Kas Eesti on jätkusuutlik? Eesti jätkusuutlik areng on üks nendest teemadest, millest on viimastel aegadel väga palju kirjutatud. Tuleviku võib kujutada radari ekraanina, kus aegajalt ilmuvad väiksemad ja suuremad objektid. Need objektid nõuavad uurimist ja lahti mõtestamist. Kuhu jõuab Eesti 2020. aastaks ja mis otsuseid valitsus vastu võtab? Nendele küsimustele on praegu raske vastust leida. Valitsus võib välja mõelda terve hulk tegutsemisplaane erinevate olukordade jaoks, kuid meie seda kõike teada ei saa. Üks tuleviku eripärasus on kiirus ja muudatuste tormilisus, kuid miski muutub ikkagi aeglaselt. Näiteks pensioni kriis, mis ohustab Euroopa riike, kaasaarvatud Eestit. Taibukas inimene on sellest juba ammu aru saanud. Teiseks näideks
raskusest ja nõudlikkusest Võime teha järeldusi Enesejuhtimine sisaldab eeldab toimunu mõtestamist, kogetava Käsitlus endast kui õppijast on seotud mõjutavad tähelepanu
ARMASTADA TULEB NEID, KES ON RÕÕMSAD- RÕÕMUS ON TUGEV, VÕITJA, KEDA KARDETAKSE. Hunt on jumalale lähemal, kõrgem kui lammas, loomulik on hoida hundi poole. Kannatajaid põlata, vabaneda kaastundest, sõjas kaitse-VÄGIVALD. Kohtunik ei sega, publik aplodeerib. Roth väljendab publiku arvamust. 4. KROONIKATE TRILOOGIA ,,Põlev lipp" ; ,,Viimne linn" ; ,,Surma ratsanikud" Alustab mineviku mõtestamist üldajaloolisest kogemusest. Vanade kroonikate laadis Tegelaste iseloom ei muutu Avab ristisõdade palge- teiseusuliste orjastamine, maade ahnitsemine. Ajalooline tõde on raskesti või üldse mitte tabatav. Tõsine, seikluslik, irooniline. Täielik andumus ideele tähendab hukkumist. 5. VAHETEOS ,,Imede saar" Merereis utoopilisse Allotria saareriiki 1348 a. Olustik sarnane 1960
nende joonistamisoskustest, siis tuli mulle kohe silme ette need „peajalgsed“, mida mu laps joonistas, seega polnud mul raske kontrolltöös meenutada, mis vanuses lapsed „peajalgseid“ joonistavad. Õppimise juures on oluline ka õpitu mõtestamine. Õpetaja peaks oskama esitada uut infot nii, et õpilased suudaksid seda seostada juba olemasoleva infoga, õpetus võiks olla emotsionaalne ja ka küsimuste küsimine ning neile vastamine peaks toetama õpitu mõtestamist [ CITATION Kik10 l 1061 ]. Näiteks, kui õppejõud räägib mingisugusel teemal ja mul tekib selle teema kohta küsimus, mis viib vastuollu minu eelnevad teadmised uue infoga, siis tänu õppejõu selgitustele, suudan ma kokku viia eelteadmised ja uue info. Minu jaoks on tähtis arutelu, sest siis mõtestan enda jaoks õpitavat ning samas aitab arutelu mul selguse jõuda, kas ma olen õpitavast õigesti aru saanud. Mida rohkem õpilane seostab uut
loodud. Õige häälduse kujunemisele aitab kaasa nii mitmekesise sõnavara rakendamine kui loodushäälte matkimine. Laste sõnavara laieneb uute loodusobjektide ja nähtustega kokkupuutumisel. Matemaatikaga on tihedalt seotud ajalis-ruumiliste seoste mõistmine, arvutamine ning mõõtmine ja võrdlemine. Mudelite ja skeemide kasutamine on harjumuspäraselt omane matemaatikale, kuid see toetab ka looduse tundmaõppimistning maailma mõtestamist laiemalt. Kunstiga seob loodust vaatlemine ning loovus ja esteetiliste elamuste tajumise oskus.Üheks võimaluseks on nähtu/kogetu sõnastamine, teiseks võimaluseks on kunsti väljendusvahendite kasutamine.Erinevate värvuste ja kujundite kooskõla meie ümber mõjutab emotsioone. Loodushelide tajumine toetab muusikaliste helide märkamist ja mõistmist ning nautimist. Muusikalised
keegi on mingis olukorras öelnud, kirja pannud, võimaldab paremini tunda situatsiooni olemust ja selles olevate inimeste tundeid või mõtteid. Kuigi see pole alati vajalik, siis just saatuslikes või määravates olukordades on otsekõne olemasolu nauditav. Suur osa holokausti puudutav on mahutatud teise peatükki ja hõlmab endas juba mainitud operatsioone, mõrvu, Ajutise Valitsuse tegutsemist juutide suhtes, süüdimõistetute päästmislugusid ning tapjate motivatsiooni lahti mõtestamist. Autori mõttekäik ja analüüsivõime võimaldab faktidele toetudes jõuda järeldusteni, mis põhinevad loogilistel seletustel ja nõnda harutatakse lahti nii mõnedki sõlmed. Oma koha on leidnud sündmustikud, mille kirjeldused võimaldavad toimunut hästi ette kujutada. Kirjutades esimesest juutide vastu suunatud rünnakust Leedus, mis leidis aset Kaunases 25. juunil 19417, saab jälgida sündmustekäiku, asjaolusid ja tulemust. Seesugune täpsus ja korrapära iseloomustab kogu raamatut
