. 3.kesknärvisüst. piirkonnad analüüsivad erutust 4. närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/elundisse 5. organ/elund reageerib eritusele Närvisüsteemi ülesanded: reg. Organismi eludite talitust, kooskõlastab elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele. NÄGEMISMEEL: Sarvkest-kaitse, hoiab silmamuna koos. Vikerkest ja silmaava-reg. valguse hulka. Silmalääts-teravustab pilti. Klaaskeha-tagab rõhu
närvid Sümpaatiline ''Põgene või võitle'' Parasümpaatiline ''Puhka ja seedi'' 7. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. Keemiline sünaps ülekandeaine Elektriline sünaps - närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule 8. Milliseid inimese rakke nimetatakse..? Neuron Närvirakk Erütrostüüt Punane vererakk Leukotsüüt Valge vererakk 9. Neuraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem. Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem: närvid.(REGULATSIOONIMEHHANISM, MIDA JUHIB NÄRVISÜSTEEM) Humoraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid on
*Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuumata Tuumaga 1 tuumaga mitme tuumaga enamus nutthallik *Väikseim rakk - Mükoplasma 0,1-0,3 Mikromeetrit *Suurim rakk- Jaanalinnu munarakk 0,5 kg *Heeringhai munaraku läbimõõt 27 cm *Vöötlihasrakk 30 cm *Kaheksajala närvirakk 8 m *Raku kuju oleneb ülesandest Loomaraku ehitus 1) Raku välisehitus 2 kihti fosfolipiide, oligosahhariidid, kanalid, valgud, kolesterool, valgulised retseptorid 2) Ülesanded Kaitse Piiritleb rakku Side rakkude vahel Pigmendid Ainevahetus: 1)Passiivne: läbi kanalite H2O ja vees lahustunud ained. Madalama rõhuga konts poole. 2)Aktiivne: kasutatakse ATP energiat, valguliste kandjate abil. 3) Tsütoplasma
elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude. Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada. Alaliikideks on silelihaskude (kokkutõmbumine ei allu tahtele) ja vöötlihaskude, mis omakorda jaguneb veel kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Viimane koetüüp on närvikude. Tema rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked, on neuronid. See koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendriidid on lühemad jätked, mis võtavad vastu signaale. Pikemad jätked on neuriidid ehk aksonid ja nad juhivad närviimpulsse edasi teistesse rakkudesse. Kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga, nim. sünapsideks. 8) Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda
Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaineks e. neurotransmitteriks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva retseptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb närvisüsteemis toimuv informatsiooni edasiandmine ja töötlemine. Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 4. Nimeta ja iseloomusta lühidalt inimese elundkondi Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. - Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest
saj 1839 avastas loomaraku. K.E von Baer- 19.saj avastas munaraku, sündinud Eestis. A.Leeuwenhoek- 17.saj hollandlane, bakteriraku avastamine. NÄITED, kuidas rakkude ehitus ja talitlus oma vahel seotud: 1)epiteelkoerakk- epiteelkude katab ja kaitseb. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe. On väga hea regeneratsiooni võime e taastumisvõime. 2)erütrotsüüt- ülesanne on hapniku transport. On kaksiknõgusa ehitusega, et raku membraanipind oleks suurem. 3)närvirakk- ül. on üleerutuse vastuvõtmine ja edasi andmine. EHITUSE JA ÜLESANNETE KIRJELDUSED: Rakumembraan: on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakumembraani välisküljel on mitmesugused retseptorid. ülesanded: 1)ümbritseb rakku, 2)kaitseb rakku, 3)tagab ühenduse rakkude vahel, 4)täidab ainuraksetel liikumis funktsiooni, 5)ainete transport
k metra Tupp vagina kr.k colpos Rinnanääre mamma Lahkliha ehk perineum on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Ovariaaltsükkel koosneb 12-16 päeva kestvast foliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusest luteiinfaasist. Ovulatsioon tähistabki follikulaarfaasi lõppu. Menstruaalverejooksud kestavad 3-5 (7) päeva Viljakus faas u. 9 päeva. Närvisüsteem: Neuron närvirakk koos oma jätketega Dendriit närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühikese ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas Akson närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse Retseptor ärritust vastuvõttev organ Närviimpulss närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile
Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga
(3) Ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat pärast viljastamist neuraalplaat neuraaltoru 7. nädalaks sarnaneb embrüo miniatuurse inimesega. Umbes 100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele eriomasena. neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuronite teke Esmalt sümmeetriline jagunemine tüvirakkude hulga mitmekordistamine (iga rakk jaguneb kaheks sarnaseks progenitorrakuks). Alates E42 asümmeetriline jagunemine tekib üks progenitor ja üks närvirakk. Närvirakk migreerub, progenitor jaguneb omakorda. Nihe sümmeetriliselt asümmeetrilisele jagunemisele toimub järk-järgult. Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist. Passiivne migratsioon rakud tõugatakse eemale oma tekkekohast uuemate, värskelt tekkinud rakkude poolt. Nii toimub aju keskstruktuuride moodustumine (talamus, ajutüve regioonid). Aktiivne migratsioon uued noored rakud liiguvad vanematest ette välimistesse piirkondadesse
annaabi.ee 
