keskkonna vahel. Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Kognitiivne psühholoogia - ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades
PSÜHHOLOOGIA KUI TEADUS Eelteaduslik psühholoogia Filosoofiline psühholoogia Teaduslik psühholoogia Tugineb teaduslikele uurimustele Himanitaarne Loodusteaduslik PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADSUTEGA Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised individuaalsed erinevused Koolipsühholoogia Arengupsühholoogia Kliiniline psühholoogia: neuropsühholoogia, psühhofarmakoloogia, psühhoteraapia, patopsühhholoogia Looduspsühholoogia Oragnisatsioonipsühholoogia: personalipsühholoogia, tööpsuhholoogia Üiguspsühholoogia: kohtu-, kriminaalpsühholoogia, juriidiline psühholoogia Spordipsühholoogia Looduspsühholoogia PSÜHHOLOOGIA: UURIMUS Eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult (standardiseerimisnõuded) Uuringu korraldus:
diagnoosimise ja ravimisega. · Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. · Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. · Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. · Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega. · Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. · Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut,
Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul.
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all
vahel. Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Kognitiivne psühholoogia - ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas
reklaami, looma, arengu) Millest koosneb psüühika? psüühilised protsessid (aistingud, fantaasia, taju, tundmused, mälu, tahe, mõtlemine, kõne); psüühilised seisundid (tähelepanelikkus, hajameelsus, elurõõmus, ärritatus, rahulolu, väsimus); psüühilised omadused (veendumused, teadmised, oskused, vilumused, harjumused, võimed, temperament). Millised on psühholoogia rakendusharud? kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, tervisepsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, militaarpsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia. Kuidas on psühholoogia seotud teiste teadustega? psühholoogia ja arstiteadus uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi, kujunemist, tekkepõhjusi, avaldumisvorme ja ravi; psühholoogia ja pedagoogika koolipsühholoog tegeleb õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide
Et noored ei oska end ise veel analüüsida, peab psühholoog olema suure empaatiavõimega. Koolipsühholoog peab olema koostööaldis. Töö nõuab ka oma aja ja tegevuste planeerimise oskust. Väga oluline on psühholoogi usaldusväärsus. Ta vastutab oma sõnade ja tegevuse eest vale arvamus või nn sildistamine võib abi asemel hoopis kahju teha. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? Koolipsühholoog on kõrgharidusega psühholoog, kes on koolipsühholoogia valdkonnas saanud 160 tunnise (lisa)koolituse. Psühholoogiat saab õppida Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Mainori Kõrgkoolis ja Akadeemia Nordis. Koolipsühholoog peab ennast pidevalt täiendama ja olema kursis hariduseluga. Täienduskoolitusi korraldab teiste seas ka Eesti Koolipsühholoogide Ühing. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Vajadus koolipsühholoogide järele kasvab probleeme teadvustatakse ja abi juletakse otsida üha enam
Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teised inimesed ja inimühendused Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Teaduslik uurimine: 1. Probleemi püstitamine, uurimisküsimuse sõnastamine 2. Taustinformatsiooni kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud uurimisküsimusele) 4. Hüpoteesi kontrollimine: vaatlused, katsed, eksperimendid
.) Neuropsühholoogia (kus asjad ajus paiknevad) Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia (häired inimestel jne...) Õiguspsühholoogia(isikute küsitlemine, kuritegeliku käitumise ennustamise teema, mälu, isikute tuvastamine) Organisatsioonipsühholooiga (töökohal psühholooga rakendamine) Reklaamipsühholoogia(taju teema) Spordipsühholoogia(kuidas motiveerida sportlast, rahustada sportlast) Koolipsühholoogia (õpilase või õpetaja nõustamine) Militaarpsühholoogia(piisav rünnakuvalmidus väikse une mahuga, sõjajärgne stress, taju) ... UURIMISMEETODID Reliaabus-kas meetod on korratav,kas uurimuse tulemused peavad paika Valiidsus-kui usaldusväärsed tulemused on uurimisküsimus või hüpotees: Falsifitseeritavus Operatiivne definitsioon Näiteks: Kiirus tähendab seda, millise ajaga lahendab laps ülesande Andmete kogumine peab olema süstemaatiline
soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoogia - psüühilised häired, psühhoteraapia nõustamispsühholoogia - inimeste toetamine probleemide lahendamisel koolipsühholoogia - õpetajate, õpilaste, lapsevanemate nõustamine kooliga seotud probleemides perepsühholoogia - nõustamine pereprobleemides jm organisatsioonipsühholoogia - töökeskkonna kujundamine ja parandamine, personalivalik, personali koolitamine tervisepsühholoogia - vaimse tervise saavutamine, hoidmine (stress) suhtlemispsühholoogia reklaamipsühholoogia muusikapsühholoogia jm Psühholoogia seos teiste teadustega.
