Aristoteles Aristoteles (384-322 eKr) oli Vana-Kreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. 18-37 aastasena elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas. Ta paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma, kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoniga jäi nende vahekord sõralikuks. Pärast Platoni surma (347 eKr) läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratsesega Väike Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. 344 eKr mõrvati Hermias mässu käigus ning Aristoteles läks perega Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele läks Aristoteles tagasi Ateenasse ja avas ...
Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer,
Allvar Gullstrand Kelly-Krette Kase Elulugu 5.juuni 1862 28. juuli 1930 Rootsi silmaarst ja arstiteadlane sõjaväearsti Pehr Alfred Gullstrandi Sofia poeg Abiellus 1885 Signe Christina Breitholtziga Tütar suri noorelt Haridus ja töö 1880 - 1885 Uppsala Ülikool aasta Viinis, lõpetas 1888 meditsiiniõpingud Stockholmis 1890 sai doktorikraadi, töötas dotsendina 1894 - 1927 oftalmoloogia- ja optikaprofessor Uppsala Ülikoolis, ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor Haridus ja töö 1905 sai Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks 1921 kuulus Nobeli füüsikaauhinna
Ludvig Puusepp Sündis: 3 detsember 1875 Kiievis, Suri: 19.oktoober 1942 Tartus (maovähki) Ta oli arst ja arstiteadlane, teda peetakse üheks kaasaegse neurokirurgia rajajaks. Aastal 1908 rajas Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi juurde maailma esimese neurokirurgiakliiniku. 1910. aastal sai temast maailma esimene neurokirurgia professor. 1920. tuli Puusepp Petrogradist Eestisse, kus asus tööle Tartu Ülikooli neuroloogia osakonnas. 1921. rajas närvikliiniku, mida loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks. 1921. ülendati kindralmajoriks Ta oli üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutaja, hiljem esimees.
Sest lugejad nõudsid ning ajakiri, kus Holmesi lood ilmusid, kaotas 20 000 lugejat. 7) Mitmesse keelde on tõlgitud Sherlock Holmesi lugusid? Viiekümnesse keelde. 8) Mida kirjutas A. C. Doyle veel lisaks Sherlock Holmesi lugudele? Näidendeid, luuletusi, memuaare, novelle ning mitu ajaloolist romaani. 9) Kes on Sherlock Holmesi prototüübid? Edinburghi ülikooli õppejõu kirurg doktor Joseph Bell ning kuulus arstiteadlane ja kriminaalpsühholoog Oliver Wendell Holmes. 10) Miks olid Sherlock Holmesi lood 19. sajandi alguse Inglismaal väga populaarsed? Kuna sellel ajal oli Inglismaal palju kuritöid ning kuna ei leidunud päriselus ühtegi kriminaalgeeniust, kes oleks need lahendanud, otsiti niisugust kangelast kirjandusest. Holmes oli ideaalne detektiiv ning sellest ka lugude populaarsus. 11) Kellena tegutses A. C. Doyle Inglise-Buuri sõjas? Arstina. 12) Millal suri A. C
ARISTOTELES Kristina Kasemägi ARISTOTELES KRISTINA KASEMÄGI ELULUGU · Sündis 384 eKr ja suri 322 eKr · Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane · 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. · Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. · Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. KESKMED KÜSIMUSED · Tegeles küsimustega, mis on tähtsad ka igapäevakogemuses · Eetika küsimustega- mis on üllas ja mis on alatu, mis hea ja mis halb, mis kõlbeline ja mis kõlbmatu, mida tähendavad sellised mõisted, nagu õnn, armastus, sõprus, au, õiglus · Ühiskonnafilosoofia keskmes olid küsimused, milline peab olema riik ja millised selles elavad inimesed, millised omadused
Dr. Alain Bombard Kes oli Dr. Alain Bombard? Dr. Alain Bombard oli prantsuse arstiteadlane ja bioloog. Ta sündis 1924. aastal Pariisis. Ta on eriti kuulus just sellepärast, et ta läbis Atlandi ookeani kummipaadis, et tõestada, et laevahuku ellujäänutel on võimalik avamerelt eluga pääseda Reis üle Atlandi ookeani Ta alustas enda teekonda Las Palmasest Kanaari saartelt koos enda sõbra inglase Jack Palmeriga, 'Hérétique nimelise Zodiac kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk ning sekstandi ja raadiosaatjaga
