Kooliteed alustas ta Kuressaare kreiskoolis, jätkas saksa õppekeelega gümnaasiumis. Ta jätkas õpinguid Riia vaimulikus koolis ja seminaris, mille lõpetas 1901. aastal. Õppis Peterburi ülikoolis filosoofiat, psühholoogiat ja vanu keeli. Ta täiendas ennast mitmes Lääne-Euroopa tuntud ülikoolis. Pärast Peterburi ülikooli lõpetamist töötas ta humanitaarala õpetajana Peterburis, Orshas, Vilkomiris ja Tallinnas. Teosed "Loomapsühholoogia". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 "Ihu ja hing: viis loengut". EKSi Koolikirjanduse-toimkond, Tartu 1922 "Psühholoogia ja elu: kõned ja ettekanded". Noor-Eesti, Tartu 1937 "Loogika" (koostatud K. Ramuli 1931. a. loengute põhjal), Tartu ,,Loomapsühholoogia'' Loomade käitumist on võimalik suunata nende instinktide muutmise ja inimesele vajalike harjumuste kujundamise ehk õpetamisega. Loomad ise ei oska ikkagi ei lugeda ega arvutada, vaid ainult reageerib
rtohkem kui poole sajandi jooksul. Teoseid - "Ihu ja hing: viis loengut" "Über nichtempirische Psychologie " "Loogika" (koostatud K. Ramuli 1931. a. loengute põhjal) "Psühholoogia" I-II "Uni ja unenäod. Loomade mõtlemine" "Psühholoogia ja ajalugu" "Psychologische Schulversuche: ein Beitrag zur Methodik des Psychologienunterrichts" "Moderne Physik und Psychologie" "Psühholoogia ja elu: kõned ja ettekanded" "Psychologische Demonstrationsversuche" "Loomapsühholoogia". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964; teine, parandatud ja täiendatud trükk: Valgus, Tallinn 1972 "Teaduslik psühholoogia ja elu" "Elu ja psühholoogia" Raamat ise räägib üleüldiselt loomapsühholoogiast. Raamatus on olemas olulisemad psühholoogiamõisted ja terminid ning kõiki neid on seletatud loomade seisukohast, nagu näiteks loomade taju, instinktid, õppimine, mõtlemine, vajadused, ühingud aga juttu on ka loomade kojutulekust, loomapsühholoogia ajaloost
4) 1879 - teadusliku psühholoogia tinglik sünniaasta. Siis lõi Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psüühiliste nähtuste uurimiseks. 5) Peamised psühholoogiaharud 19.-20. sajandi vahetusel · eksperimentaalpsühholoogia - katsed aistingute, taju, mälu, reaktsiooniaja kohta · diferentsiaalpsühholoogia - individuaalsete erinevuste psühholoogia (vaimsete võimete testid) · lapse- ja pedagoogiline psühholoogia - lapse areng ja õppimine · loomapsühholoogia - loomade käitumine ja psüühika · üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused · arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani · sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega · kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) · isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused)
Nõukogude kool, Eesti Loodus ja Noorte Hääl. Tema artiklid olid tavaliselt seotud õpetamisega, õppimisega ja psühholoogiaga, aga ta on tundnud huvi ka loomade vastu. (Mälestusi, 1991) Järgnevalt toon ülevaateks välja tema loomingust mõned teosed ja artiklid: 1959. aastal. Eesti keele grammatika. V klass. – Nõukogude Kool, nr 2 (Enn kirjutas retsensiooni sellele õpikule). 1963. aastal. Vanuselised iseärasused. – Tln.: TPedI. 1963. aastal. Loomapsühholoogia. Eritoimetus.- Tln. 1967. aastal. Ergutamisest ja Karistamisest. Koost.I.Unt.Tln. 1968. aastal. Psühholoogia õpik pedagoogilistele instituutidele (tõlge). Tln. Valgus. 1969. aastal. Mis on arengupsühholoogia? Nõukogude Õpetaja,- 17.05. 1972. aastal. Kuidas Õppida? – Tln. Valgus 1975. aastal. Ajaloo teaduskonnas õpitavate erialade kutsekirjeldused. Trt. 1975. aastal. Üldpsühholoogia. Õpik pedagoogilistele instituutidele (esimese peatüki tõlge). Tln. Valgus.
erinevused). - Looduslik valik – keskkonnaga paremini kohanenud jäävad püsima. - Adaptiivsed omadused – adjektiivne kohanemine keskkonnaga. - Evolutsiooni eesmärgitus – võib olla ka taandareng kui keskkond seda nõuab. - Inimese erinevus loomast kvantitatiivne – loomade uurimine on kasulik. - Muutis traditsioonilist käsitlust inimesest ja tema kohast looduses ja universumis. - Arengupsühholoogia, loomapsühholoogia, psühhobioloogia, õppimisteooriad, võrdlev psühholoogia, individuaalsete erinevuste mõõtmine, käitumuslik geneetika on otsesed darwinismi järelkajad. Käitumise uurimine sama oluline kui teadvuse uurimine. Sir Francis Galton • Intelligentsuse seos sensoorse teravusega – mida teravamad meeled, seda intelligentsem. Pärilik nähtus. • Eugeenika – valikuline aretus inimeste puhul. Intelligentsete inimeste omavahel
Tugev eraldatuse ärevus. Tervikliku mine kujunemine ja sooidentiteet. 4. emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus Püsiv mina kontseptsioon ja individuaalsuse tunne. Super ego teke. BIHEIVIORISM Pavlov; Locke - Reaktsioon <- tingitud stiimul <-tingimatu stiimul - Tingimatud/tingitud refleksid John Broadus Watson (1878-1957) - 1900. Asus Chicago ülikooli- valis loomapsühholoogia eriala, uuris rotte 1903 kaitses doktorikraadi - Looma psühholoogia -> uuris rotte - 1913 psühholoogia oli seni rohkem kirjeldav -> psühholoogia peab olema objektiivne ennustamine ja kontrollimine muutus keskseks - 1909 teooria : inimkäitumise aluseks on tingimine ja õppimisprotsessid, ükski võime ega isiksuseomadus ei ole kaasasündinud - Psühhodünaamilisest mõjutatud - Intensiivse loometööga
Pavlov, ehk klassikalise tingimise isa. 1) tingimine - neutraalne X, mis esineb koos ärritajaga Y, hakkab peale kordamist esile kutsuma reaktsiooni Y-le. 2) operantne tingimine. Õppimise eelduseks on suutlikkus meelde jätta saadud kogemus. 3) käitumise vormimine/tingimine. Positiivne/negatiivne kinnitus ja karistus. Järgmine tüüp: Watson. Kirjutab enda eluloos ise, et koolis oli laisk ja õppis niipalju, et eksamitelt läbi saada. 1900 astus ta Chicago Ülikooli. Blaah, valis loomapsühholoogia eriala. Uuris rotte. 1903 kaitses doktorikraadi (whoa baby!). Avaldas oma teooria, et inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid aastal 1909. See ongi biheivorism. 1913 kirjutab Watson, et inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne mistõttu introskeptsiooni andmeid kasutada ei saa. Psühholoogia eesmärki muutis ka - enne oli jälgimine, nüüd on ennustamine ja kontrollimine.
Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo-ja ontogeneesis) c. Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal); d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e. Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes) 4.Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest? Teaduslik meetod kriteeriumid? Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite kirjeldamine. Teaduslik psühholoogia 1879. W
Saksa filosoofiaprofessor - Maailma esimene psühholoogialaboratoorium Francis Galton (1822-1911) Inglane - Artikel «Andekuse ja iseloomu päritavus» 1865 6 Inimene - osa loomariigist Vastavad teadmisvaldkonnad: - Võrdlev loomapsühholoogia - Etoloogia - Käitumisökoloogia - Sotsibioloogia - Evolutsiooniline psühholoogia Inimeste eellaste ja loomariigi esindajate uurimine peaks jälgima inimesele omane psüühika, tegevus ja tunnetus. Evolutsioonilise arengu idee kohaselt tekivad keerulisemad vormid lihtsamatest. Psüühika olemasolust võib rääkida siis, kui maailm hakkab jagunema 2 osaks: 1) subjekt - tunnetav organism 2) objekt - väljapoole jääv ümbritsev maailm
Kui X hakkab mõjuma Yga, siis hakkab X esile kutsuma reaktsioone, mille esialgu kutsus esile Y. Korduvesitamine on vajalik. Operantne tingimine- õppimise eelduseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Käitumise vormimine- käitumise tingimine- Skinner i puhul oli positiivne, negatiivne kinnitus, karistus; Watson 1900 astus Chicago ülikooli, kõige rohkem viskas ta katseisikuks olemist. Või kui pidi introspektsiooni tegema. Ta valis loomapsühholoogia eriala. Ta uuris rotte. 1903 kaitses ta doktorikraadi. Ta oli kõige noorem PHP kraadi saaja- oli tõusev täht. Doktorikraad oli valgete rottide psüühilisest arengust. Ta kirjutab, et sel perioodil oli ta valmis vastu võtma ka Freudi teooriat. Ta polnud ülepingest võimeline enam magama. Ta pidi ette võtma pikki jalgsi matku. 1903 abiellus salaja ja alles 1904 nad tunnistasid seda. Avaldas oma teooria, et inimese käitumise põhjuseks on tingimine ja õppeprotsessid aastal 1909.
stiimul saab võrdväärseks tingitud stiimulitega. Kui X hakkab mõjuma Yga, siis hakkab X esile kutsuma reaktsioone, mille esialgu kutsus esile Y. Korduvesitamine on vajalik. Operantne tingimine- õppimise eelduseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Käitumise vormimine- käitumise tingimine- Skinner i puhul oli positiivne, negatiivne kinnitus, karistus; John B. Watson (1878-1958): 1900 astus Chicago ülikooli, kõige rohkem vihkas ta katseisikuks olemist. Ta valis loomapsühholoogia eriala ning uuris rotte. 1903 kaitses ta doktorikraadi. Ta oli kõige noorem PHP kraadi saaja- oli tõusev täht. Doktorikraad oli valgete rottide psüühilisest arengust. Ta kirjutab, et sel perioodil oli ta valmis vastu võtma ka Freudi teooriat. Ta polnud ülepingest võimeline enam magama. Ta pidi ette võtma pikki jalgsi matku. 1903 abiellus salaja ja alles 1904 nad tunnistasid seda. Avaldas oma teooria, et inimese käitumise põhjuseks on tingimine ja
Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis) c. Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal); d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e. Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes) 2.Psühholoogia arengulugu Psühholoogia tekke varajane periood Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19.sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse 1879, millal Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese
b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis) c. Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal); d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e. Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) 5 h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes) 2.Psühholoogia arengulugu Psühholoogia tekke varajane periood Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19.sajandi teisest poolest.
12) organisatsioonipsühholoogia 13) reklaami ja tarbijapsühholoogia 14) eripsühholoogia puuetega inimesed 15) spordipsühholoogia + kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside, info töötlemine + geneetiline psühholoogia seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis + diferentsiaalpsühholoogia sooline, rassiline jne erinevuste uurimine + patopsühholoogia psüühiliselt haigete inimeste uurimine + kunstipsühholoogia + isiksusepsühholoogia + loomapsühholoogia + eksperimentaalpsühholoogia arendatakse eksperimendi teooriat, metoodikat erinevates psühholoogiaharudes Psühholoogia tekke varajane periood Konkreetseks tähiseks loetakse 1679. millal Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Püüd seletada psühholoogilisi nähtusi on inimesele omane ammusest ajast. Võime oletada, et ürg inimesed püüdsid seletada und, unenägusid jne. Hinge mõistet kasutades
nad panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale, kes uurisid nö “käitumise bioloogiat” olid hariduselt loodusteadlased rajasid oma teooriad suuremas osas loomade vaatlustele ja intuitsioonile 1972. a. pärjati mõlemad Nobeli preemiaga. USA-s tekkis loomapsühholoogide (ehk biheivioristide) koolkond. J.B. Watson kui biheivioristliku mõtteviisi rajaja. Watson oma raamatus “Behaviourism” (1924) sõnastas eksperimentaalse loomapsühholoogia alused. F. Skinner kui ühe silmapaistvama eksperimentaatori. USA-s tegutsevate “võrdlevate psühholoogide” baasil kujunes nn. biheivioristide koolkond, mille üks silmapaistvamaid esindajaid oli Skinner. 20. sajandi viimasel kolmandikul elas käitumisteadus läbi järjekordse murrangu – kujunes välja evolutsiooniline käitumisökoloogia kui erinevate käitumisviiside bioloogilise funktsiooni uurimine. Huvi loomade käitumise uurimise vastu tõusis
annaabi.ee 