Tuleb tõdeda, et selle teose seisukohtade kasutamine ajalehe arvamusartiklis tundus esialgu üllatav. Seda siiski ainult hetkeni, kui teadvusesse jõudis, et ega palju paremat riigi ja õiguse sellise kontsentratsiooni, selguse ja veenvusega käsitlust eesti keeles kergesti ei leiagi, mis ühtlasi selgitaks ka taasiseseisvumisel tehtud valikute tausta ja tähendust. Viimatiöeldu ei tähenda, et need teemad ei vajaks tänapäeva tasemel uuesti läbi kirjutamist ja lahti mõtestamist. Viimase paari kuu sündmused on tõestuseks, et selline protsess on juba käivitunud. Loodetavasti aitab aktiivsust koguv arutelu meie ees Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus seisvaid lahendamist vajavaid küsimusi ning nende võimalikke lahendusteid paremini mõista ja edaspidi teadlikke valikuid tehes ka võimalikult hästi lahendada. Õigus on vahend eesmärkide saavutamiseks Eesti Vabariigi õiguspoliitika rajaneb põhimõttel, et õigus on
Õige häälduse kujunemisele aitab kaasa nii mitmekesise sõnavara rakendamine kui loodushäälte matkimine. Laste sõnavara laieneb uute loodusobjektide ja nähtustega kokkupuutumisel. Matemaatikaga on tihedalt seotud ajalis-ruumiliste seoste mõistmine, arvutamine ning mõõtmine ja võrdlemine. Mudelite ja skeemide kasutamine on harjumuspäraselt omane matemaatikale, kuid see toetab ka looduse tundmaõppimist ning maailma mõtestamist laiemalt. Kunstiga seob loodust vaatlemine ning loovus ja esteetiliste elamuste tajumise oskus. Üheks võimaluseks on nähtu/kogetu sõnastamine, teiseks võimaluseks on kunsti väljendusvahendite kasutamine. Erinevate värvuste ja kujundite kooskõla meie ümber mõjutab emotsioone. Loodushelide tajumine toetab muusikaliste helide märkamist ja mõistmist ning nautimist. Muusikalised helid, mis
saj. Viimane veerand Andres,Pearu,Krõõt,Mari Inimese võitlus jumalaga 19.saj. Lõpp ja 20.saj algus Indrek,Maurus,Ramilda Ühiskondlik võitlus 1905-1907 aastad Indrek,Kristi,Mari Võitlus isikliku õnne eest EV algus aastad Indrek,Karin,Kõõgertal Alistumine 20.saj 20ndate lõpp Indrek,Tiina,Andres,Pearu o A.H.Tammsaare peab kirjaniku esmaseks ülesandeks inimese avastamist, tema kummalise käitumise mõtestamist. o Inimese tegevust mõjutavateks faktoriteks on Tammsaare sõnul mõistus ja instinktid, rikas tundeelu ja arukus, armastus ja vihkamine, egoism ja eneseohverdamine. o Mõistatuseks on see, et miks inimene algul loob midagi ja siis pärast hävitab selle. o Tammsaare on saanud toetuspunkte suurtelt kirjanikudelt nagu nt Shakespeare, Dostojevski ja Goethe. Tööleht Häbi-kultuur : Margaret Mead. Inimene toimib ühiskonna normida ja seaduste järgi, sest kardab avalikku hukkamõistu
teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs informatsioonile ehk teabele. Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital, vaid rikkus ja õitseng jääb neile, kes suudavad asju välja mõelda ja turustada Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia – vaid inimene. 13. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks muutunud riskiühiskond, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi. Majanduslik muutus: postfordism – areneb. Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 14. Mis on teadmusühiskond?
Minu arvates peaks õpikus olema illustratsioone põhitekstide juures selgitamiseks parajal määral, sest need ei tohiks tekitada segadust või luua samal ajal liiga kirjut pilti. Seega võib selle õpiku konkreetseid pilte vaadates lugeda õnnestunuteks, kuna neid esineb minimaalselt, kuid samal ajal piisaval määral. 7. Töövihiku ülesanded tunduvad mitmekesised ja huvitavad, kuid kogemus on näidanud, et vajavad tihti lisaselgitusi ning pidevat lahti mõtestamist. Teisalt võib öelda, et töövihiku ülesanded toetavad hästi õpiku teemat ning selle ülesandeid, mistõttu on ka õpilasel kergem asjadest parem ülevaade saada. Õpetamismeetodid erinevad teemati ning pakuvad samuti erinevate osaoskuste täiendamist läbi nende. 8. Ülesanded kutsuvad nii individuaalselt kui grupiti enda jaoks avastama ja õpitut erinevate vaatenurkade alt nägema. Näiteks kavala infootsingu www.google.ee otsingumootori abil erinevate
Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. Infoühiskonnas ei keerle majandus enam töösturi ja pankuri ümber, vaid teadlase ja arendaja, mõtleja ja rakendaja ümber. Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital, vaid rikkus ja õitseng jääb neile, kes suudavad asju välja mõelda ja turustada. Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia - vaid inimene. 13. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiate revolutsioon. 14. Mis on teadmusühiskond? Teadmuspõhine majandus Inimkapital ja sotsiaalne struktuur
