Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Psühholoogia gümnaasiumile" õpiku küsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
Psühholoogia õpiku küsimused
Psühholoogia, psüühika ja teadvus
  • Mis on teadvus?
    Teadvus on teadlik olemine välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
  • Milliseid funktsioone psüühika peale raamatus loetletute psüühika funktsioonide veel täidab.
    Lisaks tajule, mälule, mõtlemisele, keelele, tundeelule ja tegevuse juhtimisele täidab psüühika veel tahteelu, intellekt ja instinktid .
  • Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi.
    Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees.
  • Kas loomad mõtlevad?
    Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega .
  • Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest?
    Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega , kultuurilist informatsiooni antakse edasi keelega.
  • Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast?
    • Teaduslik psühholoogia uurib psüühika ja käitumise üldiseid seaduspärasusi, mitte unikaalsete ja kordumatute detailide uurimist .
    • Teaduslik psühholoogia on saanud suurema osa teadmistest katse/eksperimendi teel.
    • Ümberlükatavus. Teadus püüab hoiduda väidetest mida ei ole võimalik katselisel või mõnel muul järjekindlal viisil kontrollida.
    • Psühholoogia on rajatud vastastikusele kontrollimisele.

    Psühholoogia ajaloost
  • Miks ei tohi hinge ette kujutada teatud liiki olluse või ainena?
    Sest kui hing oleks aine saaks see eksisteerida väljaspool keha või närvisüsteemi, kuid hing ei saa olla kehast sõltumatu.
  • Leia oma tuttavate seast:
    Koleerik (kergesti ärrituv, tundlik, äge) – ema
    Melanhoolik (kurvameelne, murelik, aeglane) – Hanna
    Sangviinik (keevavereline, tormakas, seltsiv ) – Marie
    Flegmaatik (tuim, loid , kannatlik) – mina
  • Kes filosoofidest arvas , et enesekohane teadmine on teistest tõsikindlam? Miks?
    Rene Descrates.
  • Miks arvas Kant, et psühholoogia on eksperimentaase teadusena võimatu?
    Sest tema arvates ei suuda psühholoogia kontrollida nähtust mida ta uurib.
  • Mida iseloomustab maagiline arv 7+- 2?
    See on inimese lühiajalise mälu mahu piirarv.
  • Mis on eristuslävi?
    Minimaalne stiimuli väärtuste erinevus.
  • Kes ja millal lõi maailma esimese psühholoogia laboratooriumi?
    W.M.Wundt aastal 1879.
  • Mida tähendab keskmise taandumise reegel? Mida see reegel seletab?
    Seda, et haruldasedmsündmused on haruldased, mistõttu järgmine kord see suure tõenäosusega ei kordu, vähemalt mittesama ekstreemses ulatuses.
  • Kas vanemate pikkuse järgi võib ennustada laste pikkust?
    Jah, 70% ulatuses.
    Inimene- osa loomariigist.
  • Mismoodi Darwini evolutsiooniteooria alusel põhjendada inimese põlvnemist loomariigist?
    Evolutsiooniteooria seisukohalt on olemasolevad eluvormid bioloogiliselt ühtset päritolu.
  • Mida tähendab psüühika? Missuguste protsesside ja võimete aluseks psüühika on?
    Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika on aluseks ümbruses toimuvate muutuste aistmisele, sündmuste tajumisele, nende tähenduse omistamisele ja käitumise organiseerimisele oma eesmärkidele vastavalt.
  • Kirjelda põhilisi närvisüsteemi arenguetappe üheskoos käitumise keerukamaks muutmisega.
  • Nimeta põhilisi käitumismehhanisme. Kuidas need aitavad käitumist juhtida?
    Närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ja suhtlemine teiste organismidega.
  • Millised inimeste ja loomade erinevusi põhiliselt esile tuuakse? Missuguseid näiteid oskate oma kogemustest esitada nende erinevuste olemasolu poolt või vastu?
    Inimeste unikaalsuse rõhutamiseks tuuakse tavaliselt välja tööriistade valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur.
    Inimvaim ja aju: käitmise bioloogilised alused
  • Loetlege, millistest osadestpeaaju koosneb.
    Eesaju (vasak ja parem ajupoolkera ), vaheaju, keskaju , ajusild, väikeaju ja piklikaju
  • Miks on aju pind kääruline?
    Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi
  • Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest?
    Ärkvelolek ja uni. Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi.
  • Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage’i juhtum?
    Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks.
  • Mis on sünaps?
    Koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele
  • Kuidas on võimalik,et mõned keemilised ained muudavad inimese käitumist?
    Ennekõike sünaptilist ülekannet muutes.
  • Miks mõned inimesed kasutavad ecstasy ’d ja miks see on ohtlik?
    Ecstasyd kasutataks stressivastase vahendina. Korduval manustamisel põhjustab ühe närvirakkude kogukonna (serotoniinineuronite) taandarengu ning sellega ühes impulsiivsuse, meeleoluhäired ja mälu halvenemise edaspidises elus.
    Pärilikkus ja inimeste erinevus.
  • Milles seisneb psüühika bioloogiline funktsioon?
    Organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja vastavalt nendele tingimustele muuta oma käitumist.
  • Kes ja millal alustas inimese psüühiliste omaduste päritavuse uurimist?
    Francis Galton 1860. aastatel
  • Millised on inimestevahelised psüühiliste erinevuste tüübid?
    a) alternatiivne -osal inimestel on mingi psüühiline patoloogia, teised on terved (ehk normaalsed) b) kvantitatiivne- tunnus avaldub indiviididel erineval moel ( nt ühed on intelligentsemad kui teised või agressiivsemad), kuid sealjuures on vaadeldav ka normaalne muutlikkus.
  • Millist laadi erinevusi saab uurida genealoogilise meetodiga?
    Keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevusi.
  • Mis on päritavus?
    Päritavus tähendab geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikkuses st. Inimese keskmise erinevuses.
  • Milles seisneb kaksikute meetod?
    Kaksikute meetodit saab kasutada nii tunnuste normaalse(pideva) kui ka alternatiivse muutlikkuse(nt terve või haige) päritavuse uurimiseks. Eriti informatiivne on lahuskasvanud ühemunakaksikute andmestik .
  • Mida tähendavad kaksikute konkordantsus ja diskordantsus.
    Ühesuguse tunnusega kaksikutepaari ( nt mõlemad normaalse või mõlemad defektida) nimetatakse konkordantsuseks, vaadeldava tunnuse poolest erinevat paari diskordantseks.
  • Mis on perekonnastatistilise meetodi olemus?
    See meetod seisneb eri astme sugulaste sarnasuse uurimises. Mida lähedasem on bioloogiline sugulus, seda rohkem on genotüüpides ühist päritolu alleele. Kui uuritava tunnuse korrelatsioon on seotud võrreldavate paaride sugulusastmega, siis viitab see geneetiliste tegurite osalusele inimeste erinevuses.
  • Milles seisneb ja millest tuleneb ühemunakaksikute diferentseerumine ?
    Ühemunakaksikute diferentseerumine tekib tänu välistele teguritele. See tuleneb sellest, et ühemunakaksikud on sageli väliselt väga sarnased ja isegi lähikondlased kipuvad neid segi ajama , seega kooskasvanud kaksikud tekitavad endi vahele nii teadlikult kui ka alateadlikult ümbruskonnale märgatavaid erinevusi.
    Taju
  • Miks on taju ajalised ja ruumilised vastastoimed kasulikud? Mis on neis tajumist raskendavat?
    Aitavad kaasa objektide õigele kujutamisele.
    Raskendavad moonutused, nt. mingi koha nähtav värv ei sõltu mitte ainult koha füüsilistest omadustest, vaid ka naaberala ja kogu kujutise heledusest nng värvusest.
  • Kirjelda juhtumeid, mil teie taju on midagi õppinud. Kui kiiresti ja millise pingutusega see toimis.
    Trikipildid – antakse ülesandeks pildilt otsida midagi mida esmapilgus ei näe ja mis sulandub tausta.
  • Tooge näiteid, mil taju jääb oma ülesandega kimpu.
    Nt. kui kaks identset halli ruutu ümbritseda eri värvide ja tumedustega.
    Mälu
  • Nimetage tõendeid, mille põhjal saab üsna kindlalt väita, et on olemas mitut liiki mälu?
    Nt. amneesiahaigetel on tihti raske meenutada isiklikke elusündmusi, ehk kahjustada on saanud episoodiline mälu.
  • Mis on mälus känkimine ja miks on see kasulik?
    Känkimine on informatsiooni „kokkupakkimine“ suuremateks tuttavateks ühikuteks. Aitab informatsiooni paremini mällu salvestada .
