Eesti perekond Põltsamaaltavalises rõivastuses. Meeste ja naiste põhiliseks ülerõivaks, kuni19. sajandi keskpaigani samuti kõige pidulikumaks rõivaks oli villasest riidest händadega pikk-kuub. Kuuel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, mille kohalt vööjoonelt algavad voldid jäid taha. Need nn hännad pressiti tihedateks voldikimpudeks. Naiste kuubi kaunistati punase kaarusnööriga. 1865 on hakatud naestele puusadega kuubesi ka 3 voldilisi õmblema. 1868 hakati krooketega kuubesi tegema. Krookitud kuue ülemine pool oli samasugune nagu puusadegagi kuuel, alumine aga ümberringi tihedalt kroogitud, eest käis haakidega kinni. Tehti ikka sinine. Muu kõik jäi endiseks. Kroogitud kuued ei olnud üleüldiselt tarvitusel, nemad kui ka järgmised pikad kuued ei tõrjunud vana puusadega kuube lõplikult välja, viimast tuli ette ka viimastel pika kuue kandmise aastatel. Peale selle tuli ülikonnale ärmak juurde
instinktid. Näidend seletab, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erinevad pildid maailmast ja mis moel põhjustavad need erinevused arusaamatusi tänapäeval. Peaosaline oli Jan Uuspõld. Etendusse tõi ka oma naise Elsa, kellest ta rääkis. Sai tema pealt hästi näiteid tuua meeste ja naiste erinevuste kohta. "Ürgmehes" meeldisid mulle kõige rohkem need lõigud, kus Jan mängis naist. Ta tegi naistegelasi hästi järgi. Pani huuled prunti, tegi peaga mingi nõksu ja siis puusadega ning moonutas häält. Tegemist oli elust võetud probleemiga, siis seda võib juhtuda päris palju. See ei ole ikkagi normaalne, kui naised sõimavad mehi s***peadeks. Jan tõi näite, kui naisi sõimatakse koguaeg l*******. See ei meeldinud neile. Seega peaks natuke enne mõtlema, kui suust mingisugust jama välja ajada. Mehed on mühakad ja rumalad võibolla sellepärast, et naised nõuavad nende käest palju võimatuid asju. Ja et mehed ei oleks
moodustusid kühmud, nn. puusad. Seepärast nimetatakse neid rahvasuus ka puusadega kuubedeks. Ülevalt otsast lõigati küljesiilud kumerad ja õmmeldi põhiosaga kokku nõnda, et need hoidsid püsti. Tarvastu pikk-kuued olid eriti järskude puusadega ja ka kaunistused olid neil eriti rikkalikud. Külgede allosas särasid rohelisest või punasest kalevist lõhandikulapid ehk raiused. Talvel kanti Tarvastus valget puusadega lambanahkset kasukat, mis oli kaunistatud punasest ja rohekasmustast pargitud nahast rihmadega ehk liignahkadega. Oma lõikelt oli naistekasukas nn. pikk-kasukas: sageli suure lahtise rinnaesisega, kust jäeti välja paistma sõlg või rinnarätik. Eesti kasukaid kanti üldiselt ühtepidi karv seespool. Kasuka kaitseks, aga ka sooja pärast aeti kasuka peale pikk-kuub. Kasuka ja pikk-kuue vahele tõmmati mõnikord veel rüü.
Kampsun. Viljandi kihelkonna põhjapoolsetes valdades kanti potisinist läbivillast seesidega kampsunit, mis levis uue moena 19. sajandi I poolel. Need veidi alla vöökohta ulatuvad pikkade käistega pihakatted olid rühmseesilised s.o rühmiti volti seatud ääreribaga. Viljandi kampsuni kaelaavaus ei olnud eriti sügav. Rüü oli valgest linasest riidest suvine ülerõivas, mis tegumoelt vastas pikk-kuubedele. Kasukas. Viljandi kasukas tehti pargitud lambanahast, puusadega ja kaunistati liignahkadega õmblustel ning äärtel. Käigu- või pidukasukas oli sõidukasukast veidi lühem, enamasti üht mõõtu pikk-kuuega. Naistel jäi seeliku äär kasuka alt tavaliselt paistma, seelik pidigi näha olema. Sukad. Viljandi naised kandsid 19. sajandil pidurõivastega pikki, enamasti villaseid sukki. Põhjapoolsetes valdades neid roositi ehk valgetele villastele sukkadele kooti madalpistet jäljendades punased-sinised või punased-rohelised kirjad, mis katsid labajalga
Klassikaline eestlane Tammsaare pilguga ja tänapäeval Tammsaare tegelased Võrdlusalus Tänapäeva eestlased talupoeg, maainimene elukoht linnainimene/tööline/ametnik kohaomanik, peremees varakus firmaomanik oma, mitte renditalu materiaalne seis Inimesed elatuvad võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelis...