17. Mis on infoühiskond? Infoühiskonna all mõistetakse ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond?
mitut laadi aktiivsust? Mis on selle tunnuseks? 4. Hüpoteesid Millistest teguritest poliitikahuvi PMs eeskätt sõltub? 5. Uuringu üldine kava valim, meetodid, ajakava, tööjaotus, eelarve Akadeemiline meedia ja kommunikatsiooni uurimine eeldab ideaalis · kogu mitmetasandilise kommunikatiivse protsessi hõlmamist (nii makro- kui mikroanalüüsi) koos neid mõjutavate teguritega · mitmete erinevate meetodite kasutamist · tulemuste teoreetilist mõtestamist (lähtudes politoloogilisest, sotsioloogilisest, psühholoogilisest, semiootilisest või kommunikatsiooniteoreetilisest probleemiasetusest) FORMALISEERITUD KÜSITLUS UURIMISMEETODINA Küsitluse tugevad ja nõrgad küljed Tugevused: kiire, odav, võrreldavust tagav, sobib arvamuste ja hoiakute selgitamiseks Nõrkused: - inimesed kalduvad vastama "nii nagu peab" - kaldutakse vastama pealiskaudselt
17. Mis on infoühiskond? ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond?
10 Omaette suur töö tuleb planeerida spetsiaalsete tehnikaharjutuste omandamiseks ja täiustamiseks vees nii mahulises vastavuses (käte, jalgade ja ühe käega ujumiste, ilma hingamiseta lõikude, igasuguste koordinatsiooniliste kombinatsioonide jne osas) kui ka intensiivsuse ja kordusarvude poolest. Eriti oluline on kõrgete koormuste kasutamise perioodidel intensiivistada sooritavate liigutuste mõtestamist ja kontsentreerida tähelepanu tehnikaga ujumisele, et ei kujuneks vilumust vigadega sooritatud liigutustest. Tehnikaharjutusi ja tervikliku ujumisviisi tehnika nõuete kontrolli tuleb planeerida eriti võistluseelsel etapil. Ujujat, kes koormuse vähenemisel hakkab üha paremini tunnetama vett ning sooritama kiirusharjutusi võistluseelses ettevalmistuses, ei tohi just nüüd jätta ilma treeneri pidevast nõuannetest tehnika küsimustes. Hea veetunde tekkimisel kipuvad domineerima just
Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Väga oluline omandamise on esmase mälu tegevus, kus otsustatakse, milline info on oluline. See mis esmase infoga tehakse, mõjutab tugevasti meie võimet tulla tema juurde tagasi ja teda hiljem vajadusel kasutada. Õppimine kui tegevus vajab õppijalt aktiivset hoiakut ja osalemist protsessis. Õpiku või raamatu lugemine õppimise eesmärgil vajab lugeja poolt loetu mõtestamist ja sellest aru saamist. Väga raske on õppida, kui sa oled erutatud või ärritunud olekus. Tuleb meeles pidada, et omandamine on häiritud kui meie vaateväljas on midagi põnevat, kuuleme hääli, tunneme lõhnu jne. Osad inimesed suudavad ennast välja lülitada, kuid siiski peaks leidma endale õppimiseks häirimatu paiga. Mälu liigid: Protseduurimälu on vajalik teatavate harjumuste täitmiseks. Ta on püsiva iseloomuga ja pole seotud tunnetusega
Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks.
Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks.
Perekond a)skisofreenne ema b) vastuoluline suhtlusmuster- on psühhoanalüütilised seletusmudelid, mis pole empiirilist kinnitust leidnud. c) EE- emotsioonide liigne väljendamine perekonna poolt viib haigusepisoodide kordumiseni. 3. individuaalsed tegurid a) kongitiivne elevatsioon, aistingud ja tajud tekivad ka välise stiimulita, võimatu on eristada tajuelamusi mälust või kujutlusest b) inimene kui mõtestamist püüdlev olend: otsib seletust ka ebatavalistele elamustele, kui tavalised seletused ei sobi, leiab luululised. c) Eksternaliseerimine ja personaliseerimine. d) Kui püüab oma ebatavalisi kogemusi ja mõtteid teistega jagada, teda ei mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust teistega arutledes kontrollida. IV Ärevushäired Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon. Ärevushäire puhul:
esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. • Arenguetapid: 1)looduskirjanduse kaanoni kehtestamine 2)kirjandusklassika ülelugemine 3)teooria + arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine) • Looduskirjandus kui žanr: sisaldab loodusloolist informatsiooni; põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema); sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). • Sigmund Freud – neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem lajendus kultuuri analüüsile