  • Milline mälusüsteem vastustab oskuste eest jalgrattaga sõita ja palli korvi visata ?
    Protseduuriline mälu
  • Miks väidavad teadlased, et pikaajalise mälu maht on piiaramatu?
    Tänu W.Penfieldi aju-uuringule epilepsiahaigega, kuis elektriliselt stimuleeriti eri aju osi. Stimuleerimise tagajärjena meenusid epilepsiahaigele eredalt mälestused ammusest ajast. Penfield tegi järelduse, et pikaajalised mälestused on sisuliselt kustumatud.
  • Milline mälusüsteem on amneesiahaigel tüüpiliselt kõige rohkem, milline kõige vähem kahjustunud ?
    Kõige rohkem on kahjustunud hiljutiste sündmuste episoodiline mälu, kõige vähem protseduuriline ja lühiajaline mälu.
  • Miks on mälu väga tuttavate asjade reprodutseerimisel sageli ebatäpne?
    Sest meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult on materjali analüüsitud.
  • Kummas, kas vabas meenutamise või äratundmistestis, on tulemus tavaliselt parem ja miks?
    Äradundmistest.
  • Miks annab jaotatud õppimine kokkuvõttes sageli palju paremaid tulemusi kui järjest õppimine?
    Erisugune konteksti erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) oluliselt kaasa.
  • Mida tähtsat ütleb meile unustamise seaduspärasuste kohta H. Ebbinghausi kindlaks tehtud unustamiskõver?
    Kohe peale õppimist unustatakse esimese paari tunniga kõige rohkem õpitus, edasine unustamine kulgeb aeglasemalt. Pole eriti vahet tulemustest, mis on mõõdetud kuus tundi või kuus päeva peale pärast esialgset salvestamist.
    Mõtlemine
  • Põhjendage, miks on vaja teadmisi seesmiselt esitada ja organiseerida?
    Vajalikud organismi ees seivate ülesannete lahendamiseks. Teadmiste korrastamine võimaldab taibata asjade ja nähtuste vahel seoseid .
  • Püüdke leida, missugused protsessid lisaks probleemide lahendamisele mahuvad määratluse „mõtlemine on elementidega manipuleerimine “ alla. Kuidas need erinevad probleemide lahendamisest?
    Luuletamine
  • Missuguseid teadmisi on parem esitada kujunditena, missuguseid mõistetena?
    Konkreetseid nähtusi on parem esitada kujunditena, abstraktseid nähtusi mõistetena.
  • Analüüsige, kuidas lahendate 1)matemaatikaülesannet äsja õpitud teemal; 2)konflikti sõbraga. Kuidas need probleemid erinevad/sarnanevad? Kuidas erineb/sarnaneb nende probleemide lahendamine?
  • Matemaatika ülesanne:
  • Ülesande läbilugemine
  • Andmete välja kirjutamine
  • Küsitava leidmine
  • Erinevate lahenduskäikude kaalumine
  • Lahendamine
  • Tulemuse analüüsimine
  • Konflikt sõbraga
  • Probleemi märkamine
  • Konflikti määratlemine, sõbra seisukoha analüüsimine
  • Erinevate võimaluste kaalumine
  • Arutlus
  • Jälgimine
  • Lahenduseni jõudmine
    Sarnanevad selle pooles et mõlemad on probleemid. Erinevad selle poolest, et üks on mitteisiklik ja teine on isiklik probleem.
    Lahenduselt sarnanevad selle poolest, et mõlema puhul on vajalik probleemi märkamine ja lahenduse planeerimine . Erinevus seisneb sellest, et lahendus tuleb sõbraga leida koos.
  • Eksperdiks saadakse õppimisega ja õpitud teadmiste kasutamisega. Kuidas õppida, et see oleks tulemuslikum ja õpitud teadmised sarnaneksid rohkem eksperdi omadega?
    Tuleb rohkem analüüsida
    Keel
  • Miks oleks kasulik teada, missugune kõne arengu teooria on õige?
  • Milliseid soovitusi annaksite väikelapse emale, kes on mures oma lapse kõne aeglase arengu pärast ja kes tahaks seda kiirendada?
    Mõned lapsed hakkavad rääkima hiljem, kui teevad mingi ajaga vahe tasa.
    Motiivid ja vajadused
  • Miks on meil raske leida iseenda ja teiste tegutsemise motiive ?
    Kuna me ei suuda kõiki tegutsema ajendavaid asjaolusid välja selgitada.
  • Loetlege motiive, mis seostuvad ühe teie meelistegevusega. Järjestage need olulisuse alusel. Analüüsige, miks on loetelus just need motiivid ja just sellises järjekorras.
    Meelistegevus: joonistamine
    Motiivid: tunne, et olen milleski hea, kunsti meeldimine, teiste kiidusõnade meeldimine.
    Eneseteostus on kõigiinimese püüdluste tipuks.