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...
Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia - Arengupsühholoogia - Neuropsühholoogia (peaaju protsessid) Rakendusliku orientatsiooniga - Kliiniline psühholoogia - Õiguspsühholoogia - Organisatsioonipsühholoogia - Reklaamipsühholoogia - Spordipsühholoogia - Koolipsühholoogia - Militaarpsühholoogia(sõnad?) Teaduslik meetod psühholoogias: 1) probleemi defineerimine 2) probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringute tulemustega 3) testitava hüpoteesi formuleerimine 4) uurimismeetodite kindlaks määramine Deduktiivne ja induktiivne lähenemine probleemile Olulised on eelmised andmed tuleb uurida ja samas kontrollida uusi võimalusi ning lükata eelnevad ümber
taha sama määlestuseid oma lastel.Kooli õppesüsteem nõuab muudatust.Õppimine pidi olema mitmekülgne,koolikeskkonnas rohkem vabadusi.On vaja arvestada iga lapse vajadusi ja erinevusi,et kooli lõpetamist ühiskonnasse tuli vaba ja kasulik kodanik. Kasutatud kirjandus. Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus Ram, S. (2006). Current Issues in Teacher Education. New Delhi: Sarup & Sons. Lister, T. (2012). Lihtne ja praktiline koolipsühholoogia. Tartu: Atlex. Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A. (2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. TLÜ Kirjastus, lk 1758 Roots, E-M. Miks poisid koolist kaovad?
3. Psühhofarmakoloogia uurib erinevate ainete mõju käitumisele (nt. erinevate ravimite mõju uurimine) 4. Arengupsühholoogia tegeleb inimese arenguga (mitte ainult lapse omaga) uurimisega 5. Isiksusepsühholoogia uurib inimese isiksust (omadused...) 6. Sotsiaalpsühholoogia uurib väliste tegurite mõju käitumisele 7. Rakenduspsühholoogia rakendab uusi teadmisi, et parandada inimese käitumist a. Koolipsühholoogia tegeleb õppimisega ja kooli keskkonnaga b. Organisatsioonipsühholoogia tegeleb inimesele organisatsioonis c. Tööstuspsühholoogia inimese ja töö suhe d. Kliiniline psühholoogia tegeleb inimese ravimisega e. Nõustamispsühholoogia nõustamine, mitte ravimine. Olmeprobleemide lahendamine f. Kohtupsühholoogia kohtu mõju g. Psühhodiagnostika annab hinnanguid omadustele h
Psühholoogi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis:Psühholoog III, IV, V Kutsekvalifikatsiooni omistamise aluseks on taotleja erialane haridus, erialane töökogemus, täienduskoolitus ning tegelikud oskused ja teadmised. Kutsekvalifikatsiooni taotlemisel peavad psühholoogil olema teadmised: · Psühholoogi põhivaldkondadest(üld-, kognitiivne-, diferentsiaal-, arengu- sotsiaal,-isiksuse-, töö ja organisatsiooni-, kliiniline-, tervise-, koolipsühholoogia, psühhopatoloogia) · Psüühika bioloogilistest alustest · Psühholoogia ajaloost · Psühholoogia meetoditest ja tehnikatest · Tervishoiu-, haridus- ja sotsiaaltöö korraldusest · Psühholoogiliste uuringute ja hindamiste läbiviimisest · Suhtlemisest · Koostööst oma ja teiste erialade spetsialistidega Põhioskuste kõrval on olulised sotsiaalsed ja individuaalsed oskused ning eeldused: · Viisakus ja tähelepanelikkus · Empaatilisus · Tolerantsus
· käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud · Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. abitus. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. · Tekst: Cialdini, R. kaks peatükki omal valikul Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. Grupid ja gruppidevahelised suhted · Tekst: Maslow: 243 310
Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit. Psühholoogiaga seonduvad loodusteadused Boloogia, geneetika, arstiteadus Psühholoogia rakendusharud Koolipsühholoogia, kohtupsühholoogia, spordipsühholoogia,militaarpsühholoogia Psühoololoogia uurimismeetodid Kirjeldavad, korrelatiivsed ja eksperiment + ja korrelatsiooni määramine Mida kõrgem on bensiini hind, seda vähem seda ostetakse Millest koosneb närvisüsteem Pea- ja seljaajust Närvivüsteemi väikseim osake Neuron Missuguste refleksidega vastatakse ärritusele Tingimatute ja tingitud refleksidega Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini
o Arengupsühholoogia · Inimese areng sünnist surmani · Imikupsühholoogia · Lapsepsühholoogia · Noortepsühholoogia · Vanuritepsühholoogia Diferentsiaaalpsühholoogia · Isiksuse psühholoogia Rakenduslikud harud o Pedagoogiline psühholoogia · Puudutab ka täiskasvanuid o Koolipsühholoogia o Meditsiinipsühholoogia · Tegeleb haigete inimestega Kõik haiged (nt operatsioon, avarii jne) · Kuidas eluga hakkama saada peale õnnetust o Militaarpsühholoogia · Tegeleb sõjaväelastega o Spordipsühholoogia · Enne ja pärast võistlust ettevalmistamine ja kaotuse lohutamine o Õiguspsühholoogia · Vangidele · Kohtuekspertiis Antropoloogia
- Insoo Kim Berg Tõde on see, mis töötab. - William James Meie küsimused kujundavad meie klientide vastused. - Yvonne Dolan Me peame õppima küsima õigeid küsimusi ning seejärel peame me neid tihti küsima. - Garry Kasparov (edukaim malemängija eales!) Näidake sõrmega lahenduse poole, mitte üksteise poole. - Jeffrey Pfeffer & Bob Sutton Allikaid mida kasutasin selles töös ja kasutan iseenda nõustamisoskuste arendamisel: Lister, T Lihtne ja praktiline koolipsühholoogia, AS Atlex 2012 Rgers, B. Käitumine klassiruumis : tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat, Archimedes 2012 Lastekaitse kõrvalained, Tallinna Ülikool 2013-2014: Lastekaitse õiguslikud alused; Sotsiaaltöö riskilaste ja peredega; Lapse psühhopataloogia; Laps ja kriis; Erivajadustega laps ja hälbiv käitumine; Ülevaade sotsiaaltööst. Tuulik, M. Eetika ja moraal. Tallinn: AS Kirjastus Ilo 2002
inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms.
Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 6.Psühholoogia harud ja millega neis tegeldakse( millega mis psühholoogia tegeleb, kokku viima) Teoreetilised Rakenduslikud Üldpsühholoogia- käsitleb inimpsüühika ja käitumise Kliiniline psühholoogia üldisi seaduspärasusi Arengupsühholoogia-uurib inimese arengut Koolipsühholoogia-koolipsühholoogid tegelevad õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide väljaselgitamise ning õpilaste nõustamisega. Sotsiaalpsühholoogia- huvikeskmes on inimese tunnetuse, Nõustamis psühholoogia tundmuste ning käitumise mõjutatavus ja sõltuvus teistest inimestest. Et sotsiaalpsühholoogia uurib ka gruppide
4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus – meetodi täpne kirjeldus (Kordustestimine, Poolitusmeetod ), Hindajatevaheline reliaablus, Korrelatsioon (on vastastikune seos ehk suhteseos ) r , Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa 6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment,
Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE 2) PROBLEEM SEOSTADA JUBA OLEMASOLEVA TEOORIAGA JA VARASEMATE UURINGUTE TULEMUSTEGA TÖÖ KIRJANDUSEGA TEOORIA 3) TESTITAVA HÜPOTEESI FORMULEERIMINE 4) UURIMISMEETODITE KINDLAKS MÄÄRAMINE Olulised eelmised andmed mida tasub uurida ja mida saab Samas kontrollida uusi võimalusi lükata eelnevad ümber
a Lev Võgotski kasutamist. Ulric Neisser Psühhobioloogia Roger Sperry Inimkäitumist seletatakse, kui ajust toimuvate Eric Kandel keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 5) Psühholoogia harud ja millega neis tegeldakse Teoreetilised harud Rakenduslikud harud Üldpsühholoogia-uurib terve Koolipsühholoogia; Nõustamispsühholoogia inimese psühholoogiat Tervisepsühholoogia; Spordipsühholoogia Arengupsühholoogia- Uuurib Sõjanduspsühholoogia; Perekonnapsühholoogia sünnieeelset arengut ja psüühika Tööpsühholoogia; Eripsühholoogia muutumist ja arenemist sünnist surmani. Sotsiaalne psühholoogia- tegeleb inimeste gruppide psüühiliste nähtuste uurmisega. Neuropsühholoogia- tegeleb ajukahjustustega, inimeste psüühiliste protsesside uurimisega.