aastat eKr pikaajalise haiguse tagajärjel. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu, õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles hästi oma orje ja oli aus oma vastaste suhtes ning õiglane ja tänulik oma heategijatele. Aristoteles oli üks antiikaja mõjukaim filosoof Platoni kõrval. Tema õpetus mõjutas oluliselt Euroopa mõttelugu kuni varauusajani välja. Peale selle oli Aristoteles veel zooloog, füüsik, arstiteadlane, kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on: `'Esimene filosoofia'', `'Kategooriad'', `'Esimene analüütika'', `'Teine analüütika'', `'Toopika'', `'Füüsika'', `'Nicomachose eetika'', `'Poliitika'' ja `'Poeetika''. Meie ajani on jõudnud see osa `'Poeetikast'', milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Kasutatud allikad on vikipeedia (https://et.wikipedia
Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia. Marie Under luuletaja. Kuulus Siuru rühmitusse. Heiti Talvik luuletaja. Luuleühingu Arbujad liige. Betti Alver luuletaja. Eesti Kirjanikkude Liidu ja luuleühingu Arbujad liige. Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg, kirjanduskriitik. Osales erinevates kirjanduslikes koguteostes, kuulus Siuru rühmitusse. Hugo Raudsepp kirjanik. Sai tuntuks vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Välismaalased: Ernest Rutheford Uus-Meremaa päritolu füüsik
Jenner, E. (uusaeg, XVIII-XIX saj) oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini. Jessen, P. (Eesti) TVK rajaja, esimeseks direktoriks ja professoriks määrati Saksamaalt pärit Peter Boje Jessen. Kasutas termomeetrit, uusi opimeetodeid jne. Kaarde, J. (Eesti) veisehaiguste professor 1939.a. vetinstituudis TÜ-s. Tegeles udarahaigustega. Kalnins, O. (Eesti) võttis kasutuse malleiini hobustele. Koch, R. (uusaeg, XIX-XX saj) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. Aastal 1877 avastas ta Siberi katku, 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) ja 1883 kooleratekitaja. Uuris haavanakkusi põhjalikult. Ta sõnastas ka Kochi postulaadid. Pälvis Nobeli preemia. Laennec, R. (uusaeg, XIX saj) prantsuse arstiteadlane, kes leiutas 1816. aastal kuuldetoru. Laja, F. (Eesti) tegeles brutselloosi ja marutaudiga. Oli erizootoloogia ja mikrobioloogia prof. Leeuwenhoek, A
Karmen Kase, 8b ALAIN BOMBARD Alain Bombard sündis 27. Oktoobril 1924 Pariisis ning oli prantsuse arstiteadlane ja bioloog, kes tõestas 1952. aastal, et ainult mereandidest toituval ning kaladest ja vähesel määral merest joogivett saaval merehädalisel on võimalik ellu jääda. Selleks ületas ta 1952. aastal üksinda kummipaadil Atlandi ookeani. Ta on kirjutanud oma kogemusest ka raamatu "Vabatahtlik merehädaline", mis ilmus ka eesti keeles aastal 1961. Ta tõestas, et inimene võib väga hästi elada reisi üle ookeani ilma kaasa võetud söögi ja joogita
need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. (See on jällegi nõrk järeldus, sest "paremad" on siin määratletud tautoloogiliselt.) Samas mida rohkem meditsiin areneb, seda rohkem väheneb suremus ning mis omakorda häirib looduslikku tasakaalu. Rudolf Virchow (13. oktoober 1821 – 5. september 1902) oli saksa arstiteadlane ja antropoloog. Ta on tuntud kui "kaasaegse patoloogia isa", sest tema tööd tõid meditsiini rohkem teadust. Ta on tuntud ka kui veterinaar patoloogia asutajana ja on oma kolleegidele kui arstiteaduse paavst. Gregor Mendel (20. juuli 1822 – 6. jaanuar 1884) oli Tšehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks. Tema esimese seaduse aluseks on tõsiasi, et elusorganismide tunnuseid kontrollivad paarilised faktorid (geenid),
Ajaloo KT3!!! Eesti riigi loomine ja Vabadussõda! 1)Aastaarvud. 30. märts 1917 Vene Ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 25.-26. oktoober 1917 riigipööre Eestis ja Venemaal, enamlased võtsid võimu enda kätte. Hakati nimetama Oktoobrirevolutsiooniks. 23. veebruar 1918 kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik Pärnus, ,,Endla" teatri rõdult. 24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas ja mujal. 28. 11. 1918 02. 02. 1920 Vabadussõda 23. juuni 1919 Eesti vägede võit Võnnu lahingus, tähistatakse Võidupühana. 1929 1933 Majanduskriis. Eesti toodang ei leidnud Euroopas turgu, põllumajandussaaduste hinnad langesid, talupoegade sissetulekud kahanesid, talud oksjonitele, ettevõtted pankrotti, kasvas tööpuudus. 12. märts 1934 autoritaarne riigipööre (P: palju valitsuse vahetusi, korruptsiooni kahtlused, majanduslikud probleemid, kindla korra soov, vapside põhiseaduse heakskiitmine. T: pol...