Kuidas alustada vestlust uue klassikaaslasega? Mida vastata tänaval vastutuleva välismaalase küsimusele? Mida teha, kui sõber jääb kohtumisele hiljaks, kas oodata veel või hoopis lahkuda? Tavaliselt pole inimestel aega ega võimalust tähele panna ega arvesse võtta kõiki olukorraga seotud asjaolusid ja nii lähtutakse sageli oma varasematest kogemustest sarnastes olukordades ning väljakujunenud oletustest sündmuste ja inimeste käitumiste põhjuste kohta. Keskkonnas toimuva mõtestamist, tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad lihtsustused, mida psühholoogias kutsutakse skeemideks. Skeemid eksisteerivad näiteks paljude sotsiaalsete situatsioonide, inimeste isiksuseomaduste ja sotsiaalsete gruppide kohta. Sedalaadi skeemid suunavad tähelepanu, organiseerivad informatsiooni mälus, mõjutades seda, mida hiljem mäletatakse ning millised järeldusi tehakse. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 228) Atributsioon põhjuste omistamine
Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis tähelepanu lapsele kui eritähelepanu vajavale indiviidile ning sotsiaalministeeriumis on hetkel valmimas parandus lastekaitse seadusse, mis keelustaks igasuguse lapse kehalise karistamise. Oma kursusetöö kirjutamisel ei sea ma eesmärgiks niivõrd lastekaitse tööga seotud ekspertide hinnangute ja arvamuste lahti mõtestamist kuivõrd lihtsalt seadusandlusest ülesse otsida laste õigused ja kohustused ning nende lühike ja lakooniline kommenteerimine. Kursusetöö koostamise käigus üritan välja selgitada, millised probleemid leiduvad laste õiguste ja kohustuste rakendamisel ning milliseid õiguslikke ja psühholoogilisi vastuolusid antud teema võib tõstatada. 1. Lapse õigused Lapsed kui indiviidid pole kuigi kaua olnud areneva maailmapildi täieõiguslikud ning arvestatavad ühiskonnaliikmed
infrastruktuur Infrastruktuur (sama initsiatiivi Raames) Turud Mitmekesisus Uue (vajadus infokommunikatsiooni märgata ühiskonna rajamine erinevaid (optilised kaablid riike) jms) TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Infoühiskonna definitsioonid Infoühiskonna mõtestamist võib valdkondade kaupa jaotada kolme rühma: Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism, millest tuleb pikemalt juttu majanduse peatükis. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon.
1994; McQuail, Windhal, 1993; Panici, Thomas-Maddox, 2000, Cialdini, 2001) Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks. Taju sisu sõltub inimese varasematest kogemustest
Taju analüütilisus kajastub ütluse hargnevuses, taju mõtestatusest sõltub loogilis-grammatiliste suhete väljendamine kõnes. Mida laps pole tajunud, sellest pole tal ka võimalik kõnelda. Kõnel on lapse taju suhtes järgnevad funktsioonid: suunav-osutav- sõna asendab suunavat zesti; rühmitav - sõna annab raamid ühte liiki objektide või tunnuste rühmitamiseks. Kõne soodustab analüütilist tajumist- terviku osad ja tunnused. Kõne kergendab tajutava mõtestamist- suunab tähele panema objektide suhteid ja funktsioone. Kuidas on seotud kõne ja mäluprotsessid? Kõnelda sellest, mis pole kõne ajal tajutav, võimaldab episoodiline ja semantiline püsimälu, s.t. kõneleja varasemad kogemused ja teadmised maailmast. Mida noorem laps või mida madalam intellekt, seda suurel roll on episoodilisel mälul. Keelemälus säilitatakse keeleüksused ja ka oskused nendega opereerida, sellest ammutatakse keelematerjal kõnelemiseks
ajuuuringute avastustest. On välja töötatud spetsiaalseid tehnikaid, mõjutamaks intuitsiooni, empaatiat ja ruumilist diskriminatsiooni - domineerivaid parema ajupoolkera omadusi, et saavutada harmoonilist koostööd selliste tunnuste ja dominantsete vasaku poolkera omaduste loogilise mõtlemise, mõtestamise ja ratsionaalse mõtlemise vahel. Meie ühiskonna haridussüsteem, mis rõhutab loogilist mõtlemist, mõtestamist ja ratsionaalsust on kahandanud empaatiavõime, intuitsiooni ja kujutlusvõime treenimist, mis on aga asendamatud probleemide lahendamistel ja innovatiivsete lahenduste tegemisel. EDASISED HUMANISTLIKE TEOORIATE RAKENDUSED Humanistlik kunstiterapeut kasutab ka unenägude interpreteerimist, et aidata oma klientidel saada ühendust tähtsate sõnumitega personaalsest ja kollektiivsest alateadvusest, mis võib
milliseid positsioone, huve jne see väljendab ja (taas)loob Seega: esmatähelepanu ei ole sõnumite õigsusel, korrektsusel, sest lähtekohaks on arusaam, et igasugune tekst/sõnum on koostatud teatud positsioonilt, kontekstis ja eesmärgiga. Pigem on analüüsi fookuses teksti funktsioon: kelle poolt ja kuidas sõnumid on konstrueeritud ning kuidas see kajastab ja võib kujundada sotsiaalse reaalsuse (näiteks probleemi, protsessi, tegevusvaldkonna olemuse) mõtestamist ja mõistmist. Fairclough 3-dimensiooniline DA mudel: JUHTUMIUURING Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia on kaasaegse nähtuse süvitsi ("kuidas" või "miks") ja reaalses elulises kontekstis uurimine. Juhtumi ja selle konteksti eristamine ei ole alati selgepiiriline. Juhtumiuuringu disain: · Uurimisküsimused · Juhtumi(te) määratlemine ja uuringustrateegia valik · Andmed ja nende analüüsimeetodid millistele uurimisküsimustele kuidas vastused leida?
