Emotsioonide väljendused Õpitud emotsioonid : nt plaksutamine, leina meeleolu. Psühhofüsioloogilised reaktsioonid: *hingamine *muutused südame- ja veresoonkonna töös. (nt: punastamine) *muutused seedeelundkonna töös. (nt: ehmatus, suukuivamine) *muutused sise- ja välisnõrenäärmete töös. (nt : adrenaliin, higistamine, pisarad) *pupillimuutused. (nt: viha puhul on pupill on väike, rõõmu puhul on pupill suur) * Näoväljendused : inimesel on 23 paari näolihaseid, 18 paari osalevad emotsioonide näo väljendamisel.
kaudu info ja emotsioonid ühelt inimeselt teisele või teistele liiguvad ning üle kanduvad. Ta jagab inimese sotsiaalse ajutegevuse kaheks: madalam ja kõrgem tee. Madalam tee tähistab automaatseid reaktsioone ja instinkte, sinna hulka kuulub ka empaatiavõime ja hoolivus. Kõrgem tee on tegevused, mis nõuavad rohkem analüüsimist ja aega, need on reaktsioonid ja tegevused, mida me ise teadlikult mõjutame. Golemani tähelepaekud kõrgema ja madalama tee osas: Näolihaseid kontrollib madalam, tahtlikku valet aga kõrgem tee- kõrgem varjab aga madalam paljastab. Madalam tee töötab selleks, et meid kaitsta. Võib öelda, et madalam tee on emotsiooniderohke, kõrgem tee seevastu jahedalt ratsionaalne. Kõrgem tee töötab teadliku kontrolli all, nõuab pingutust ja teadlikku tahet ning liigub aeglasemalt. Selleks ajaks kui madalam tee on juba läbi käidud, ei ole kõrgemat teed mööda tulijal enam muud teha kui püüda olukorrast parim
asetada vastamisi teiste näppudega. Inimese vastsündinud on abitumad. Ahvide vastsündinud on iseseisvamad. Inimesed nutavad kui nad on emotsionaalselt Ahvid pisaraid ei vala. häiritud. Inimese pea asetseb õlgade kohal. Ahvidel on pea kallutatud õlgadest ettepoole. Inimesel on keharakkudes 46 kromosoomi. Ahvidest gorilladel ja simpansitel 48 kromosoomi. Rohkem näolihaseid miimikaks (47) Miimilisi näolihaseid on vähem. Hääleaparaat võimaldab rääkida ja laulda. Ei ole suutelised artikuleeritud kõneks. Hiline seksuaalne küpsus Seksuaalne küpsus saabub kiiremini. Rinnad ainult imetamiseks. Rinnad kujunevad keharasvast. Kõik kultuurid sisendavad oma liikmetele tõekspidamisi sellest, kes nad on, kuidas nad on tekkinud ja kuhu nad ühiskonnas sobivad.
on inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga.kiiresti muutuvate valgustingimustega kohanemiseks muutub silmaava suurus. +17. Mis on liikumistaju aluseks? On sündmuste ajalise järgnevuse registeerimine. Peaaju .....Piklikaju.......... on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, aga ka neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. ......Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus
a. grupisiseseid ja gruppide vahelisi protsesse b. teiste inimeste mõju üksikindiviidile c. inimeste vahelisi seoseid sotsiaalses suhtlemises d. õiged on A ja B e. õiged on A, B ja C ÕIGE!!! Küsimus 8 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Inimesel on võimalus oma tundeid reguleerida kahe erineva viisi kaudu. Üks neist on kognitiivne ümberhindamine. Mis asi see on? Vali üks: a. Inimene hingab korduvalt sügavalt sisse ja välja ning lõdvestab näolihaseid. b. Inimene kasutab lõdvestavat hingamist ning loeb mõttes kümneni. c. Inimene läheb enda jaoks halvast olukorrast ära enne kui kedagi ründab või sõimama hakkab. d. Inimene mõtleb enda jaoks halvale olukorrale ning mõtleb, mida see tema jaoks tähendab ning annab olukorrale uue tähenduse. ÕIGE! Küsimus 9 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Sotsiaalne soodustamine tähendab, et: Vali üks: a. grupis pingutavad inimesed ühise eesmärgi nimel vähem
Möbiuse sündroom Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud harvaesinev neuroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. Esinemissagedus meestel ja naistel on võrdne. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv) kraniaalnärvi (peaajunärvid), mis tähendab, et selle sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus.
- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru: ülemine juhib tundlikkust otsmikupiirkonnas, keskmine kulmukaarest lõuapiirini, aluminekaelapiirkonnas. Tundlikkus siseneb näepooltesse erinevate harude kaudu, ajus on vasaku ja parema närvi jaoks oma tuumad. 6.-eemaldajanärv (n abducens) innerveerib silmamuna välimist sirglihast, mille abil toimub silmamuna pööramine väljapoole küljele lateraalselt. 7.- näonärv (n facialis) innerveerib näolihaseid, miimilised ja neelamislihased. 8.- esikuteonärv ( n vestibula cochlearis) (kõrvuti n vestibularis ja n cochlearis). Slida läbivad ülenwvad ja alanevad juhteteed, suurem osa samad mis piklaju, aga need, mis viivad info ajukesse lähevad otse piklajust ajukesse, sillast läbi ei lähe. Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse. Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju hingamiskeskuse talitlust, sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist.
V. Kolmiknärv a. Silmanärv sensoorne, innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne ala b. Alalõuanärv seganärv, innerveerib kõiki mälumislihaseid c. Ülalõuanärv sensoorne, innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda VI. Eemaldajanärv motoorne, innerveerib silmamuna külgmisi lihaseid VII. Näonärv motoorne, innerveerib näolihaseid VIII. Esikuteonärv sensoorne, kuulmine + tasakaal IX. Keeleneelunärv seganärv, keele tagaosa limaskest + tagab maitsetundlikkuse X. Uitnärv seganärv, juhib enamike siseelundite tööd XI. Lisanärv motoorne, toimib peapööraja- ja trapetslihastele XII. Keelealune närv motoorne, keele juure lihased 24. Autonoomse ehk vegetatiivse NS mõiste, jagunemine
aastal Saksa neuroloog Paul Julius Möbius. Selle esinemissagedus on riigiti erinev, varieerudes 2 kuni 20 juhtumit miljoni vastsündinu kohta. Möbius Syndrome Foundationi andmetel oli aastal 2007 maailmas teada umbes 2000 diagnoositud inimest. Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud haruldane nauroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv) kraniaalnärvi, mis tähendab, et selle sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Ka teised kraniaalnärvid võivad olla mõjutatud, eriti III, IV, V, IX, X ja XII. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue,
4.INIMVAIM JA AJU: KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED 1.Loetlege millistest osadest peaaju koosneb. -Ajukoor,keskaju,väikeaju,piklikaju,ajuripats,ajusild,nägemisnärv,mõõnkeha,talamus ja hüpotalamus. 2.Miks on aju pind kääruline? -Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi. 3.Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? -Ärkvalolek ja uni.Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4.Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? -Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks. 5.Mis on sünaps? -koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või
Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks: a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimesel on võimalus oma tundeid reguleerida kahe erineva viisi kaudu. Üks neist on kognitiivne ümberhindamine. Mis asi see on? Vali üks: a. Inimene hingab korduvalt sügavalt sisse ja välja ning lõdvestab näolihaseid. b. Inimene kasutab lõdvestavat hingamist ning loeb mõttes kümneni. c. Inimene läheb enda jaoks halvast olukorrast ära enne kui kedagi ründab või sõimama hakkab. d. Inimene mõtleb enda jaoks halvale olukorrale ning mõtleb, mida see tema jaoks tähendab ning annab olukorrale uue tähenduse. Küsimus 8 Õige Küsimuse tekst Tajukujund ei ole kunagi täpne koopia sellest, mis meeleelunditele mõjub. Konkreetse inimese tajukujund
teisi oma sõpruskonnast. Kultuuriline kehakool on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda, sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundadnud teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Psühholoogiline kehakeel, selle alla kuuluvad puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Ilmed mängivad samuti suhtlemisest väga suurt rolli. Inimesel on kõige suurem arv näolihaseid. Inimese suu ja silmad on kõige kõnekamad näojooned. Silmi peetakse kui hinge peegliks. Ka sugu mängib suhtlemises suurt rolli. On tunnustatud, et sugude vahel on erinevused, olgu need geneetilised või kultuurilised. Zestid mängivad samuti suurt rolli, mida kasutavad inimesed igapäevaselt, kas teadlikult või alateadlikult. Näiteks vaheliti käsivarred. Selline käte asend näitab et kas me pole räägituga nõus, või üritame luua distantsi kellegi vahel.