Rajas Eesti põlevkivikeemia P. Kogerman avaldas 187 teaduslikku ja publistsistlikku tööd, põhikooli- ja ülikooliõpikuid, juhendas 20 magistri- ja kandidaaditööd ning 3 doktoritööd Neurokirurg Ludvig Puusepp (1875-1942) Eesti arst ja arstiteadlane, neurokirurgia rajajaid 1908 rajas Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi juurde maailma esimese neurokirurgiakliiniku, mille töös osales aktiivselt nii organisaatori kui ka arstina. Samaaegselt luges loenguid ka Sõjaväemeditsiini Akadeemias. 1921. aastal rajas samas närvikliiniku
18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on “Esimene filosoofia”, “Kategooriad”, “Esimene analüütika”, “Teine analüütika”, “Toopika, “Füüsika”, “Nikomachose eetika”, “Poliitika” ja “Poeetika”. Meie ajani on jõudnud see osa “Poeetikast”, milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Aristoteles kui filosoof Aristotelest peetakse formaalse loogika loojaks, millest omakorda kõige tähtsamaks peetakse süllogismi
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitse...
päriolu teadlased. Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria põhiteesidest: "Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega." Mida hiljem üldistati: "Kõik organismid on rakulise ehitusega." 4 Rudolf Virchow (18211902) Saksa arstiteadlane ja antropoloog. Sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5 Ludwig van Beethoven (1770 1827) Maailma kuulus Viini klassik Tema klaveriloomingus on tähtsal kohal donaadid, klaverikontsertid ja väikepalad. Beethoven elas 32 aastat kuulmisvaegusega ning elu lõpul suri kurdina. 6 Ajaloosündmused
ARISTOTELES Referaat Koostaja: Juhendaja: Rapla 2010 SISSEJUHATUS Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. ELULUGU Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas ...
Sellesse haigestutakse ikka veel ning seda juhtub täiesti tavaliste noorte ja edukate inimestega. Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini kannatavad kopsud. Ajalugu Tuberkuloos on vana haigus, mida tuntakse ka tiisikuse nime all Tuberkuloosi on inimesed haigestunud juba aastatuhandeid Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.-19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks" Saksa arstiteadlane Robert Koch teatas 24.märtsil 1882 avalikkusele TB bakteri avastamisest TB tekitajat nimetatakse ka "Kochi Hetkeolukord Tuberkuloos on nakkushaiguste hulgas surma põhjustajana esikohal ka tänapäeval Igal aastal sureb sellese haigusesse 3 miljonit inimest Tuberkuloosibakteriga on nakatunud 1/3 maailma täiskasvanud elanikkonnast Nakatunutest haigestub tuberkuloosi elu jooksul 5-10% Aastas diagnoositakse ligikaudu 8 miljonit uut haigusugu, millest pooled on nakkusohtlikud
Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on "Esimene filosoofia", "Kategooriad", "Esimene analüütika", "Teine analüütika", "Toopika, "Füüsika", "Nikomachose eetika", "Poliitika" ja "Poeetika". Meie ajani on jõudnud see osa "Poeetikast", milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule. Keskajal usuti, et Aristotelese kirjutistes on kirjas
Skenee telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid Orkestra koorile ja pillimeestele mõeldud lavaesine poolkaarkujuline osa. Aleksander Suur elas Babülonis. Kuulsaim ja edukaim väejuht. Homeros VäikeAasiast pärit pime laulik, kes pidavat olema ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" autor. Perikles tähtsaim Kreeka riigimees. Sõjaväe ülemjuhataja ja riigikassa valitseja. Aristoteles Kreeka filosoof ja õpetlane, antiikajal oli ka silmapaistev filosoof, zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Herodotos kreeka ajaloolane. Kirjutatud raamat ,,Historia" Cicero nimetas teda ,,ajaloo isaks" 7 maailmaimet: 1. Egiptuse püramiid. 2. Pharose tuletorn Aleksandrias. 3. Babüloni rippaiad. 4. Rhodose koloss. 5. Zeusi kuju. 6. Arthemise tempel. 7. Halicarnassose mausoleum VanaRooma: ajalooallikad Mõisted: Senat Rooma foorumi põhjaküljel asus Curia hoone, kus pidas koosolekuid, Rooma riigi kõige tähtsam võimuorgan Senat
Sinu kool TOOMEMÄE SKULPTUURID Referaat Koostaja: Hindaja: Tartu 2011 Karl Ernst von Baeri monument Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekusini poolt.