Samuti uurib kirjandusökoloogia, kuidas need kirjanduslikud võtted omakorda kujundavad meie ühiskondlikke ja kultuurilisi arusaamu keskkonnast. Ursula Heise (Stanford University) Looduskirjanduse kaanoni kehtestamine Kirjandusklassika ülelugemine Teooria-arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine) Sisaldab loodusloolist informatsiooni Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja suunab lugejat sama kogema) Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist 9
Õppeosakonda juhib õppeprorektor. Õppetegevust koordineerivad erialajuhid. Pedagoogiline personal koosneb nii täistööajaga õppejõududest, kui lepingulistest töötajatest. Töö organiseerimisel rakendatakse erinevaid töövorme.Töösuhete, -aja ja -koha osas ollakse paindlikud. Ettevõtte põhiprotsessid on üldjoontes läbi mõeldud, kuid palju funktsioone on katmata. Struktuuris toimuvad pidevalt muudatused, mis häirivad mitmete protsesside tööd. Personalitöövajab mõtestamist ja süsteemsemat korraldamist. Mõjutamise ja motiveerimise süsteem puudub. Töötajate arengut toetavaidkoolitusi pakutakse struktuurifondide poolt pakutavate koolituste näol, samas ei oma see motiveerivat mõju. Kui finantsjuhtimine oleks paremini kontrollitud, siis oleks võimalik rakendada ka läbimõeldumat motivatsioonisüsteemi, millest võidaks nii ettevõte, kui ka töötajad. Kontrollimine on formaalse iseloomuga ning järgib ametlikke käsuliine. Peamiselt jälgitakse
kujundeid ja žanre. Samuti uurib kirjandusökoloogia, kuidas need kirjanduslikud võtted omakorda kujundavad meie ühiskondlikke ja kultuurilisi arusaamu keskkonnast. Kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus ja selle analüüsimine, on lahutamatult (ja paratamatult) seotud loodusega kui inimtegevuseks vajaliku keskonnaga. Looduskirjandus - Sisaldab loodusloolist informatsiooni, Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja suunab lugejat sama kogema), Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist EELPOOL VASTATUD Kirjandusteooria koolkonnad Eraldi käsitleti loengutes soouurimuslikku perspektiivi kirjandusteaduses, postkolonialilismi, poststrukturalismi ja postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu „Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja –suunad“ konspektis. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas?Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi
indiaanlased vahetasid kingitusi, kui omavahel suhtlesid, midagi tahtsid ja said. Nende jaoks oli see auväärne tegu. Indiaanlane oma arust ei müünud, vaid vahetame kingitusi- las nad siis asuvad seal. Kokkulepe- mingit objektiivset põhjendust ei olegi. Nt võttis kommi- ei tohi võtta- miks?! Indiaanlane- maa ei kuulu kellelegi aga kõik võivad kasutada; valloon- maad saab osta ja siis kuulub ainult omajale Katsume meie need kaks tõlkimatut Maa/maa-inimene suhte mõtestamist tõlkida. ... Kui me sellega toime tuleme, saame mingi uudse tähenduse. Õige vastus: me ei tea, mis on õige või vale,seetõttu on palju erinevaid uudsusi. Me ei tea, milline uudne tuleb-õige v vale- uunde ei ole prognoositav, enne kui ta tekib ja sõltuvalt tõlgendajast same erinevaid tõlgendusi. Selleks et uudne teadmine tekib, tuleb aktsepteerida, et kõik sõltub tõlgendamisest. Kuidas saada uusi asju? Pane olemasolevaid asju kokku nii nagu pole varem pandud
inimtegevuseks vajaliku keskonnaga. Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist, mida ta esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. Kuidas puutub keskkond kirjandusse? kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus on lahutamatult seotud loodusliku keskkonnaga Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest a) Sisaldab loodusloolist informatsiooni. b) Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja suunab lugejat sama kogema) c) Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Kõigi selle 3 põhitunnusega erinebki ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge mõni näide. Ökokriitika uurib, kuidas on klassikaliste kirjandusteoste puhul kajastatud inimese ja looduse suhet, milliseid väärtusi on loodusele esitatud. Näiteks inimese ja looduse suhe Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus". Mida kujutavad endast sellised troobid, nagu wilderness, pastoraal, apokalüpsis?