  • Valige üks hiljuti alustatud uus tegevus ning leidke eesmärk, objekt ja vähemalt kolm motiivi.
    Uus tegevus: õpiku läbi lugemine
    Eesmärk: Õpik läbi lugeda ja vajalik informatsioon meelde jätta sisseastumiskatseteks.
    Motiivid: Soov õppida ülikoolis psühholoogiat, soov leida töökoht, huvi psühholoogia vastu
  • Milline bioloogiline motiiv end teile kõige sagedamini teadvustab? Miks just see?
    Janu. Inimene vajab eluspüsimiseks vett ning suudab olla ilma söögita kauem kui ilma veeta.
  • Kuidas vältida sõltuvust uimasteist? Mida soovitad tuttavale, kes usalduslikult teab, et proovis äsja esimest korda mõnuaineid?
    Sõltuvust saab vältida uimasteid mitte proovides. Soovitaksin tuttavale mõelda tulevikuplaanidele, mis võivad tänu uimastisõltuvusele ära jääda.
  • Kas kontrolltunne on teile oluline? Miks?
    Jah, sest selle puudumine tekitab ärevust ja/või kurbust .
  • Loetlege olulisemaid eesmärke, mida olete endale püstitanud ning reastage need ajateljel eeldatava saavutamise järjekorras. Kas nende seas on eesmärke, mida suudate saavutada 10 või 20 aasta pärast? Kas mõnda eesmärkidest saaks pidada eneseteostuseks?
  • Õppida mis mulle meeldib
  • Ümbritsed ennast inimestega, kellega ma sobin
  • Õppida ära, kuidas olla endaga täielikult aus
  • Hea füüsilise vormi saavutamine
  • Leida meeldiv töö
    Eneseteostuseks saab pidada enamus eesmärke.
    Emotsioonid
  • Millised on emotsiooni kolmolulist omadust prototüüpse definitsiooni kohaselt?
  • Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks
  • Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.
  • Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete( nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus , rõõm, viha) kaudu.
  • Milliseid füsioloogilisi reaktsioone kutsub esile hirmu kogemine?
    Külmatunne, higistamine ja lihaste pingulolek.
  • Nimeta seitse emotsiooni, mis P. Ekmani arvates kuuluvad põhiemotsioonide hulka.
    hirm, kurbus, rõõm, viha vastiku, üllatus, põlgus.
  • Milline ajuosa on eriti seotud hirmu äratundmisega?
    Mandelkeha
  • Milles seisneb parema ajupoolkera hüpotees?
    Parem ajupoolkera omab erilist rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel
  • Kui inimene väidab, et ta on viimase nädala jooksul sageli kurbust kogenud, kas ja kuivõrd see ütleb meile, kui rõõmus ta nimetatud ajavahemikul olnud on?
    Selle info põhjal ei saa me väga hästi hinnata kui rõõmus ta olnud on.
    Isiksus
  • Jaak sai kohusetundlikuse skaalal 18 palli. Mida oleks vaja teada ja miks, kui kohusetundlik Jaak selle tulemuse põhjal on?
    On vaja teada teiste inimeste punktisummat ja võrrelda Jaagu vastust normigrupiga.
  • Millel põhineb väide, et isiksuseomaduste kirjeldamiseks piisab viiest dimensioonist? Kuhu võiks selles mudelis paigutada uudishimulikkuse ja korralikkuse?
    Põhineb faktoranalüüsil. Uudishimu võiks paigutada „avatud kogemusele“ alla ja korralikuse võik liigitada „meelekindluse“ alla.
  • Antsule meeldib õppida, kui muusika mängib, kuid Tiina vajab keskendumiseks võimalikult vaikset helitausta. Mik võiks Eysencki teooria järgi olla selle erinevuse põhjuseks?
    Eysencki teooria järgi võiks põhjus olla selles, et Ants on ekstravert ning eelistab seetõttu rohkem stimuleerivaid olukordi ja Tiina on introvert ning eelistab seetõttu vähem stimuleerivaid olukordi.
  • Ühes Soomes tehtud uurimuses leiti, et ekstravertsuse päritavus 18-23 aastastel oli 52% ja 24-29 aastastel 44%. Kuidas saaks seletada, et päritavus vanemas grupis on väiksem?
    Päritavus on vanemas grupis väiksem seetõttu, et päritavus tähendab geneetilise muutlikkuse suhtosa inimeste kesmises erinevuses.
    Vaimsed võimed
  • Kui inimese vaimne vanus on 12 aastat, aga ta ise on 16 aastane, siis kui suur on tema IQ?
    Wilhelm Sterni järgi oleks tema IQ 75
  • Miks on vaimsete võimete testis palju küsimusi?
    Iga üksik ülesanne eraldi võttes ei ole usaldusväärne.
  • Kas küsimus „Mis aastal sündis Francis Galton?“ mõõdab liikuvat või ladestunud intelligentsust?