kooskäimiskohaks. Suheldi omavahel eesti keeles, mis tollastes oludes polnud sugugi tavaline. · 1884 pühitseti Otepää kirkus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp. PARROTT-Tartu ülikooli esimene rektor. CIMZE-Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Korraldas Liivimaal õpetajate konverentse. BAER-oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. FHAEHLMANN- oli eesti kirjamees ja arst. Õpetatud Eesti Selts. KREUTZWALD- oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849. JANNSEN- Sündis Vändras, tütar Lydia Koidula, Perno Postimees, Eesti Postimees, Laulu-ja
(Tihti on lisaks küsitud, miks on 50-kroonise rahatähe peal vabamüürlaste sümbol.) Rahatähe kujunduse üle otsustas Eesti Panga juhtkond, kuid rahatähe sõnumi ideoloogiat, mis oleks puudutanud Eesti ja Soome vahelisi suhteid, ei arutatud.." Eesti paberrahad on 1 kroonine, mille esiküljel on Kristjan Raud, kes oli kunstnik, kes illustreeris rahvuseepose ,,Kalevipoeg" ja tagaküljel Toompea loss, mis varasemalt oli Väike linnus. 2 kroonisel rahatähel on esiküljele loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer ja tagaküljel on Eesti esimene ülikool-Tartu Ülikool. 5 kroonisel on esiküljel maletaja Paul Keres ja tagaküljel kujutatud Narva jõge ning Narva ja Jaanilinna linnust. 10 kroonisel on esiküljel rahvaluule- ja keeleteadlane Jakob Hurt ja tagaküljel on Eesti suurima ümbermõõduga puu - Tamme-Lauri tamm. 25 kroonisel on kujutatud üht Eesti tuntumat kirjanikku Anton Hansen Tammsaaret ja tagaküljel Tammsaare
Juhan Liivi nimeline Alatskvi Keskkool Aristoteles Filosoofia ring Sveta kostina 2007/2008 LÜHIKE SISSEJUHATUS Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas neljandal sajandil eKr. Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapai...
Kaunis Lasila mõis asub künklikku maastikku läbiva Kadrina-Assamalla tee lähedal. Levalast tulev tee viib üle selle otse kauni tiigi kaldale, uhkete tornidegahärrastemaja (mis valmis 1862. a Rudolf Ungern-Sternbergi ajal naaberküla Karunga telliselöövi kollastest kividest) ette. Lasila mõisa omaniku Karl Heinrich von Baer´ juures kasvas venna Magnus Johann von Baer´i poeg Karl Ernst von Baer (s. 1792). Onul oli suurejooneline iluaed ja lindla. Lasilas puutus tulevane loodus- ja arstiteadlane esimest korda kokku loodusega. Suurkuju on öelnud, et Lasila ümbruskond äratas temas teatud huvi või tunde loodusesemete vastu. Eesti läbi aegade kuulsaim teadlane elassiin kuni kooliminekuni 1799. a. Hiljem oli ta Königsbergi ülikooli professor, üks kalandusbioloogia rajajaid ja Kaspia mere esmauurijaid ning avastas 1856. a jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse: Maa pöörlemisest tingitud Coriolise jõu tõttu uhuvad põhjapoolkera
SISUKORD ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5 TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5 3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5 3.2. Eesti aeg Tartu Ülik...
Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks. Carl Robert Jakobson ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, etTartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. Johann Voldemar Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von Wistingshausen. Peotoimkonda kuulusid veel kirjatoimetaja A. Einvald, kirikuõpetaja Woldemar Grohmann, endine maakohtusekretär Ed. Koch, kooliõpetaja H. Stein, linnavolinik Th. Jakobson, kaupmees C. Langebraun, kaupmees A. Brommig, Tallinna Jaani kiriku köster Assmuth, sadulsepp O. Moorfeldt, ametnik Wender, kaupmees H. Schiffer ja kingsepp Treumann. Peol osalesid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega.
korda rakku ning kirjutas selle kohta ka raamatu. Tema võttis kasutusele raku mõiste ja temalt pärineb ka idee, et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Hooki joonis korgitammest. 3 Karl Ernst von Baer (28.veebruar 1792 28.november 1876) K.E von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Ta avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Ta oli üks ökoloogia rajajaid. Munarakk 4 Rakuteooria Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839, kuid tõendeid selle kohta, et
· baltisakslaste kultuur - kuni 19. saj. lõpuni kõrgkultuuriga vaid sakslased - isoleeritus Saksamaast - arhailisus (vananenud keel, üle võtnud eestikeelseid sõnu - lokaalne tuntus - loomingus näidati kohalike olusid (eksootika) - nö vahendajad (Venemaale euroopalikum kultuur, vene kultuuri sulandamine Eestis) · baltisaksa ja vene teadlased - ülikool rahvusvaheliselt tuntud - Friedrich Georg Wilhelm Struve o Astronoom o Maakera kuju ja suurus - Karl Ernst von Baer o Loodus- ja arstiteadlane - Nikolai Pirogov o Välikirurgia o Eetri kasutamine narkoosiks o Kipslahas - Nikolai Lunin o Arstiteadlane o Vitamiinide kirjeldus ja süstematiseerimine - Wemer Zoege von Manteuffel o Kirurg o Operatsiooni kummikindad - Adam Johann von Krusenstern o Esimene Vene ümbermaailmareis - Alexander Theodor von Middendorff o 19. Saj tuntuim Eesti aladega seotud isik o zooloog o Siberi ekspeditsioon · Rahvusliku kutselise kultuuri kujunemine - Baltisakslaste eeskuju
keha e katkine masin pannakse uuesti tööle. Endosemioos – termin, mida kasutatakse inimkeha mittekeelelisi ja mittevaimsete interaktsioonisüsteemide uurimisel. Endosemioos on püüd seletada ja mõista informatsioonilisi suhteid, mis toimuvad organismis iseeneses. Ta võttis semiootika filosoofiast, lingvistikast ja hermeneutikast ning asetas ta tagasi suuremasse bioloogilisse alasse. 10) Giorgio Prodi (1928-1987) – Itaalia arstiteadlane, onkoloog ja semiootik. Avaldanud raamatuid meditsiinifilosoofiast ja bioloogia filosoofiast. Koos Thomas Sebeoki ja Thure von Uexkülliga arendas ta semiootilist lähenemist bioloogias (biosemiootikat). Sebeok väidab, et Prodi on üks kolmest tänapäevase biosemiootika rajajatest. Prodi väitis, et bioloogilised süsteemid ise pole muud kui tihedalt suhtlevad puhtalt tõhusa materiali ja energia vahetuse hulgad, mis koradgi ei ületanud materjali ja
vägedejuhatajaid. Adam Johann von Krusestern Vene admiral, sünd. Hagudis, juhatas 1. ümbermaailmareisi, maetud Tallinna toomkirikusse Bellingshausen Vene admiral, sünd. Saaremaal, juhtis ekspeditsiooni Antarktikasse ja Vaikse ookeani lõunaossa, tema järgi on nimetatud meri ja saar. Michael Andreas Barclay de Tolly Venemaa sõjaminister, feldmarssal, Georgi risti 4 järgu kavaler, maetud Jõgevestesse. Karl Ernst von Baer Loodus- ja arstiteadlane, embrüoloogia rajaja. Sündis 1792 Piibe mõisas. Õppis Tartu Ülikoolis ja Saksamaal. Elas viimastel eluaastatel Tartus. II Talurahvas 1.Talurahvaseadused 1802/1804 Talupoegadel õigus vallasvarale, pärimisõigus, seadus keelustas ka koormiste tõstmise (Eestimaa). Keelati talupoegade müük maast lahus, koormised viidi vastavusse maa suuruse ja väärtusega (nii Eestimaal kui ka Liivimaal) 1816/1819 Kaotati pärisorjus, talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada lisaks
Aristoteles paistis teiste õpilaste seast silma ning kuigi tal tekkis Platoniga lahkarvamusi, jäid nende suhted sõbralikuks. Hiljem sai temast Aleksander Suure õpetaja, kui Aleksander oli 12 aastane. 335 eKr rajas Aristoteles oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistati teda jumalasalgamises ja ta otsustas põgeneda Euboiale Chalkisesse, kus ta ka 322.a eKr suri. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, Platon ning Sokrates. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Aristoteles tähtsustas meelte rolli tunnetuses. Aristotelese meetod lõi eeldused hilisema teadusliku meetodi tekkele. Ka Aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge, kuid nendest on säilinud üksnes katkendid
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks. Carl Robert Jakobson ja ta mõttekaaslased olid eelmistele laulupidudele ette heitnud liigset saksa- ja kirikumeelsut, samuti oli kurdetud, et Tartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. J. V. Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von Wistighausen. Toimkonda kuulus veel 12 inimest. Peol osalesid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Esines 2 segakoori. Kavas oli 14 laulu, mõned orkestripalad. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega: 40 koori kokku 684 lauljaga, 8 orkestrit 98 mängijaga. Tartuga võrreldes oli pidu tagasihoidlik, osales vähem koore, peamiselt Põhja-Eestist. Raudtee ühendust polnud, ei tulnud Läänemaa ja Lõuna-Eesti koorid. Peoplats asus
prostaglandiinide ja tsütokiinide ülestimuleerimise tulemusena (neid vabastatakse Salmonellaga nakatunud peensoole koest). Salmonella esineb tihti nakatunud looma niudesoole, umbsoole ja käärsoole limaskestas ja mesenteersetes lümfisõlmedes. Võib esineda ka subkliiniline infektsioon (asümptomaatiline), kus väikesel arvul salmonellat leidub väljaheites. Lisaks varjatud infektsioon, kus salmonellat leidub sapipõies ja mesenteersetes lümfi sõlmedes, kuid ei eritata. Robert Koch Saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. 1877 avastas Siberi katku 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) 1883 kooleratekitaja Kochi postulaadid on tingimused, mis peavad olema täidetud tõestamaks, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab seda konkreetset haigust: 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ Kasvatusteaduste instituut Alushariduse pedagoog Kadi Saarepere ALEKSANDER ELANGO Referaat Rakvere 2008 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 1.Sissejuhatus ..................................................................................................................................3 2.Lapsepõlv ja õpinguaastad............................................................................................................3 3.Välisreisid..................................................................................................................................... 4 4.Peeter Põllu õpilasena Tartu Ülikoolis......................................................................................... 4 5.Tartu Üliko...
nõusolekul maapäev- alates 1421. aastast pidama hakatud nõupidamised, kus arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid küsimusi ning millest võisid osa võtta neli seisust: Riia peapiiskop ja teised piiskopid, ordumeister oma kõrgemate käsknikega, vasallid, linnad - Riia, Tallinn ja Tartu; igal seisusel oli ainult üks hääl ning otsused pidid olema ühehäälsed Tuntud baltisakslasi Struve - astronoom, maa kuju, suurus Baer - loodus- ja arstiteadlane, avastas munaraku Pirogov - välikirurgia, kipslahas Lunin - arstiteadlane, vitamiinid Manteuffel - kirurg, operatsioonil kummikindad (tema juhatusel rajati Kuradisild) Krusenstern - esimene ümbermaailmareis Middendorff - zooloog, Siberi ekspeditsioon 7. Usk Muinasusund Põhiolemus Uurimisega seotud probleemid Säilinud elemente puudub ühtne süsteem (s.t