30. Loetle peaaju osad. Nimeta,mida nende funktsioonidest tead. Peaaju jagatakse eesajuks (mille moodustavad vasak ja parem ajupoolkera), vaheajuks, keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks. Piklikaju on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist ja vereringet, aga ka näiteks neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. Piklikaju läheb üle ettepoole võlvuvaks ajusillaks. Ajusillas paiknevad tähelepanu, ärkvelolekut ja und korraldavad tuumad ning sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Ajusillast selgmisel pool on väikeaju, mille neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. Keskaju kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu. Keskaju aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ning koordineerida liigutusi. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Talamuses on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamd tajutud teabe edastamisel ajukoorde
uuringutele etioloogia selgitamiseks, sest haiguse põhjustajaks võivad olla ajuveresoonte haigused, lisaks ajuinfarkt, ajuverejooks, ajukasjavad. Tsentraalse halvatuse võivad anda ka peapõrutused. Kesknärvisüsteemi kahjustuse põhjustatud tsentraalse näonärvi halvatuse sümptomiks on vastassuunurga rippumine ning lamenenud nasolabiaalvolt. Näo ülapoolel seevastu aga erilisi kahjustuse sümptomeid ei avaldu. Sageli kaob patsientidel võime kontrollida näolihaseid tahteliselt, kuid säilub võime tekitada tahtmatuid ehk spontaannseid emotsionaalseid ilmeid. Tsentraalse kahjustuse puhul esineb kahjustus näonärvi tuumadest kõrgemal asuvas motoorses korteksis (Kauba 2007: 41). Näo motoorsele tuumale saabuvad kiud ka ajukoorest. Näo ülemise poole lihaseid innerveeriva nukleuse ajukoorelt tulevad kiud innerveerivad motoorset tuuma bilateraalselt, samas kui innervatsioon suu ümber olevatele lihastele tuleb tuumale kontralateraalselt
kontrolli organ. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Piklikaju-ANS(autonoomse närvitalituse) regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine, kehaasend Ajusild- Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu, Retikulaarformatsioon (koos keskajuga)Kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Keskaju-automaatsed liigutused,sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine,temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie,koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine, kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu. Väikeaju-asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid,Liigutuste täpsus. Vaheaju-kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija
Seltskonnas olles kasvab meie teadlikus zestidest ja kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meil ümbritsevas keskkonnas. (Pease, 1994) 3.2 Ilmed Loomariigis on vist inimolendite käsutuses kõige laialdasem ja peenem valik näoilmeid, repertuaar, mis on arenenud meie liigi ülimalt sotsiaalsest ja suhtlemisele orienteeritud loomusest. Sestap ei ole üllatav teada saada, et meil on ka kõige suurem arv näolihaseid. Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Oleme ülitundlikud märkama pisimaidki näoliigutusi, isegi kui me ei oska neid täielikult tõlgendada. (Pease, 1994) 6 4. Tsoonid Üldiselt võib isikliku ruumi jagada neljaks kategooriaks, alustades kõige intiimsemast ja liikudes välja, avalikuma poole. Need kategooriad on üldisteks teejuhtideks.
valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur. Inimvaim ja aju: käitmise bioloogilised alused 1. Loetlege, millistest osadestpeaaju koosneb. Eesaju (vasak ja parem ajupoolkera), vaheaju, keskaju, ajusild, väikeaju ja piklikaju 2. Miks on aju pind kääruline? Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi 3. Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? Ärkvelolek ja uni. Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4. Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks. 5. Mis on sünaps? Koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele 6. Kuidas on võimalik,et mõned keemilised ained muudavad inimese