    Ladestunud ehk kristalliseerunud intelligentsust
  • Mida tähendab indikaatorite indiferentsuse reegel?
    Indikaatorite indiferentsuse reegel – reegel, mille kohaselt kõik vaimsete võimete alltestid on omavaheliselt seotud, kuivõrd sisaldavad ühisosana kõigile alltestidele omast üldvõimekust, mida nimetatakse sageli g-faktoriks
  • Mida tähendab g-faktor?
    g-faktor tähendab üldfaktorit ehk üldvõimekust.
  • Missugused kolm intelligentsuse liiki, millest kõneleb Robert Sternberg ?
    Analüütiline, kreatiivne ja praktiline intelligentsus.
  • Milliste vaimsete võimete poolest on naised üldiselt meestest paremad?
    Keele- ja sõnavaraülesannetes.
  • Kuidas on omavahel seotud vaimne võimekus ja ametialane edukus?
    Vaimne võimekus on seotud tööedukusega. See ei tähenda, et testiga mõõdetud vaimne võimekus määrab tööedukuse, vaid viitab asjaolule, et testis keskmisest parema tulemusega inimeselt on alust eeldada head tööedukust.
    Kultuur ja sotsiaalne käitumine
  • Millise kultuuri liikmeks pead ennast?
    Läänekultuuri
  • Milliste teiste kultuuridega olete kokku puutunud? Kas ja kuidas erinevad need kultuurist, mille liikmeks ennast peate.
    Olen kokku puutunud aasia kultuuriga . Seal rõhutakse rohkem saavutustele kui läänekultuuris, lisaks ollakse konservatiivsemad.
  • Nimetage kolm omadust, mida peate uue kultuuriga sujuvaks kohanemiseks.
    Kultuurinormide uurimine , kohaliku keele õpe, avatud meel.
  • Leidke oma elust ja analüüsige sotsiaalseid situatsioone, milles käitute enamasti valmisskeemide kohaselt?
    Näiteks kinos käimine.
  • Mis on atributsiooniviga ja kuidas see tekib?
    Atributsiooniviga on kalduvus seletada iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumusi, pigem situatsioonteguritega, alahinnates sealjuures isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse aga nägema just ennekõike teiste isikuomadusi.
  • Milliseid jooni peetakse stereotüüpselt omaseks poistele ja milliseid tüdrukutele? Kas olete nõus nende stereotüüpidega? Põhjendage oma vastust.
    Poisse peetakse emotsioonituteks, tugevatseks ja tarkadeks ning väidetakse et nad ei nuta , tüdrukuid peetakse üliemotsionaalseteks, nõrkadeks ning pigem rumalateks. Arvan, et nendel stereotüüpidel on teatud põhi, kuid tegelikult pole asi üldse nii ekstreemne.
    Psüühikahäired
  • Kumba, kas normatiivset või kultuurinormi aluseks võttes leiaks rohkem ebanormaalseid isikuid?
    Normatiivse normi järgi, sest kõiki ideaale täitvaid inimesi on vähe
  • Nimeta skisofreenia tõestatud ja oletuslikke põhjusi!
    Oletuslikud: Viirushaigused raseduse ajal, lapse kasvutingimused, elamine vaestekvartalis.
    Tõestatud: Geneetiline eelsoodumus , kriitika ja emotsionaalne pealetükkivas.
  • Mida tähendab psühhoteraapia kitsamas ja laiemas tähenduses?
    Psühhoteraapia kitsamas ehk spetsiifilises tähenduses on tervisehäirete ravi psühholoogiliste meetoditega. Laiemas tähenduses on psühhoteraapia all kombeks mõelda kõiki psühholoogilisi tegureid, mis soodustavad haiguste, nii psüühikahäirete all kannatajate kui ka kehaliste haiguste patsientide paranemist.
    Psühholoogia elukutse ja psühholoogia rakendused
  • Vasakule Paremale
    Psühholoogia gümnaasiumile-õpiku küsimused #1 Psühholoogia gümnaasiumile-õpiku küsimused #2 Psühholoogia gümnaasiumile-õpiku küsimused #3 Psühholoogia gümnaasiumile-õpiku küsimused #4 Psühholoogia gümnaasiumile-õpiku küsimused #5 Psühholoogia gümnaasiumile-õpiku küsimused #6 Psühholoogia gümnaasiumile-õpiku küsimused #7 Psühholoogia gümnaasiumile-õpiku küsimused #8 Psühholoogia gümnaasiumile-õpiku küsimused #9 Psühholoogia gümnaasiumile-õpiku küsimused #10 Psühholoogia gümnaasiumile-õpiku küsimused #11 Psühholoogia gümnaasiumile-õpiku küsimused #12
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-07-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mari Viitso Õppematerjali autor
    "Psühholoogia gümnaasiumile" iga peatüki lõpus olevad küsimused vastatult.