õppimise teel, teadmiste korrastamine, info säilitamine mälus ja info kasutamine. Psühhobioloogia Roger Sperry, Eric Kandel Inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega Teoreetilised harud Rakenduslikud harud Üldpsühholoogia Kliiniline psühholoogia Arengupsühholoogia Koolipsühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Nõustamispsühholoogia Neuropsühhooogia Tervisepsühholoogia Spordipsühholoogia Militaarpsühholoogia Psühholoogia uurmismeetodid Kirjeldavad Korrelatiivsed Eksperiment e. katse Juhtumianalüüs Vaatlus
ravimisega. Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms.
Ka neid kõiki ei pea te teadma, sest võõrkeele valdamiseks vajate te vaid väikest osa üldsõnavarast. Õpikud ja kursused on nii koostatud, et te omandate kõige sagedamini kasutatavad ja olulisemad sõnad. Meie õpieesmärk hõlmab seega pisut rohkem kui pool protsenti üldsõnavarast. See pool protsenti jagatakse omakorda kahte etappi. Esimeses astmes omandame me põhisõnavara, teises tugisõnavara. Kui päevas umbes 15 sõna meelde jätta, on põhisõnavara poole aastaga omandatud. Koolipsühholoogia raamatutes on kirjas, et inimene suudab korraga õppida 30 ja rohkemgi uut sõna. Kuid inimene unustab ka. Täiskasvanud võivad sõnavara omandada intensiivkursustel kahe-kolme aastaga. Motiveeritud iseõppijad saavad hakkama ka ühe aastaga,eeldusel, · et nad õpivad sõnu metoodiliselt, · et nende ajul on sobiv ,,pakend", · et nad kordavad õige meetodi järgi. Kuigi ümbritsevat keskkonda tajutakse eelkõige silma ja kõrva kaudu, ei tohiks
o Arengupsühholoogia - tegeleb arenguliste muutuste uurimisega 2. Rakenduslikuma orientatsiooniga harud - spetsialiseerutakse kindlale valdkonnale, toimub uurimine ja otsene töö inimestega (nõustamine, psühholoogilise abi andmine) o Kliiniline psühholoogia - Psühholoogid tegelevad psüühikahäirete diagnoosimise ja raviga. Ravimisel kasutatakse mitmesuguseid psühholoogilisi võtteid (psühhoteraapia, nõustamine) o Koolipsühholoogia - Psühholoogide ülesanne on kooliõpilaste igakülgne toetamine ja psühholoogilise abi andmine. Töövormideks on hinnangute andmine, uurimine, nõustamine, ennetavad tegevused ja koolitused. Töötatakse õpetajate, õpilaste ja lapsevanematega. o Nõustamispsühholoogia - Psühholoogid annavad psühholoogilist abi, aidates inimestel pingeid leevendada ja kriise ning probleeme lahendada ning seeläbi parandada elukvaliteeti.