Tehnoloogia mõju keelele ja stiilile. Selgelt näha teemaderingi avardumist, hoopis teistsugune tegelane. Muutub kirjandusteoste sisu, temaatika. 80ndate lõpus/90ndate alguses kirjutatakse palju ajaloost, Euroopa-teemast. 90ndate lõpust hakkavad kirjandust mõjutama erinevad subkultuurid. Kuritegevusel suur koht eesti kirjanduses. Tabud nõukogude kirjanduses: poliitilisus, religioossus, seksuaalsus. Uutes oludes leiavad need teemad väga intensiivset kajastamist ja mõtestamist. Tähtsal kohal identiteedi analüüs (seksuaalne või rahvuslik kriis vms). Muutub ka vorm, uueks märksõnaks saab pluralism, mitmuslikkus. Katsetatakse palju (modernism, postmodernism), luules tähtis sürrealism. Lõhutud narratiiv. Hakatakse looma uusi zanre, nt ulmekirjandus. Kes tahab lajatada, lajatagu otse, enam ei pea peitma oma sõnumit satiiri või allegooria taha. 6. Jaan Unduski ,,Sina, Tuglas" ja ,,Kuum". H
Printsiibid lühidalt: Riikide suveräänsus Riikide võrdsus Immuniteedid ja teised suveräänsuse piirangud Mittesekkumise põhimõte teiste riikide sise- ja välisasjadesse Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld Tülide rahumeelne lahendamine Inimõiguste austamine Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus Vastastikkus Rahvusvahelise õiguse teoreetilised alused Rahvusvahelise õiguse mõtestamist on kirjeldanud paljud erinevad teooriad: Käsuteooria J. Austini definitsioon: õigus on suverääni poolt antud käsk, mis on tagatud sanktsiooni või karistusega. Kriitika: see teooria on suuresti kõrvale lükatud küündimatuse tõttu adekvaatselt kirjeldada õiguse olemust. Rahv.-vah. õiguse peamine eesmärk pole sundida ja käskida riike, vaid võimaldada rahv.-vahelist suhtlemist. Voluntarism ehk konsensualism
olid täpselt reglementeeritud), perfomatiivne tegevus Kokkuvõtte: ☼ ajalooline antropoloogia on tänaseni kaunis mõjukas suund ja paljudele on ta enam-vähem sünonüümne “uue kultuuriajaloo” mõistega ☼ mõistele antakse palju erinevaid tähendusi ☼ AA ei ole piire, levinud nii ajaloolaste kui ka antropoloogide seas, kes omistavad sellele erinevaid tähendusi . 7.04 Kommunikatsiooni, raamatute ja lugemise ajalugu ☼ kommunikatsiooni ajalugu- uurib sündmuste mõtestamist, ja info liikumist ajas; keskendub kogu kommunikatsiooni ahelale ☼ inimelu põhineb kommunikatsioonil, suhtlemisel ☼ mõista mineviku ühiskonda, mõtlemist, käitumist ☼ katusnimetus: kommunikatsiooni ajalugu (raamatu ajalugu, lugemise ajalugu) raamatu ja lugemise ajalugu ☼ raamatu kirjutamine ja raamatu vastuvõtmist (retseptsioon ehk lugemine) ☼ millist kuju raamat ajas võtnud, raamatu sisuline levik ja retseptsiooni muutumine
Kui individualistlikes maades tugineb hinnang eluga rahulolule ennekõike sellele, kuivõrd on kogetud teatud perioodi jooksul positiivsed emotsioone, siis kollektivistlikes maades saab eluga rahulolu hindamisel valdavaks kultuurinorm (see, milline seisukoht valitseb kultuuris eluga rahulolu osas). Sotsiaalne taju erineb füüsilise maailma tajust selle poolest, et tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlhendustele toimuva kohta. Keskonnas toimuva mõtestamist, tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad lihtsustused, mida psühholoogias kasutatakse skeemideks. Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel. - Kausaalne atributsioon - sündmus, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamist. - Atributsioonteooria - kogum ideid sellest, kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi (kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet,
negatiivsete emotsioonide kogemine, elu rahulolu, rahulolu iseendaga, oma tööga, materiaalsete võimaluste ning sotsiaalsete suhetega. Subjektiivne heaolu on oluliselt seotud suurema sissetulekuga, individualismiga, inimõiguste austamisega ning sotsiaalse võrdsusega ühiskonnas. 14.5. Sotsiaalne taju Sotsiaalne taju erineb füüsilisest maailma tajust selle poolest, et tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta. Keskkonnas toimuvad mõtestamist, tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad lihtsustused, mida psühholoogias kutsutakse skeemideks. Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel. 14.6. Atributsioon põhjuste omistamine Kausaalseks atributsiooniks nimetatakse sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamist. Atributsiooniteooria on kogum ideid sellest, kuidas inimesed teevad
sõltub suurem määral ütluse mõistmine. Lastel on see, et mida pole kogenud, sellest ei saa aru. - Taju sõltuvus kõnest: o Kõnel on taju suunav funktsioon o Kõnel on rühmitav funktsioon abiks rühmadesse jaotamisel, üldistamisel, uute objektide tajumisel o Kõne soodustab analüütilist tajumist objekti tajumine koos detailidega ja tunnustega o Kõne lihtsustab tajutava mõtestamist Kõne ja mäluprotsessid Keelemälus (üks osa püsimälust) säilitatakse keeleüksused e sõnad ning oskus nendega opereerida e reeglid. Töömälus (kuulamise ja rääkimise hetkel) säilitatakse tajutav ütlus kuni selle mõistmiseni ning mõte ja ütluse plaan kuni selle realiseerimiseni. - Kõne sõltuvus mälust o Kõnelda sellest, mis pole kõne ajal tajutav, võimaldab episoodiline ja semantiline mälu
mentaliteediloolisest printsiibist ja vaadelnud sõjajärgset aega erineva dominandiga kümnendite kaupa: 1940.–1970. aastad kui vastavalt ellujäämiskunsti omandamise, kahepaiksuse sünni, kommunismitondi kodustamise ja elevandiluutorni ehitamise kümnendid (Annuk 2003: 17–18). Kultuuriuurimuses on nõukogude aja käsitlemise puhul rõhutatud kahte aspekti: ajaloolise mälu (re)konstrueerimist ja lähimineviku uut mõtestamist. Silmitsi seistakse küsimusega allikatest ja nende usaldusväärsusest ning tsensuurist (sh. enesetsensuurist), samuti vajadusega langetada otsus, milliseid analüütilisi kategooriaid (venestamine, vastupanu, konformism-nonkonformism, topeltmõtlemine jms.) nimetatud perioodi uurija oma töös rakendab (Annuk 2003: 14–15,18–26, 29– 30). Teatri ja ühiskonna vahekorraga seoses aktualiseerub kas või vastupanu mõiste
Riikide võrdsus Immuniteedid ja teised suveräänsuse piirangud Mittesekkumise põhimõte teiste riikide sise- ja välisasjadesse Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld Tülide rahumeelne lahendamine Inimõiguste austamine Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus Vastastikkus 6 § 4. Rahvusvahelise õiguse teoreetilised alused Rahvusvahelise õiguse mõtestamist on kirjeldanud paljud erinevad teooriad: Käsuteooria J. Austini definitsioon: õigus on suverääni poolt antud käsk, mis on tagatud sanktsiooni või karistusega. Kriitika: see teooria on suuresti kõrvale lükatud küündimatuse tõttu adekvaatselt kirjeldada õiguse olemust. Rahv.-vah. õiguse peamine eesmärk pole sundida ja käskida riike, vaid võimaldada rahv.- vahelist suhtlemist. Voluntarism ehk konsensualism
Patune inimene -> kriis paastumine, kannatamine, ->ümbersündimine (pühak) Juhuste ahela vallandav initsiatiiv kuulub tegelasele endale. Seotud tema karakteriga. Oluline, et initsiatiiv pole posit. mõttes loov. Seotud eksimuse, vea, süüga (patuga). Noor uudishimulik kergemeelne himur kangelane annab end ise juhuse meelevalda. Ka viimane seikluste jada lõpetav lüli pole juhuslik. Nägemus annab juhtnöörid, sunnib tegutsema. Kogu seiklustejada leiab mõtestamist kui karistus ja lunastus. “Pime saatus”, kelle kätesse uljaspäisus satub ja “nägija saatus” e jumal, kes näitab õige tee. Pime saatus algab seal, kus lollus; ja lõpeb seal, kus nägija saatus astub mängu. süü -> karistus -> lunastus -> õndsus Inimene teeb läbi metamorfoosi aga ümbrus jääb samaks, muutus individuaalne. Metamorf isiklik, tal puudub loov iseloom. Võrreldes seikluskronotoobiga pole antud ajajada lihtsalt päevade-tundide järjestus,
Lisaks empiirilistele uurimustele on mõlemas suuna sees kirjutatud palju manifeste ja teoreetilisi artikleid. Nii argiajalugu kui ka mikroajalugu muutusid kiiresti väga populaarseks, kuivõrd nende esindajad kirjutasid teemadel, mis huvitasid laiemaid lugejaskondi põnevad episoodid, lihtinimeste maailmavaade, ja tegid seda üldjuhul ligipääsetaval moel. Kommunikatsiooniajalugu Kõige üldisemalt uurib kommunikatsiooniajalugu sündmuste mõtestamist ja neid käsitleva informatsiooni liikumist Konkreetsemalt on kommunikatsiooniajaloo eesmärk analüüsida informatsiooni liikumisviise teatud ajas ja ruumis. Ideaalis on taotluseks rekonstrueerida kogu kommunikatsiooniahel: alates info loomisest, selle materiaalsetest kandjatest, selle edastajatest, selle hankimisest kuni selle vastuvõtu ja mõjuni Kommunikatsiooniajalugu võimaldab historiseerida inimeste
Kirjandusklassika ülelugemine lugeda üle vastukarva, marginaalseid tunnuseid mööda. Kuidas need tekstid mõjutavad inimest. Teooria-arendus (mõiste, meetodid, interdistsiplinaarne lõimumine) oluline ühesugused mõisted, meetodid jne. 67.Looduskriitika kui zanr Looduskirjanduse kolm põhilist kriteeriumi: Sisaldab loodusloolist informatsiooni Põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema) Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist antakse tekstiga ikkagi mingisugune üldistus. Looduskirjanduse funktsioon ei peatu teksti juures. Üks funktsioon on suunata inimene tekstist läbi loodusesse, nt vaatlema mingit liiki jne. Autori, keskkonna, lugeja ja teksti ringmäng. PSÜHHOANALÜÜS Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) kirjanduseteoste tõlgendamise viis 68
1976 Must mootorrattur 1979 Sügisball – kui seda asetada varasemate tekstide taustale, siis autoripoolne jutustajaroll on taandudnud. Minakeskne psühholoogilisus taandub. Mustamäeromaan. Film on Lasnamäe vilm, kuid romaan on Mustamäest. Mustamäe on peaaegu esimene paneelmajaderajoon üldse – urbaniseerunud mordernne maailm hakkas nii siia kohale jõudma. See uus keskkond ootas uut moodi mõtestamist. Inimsuhtes hakkasid toimima ka hoopis teisel moel. 70ndatel hakkab tekkima anonüümse moodsa linnaruumi peegeldusi rohkemgi. „Sügisball“ on kahtlemata kõige kujukam ja tundum näide. Mingid tumedad jõud liiguvad selle näiliselt reaalse maailma taga. Jutustamisviis – võõraste tekstide sissetund oma teksti on järjest suurenenud ja mingis mõttes hakkavad võõrad tekstid põimuma. Suure keskse narratiivi puudumine on kindel märk
Peavy jagas selle neljaks osaks: suhted, töö ja õppimine, tervis ja keha, spirituaalsus. • Palu, et abiotsija jutustaks oma (probleemiga seotud) loo (lood). • Loo võib panna kirja või joonistada (kasutusel on mitmeid harjutusi, mille abil saab seda teha, vt Vance Peavy või Timo Spangari kirjutisi või koolitusmaterjale). • Soovita kasutada metafoore, visualiseerimist. Nii aitad nõustataval paremini leida tähen- dusi (ja lahendusi). • Esita kujundite ja metafooride mõtestamist hõlbustavaid küsimusi, ära paku seletusi ise välja. Ühine projektide koostamine • Aita nõustataval visandada tema jaoks võimalikud tulevikud. • Joonistage need skeemi kujul paberile ja täiendage seda vajadusel kordamööda (vt mõttekaart). • Püüdke nende alternatiivide kaalumisel arvesse võtta kõiki olulisi aspekte. • Töötage mõttekaardi alusel välja konkreetne projekt, mille alusel tegutseda. 12 Karjäärinõustamine
taju suhtes suunav-osutav funktsioon — sõna asendab osutavat žesti ("Vaata, seal on kutsul"). Eriti oluliseks tuleb pidada kõne rühmitavat funktsiooni, mis koos eelnevaga suunab last omandama sensoorseid etalone: sõna annab raamid ühte liiki objektide või tunnuste rühmitamiseks, aitab viia vastavusse lapse kujutlused keelesüsteemis fikseerituga. Edasi, kõne soodustab analüütilist tajumist, pöörab lapse tähelepanu terviku osadele ja tunnustele. Samuti kergendab kõne tajutava mõtestamist — suunab tähele panema objektide suhteid ja funktsioone (laua kohal, samal ajal, masin töötab). Seoses mäluga ja kõneprotsessidega tulevad vaatluse alla järgmised küsimused: •Keelemälu. •Operatiivmälu ütlust genereerides või tajudes. •Kõne sõltuvus keskkonna kajastamisest mälus. •Kõne mõju mäluprotsessidele. Keelemälu kuulub ühe liigituse järgi protseduurilise mälu (kuidas kõnelda, s.t. keelt kasutada) ja teise järgi pikaajalise mälu (püsimälu) valdkonda
Meestel soovitatakse naise poole kummarduda ning talle kõrva sosistada, kuid seda võivad teha ka naised. Tähtis pole mitte jutt, vaid toiming. Puudutusteni jõudmine on seega kõige kergem mängulisel teel, samas tuleb jälgida seda, et teine ei tunneks end selle mängu käigus ebamugavalt. Puudutuste tajumine Judee K. Burgoon (1989) on koos oma kaastöötajatega analüüsinud teise inimese poolse puudutuse tajumist. Oluliselt mõjutab puudutuste mõtestamist inimeste sugu ja omavahelise suhte laad. Kõige pahatahtlikumaks inimese privaatsuse rikkumiseks loetakse nii naiste kui meeste puhul seda, kui neid puudutab võõras mees. Joonisel on musta värviga kujutatud need piirkonnad, mille puudutamist tajutakse meeldivana. Nii võib võõras mees puudutada mehe pealage, õlgu ja käsivarsi. Juhul kui tegemist on sõbraga, võib ta puudutada kogu mehe ülakeha ning ka jalgu allpool põlvi. Siinkohal on huvitav märkida, et naiste puudutusi allpool
ehk veidi rohkem loovust ja töötunde, aga võib olla oluliselt soodsam ja sealjuures tulemuslikum kui turundus traditsioonilistes kanalites. Siiski ei tasu vähese otsese rahakulu peale luua illusioone, et turundus internetis on tasuta – see vajab palju inim- ja ajaressurssi (mis pole kumbki odavad) ning selle investeeringu mõistmist. Samuti vajab see suuremat põhimõttelist muutust, organisatsiooni toimimisloogika ümber mõtestamist, sest mis kasu on kahesuunalisest kommunikatsioonist, kui saadavat tagasisidet arvesse ei võeta? E-turunduse kanalites sündiv dialoog peaks olema sisuline ja vastastikku rikastav, mitte nagu vestlus raadioga. Lisaks ei tähenda e-turunduse võidukäik kindlasti, et traditsioonilistest kanalitest tuleks loobuda – parima tulemuse annab kindlasti traditsioonilise turunduse ja e-turunduse võimaluste kombineerimine ning läbimõeldud sõnumid kõikides kanalites!
06/79B2.asp]. 3. Märts 2009 a. 10 . (2007). . [http://www.ormvd.ru/press/mag/256/260/7681]. 7. Märts 2009 a. 11 . . . (1975). . : , lk 8. 12 Viano E. (1996). Stereotyping and prejudice: crime victims and the criminal justice system . Scandinavian studies on crime and crime prevention. Oslo, Norway: Scandinavian University Press, lk 182. 10 Taolist kuriteo ohvri mõtestamist põhjendatakse järgmiste argumentidega: "Asutused, korporatsioonid, äriettevõtted ja inimgrupid võivad samuti olla viktimiseeritud ja seaduslikult omandanud ohvri staatuse", - kirjutas E. Viano ühes oma viimastes töödes. 13 Kuriteo ohvri määratlus koosneb struktuurselt järgmistest elementidest: objektist, temaga objektiivselt ja subjektiivselt seotud tekitatud kahju allikast ja kahjust enesest.
annaabi.ee 