Lossihärra Konrad Raupen Oodo Raupen Emmi Raupen Rüütel Kuuno Kubjas Saare Maanus Vahur oli pikk ja priske. Ta oli väga tugev, kuid ka sama laisk. Oli Tallinna piiskopi ori. Tüdines orja elust ära ja põgenes metsa. Piiskop läks Vahurit metsa otsima, sest tahtis tugevat sulast tagasi. Vahur tappis karu ja päästis piiskopi elu. Piiskop lasi selle eest Vahuri priiks ja andis talle maad. Oli Vahuri poeg. Pika kaelaga, kitsaste õlgadega ja lahjade puusadega. Ei olnud nii tugev kui ta isa. Tambet oli tark ja nutikas. Ta ei varjanud vabadust. Armastas liikumist ja varakuhjamist. Ei hoolinud isamaa õnnetustest. Tahtis oma pojast teha täieliku saksa. Sai Oodo korraldatud tulekahjus haavata. Jaanus leidis ta lossis surnult seina külge aheldatuna. Oli Tambeti poeg. Õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Oli hea südamega (ravitses Saare Maanust ja riskis enda eluga, et Maanust päästa ,täitis Emmi palveid).
Jelling (880 - 1000 a) Kolmas viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad asuvad Taanis. Jellingi stiilis ei esine haarava looma motiivi, küll aga on esindatud haaravate käppade motiiviga loomi. Paeljate kehadega loomi kujutati külgvaates. Kehad olid kaunistatud redelimustriliste triipudega. Loomadel olid avatud lõuad ja nende ülahuul oli sik - sakiline. Nad olid kujutatud pikkade seasabadega ja spiraalsete puusadega. Materjalidest kasutati pronksi, hõbedat, kulda ja puud. See on Jellingi kruus Taanist. Pildil on näha Jellingi stiilile omast loomafiguuride põimumist koos Oserbergi stiili meenutavate viinamarja väetidega
Borre etapil kasutati endiselt veel haarava looma motiivi. Borrestiili lemmikmuster oli rõngasahela motiiv, mida kasutatakse tänapäeval metallist kellarihmade juures. Jellingi stiilis,ei kasutatud enam haarava looma motiivi, küll aga on esindatud haaravate käppade motiiviga loomi. paelolendid kaunistati redelimustriliste triipudega ja neil olid avatud lõuad ning nende ülahuul oli sik - sakiline. Nad olid kujutatud pikkade seasabadega ja spiraalsete puusadega. Mõlemas stiilis kasutati pronksi, hõbedat, kulda ja puud. 10.saj keskpaigas arenes jellinge mallidest välja Mammeni stiil (950-1060a) Selles stiilis loodud taiestel on loomad tõepärasemad, kuigi nende väänlevate kehade moonutused on samavõrra fantastilised. Loomade kehad olid tihti kaunistatud keerukamate mustritega, kui Jellingi stiilil. Loomade kehasi täideti täpilise mustriga. Spiraalse puusa motiiv suurenes veelgi. lisaks
Selle Pildi keskel on nagu alati kujutatud Eva & Adele väga intriigsat naeratavat nägu rohelise värviga. Nende nägu on aga ainult piirjoontega maalitud. Ülejäänud teose põhivärvid on mustas ja punases ning seetõttu paistavad Eva & Adele näod maalis suhteliselt häti välja. Teose keskel Eva ja Adele nägude juures on kujutatud erootilises poosis naist, kes kannab korsetti, mistõttu ta piht väga peenike proprtsioonis tema rindade ning puusadega tundub. Ta on väga hägune ning ka piirjoontega kujutatud. Ta on poosis nagu ta sirutaks end laua peal tahapoole, toetudes kätega laua peale. Ühes käes on tal kübar. Ta tuletab mulle n vähe riietatud kankaanitantsijat või siis 18.-19. sajandi prostituuti meelde. Mingit teist esemet või spetsiifilist kujundidt ei osanud ma sellest maalist välja lugeda. Seal oli küll kujutatud erinava kujuga kujundeid, kuid mindagi ebaabstraktset ei paistnud silma. Minu
helmed särgi all kealas, vana õlgkübar peas, pardal ainult luges ajalehte ja magas,tumedad prillid Harry Morgan Kapten, kalamees, tal on naine ja 3 tütart, kolmekümnekaheksajalane paat ja saja homujõuline, pikk, laiaõlgne, sirgeselgne, kitsaste puusadega,pleekinud blondid juuksed, laiade mongoli põsesarnadega nägu, kitsad silmad, juure pealt murdunud nina, lai suu, ümmargune lõug, ilma hariduseta Frankie Palju poliitikat, palju äri, raha pole, sõber, palju joomist Donovan Härra Sing Siledaim sell, kili, rääkis nagu inglane, kandsi