    Sarnased õppematerjalid

    Psühholoogia gümnaasiumile kokkuvõte I
    4
    docx

    Psühholoogia gümnaasiumile kokkuvõte I

    igasuguseid keerulisi asju( koovad võrku, löövad nurru, ehitavad pesa jne), järelikult mõttetegevus on olemas. Nad jälgivad ümbeolevat kekskkona ja käituvad, tegutsevad vastavalt sellele. 5.Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? -Kultuurilist pärilikkust kantakse edasi läbi keele, geneetilise pärilikkuse edasikandja on aga geenid. 6.Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast? -Teaduslik psühholoogia põhineb üldistel, igal pool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamisel näiteks katsete e. eksperimentide teel . Rahvapsühholoogilised järeldused seevastu ei põhine faktidel ja ekperimentidel vaid pealiskaudsetel arvamustel ja tähelepanekutel. 2.PSÜHHOLOOGIA AJALOOST 1.Miks ei tohiks hinge ette kujutada teatud liiki olluse või ainena? -Kui hing koosneks kõigest mingist ainest, tähendaks see, et hing võiks eksisteerida omaette, väljaspool keha

    Psühholoogia
    Psühholoogia gümnaasiumile-kokkuvõte
    30
    docx

    "Psühholoogia gümnaasiumile" kokkuvõte

    Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine

    Psühholoogia alused
    Tartu Ülikooli Kirjastus-Psühholoogia Gümnaasiumile
    98
    pdf

    Tartu Ülikooli Kirjastus "Psühholoogia Gümnaasiumile"

    Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.

    Psühholoogia
    Individuaalsete erinevuste psühholoogia
    25
    pdf

    Individuaalsete erinevuste psühholoogia

    · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud. · Mõned õpikud püüavad kajastada ka isiksusepsühholoogia tänapäevast seisu. Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised

    Enesejuhtimine
    Ülevaade psühholoogiast
    44
    docx

    Ülevaade psühholoogiast

    Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:

    Ülevaade psühholoogiast
    Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused
    25
    doc

    Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused

    Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi

    Õiguse psühholoogia
    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»
    36
    docx

    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

    Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika ­ organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia

    Ülevaade psühholoogiast
    Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask
    128
    docx

    Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

    1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga

    Ülevaade psühholoogiast




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun