meelde, et tegemist on Aleksei Turovskiga. Olles ise just hiljuti käinud A. Turovski loengul, toimus minu peas kohe meenutus emotsionaalse mälu abiga, mille hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel, et loeng oli väga emotsionaalne, asjalik ja sisukas, palju asjakohaseid näiteid ning ebameeldiva lõpuga grupitöö loomade paremaks mõistmiseks. Olin sellelt koolituselt palju teadmisi meelde jätnud ehk omandanud, mis on mäluprotsess, kus uus info kinnistatakse, varem omandatuga seostamise teel. Paar tundi loomaaias jalutamist möödus väga kiiresti, isegi lindude laulmist ei pannud enam tähele, sest tekkinud oli negatiivne adaptatsioon ehk aistingu täielik kadumine või oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Motoorne ehk liikumismälu, mida iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses viis meid sujuvalt jalutades koju tagasi.
fookuses olev info saab siseneda töömällu. Tähelepanu suunamine informatsioonile on vajalik selleks, et see saaks kodeeritud töömällu. Töömälusüsteem omab endas tähelepanu komponenti. Mäluprotsess- Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine (salvestamine) – alalhoidmine (säilitamine) – info ammutamine (meenutamine) Tajuprotsess- tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka
Usaldamatus, laps ei suuda õppida prognoosima keskkonnasündmusi. Võib kujuneda isiksus, kelle põhieesmärk on ennast kaitsta, kes ei usalda ennast ega teisi. Täiskasvanuna võib olla raskendatud lähisuhete loomine, eelhäälestus pettumusteks. Füüsiline-motoorne areng – muutuvad keha proportsioonid Kognitiivne areng – õpib keskkonda tundma, peamiselt nägemine ja kuulmine Mälu areng - Äratundmine - mäluprotsess, mis eeldab tuttava stiimuli kohalolekut. Meenutamine - mäluprotsess, mis on seotud mälupildiga tuttavast stiimulist. Sotsiaalne areng – 1 kuu laps reageerib rohkem sise- kui väliskeskkonnale, 1-3 kuu otsib kontakti väliskeskkonnaga, 3-6 kuu võimeline ootama ja ettenägema, 7-9 kuu osaleb suhtlemismängudes ja eristuvad põhiemotsioonid, 9-12 kuu ilmneb võõristamine ja intensiivne vastastikune suhtlus, 12-18 kuu
fookuses olev info saab siseneda töömällu. Tähelepanu suunamine informatsioonile on vajalik selleks, et see saaks kodeeritud töömällu. Töömälusüsteem omab endas tähelepanu komponenti. Mäluprotsess- Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine (salvestamine) alalhoidmine (säilitamine) info ammutamine (meenutamine) Tajuprotsess- tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka
suuremaks/paremaks. Hea käitumise premeerimine toimib paremini kui halva käitumise karistamine. Sotsiaalne õppimine. ● Õppimine teiste jälgimise alusel ● Peegelneuronid ● A. Bandura – sotsiaalse õppimise teooria algataja (bobo-nuku eksperimendid) Nt. kui vanem esitles Bobo-nukuga vägivaldset käitumist ning laps nägi seda siis laps järgis samu käitumismustreid nukuga nagu vanem. Mäluprotsess. 1. Omandamise staadium – info sisestamine mällu 2. Säilitamine – kogemus jätab närvisüsteemi jälje 3. Meenutamine – talletatud info meeldetuletamine Ajendatud: tekivad seosed omavahel Mälu tüübid. ● Sensoorne mälu – võimaldab stiimulite vastuvõtmist ja edastamist töömällu ● Töömälu ehk lühiajaline mälu – asuvad mõtted ja ideed, mis on parajasti aktiivsed; resurss on piiratud, maht 5 (+ - 2) asja
Taju - понимаем материальные вещи, ориентируемся в пространстве, понимаем логику расположения предметов и значение символов. - kujundid - meelte kaudu saadud kujutisi või pilte. Mälu - säilitab kujundeid. - память не копирует окружающий мир, а откладывает в том виде, как мы его воспринимаем. - Mäluprotsess - protsess, millega mingeid sündmusi või olukorg’di salvestatakse, säilitatakse ja taastatakse. 1 Mõtlemine - Mõtlemine - meelte poolt ja muul viisil loodud kujundite manipuleerimine ehk kasitsemine. Keel - kokkuleppiline. - sümbolite süsteem. Tunded - tunded inimestel ja loomadel on samad - ülesandeks on teavitada organismi võimalikult kiiresti teatud liiki olukorras ning valmistada teda ette kindlal viisil tegutsema.
Tähelepanu fookuses olev info sõltub selle info olulisusest organismi jaoks ja ka info füüsikalistest tunnustest, mõned objektid ületavad kergemini tajuläve (nt liikuvad, teistest erinevad, eluliselt olulised – ohtlikud, intensiivsemad objektid). Tähelepanuprotsess: ● Tähelepanu fookuses olev info saab siseneda töömällu. ● Tähelepanu suunamine informatsioonile on vajalik selleks, et see saaks kodeeritud töömällu. ● Töömälusüsteem omab endas tähelepanu komponenti. Mäluprotsess: ● Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine (salvestamine) – alalhoidmine (säilitamine) – info ammutamine (meenutamine) ● Info kadumisel tajuväljast, hoitakse seda informatisooni alles – hilisemaks kasutamiseks (omane kõigile mälusüsteemidele). Tajuprotsess: Informatsiooni filtreerimine modaalsuste vahel ja modaalsuse siseselt, ressursside jagamine ja tähelepanu suunamine – kuuluvad töömälu funktsioonide hulka.
toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Suur osa mällu salvestatavast ja õpitavast on omandamise ja taastamise hetkel teadvustatud, so tunnetuslikult trasnparentne. Me saame teadlikuld aru sellest, mida omandame ja mida mälust ammutame (eksplitsiitne teadmine – me saame ise sellest aru ning oskame sellest teistele aru sanda ning seda teadlikult kirjeldada). Mäluprotsessid meeldejätmine/omandamine – mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed. Omandamine sõltub väga paljudest teguritest: - Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks, tahte osavõtu alusel eristataksegi: tahteline ja tahtmatu omandamine. Omandamissoodsalt toimib omandatava materjali või omandamisprotsessi emotsionaalne köitvus
pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoor (ajukoore suured poolkerad oma mitmesuguste funktsionaalsete keskustega), mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Assotsiatsionism on lähenemisviis, kus püütakse psüühilise nähtusi seletada nende mehhanistliku seostamise abil. Assotsiatiivne eksperiment on Carl Gustav Jungi poolt pakutud projektiivtesti vorm isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks.
edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamatd kompleksid ehk assotsiatsioonid. Omandamine kui individualiseeritud protsess sõltub paljudest teguritest: 1. Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele. Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks. Tahte osavõtu alusel eristatakse tahtelist ja tahtmatut omandamist. ;
edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamatd kompleksid ehk assotsiatsioonid. Omandamine kui individualiseeritud protsess sõltub paljudest teguritest: 1. Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele. Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks. Tahte osavõtu alusel eristatakse tahtelist ja tahtmatut omandamist. ;
annaabi.ee 