tööriistadega aastal 1910 5 Talurahvakasukad Lambanahkne kasukas oli Eesti kliimas ammune ja väga tarvilik kehakate. Seda kanti mihklipäevast jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel ning mõnikord isegi kaitseks suvesooja eest. Ilmselt jälgiti riietuse rohkusega mingit moodi või rõhutati asjaomase isiku jõukust. Paistu kasukas sarnanes Tarvastu valge puusadega kasukaga, olles lõikelt pikk-kuue moodi. Kasuka õmblemisel lõigati esmalt nahast ristkülikukujuline tükk, mis vastas mõõtmetelt tellija kehakasvule, keskele lõigati peaauk ning üks pool lõigati pikuti lõhki, nii et moodustusid hõlmad. Pikenduseks lisati hõlmadele ja seljatagusele sama laiad tükid ning kasuka külgedele, pikenduste vahele, kolmnurksed siilud. Paistu kasukad käisid vöökohalt kinni ja nende rinnaesine oli avatud.
kuni 4,5 kg. • Soovituslikult võiks koolikoti raskus olla umbes 10% lapse kehamassist. Reeglid koolikotile • Koolikott (ranits) peaks olema kahe sangaga ja seda peaks kandma kahel õlal • Kotil võiks rinna või kõhu eest käia kokku kinnitus • Väiksemate laste koolikott peaks olema tugevdatud põhja või seljaosaga • Koolikoti laius peaks olema vastavuses koolilapse õlgadega, mitte laiem • Koolikoti alumine serv peab olema puusadega kohakuti Mõned nõuded koolikotile Oolo, 2014 Metoodika • Koolikottide kaalumine toimus SÜG- s 8.-14. detsembril, 2014. aastal • Kokku kaaluti nädala jooksul: 94 algklassi (1.-4.) õpilase koolikotti, 109 (5.-9.) klassi õpilase koolikotti • Kaaluti ka algklassi erinevate ainete õpikuid • Koolikoti kaalumiseks kasutati multifunktsionaalset kaalu ja õpikute
üleliigsed tiivad, nii kaotab naine pärast kord või kaks nurgavoodis viibimist oma ilu. Vastavalt sellele on tütarlastele töö ja kohustused kõrvalised, ning tõeliseks ametiks peavad armastust, vallutusi ja kõike, mis sellega seotud.[Vikerkaar 1996/6, lk 5] Ma ei arva, et rasedus, sünnitus ja vanadus teeks naist koledamaks. Ilu on üldse suhteline mõiste. Milline inimene on ilus? Selle määrab selle teatud ajastu iluideaal. Kunagi olid naiste iluideaaliks lopsakad ja suurte puusadega naised, kuna see näitas viljakust. Ka vanad eestlased valisid naisi jalgade paksuse järgi. Arvan, et sisemine ilu on hoopis tähtsam kui välimine. § 366 Mida õilsam ja täiuslikum miski on, seda hiljem ning aeglasemalt ta küpsuseni jõuab. Mees saavutab oma mõistuse ja vaimujõudude küpsuse vaevalt ette kahekümne kaheksandat eluaastat, naine aga kaheksateistkümneselt. Kuid see on ka vastav mõistus - üsnagi piiratud. Seepärast jäävad niased eluaeg
selline, millega suudad veel rahulikult rääkida, samas kergelt higistades. Kui Sinu kehamassiindeks on üle 25 (kehakaal (kg) : pikkus (m2)), ei sobi treeninguteks jooks, stepperil käimine, stepp-, latiino-, hi-low- aeroobika, sest liigne kehakaal lõhub liigeseid! Sobivad kiirkõnd, kepikõnd, ujumine, vesiaeroobika, algajate body- aeroobika. Lihastreening eesmärk on tuua esile talje, treenida õlavööd, et õlad oleks proportsioonis puusadega. Tähelepanu tuleks pöörata taljeümbermõõtu mõjutavatele harjutustele. Jõuharjutuste seeriad on suhteliselt pikad 20-25 harjutust, puhkepausid 0-30 sek., harjutuste koormus aga suhteliselt väike, et korduste arvu suudaks teha 20- 25 korda. Kui suudad veel, on koormus väike ja kasu 0. Harjutuskordade arv peaks olema tihe - 4-6 korda nädalas, kestvusega 15-50 minutit (pigem tihemini ja korraga vähem, kui harva ja korraga palju!) EKTOMORF
tätoveeringud, Suzi Wong sulgede ja kauboisaabastega. Stiilseks muutusid ka heidikud ja grunged. Couture oli populaarsem kui kunagi varem, austus oli ka käsitööesemete ja ekstravagantsete esemete vastu. Pika saleda figuuri ja pitsi kombinatsioon jätkus, eriti uutes kudumites. D&G (Stafano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce) nende moed olid teretulnud vaheldus üldlevinud tagurpidi kolmnurgakujulise power-suit´le hiigelsuurte macho-õlagute ja minimeeritud puusadega. Nende imago oli eelkäijaks nüüdsele rinnapartii rõhutamisele, herilase-pihale ja korsetile; eesmärk oli luua moodi naisele kui kangelannale. Selle kümnendi juuksemood järgib individuaalsuse reeglit. Kasutusel oli pikendamistehnika. Juukseid võis kanda mis tahes värvitoonis. Lühike mop-top ja pseudo-1970ndate pikk lühikeste järkudega lõige (toonitatud salkudega või ilma) olid ülipopulaarsed. Meeste seas oli populaarne punapea- peeti tuliseks ja
põlve edasiliigikaaslastelt õppimise teel. — Australopiteegid - inimese ürgused agvitaolised eellased, lühikesekasvulised olendid, kes liikusid juba kahel jalal. Homo habilis (esimene inimene) - harbaste luude, australopiteekidest suurema aju ja nüüdisinimese kolju ning hammastega sarnaste tunnustega varajane inimene. Homo erectus (püstine inimene) - kes oli pikka kasvu, pikajalgne ja kitseste puusadega, tanäpäeva inimese omaga sarnase kehaehitusega olend. Arhailine Homo sapiens (erukas inimene) - keda leidude dateeringu järgi peetakse umbes 500 000 aasta vanuseks. Homo sapiens sapiens (nüüdisinimene) - aju mahu kasv, käitumise suurenev paindlikkus, tööriistade valmistamise ja tule kasutamise oskus, lihatoidu osakaalu kasv ning ühiskonna, kultuuri ja sotsiaasete suhete areng. 9
Saksamaal on neid rohkem kui üks. V Homo dmanisi , Hominiidileiud Georgiast ( 1,8-1,6 milj a ) ilmselt ka homo habilis. Peale Pekingi Hiina inim leidmist kuj multiregionaalne arenguteooria. Samuti ka Hiline Aafrikast väljarännu teooria ( Nariokotome poiss, avastati Keenias, varaste hominiidide hulgas tähelepanu väärne , sest on säilinud v palju luid, see võimaldas teda mitmekülgselt uurida ning selgus , et ta oli 15 a ja 1,6 m pikk, sale , pikkade jalgade ja kitsaste puusadega. Teamst nähti suhteliselt varast homo erectuse esindajat).Peale teda on leitud ka uusi leide ( homo egaster ( 1,9-1,4 milj a) , see hominiid , kellest alates on areng läinud homo erectuse suunas) . Jaava saarelt leiti ka tööriistu , kuid pakuti välja , et nad kasut bambusest tööriistu . Homo ergasteride ja Homo erectuste juures on selgeid märke , et nad on toitunud lihast. Homo erectused ilmselt jahti ei pidanud ,lasid kiskjatel toitu hankida ja siis ajasid kiskja massiga minema
(Atoni maailm) Vaatas päikeseketast ja ütles: ,,Siia saagu linn!" ometi oli seal kõrb. Horemheb lihtsast soost mees, kes sai väepealikuks noorelt, ta suutis vaenlaste eest maad kaitsta Vanade jumaluste kultus Skulptor Tutmosis (Kuninganna Nofretete (ilus, kaunis) skulptuur asub Berliini Egiptuse muuseumis) Monoteismi kehtestamise katse Ehnatoni kultus Amarna küngas Ehnatoni tütar väljavenitatud kolju, tütardel ilmnesid geneetilised deformatsioonid Ehnaton laiade puusadega (Ehnatoni muumiat pole leitud ) Tutanhamon surimask sai troonile peale Ehnatonit, kandis pearätti (sinise-kuldne triibuline) 1) Maailmaloomisemüüt hiigellind, kes munes muna, millest tekkis maa 2)Lind sukeldus ookeanipõhja 3)Pottsepakedraga Ptah Memphise kaitsejumal [ Ex nihilo (mittemillestki)] müüdi järgi lõi maailma ja inimesed mõtte ja sõna läbi Fiat lux saagu valgus Ka; Ba; Akh inimese hing, inimese erinevad olemused
Lihaste düsbalansi all mõistetakse tasakaalutust motoorses lihasketis mille põhjustab lihaste nõrkus või lühenemine näiteks sirutajate ja painutajate vahel. 27 Närvi- ja lihasdüsbalansid tekvad enamasti ühekülgsest koormusest või kestvast staatilisest asendis istumisest (sekretärid, autojuhid), millega enamasti kaasneb kestev seljanõgususega, ettepainutatud õlgadega ning painutatud puusadega asend. Kehalisel koormusel lihastoonus oluliselt suureneb, samuti väsimusseisundis. Pärast kontraktsiooni ei taastu lihastoonus aga otsekohe ja tekib nn lühenemisseisund, mis võibki teatud lihastes esile kutsuda lihaste düsbalansi, mis omakorda mõjutab liikumisel lihaste koordinatsiooni. Lihastel on meie liikumisaparaadis erinevaid funktsioone, enamiku lihaste ülesanne on tekitada liikumine, teiste lihaste ülesanne on tagada liigese stabiilne asend liigutuse toimumiseks
ja tohutul hulgal kangast. Ka kübaral oli äärmiselt oluline osa. D & G: Stefano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce tegid endale nime 1980ndate lõpul. Ammutades inspiratsiooni Itaalia neorealistlikest filmidest ja Lõuna Itaalia matriarhide riietusstiilist, olid nende moed teretulnud vaheldus üldlevinud tagurpidi kolmnurga kujuliselele powersuit`ile hiigelsuurte machoõlgade ja minimeeritud puusadega. Nende imago oli eelkäijaks nüüdsele rinnapartii rõhutamisele, herilasepihale ja korsetile. " Pole olemas Inetuid naisi, on ainult laisad." Helena Rubinstein 51 Kokkuvõte. Kõik inimesed tahavad olla ilusad. Nii on see tänapäeval, aga nii oli see ka 3000 aastat eKr. Sellepärast hakati ennast kaunistama ehetega, täiustati pidevalt riietust, et
ja tohutul hulgal kangast. Ka kübaral oli äärmiselt oluline osa. D & G: Stefano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce tegid endale nime 1980ndate lõpul. Ammutades inspiratsiooni Itaalia neorealistlikest filmidest ja Lõuna Itaalia matriarhide riietusstiilist, olid nende moed teretulnud vaheldus üldlevinud tagurpidi kolmnurga kujuliselele powersuit`ile hiigelsuurte machoõlgade ja minimeeritud puusadega. Nende imago oli eelkäijaks nüüdsele rinnapartii rõhutamisele, herilasepihale ja korsetile. " Pole olemas Inetuid naisi, on ainult laisad." Helena Rubinstein 51 Kokkuvõte. Kõik inimesed tahavad olla ilusad. Nii on see tänapäeval, aga nii oli see ka 3000 aastat eKr. Sellepärast hakati ennast kaunistama ehetega, täiustati pidevalt riietust, et
sugu. A-A (vanasti semiidi-hamiidi või hamiidi-semiidi keelkond) keeled: semiidi keelte rühm, vana-egiptuse keel, berberi-liibüa keelte rühm, tsaadi, kusiidi keelte rühmad. Vana-egiptuse keel erineb siiski antud süsteemi muudest keeltest selle poolest, et ta on lähemal semiidi keeltele. Egiptlased ise nimetasid endid "inimesteks" ("roome"). Oma reljeefidel ja freskodel kujutavad nad endid inimestena, kes on kasvult õige pikad, laiaõlalised, väga peene talje ja kitsaste puusadega. Nende näovärv oli tumepruun ja juuksed mustad. Egiptuse suguharudel tuli varakult kokku puutuda suguharudega, kes ammusest ajast elunesid Põhja-Aafrikas, nimelt liibüalastega. Vastupidiselt väga tõmmudele egiptlastele kujutati neid heledatena ja sinisilmalistena. Lõuna pool, Nuubias, elunesid juba muistsel ajal mittehamiidi (või mitte Aafrika-Aasia) suguharud, kes arvatavasti kõnelesid sudaani (või praegu kongo-kordofanian) süsteemi kuuluvaid keeli
nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. ,,Osav inimene" ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. ,,Püstist inimest" nimetatakse Homo erectuseks, kes oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele
nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. ,,Osav inimene" ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. ,,Püstist inimest" nimetatakse Homo erectuseks, kes oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli 14 sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid
nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. „Osav inimene“ ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. „Püstist inimest“ nimetatakse Homo erectuseks, kes oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 – 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