1) Lihtsalt tunnistaja nagu iga teist tunnistajat, kui ta teab midagi kohtualuse või juhtumi kohta. 2) Spetsialistine, et ta annaks üldteoraatilisi seletusi mõne psühholoogilise probleemi kohta. 3) Eksperdina, et ta vastaks ekspertiisimääruses esitatud küsimustele. Nõustamispsühholoogia määrab oma ühisosa vaid eesmärgi kaudu: parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, konflikte inimeste ja gruppide vahel. Koolipsühholoogia töö põhieesmärgiks on aidata õpilastel koolis paremini toime tulla. Psühholoogid: 1) Eetilised printsiibid - peab saladuses kõik, heatahtlik. 2) Informeeritud nõusoleku põhimõtte - ei tee inimesega midagi muidu, kui ta ei ole veendunud, et inimene on aru saanud kõigest, mida temaga teha kavatsetakse ja et ta ei ole seda nõusolekut andes olnud mis tahes surve all. 3) Kompetentsusnõue - hoolikalt silmas pidama ome teadmise ja oskuse piire. —
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
surmahetkeni. Organisatsioonipsühholoogia- tegeleb tööga seotud psüühiliste nähtuste uurimisega ning kirjeldab nende sõltuvust töötingimustes. Organisatsioonipsühholoogid tegelevad näiteks sobivate inimeste valimisega erinevatele ametipostidele, koostavad koolitusprogramme, üritavad psühholoogiliste meetodite abil parandada töökeskkonda ja töö tulemuslikkust. Koolipsühholoogia -käsitleb kooli ja õppimisega kohanemist ning emotsionaalseid ja käitumuslikke probleeme õpilastel ja õpetajatel. Pedagoogiline psühholoogia -uurib, kuidas parandada distsipliini ja õppimise ning õpetamise efektiivsust. Keskkonna psühholoogia- uurib suhteid inimese ja teda ümbritseva keskonna vahel, uurib keskkonna mõju inimese käitumisele ja meeleolule. Näiteks uurib privaatsusega,
Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Tõene ja petlik kommunikatsioon. Liider grupis • Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. • Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. • Tekst: Maslow: 243 – 310 Sotsaalpsühholoogia ajaloost SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid … Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904)
Sotsiaalne osavus · Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Alfred Binet · Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus. Tegeles järgmiste teemadega: erivajadustega õpilased, koolivägivald ja tõrjutud, konfliktid koolis Organisatsioonikäitumine Max Weber · Organisatsiooni elukorraldus: parim tulemus + töötajate rahulolu Teemad: Personali valik, koolitus, edutamine, tunnustamine, vallandamine; organisatsiooni strateegia ja arendamine; organisatsioonide liitmine ja reform. Tarbimispsühholoogia
Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1 2 Uurimismeetodid Uurimusküsimus (või hüpotees) Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me
- Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib) Sotsiaalne osavus Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: - Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) - Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) - Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) - Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Esimene: Alfred Binet Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus. Erivajadustega õpilased Koolivägivald ja tõrjutud Konfliktid koolis Organisatsioonikäitumine Algus: Max Weber Organisatsiooni elukorraldus: parim tulemus + töötajate rahulolu Personali valik, koolitus, edutamine, tunnustamine, vallandamine Organisatsiooni strateegia ja arendamine Organisatsioonide liitmine ja reform
Sotsiaalne osavus Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Esimene: Alfred Binet Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus. Erivajadustega õpilased Koolivägivald ja tõrjutud Konfliktid koolis 5: Binet Organisatsioonikäitumine Algus: Max Weber Organisatsiooni elukorraldus: parim tulemus + töötajate rahulolu Personali valik, koolitus, edutamine, tunnustamine, vallandamine
Andekatele lastele Andekate laste puhul on tähtis, et neile pakutavad ülesanded hõlmak- antavad ülesanded sid mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõuaksid üldistuste ja abstraktsioonide peaksid hõlmama rakendamist uudsetes situatsioonides (rakendamine), analüüsi, sünteesi ja mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes hindamist (kriitiline mõtlemine). Kognitiivsete taksonoomiate kohta võib üldistuste ja abstrakt- lisaks lugeda E. Krulli “Koolipsühholoogia käsiraamatust” (vt lisas toodud sioonide rakendamist soovitatav kirjandus). Oluline on ka laste loova, divergentse mõtlemise uudsetes situatsiooni- arendamine, selleks pakuvad võimalusi nn avatud ülesanded, mille puhul des, analüüsi, sünteesi ja hindamist. on õigeid lahendusi enam kui üks. Niisugused ülesanded stimuleerivad an- dekaid lapsi intellektuaalselt oma võimete kohaselt mõtlema ja töötama.