- Võimsus: 80 W - Kaal: 7 kg Kõik tarvikud paigutatud vastupidavas kohvris metallraamiga. 12-kuuline garantii. Pakkumine lehelt ilu.Depile.ee Avaleht Kasutatud salongisisustus ja aparatuur Kasutatud salongisisustus ja aparatuur Prindi Müüa multifunktsionaalne aparaat Compu-Lift Multifunktsionaalne aparaat, mis kasutab mikrovoole läbi kolme pre-programmeeritud faasi, et saavutada nähtavaid tulemusi. Pinguldab ja toniseerib näolihaseid. Pehmendab ja eemaldab kortse. Aktiveerib naharakkude taastumist. Lähtudes ealiste muutuste korrigeerimise uusimatest arvestavatest seisukohtadest, on igal Compu-Lift'i preprogrammeritud raviprogrammil kolm põhiastet, mille läbi kasutades erinevaid vooluliike töötatakse kolmel tasapinnal, mõjutades epidermist, dermist ning lihaseid. Komplekti kuuluvad: 2 näopiirkonna stimulatsiooni elektroodi 2 silindrikujulist rinnapiirkonna stimulatsiooni elektroodi 1 punane ühendusjuhe
See on teadlik vaimne pingutus, kuid tähelepanu on piiratud ressurss ja valetades on seda eriti vaja. Närviressursside sellesse tegevusse lisamine jätab prefrontaalsele piirkonnale vähem võimalusi täita teisi ülesandeid, näiteks keelata emotsioonide tahtmatu väljanäitamine, mis võib vale reeta. Sõnad üksigi võivad vale reeta, kuid kõige sagedamini on selle märgiks, et keegi üritab meid petta, lahknevus sõnade ja näoilme vahel. Näolihaseid kontrollib madalam, tahtlikku valet aga kõrgem tee. Emotsionaalse vale puhul räägib näoilme vastu sellele, mida öeldakse. Kõrgem tee varjab, madalam paljastab. 2) Miks ei tohiks inimene reageerida solvangule vaikimisega? Võtkem näiteks see, kuidas solvanguga toime tullakse. Võrdsel tasemel võib solvangule vastu vaielda, vabandust nõuda, kuid kui solvang tuleb kelleltki, kelle käes on kogu võim, suruvad
a. Sidekude b. Epiteelkude c. Lihaskude 3. Liiges võimaldab luudel a. Murduda b. Liikuda c. Varustuda toitainetega 4. Lihased kinnituvad luudele ... abil a. Kõõluste b. Käsnaine c. Närvide 5. Lülisammas on a. Sidekoeline väät b. Selgroog c. Vaagnavööde 6. Kolju kaitseb a. Peaaju b. Näolihaseid c. Informatsiooni 7. Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga? a. Niudeluu b. Lodiluu c. Keeleluu 8. Millele kandub keharaskus istudes? a. Jalgadele b. Silelihastele c. Istmikule 2.2 Luu ehitus Kirjuta joonte juurde, millega on tegemist. 13 epifüüs epifüüsiplaat diafüüs epifüüs 14
nimetatakse tuumadeks. Hallaine moodustub suurtest, silmanähtavatest närvirakkude kogumitest. Valgeaine - piirkond, kus domineerivad närvirakkude pikad jätked (paistab ajakude heledam). Peaaju jagatakse eesajuks, (mille moodustavad vasak ja parem ajupoolkera), vaheajuks, keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks. Piklikaju - seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. Ajusild - ärkveloleku ja und, näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu korraldavad tuumad. Väikeaju - neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. Keskaju - kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoide kehatemperatuuri, tajuda valu, kontrollida arkveloleku ja une vahendumist ning kordineerida liigutusi. 11 Vaheaju - talamus, kus tuumasid talitlevad kui vahejaamad tajud teabe edastamisel
Hallaine- ajus eristuvad suured, silmnähtavad närvirakkude kogumid. Valgeaine- Koht ajus, kus domineerivad närvirakkude pikad jätked ning ajukude paistab heledam. Peaaju jagatakse eesajuks (omakorda parem ja vasak ajupoolkera), vaheajuks, keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks. Piklikaju seljaaju jätk, seal asuvad hingamist, vereringet, neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad Ajusild- tähelepanu, ärkvelolekut ja und korraldavad tuumad. Sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt silmi, kõrvu. Väikeaju tasakaalustatud kehaasendi ja liigutuste täpsus. Keskaju kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Eesaju on kõige suurem aju osa. Silmatorkavaidinimaju osa on uuem ajukoor e neokorteks. Ajukoor moodustab 80% peaajust. Eesaju poolkerad koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest ning need jagatakse sagarateks: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Iga psüühiline funktsioon ning selle mitmekesisus tagatakse
2) talitleb juhteteedena - on vahejaamaks erutuse edasikandmisel peaaju ja ülejäänud keha vahel Peaaju – paikneb koljuõõnes. Peaaju jaotub suurajuks ja ajutüveks. Suurajul eristatakse otsaju ja vaheaju. Ajutüve moodustavad kesk-, väike- ja piklikaju ning ajusild. Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Ajusillas paiknevad tähelepanu, ärkveloleku, une keskused, sealt kontrollitakse näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Otsaju e suuraju on peaaju suurim osa, mis koosneb kahest omavahel ühendatud poolkerast. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind (ajukoor) aga hallainest. Suuraju poolkerade pind on liigendatud vagude abil käärudeks ja sagarateks. Suurajukoorega on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute teke, õppimine, mälu
mida nad näevad või tunnevad. Vastupidi, kui naine ligineb rühmale nägusatele meestele, võib ta aeglustada sammu ja hööritada puusi, et rõhutada oma figuuri veetlevust. 2.2.2 Ilmed Loomariigis on vist inimolendite käsutuses kõige laialdasem ja peenem valik näoilmeid, repertuaar, mis on arenenud meie liigi ülimalt sotsiaalsest ja suhtlemisele orienteeritud loomusest. Sestap ei ole üllatav teada saada, et meil on ka kõige suurem arv näolihaseid. Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Näiteks mõelge lugematutele tähendustele, mida võib edastada kerge kulmukergitus, olenevalt olukorrast ja kombinatsioonist muu kehakeele ja verbaalse suhtlemisega. Oleme ülitundlikud märkama pisimaidki näoliigutusi, isegi kui me ei oska neid täielikult tõlgendada. Ausalt öelda on suu ja silmad meie kõige kõnekamad näojooned. Silmad öeldakse olevad hinge peegel, on ju
Võimalusel tuvasta kliendi vajadused, tee märkmeid ja luba tagasi helistada. Kui oled info välja uurinud, siis edasta see kliendile Kui on vajadus kõne edasi suunata, siis edasta isikule, kellele kõne suunad, juba kliendi käest saadud eelinformatsioon, et vältida olukorda, kus klient peab oma mure kordama. 3.5 Hääletoon telefonis Mugav asend võimaldab häält modulleerida. Keskendumine kliendile võimaldab segamatult vestelda. Naeratus lõdvestab näolihaseid ja mõjub positiivselt. Madal hääl kõne omandab sooja ja usaldusväärse tooni. Modulleeritud hääl hääle tõusude ja langustega tekst mõjub huvitavamalt. Rõhud elustavad lauset ja annavad lausetele ilmet. Pausid annavad kuulajale võimaluse mõtelda ja lauset mõista, rääkijale aga aja hingamiseks. Jälgida tuleb, et tekst ei muutuks liiga hakituks. Aeglasem kõne annab telefonis parema üksteise mõistmise efekti. Kiirendada võib kõne
reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine, kehaasend Piklikaju on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist ja vereringet, aga ka näiteks neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. Ajusild – Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. – Retikulaarformatsioon (koos keskajuga) Kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Keskaju – automaatsed liigutused – sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine – temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie – koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Keskaju kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu. Väikeaju – asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine – basaalganglionid Liigutuste täpsus
) "reedab" isiklikku suhtumist ja suhestatust. Mõtle sellele, kuidas tervitad lihtsalt sõpra või armastatut? PMG väljendab kogu töde suhtlemisest ja suhtumisest. Kurt Jooss´i "green Table" oli suurepäraseks näiteks PGM kasutamisest nihutades balletlikku elegantset kehaasendit modernse ja realistliku suunas. Kõik balletitantsijad, kes selle töög a proove on teinud, on näinud kõvasti vaeva, et omandada seda kehakeelt FACIAL EXPRESSION mitteverbaalses suhtlemises kasutame näolihaseid oma tunnete ja suhtumise väljendamiseks silmad, kulmud, põsed, laup, keel jne peegeldavad meie suhtumist parnerisse ja teemasse. Uurimus on näidanud, et kulmukergitus on signaal millegi äratundmisest või tunnustamisest, selle sümmeetrilised või asümmeetrilised liikumised kõnelevad aga erinevast suhtumisest. Samuti "kõneleb" ka suu liikumine (huulte kokku surumine, laiali ajamine, ette suunamine jne.). Mõnedes tantsudes, näit. Idamaade tantsudes, on pea ja näolihaste
kõrgematesse osadesse (peaaejukoorde) ja läbivad ka alanevad juhteteed, mis juhivad motoorikat e. liigutusi. Silla funktsioonid: Hingamise talitluse koordineerimine (St. osa hingamiskeskuse neuronitest on sillas, just need mis sisse-väljahingamise faaside kestust reguleerivad,.), kolmiknärv on põhiliselt näopiirkonnast pärit tundlikkust juhtiv närv, kuues peaaju närv pöörab silmamuna väljapoole, seitsmes näonärv innärveerib näolihaseid (miimika), kaheksas on seotud kuulmise närviimpulsside sisendamisega kõrvast ajju. 5.loeng Väikeaju e. ajuke (ld. Cerebellum) ehitus ja funktsioonid Väikeaju koosneb kahest poolkerast ja keskele jääb poolkerasid ühendav moodustis uss e. vermis. Ajuke omab juhteteede kaudu ühenduse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega so. Pikliku silla ja keskajuga
annaabi.ee 