6. TEADUS Eesti teadust täielikult välja ei suretatud. Silmapaistvamatest teadlastest väärivad nimetamist arheoloog Harri Moora, kes võttis olude sunnil enda kanda ka eesti etnograafiateaduse taaselustamise, ajaloolased Enn Tarvel ja Sulev Vahtre, folkloristid August Annist ja Eduard Laugaste, kunstiajaloolane Villem Raam, etnograaf Ants Viires, keeleteadlane Paul Ariste, matemaatik Jaan Sarv, keemik Paul Kogerman, füüsikateoreetik Harald Keres, arstiteadlane Mihkel Kask jpt. Astronoomias hoidis Eesti endiselt oma head mainet (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno Veismann jpt.), vananenud observatooriumi asemele ehitati Tartu lähedale Tõraverre uus. Folkloristide töö üheks tulemuseks oli rahvusvahelisel tasemel koostatud kapitaalne uurimus- väljaanne eesti vanasõnadest, rahvalaulude antoloogia jm (Vahtre 2000). 12 7. KIRJANDUS 1950
uurimisi, üldhariduslikke ettevõtmisi ja muid ülemaalisi, regionaalseid ja kohalikke üritusi; toetab ja asutab Seltsi eesmärgile vastavaid raamatukogusid, arhiive, muuseume ja muid asutusi; kirjastab ja levitab raamatuid ning muid trükiseid; korraldab oma tegevuse tutvustamiseks koosolekuid, näitusi ja muid üritusi; arendab koostööd teiste Seltsi vaimsust toetavate ühendustega. ·Aleksander Paldrock- 1871-1944. Arstiteadlane ja sõjaväelane. Aleksander Paldrok leiutas meetodi leepra ravimiseks süsihappelume ja kullapreparaatidega. Esitati kolm korda Nobeli auhinna kandidaadiks. 1934. aastani oli Eesti sõjaväes kindralmajor- meedik, Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse nahahaiguste konsultant. ·Heinrich Koppel- 1863-1944. Arstiteadlane. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus
, mis vähemalt 1 miljard senti aastas kulu teevad."/.../ (Kalling, Eesti Arst) Vilms oli seisukohal, et puudega inimesed, joodikud ja pätid jms on ,,tõuliselt alaväärtuslikud ega tohiks omada ühesarnaseid õigusi. Ka suur osa töölisklassist, kes ei avalda erilist tahet ülespoole tungimiseks, on tõuliselt alamal tasapinnal kui suurem osa keskklassidest." (Kalling Eesti Arst) Aadu (Ado) Lüüs (1878-1967-Stockoholmis) oli seltsi asutajaliige ja esimees (1924-1937). Arstiteadlane, pediaater, teadlane. Oli Eesti esimene lastearst-teadlane. Avaldas üle 90ne teadustrükise, milles käsitles lastehaigusi, tervishoiu ülesandeid ning laste- ja emadekaitset Eestis ja teistes maades, eugeenikaliikumist, meditsiinilisi organisatsioone. Hans Madisoon (kuni 1936 Madisson) (1887 - 1956) oli eesti arst ja eugeenik. NKVD arreteeris Madisooni 1945.a ja saatis ta vangilaagrisse Tjumeni oblastis. Süüdistuseks oli osavõtt Tartu vanglas 1941.a mõrvade uurimisest. Ta vabanes 1954
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik mon...
milleks kujunes 7+/-2 ühikut. Peagi leiutati viise, kuidas eksperimentaalselt uurida taju, mälu, mõtlemist ja teisi psüühilisi protsesse. Katsed näitasid, et protsessid allusid kindlale korrapärale ja neid on võimalik kirjeldada reeglite või seaduste kujul. Seega sai väga edukalt kasutada ka matemaatikat. Teaduslik psühholoogia saab alguse eristusvõime uurimisest. Saksa arstiteadlane Ernst Weber huvitus inimese võimest eristada raskusi. Ta korraldas lihtsaid katseid, kus palus inimesel erinevates tingimustes võrrelda kahte raskust jaa ütelda, kas need on võrdsed või mitte. Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%.l katsekordadest avastama. Need läved moodustavad ühtlaselt kasvava rea, järelikult
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
välja palju Nõukogude Liidu soome-ugri rahvaste seast pärit keeleteadlasi. Ta oli üle kuuekümne väitekirja juhendaja. Paul Ariste oli ka tuntud polüglott. Ta alustas keele õppimist alati selle keele foneetika põhjalikust tundmaõppimisest. Jaan Sarv matemaatik. Pani aluse eestikeelsele matemaatikaharidusele. Uuris geomeetria ja aritmeetika aluseid. Paul Kogerman keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja Harald Keres füüsikateoreetik, eesti füüsik ja akadeemik Mihkel Kask arstiteadlane Juri Lotman üks maailma autoriteetsem semiootikateadlane. Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, jõudes 1970.1980. aastatel kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisele. Ühendades endas kultuuriloo sügava tundmise ja isikupärase teoreetilise mõtlemise, andis Juri Lotman ainulaadse panuse 20. Sajandi humanitaaria arengusse. ,,Eesti kooli ajalugu" Lembit Andresen ,,Eesti kultuuri ajalugu" Lauri Vahtre
Sanzio's Verklärung", Dorpat, Leipzig, 1822) ja kaasaegse kunsti vastu; kirjutistes põimuvad klassitsislikud ja romantilised arusaamad. Oma rikkaliku käsikirjapärandi ning raamatu- ja kunstikogu kinkis Tartu ülikoolile. Joonistajana oli asjaarmastaja, visandas maastikuetüüde, portreid, kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid. Baeri ausammas Karl Ernst von Baer (28. Veebruar 1792 Piibe mõis, Järvamaa 28. november 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas (sügisel 1814 kaitses doktoritöö eestlaste endeemilistest
füüsika, matemaatika ja eksperementaalne teadus (kirjeldab ainut nähtusi ja sündmusi)». - tema eksis William Hamilton (1788-1856) Šoti filoosof - Katse => inimese psüühilisi protsesse on võimalik eksperementaalselt uurida. Ernst Weber (1795-1878) Saksa arstiteadlane - Eristusvõime uurimine - Weberi reegel (Weberi seadus) - (∆S/S=C) S - stiimul, ∆S - eristusläve suurus, C - konstantne Gustav Theodor Fechner (1801-1887) Saksa õpetlane - Psühhofüüsika seadus (Fechneri seadus) - seadus, mis ühendab füüsilise ja vaimsete asjade maailma. - n=k*log(Sn/So)
Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks. Carl Robert Jakobsoni ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, et Tartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. Johann Voldemar Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von Wistingshausen. Peol osalesid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega. Peoplats asus Kadrioru läheduses Lutheri heinamaal, mida praegu tähistab laulupeo mälestuskivi. Teisel päeval oli peol hinnanguliselt 10 000 pealtvaatajat IV üldlaulupidu toimus 15.17. juunil 1891. aastal Tartus. Pidustuse korraldas Eesti Kirjameeste Selts eesotsas Johann Köleriga. Liivimaa kubernerile esitatud palvekirjas märgiti peo
võimu vastu. Kujutab tavalisi inimesi, kistud ajalookeerisesse. Senine elu pea peale pööratud. Romaani ainel loob näidendi „Turbinide päevad“. Mängiti ka teatris. Näidend pakkus huvi Stalinile, kes käis korduvalt seda vaatamas. Vastasleeri inimesi kujutati hädas, seega vaatas võiduka tundega. Jutustus „Koera süda“. Jutustuse käsikiri võeti vahepeal läbiotsimise käigus ära. Satiiriline teos, arstiteadlane teeb katse, siirdab ühele koerale külmunud proletaarlase südame. Mis see endaga kaasa toob? Koerast saab inimene, kes võtab üle proletaarlase jooned (labasus, ülbus, tänamatus). Elab arsti juures, nahaalne, peremehetseb. Tegemist irooniaga nõukogude võimu aadressil. Rahvas valitseb - mis saab? Ei meeldinud võimule. Bulgakovi jaoks oli revolutsioon tragöödia vene intelligentsi suhtes. Kirjutas romaani „Härra de Moliere’i elu“. Näidendi „Aleksander Puskinist“
eristati valget (heade vaimude abil) ja musta (kurjade vaimude abil teostatavat) maagiat. Lk. 156 Régnier, Mathurin (1573--1613) -- prantsuse luuletaja, satiirik. Lk. 157 Autuni Honorius -- prantsuse XII sajandi teoloog ning filosoof. Lk. 160 Tourangeau -- Touraine'i elanik. Asklepios -- arstiteaduse jumal kreeka mütoloogias; siin tähenduses kuulus arst. Jamblihhos -- Aleksandria (neoplatoonikute) koolkonna filosoof IV sajandist. Lk. 161 Hippokrates -- antiikaja suurim arstiteadlane, elas V sajandil e. m. a. Mürrimeistrid -- siin tähenduses arstid. 505 Lk. 162«. ..läbi koopa lugematute käikude roomanud, kui ma poleks kaugel enese ees pimeda käigu otsas näinud valgust, leeki.» -- Viide Platonile, kes oma idealistliku õpetuse selgitamiseks võrdleb inimese elu koopasse suletud vangi omaga, kes asetatuna seljaga koopasuu poole, on suuteline nägema ainult varje, mis peegelduvad koopa tagaseinal. Lk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
